Keskkonnaminister — Saare maakonna rendijahipiirkondade reorganiseerimine — RTL, 216, 849

Jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460) paragrahvi 6 lõike 1 alusel ja lähtudes Saare maakonna jahindusnõukogu ettepanekust, määran: 1. Kinnitada rendijahipiirkonna suuruseks: 1.1. Aste rendijahipiirkond 13 530 ha 1.2. Eikla rendijahipiirkond 8400 ha 1.3. Kaali rendijahipiirkond 8800 ha 1.4. Kaavi rendijahipiirkond 6870 ha 1.5. Kallemäe rendijahipiirkond 6930 ha 1.6. Karja rendijahipiirkond 8075 ha 1.7. Kihelkonna rendijahipiirkond 10 940 ha 1.8. Kuumi rendijahipiirkond 5760 ha 1.9. Kärla rendijahipiirkond 13 020 ha 1.10. Laimjala rendijahipiirkond 12 115 ha 1.11. Laugi rendijahipiirkond 17 385 ha 1.12. Leisi rendijahipiirkond 7260 ha 1.13. Liiva rendijahipiirkond 9675 ha 1.14. Lümanda rendijahipiirkond 10 930 ha 1.15. Metsküla rendijahipiirkond 6740 ha 1.16. Mustjala rendijahipiirkond 10 915 ha 1.17. Nõmmküla rendijahipiirkond 11 255 ha 1.18. Orissaare rendijahipiirkond 15 120 ha 1.19. Pihtla rendijahipiirkond 12 560 ha 1.20. Pärsama rendijahipiirkond 12 800 ha 1.21. Salme rendijahipiirkond 8270 ha 1.22. Torgu rendijahipiirkond 7070 ha 1.23. Tornimäe rendijahipiirkond 13 850 ha 1.24. Valjala rendijahipiirkond 10 140 ha 1.25. Võhma rendijahipiirkond 8500 ha 1.26. Üru rendijahipiirkond 6980 ha 2. Kinnitada rendijahipiirkondade piiride kirjeldused (juurde lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 1. septembri 1994. a määrus nr 34 «Saare maakonna rendijahipiirkondade moodustamine». Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Kinnitatud keskkonnaministri 8. juuni 1998. a määrusega nr 38 Rendijahipiirkondade piiride kirjeldused 1. Aste rendijahipiirkond Aste rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kuressaare--Võhma maantee ja Lussu soo tee ristumiskohast (Lussu soo teerist) ning läheb mööda Lussu soo teed ristumiseni Kuumi raba sihiga, jätkub mööda Kuumi raba sihti suunaga läände 2,5 kilomeetrit metsateeni ja kulgeb mööda metsateed edelasse ristumiseni Leisi--Karujärve kõrgepingeliiniga. Tee ja kõrgepingeliini ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda kõrgepingeliini ristumiseni Mustjala--Kuressaare maanteega, kulgeb mööda Mustjala--Kuressaare maanteed Anijala--Kärla maanteeni (Anijala teerist) ja jätkub mööda Anijala--Kärla maanteed ristumiseni Oriküla--Karida teega (Oriküla teerist). Oriküla teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Oriküla--Karida teed Kuressaare--Kihelkonna maanteeni, jätkub mööda Kuressaare riigijahipiirkonna piiri (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634) Kurgu kraavini. Kurgu kraavi ja riigijahipiirkonna piiri ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kurgu kraavi Suurlaheni, jätkub mööda Suurlahe kallast Irase kraavini ja mööda Irase kraavi Kihelkonna--Kuressaare maanteeni. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kihelkonna--Kuressaare maanteed Nasva ringteeni, jätkub mööda Võhma--Kuressaare maanteed veepuhastusjaama teeni ja mööda veepuhastusjaama teed Põduste jõeni. Põduste jõgi on jahipiirkonna piiriks veepuhastusjaama teest kuni Pähkla peakraavini. Põduste jõe ja Pähkla peakraavi ristumiskohast läheb piir mööda Pähkla peakraavi Ratta kraavini, jätkub mööda Ratta kraavi Pähkla küla teeni ja mööda Pähkla küla teed ristumiseni Kuressaare--Võhma maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Kuressaare--Võhma maanteed Haamse--Kaarma maanteeni, jätkub mööda Haamse--Kaarma maanteed Haamse--Kiriku teeni ning mööda Haamse--Kiriku teed Kaisvere--Hübja teeni (Kaisvere--Hübja teerist). Teeristist kulgeb piir mööda Kaisvere--Hübja teed ristumiseni Haklaja--Hübja teega, läheb mööda Haklaja--Hübja teed Põduste jõeni ning mööda Põduste jõge ristumiseni Metsa--Tõrise teega. Jõe ja tee ristumiskohast kulgeb piir mööda Metsa--Tõrise teed Kuressaare--Võhma maanteeni ning jätkub mööda Kuressaare--Võhma maanteed Lussu soo teeristini. 2. Eikla rendijahipiirkond Eikla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kuressaare--Võhma maantee ja Asuka--Järise maantee ristumiskohast (Asuka teerist), läheb mööda Kuressaare--Võhma maanteed ristumiseni Metsa--Tõrise teega, kulgeb mööda Metsa--Tõrise teed ristumiseni Põduste jõega ning jätkub mööda Põduste jõge ristumiseni Hübja--Hakjala teega. Jõe ja tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Hübja--Hakjala teed ristumiseni Kaisvere teega (Kaisvere teerist), läheb mööda Kaisvere teed ristumiseni Kiriku--Aste teega ning mööda Kiriku--Aste teed Laadjala--Karja maanteeni (Kaarma teerist). Kaarma teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Laadjala--Karja maanteed ristumiseni Heinla soo teega, jätkub mööda Heinla soo teed Heinla kraavini ning mööda Heinla kraavi Kuke soo piirdekraavini. Kraavide ristumiskohast kulgeb piir mööda Kuke soo piirdekraavi Kaarma ojani, jätkub mööda Kaarma oja ristumiseni Putla raba teega ning läheb mööda Putla--Eikla raba teed ristumiseni Sambliku kraaviga. Tee ja Sambliku kraavi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir allavoolu mööda Sambliku kraavi Lõve jõeni, jätkub ülesvoolu mööda Lõve jõge Jalaste kraavini ning mööda Jalaste kraavi selle alguseni. Jalaste kraavi algusest läheb jahipiirkonna piir mõttelise lõiguna 200 meetrit loode suunas ristumiseni Purtsa--Tõrise teega, kulgeb mööda Kilemägede teed ristumiseni Asuka--Järise maanteega (Kilemägede teerist) ning jätkub mööda Asuka--Järise maanteed Asuka teeristini. 3. Kaali rendijahipiirkond Kaali rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Sambliku kraavi suudmest Lõve jões ning läheb mööda Sambliku kraavi ristumiseni Eikla--Putla raba teega, jätkub mööda Putla raba teed Kaarma ojani ja mööda Kaarma oja Kuke soo piirdekraavini. Oja ja Kuke soo piirdekraavi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda piirdekraavi Einla kraavini, läheb mööda Einla kraavi Mustla soo teeni, jätkub mööda Mustla soo teed ristumiseni Leisi--Kuressaare maanteega. Teeristist alates on jahipiirkonna piiriks kiviaed Mustla küla lähedal kuni metsasihini ning metsasiht lõunasuunas 1760 meetrit ristumiseni Laugi soo piirdekraaviga. Metsasihi ja Laugi soo piirdekraavi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda piirdekraavi Laugi--Reo soo teeni, jätkub mööda sooteed Kuivastu--Kuressaare maanteeni ning mööda Kuivastu--Kuressaare maanteed ristumiseni Masa--Laimjala maanteega (Masa teerist). Masa teeristist läheb piir mööda Masa--Laimjala maanteed Lõve jõeni, jätkub ülesvoolu mööda Lõve jõge Ariste soo teeni ning mööda Ariste soo teed Kangruselja--Valjala kõrgepingeliinini. Sootee ja kõrgepingeliini ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda kõrgepingeliini Lõõne peakraavini, jätkub mööda Lõõne peakraavi Valjala--Haeska teeni ning mööda Valjala--Haeska teed ristumiseni Kuressaare--Leisi maanteega (Valjala teerist). Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Kuressaare--Leisi maanteed ristumiseni Luulupe--Haeska soo teega, kulgeb mööda sooteed Kuruaru kraavini, jätkub mööda Kuruaru kraavi Lõve jõeni ning mööda Lõve jõge Sambliku kraavi suudmeni. 4. Kaavi rendijahipiirkond Kaavi rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Läänemere ranniku ja Kargi küla tee ristumiskohast ja kulgeb mööda Kargi küla teed Kargi bussipeatuseni Sääre--Salme maanteel, jätkub mööda Sääre--Salme maanteed ristumiseni Kargi--Mäebe maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Kargi--Mäebe maanteed ristumiseni Sääre--Kuressaare maanteega, jätkub mööda Sääre--Kuressaare maanteed Mäebe küla teeni, kulgedes sealt mööda Mäebe küla teed kuni Liivi laheni. Edasi läheb jahipiirkonna piir mööda Liivi lahe rannikut ristumiseni Vintri küla teega, jätkub mööda Vintri küla teed ristumiseni Sõrve--Kuressaare maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir üle Sõrve--Kuressaare maantee mööda Sopi metsavaheteed Sopi ojani, kulgeb mööda Sopi oja Ariste laheni Läänemeres ning jätkub mööda mererannikut Kargi küla teeni. 5. Kallemäe rendijahipiirkond Kallemäe rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Ariste soo tee ja Lõve jõe ristumiskohast ning kulgeb mööda Lõve jõge Oesaare laheni Läänemeres, jätkub mööda Oesaare, Laidevahe ja Kunnatu lahe rannikut Maadevahe jõe suudmeni Kunnatu lahes. Maadevahe jõe suudmest Kunnatu lahes läheb jahipiirkonna piir mööda Maadevahe jõge ristumiseni Rõõsa--Põllu--Tõnija--Kalli maanteega, jätkub mööda Rõõsa--Põllu--Tõnija--Kalli maanteed ristumiseni Kallemäe--Valjala maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Kallemäe--Valjala maanteed ristumiseni Ariste soo teega ning jätkub mööda Ariste soo teed Lõve jõeni. 6. Karja rendijahipiirkond Karja rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Karjalasma metskonna kvartali 229 loodesihi ristumiskohast Kilemägede teega, jätkub mööda Kilemägede teed ristumiseni Purtsa--Tõrise teega (Kilemägede teerist), läheb mõttelise lõiguna 200 meetrit kagu suunas Jalaste kraavini ning kulgeb mööda Jalaste kraavi Lõve jõeni. Jalaste kraavi suudmest Lõve jões jätkub jahipiirkonna piir mööda Lõve jõge ristumiseni Kuruaru kraaviga, kulgeb mööda Kuruaru kraavi Leisi jõeni ning mööda Leisi jõge Kaisaküla teeni. Leisi jõe ja Kaisaküla tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Kaisaküla teed ristumiseni Kuressaare--Leisi maanteega, jätkub mööda Kuressaare--Leisi maanteed Karja--Laadjala maanteeni (Eikla teerist). Teeristist kulgeb piir mööda Karja--Laadjala maanteed Nurme--Pederga--Metsküla teeni (Nurme teerist), jätkub mööda Nõmme--Nurme teed Pikasoo teeni (Pikasoo teerist) ja läheb mööda Pikasoo teed ristumiseni Purtsa kraaviga. Pikasoo tee ja Purtsa kraavi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir 1300 meetrit mööda Purtsa kraavi ning sealt Purtsa kraavi sirgjoonelise pikendusena 320 meetrit lõuna suunas ristumiseni metsasihiga, jätkub mööda metsasihti 920 meetrit edela suunas ristumiseni Purtsa teega ning läheb mööda Purtsa teed Tagametsa--Seljapere peakraavini. Purtsa tee ja peakraavi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda peakraavi Karjalasma metskonna kvartali 229 loodesihini ning jätkub mööda loodesihti ristumiseni Kilemägede teega. 7. Kihelkonna rendijahipiirkond Kihelkonna rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Läänemere ja Vilsandi Rahvuspargi piiri (RT I 1996, 37, 745) ristumiskohast mererannikul ning läheb mööda Vilsandi Rahvuspargi piiri Kihelkonna--Lümanda maanteeni, jätkub mööda Kihelkonna--Lümanda maanteed ristumiseni Kihelkonna--Mustjala maanteega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kihelkonna--Mustjala maanteed ristumiseni Pidula--Veere teega, jätkub mööda Pidula--Veere teed Pidula ojani ning läheb mööda Pidula oja Läänemereni. Pidula oja suudmest Läänemeres kulgeb jahipiirkonna piir mööda mereranda ristumiseni Vilsandi Rahvuspargi piiriga. 8. Kuumi rendijahipiirkond Kuumi rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Küdema lahe rannajoone ja Leisi--Mustjala maantee ristumiskohast, läheb mööda Küdema--Silla teed ristumiseni Tirtsi--Ohtja sooteega (Ohtja teerist) ning kulgeb mööda Tirtsi--Ohtja sooteed ristumiseni Ohtja--Vendise teega (Ohtja--Vendise küla teerist). Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Ohtja--Vendise teed Mustjala valla piirini, jätkub mööda Mustjala valla piiri ristumiseni Leisi--Karujärve kõrgepingeliiniga, kulgeb mööda kõrgepingeliini ristumiseni metsateega. Kõrgepingeliini ja metsatee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda metsateed kagusse 1260 meetrit ristumiseni Kuumi raba sihiga, jätkub mööda Kuumi raba sihti 2500 meetrit idasse ristumiseni Lussu soo teega. Kuumi raba sihi ja tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Lussu soo teed Kuressaare--Võhma maanteeni (Lussu soo teerist), jätkub mööda maanteed Tuiu--Paatsa teeni (Paatsa teerist) ning läheb mööda Tuiu--Paatsa teed ristumiseni Mustjala--Võhma maanteega (Tuiu teerist). Jahipiirkonna piir jätkub mööda Mustjala--Võhma maanteed ristumiseni Küdema lahe teega, kulgeb mööda teed Küdema laheni ning jätkub mööda lahe rannajoont ristumiseni Leisi--Mustjala maanteega. 9. Kärla rendijahipiirkond Kärla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kärla--Karujärve maanteelt Karujärve II bussipeatusest ning läheb mööda Karujärve põhja-läänekallast ristumiseni Kihelkonna metskonna kvartali 174 loodepiiriga, jätkub mööda kvartalite 174, 173, 172 loodepiiri ja kvartali 172 edelapiiri ristumiseni kõrgepingeliiniga. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda kõrgepingeliini Pidula--Üru teeni, jätkub mööda Pidula--Üru teed ristumiseni Kuressaare--Kihelkonna maanteega. Teeristist läheb piir mööda Kuressaare--Kihelkonna maanteed ristumiseni Lagenõmme teega, jätkub mööda Lagenõmme teed ristumiseni Vedruka küla teega ning kulgeb mööda Vedruka küla teed ristumiseni Viidumäe Looduskaitseala piiriga. Viidumäe Looduskaitseala piir (RT I 1995, 82, 1427) on jahipiirkonna piiriks Vedruka küla tee ristumiskohast ristumiseni Kuressaare riigijahipiirkonna piiriga (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634) ning Kuressaare riigijahipiirkonna piir Oriküla teeristini Kihelkonna--Kuressaare maanteel. Oriküla teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Oriküla teed ristumiseni Anijala--Kärla maanteega, jätkub teeristist mööda Anijala--Kärla maanteed Kuressaare--Mustjala maanteeni ning läheb mööda Kuressaare--Mustjala maanteed Lihulinna teeristini. Lihulinna teeristist kulgeb piir mööda Lihulinna--Kõõru--Karujärve metsateed Kärla--Karujärve maanteeni Karujärve II bussipeatuseni. 10. Laimjala rendijahipiirkond Laimjala rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Koigi järve edelanurgast Kuke peakraavi suudmest ning läheb mõttelise lõiguna 2500 meetrit Kurdla peakraavi alguseni, jätkub mööda Laimjala--Valjala valdade vahelist piiri Randvere--Rabasoo teeni ning kulgeb mööda Randvere--Rabasoo teed ristumiseni Valjala--Laimjala maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda maanteed ristumiseni sooteega, jätkub mööda sooteed Maadevahe jõeni ning mööda Maadevahe jõge Kunnatu laheni. Piir jätkub mööda lahe rannajoont ristumiseni Neeme peakraavi suudmega. Maadevahe jõe ja Neeme peakraavi vahelisel rannajoonel meres olevad laiud ja saared kuuluvad jahipiirkonna koosseisu. Neeme peakraavi suudmest läheb jahipiirkonna piir mööda Neeme peakraavi Koigi kraavini, kulgeb mööda Koigi kraavi ristumiseni Kingli soo teega ning jätkub mööda Kingli soo teed ristumiseni Kuressaare--Orissaare maanteega. Maantee ja sootee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda maanteed ristumiseni Kapra küla teega (Kapra küla teerist), läheb mööda Kapra küla teed Kuke peakraavini ja mööda Kuke peakraavi Koigi järveni. Piir jätkub mööda Koigi järve lõunakallast Kuke peakraavi suudmeni Koigi järve edelanurgas. 11. Laugi rendijahipiirkond Laugi rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kuressaare--Võhma maantee ja Kiriku--Haamse maantee ristumiskohast (Haamse teerist), läheb mööda Kuressaare--Võhma maanteed ristumiseni Pähkla küla teega (Pähkla teerist), jätkub mööda Pähkla küla teed Ratta kraavini ning mööda Ratta kraavi Pähkla peakraavini. Ratta kraavi ja Pähkla peakraavi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir allavoolu mööda Pähkla peakraavi ristumiseni Põduste jõega, läheb allavoolu mööda Põduste jõge veepuhastusjaama teeni ning mööda veepuhastusjaama teed ristumiseni Kuressaare--Võhma maanteega. Veepuhastusjaama tee ja maantee ristumiskohast kulgeb piir mööda maanteed Nasva ringteeni, ringteelt Kuressaare--Kihelkonna maanteeni, läheb mööda Kuressaare--Kihelkonna maanteed ristumiseni Irase kraaviga, jätkudes mööda kraavi Suurlaheni. Jahipiirkonna piir kulgeb mööda Suurlahe läänekallast Kurgu kraavini, jätkub mööda Kuressaare riigijahipiirkonna piiri (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634) Liivi laheni ning mööda Liivi lahe rannajoont Lahe sadamani. Lahe sadamast läheb piir mööda Lahe--Vanamõisa--Püha maanteed ristumiseni Ilpla teega (Ilpla teerist), kulgeb mööda Kuusiku--Ilpla soo teed Kuressaare--Pihtla maanteeni. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Kuressaare--Pihtla maanteed ristumiseni Ilpla--Reo teega (Reo teerist), jätkub mööda Ilpla--Reo teed Kuivastu--Kuressaare maanteeni (Ilpla teerist). Ilpla teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Ilpla--Reo teed Laugi soo piirdekraavini, jätkub mööda Laugi soo piirdekraavi ristumiseni metsasihiga, kulgeb 1760 meetrit põhjasuunas mööda metsasihti kiviaiani ning mööda kiviaeda ristumiseni Leisi--Kuressaare maanteega. Siin ületab jahipiirkonna piir maantee ning läheb mööda Mustla soo teed Einla kraavini, jätkub mööda Einla kraavi Einla soo teeni ning mööda Einla soo teed ristumiseni Karja--Laadjala maanteega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Karja--Laadjala maanteed Kiriku--Haamse maanteeni (Kiriku küla teerist), jätkub mööda Kiriku--Haamse maanteed Haamse teeristini. 12. Leisi rendijahipiirkond Leisi rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Leisi lahe rannajoone ja Karjalasma metskonna kvartalit 46 poolitava tee ristumiskohast, kulgeb mööda metsateed ristumiseni Leisi--Metsküla maanteega (Pammana--Meiuste metsavaheline teerist), jätkub mööda Leisi--Metsküla maanteed ristumiseni Likimõisa teega (Likimõisa teerist). Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Likimõisa teed ristumiseni Metsküla--Peederga--Nurme teega, jätkub mööda Metsküla--Peederga--Nurme--Nõmme teed ristumiseni Leisi--Karujärve kõrgepingeliiniga. Tee ja kõrgepingeliini ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda kõrgepingeliini Pikasoo ojani, kulgeb mööda Pikasoo oja ristumiseni Pikasoo teega ja jätkub mööda Pikasoo teed ristumiseni Metsküla--Nurme--Nõmme teega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Nurme--Nõmme teed ristumiseni Karja--Laadjala maanteega, jätkub mööda maanteed ristumiseni Kuressaare--Leisi maanteega. Maanteede ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Kuressaare--Leisi maanteed Veski--Õeste teeni (Veski--Õeste teerist), jätkub mööda Veski--Õeste teed Oitme ojani ning mööda Oitme oja Triigi laheni. Oitme oja suudmest Triigi lahes kulgeb piir mööda rannajoont ristumiseni Karjalasma metskonna kvartalit 46 poolitava teega Leisi lahe rannikul. 13. Liiva rendijahipiirkond Liiva rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Hellamaa külavahetee ja Suure väina rannajoone ristumiskohast, kulgeb mööda külavaheteed ristumiseni Kuressaare--Kuivastu maanteega, läheb mööda Kuressaare--Kuivastu maanteed ristumiseni Väikese väina rannajoonega, jätkub mööda Väikese väina kagupoolset rannajoont Suure väinani ning mööda Suure väina rannajoont ristumiseni Hellamaa külavaheteega. Väikeses väinas olevad laiud ja saared kuuluvad rendijahipiirkonna koosseisu. 14. Lümanda rendijahipiirkond Lümanda rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Soega ninast Läänemere rannikul ning kulgeb mööda mereranda Koormise oja suudmeni, läheb mööda Koormise oja Riksu järveni ning mööda Riksu järve läänekallast Riksu oja suudmeni. Riksu oja suudmest jätkub jahipiirkonna piir mööda Riksu oja ristumiseni riigimetsa kvartali kagusihiga, läheb mööda kvartali kagusihti 200 meetrit ristumiseni Lahetaguse teega ning mööda Lahetaguse teed ristumiseni Kuressaare riigijahipiirkonna piiriga Tehumardi--Lümanda maanteel. Jahipiirkonna piir jätkub mööda Kuressaare riigijahipiirkonna piiri (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634) ristumiseni Viidumäe looduskaitseala piiriga, läheb mööda Viidumäe looduskaitseala piiri (RT I 1995, 82, 1427) ristumiseni Viidu--Liiva teega, kulgeb sealt mööda Viidu--Liiva teed ristumiseni Lümanda--Kihelkonna maanteega. Teeristist läheb piir mööda Lümanda--Kihelkonna maanteed ristumiseni Vesiku ojaga, jätkub mööda Vesiku oja ristumiseni Kihelkonna--Karala maanteel Vilsandi Rahvuspargi piiriga. Mööda Vilsandi Rahvuspargi piiri (RT I 1996, 37, 745) läheb jahipiirkonna piir Soega ninani Läänemere rannikul. 15. Metsküla rendijahipiirkond Metsküla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Soela väina rannajoone ja Saguri talu läänepiiri ristumiskohast, kulgeb mööda Saguri talu läänepiiri ristumiseni Mustjala--Leisi maanteega, läheb mööda Mustjala--Leisi maanteed ristumiseni Järise--Asuka maanteega (Järise teerist). Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Asuka--Järise maanteed Kilemägede teeni (Kilemägede teerist), läheb mööda Kilemägede teed Karjalasma metskonna kvartali 229 kagusihini, jätkub mööda metsasihti Tagametsa--Seljapere peakraavini ning mööda peakraavi ristumiseni Purtsa--Tõrise teega. Peakraavi ja tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda metsasihti 920 meetrit kirde suunas, jätkub mööda Purtsa kraavi mõttelist pikendust sirgjoones 320 meetrit Purtsa kraavini ning kulgeb mööda Purtsa kraavi ristumiseni Pikasoo teega. Kraavi ja tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Pikasoo teed Pikasoo ojani, läheb mööda oja ristumiseni Karujärve--Leisi kõrgepingeliiniga, jätkub mööda kõrgepingeliini ristumiseni Nurme--Nõmme teega. Kõrgepingeliini ja tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Nurme--Peederga--Metsküla teed ristumiseni Peederga--Likimõisa teega, jätkub mööda Likimõisa teed ristumiseni Metsküla--Leisi maanteega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Metsküla--Leisi maanteed Meiuste--Pammana metsavahelise teeni, jätkub mööda kvartalit 46 poolitavat metsavahelist teed Leisi laheni. Tee ristumiskohast Leisi lahe rannajoonega läheb piir mööda rannajoont ristumiseni Saguri talu läänepiiriga. Jahipiirkonna koosseisu kuulub Pihlalaid. 16. Mustjala rendijahipiirkond Mustjala rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tagalahe rannajoone ja Kooru--Abula--Selgase külavahetee ristumiskohast, kulgeb mööda külavaheteed ristumiseni Mustjala--Kihelkonna maanteega, jätkub mööda Mustjala--Kihelkonna maanteed ristumiseni Pidula--Üru teega (Üru teerist). Üru teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Pidula--Üru teed Karujärve--Kärla maanteeni (Kärla teerist), jätkub mööda Karujärve--Kärla maanteed Karujärve II bussipeatuseni, kulgeb bussipeatusest mööda Karujärve--Lihulinna metsavahelist teed Mustjala--Kuressaare maanteeni (Lihulinna teerist). Lihulinna teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Mustjala--Kuressaare maanteed ristumiseni Karujärve--Leisi kõrgepingeliiniga, läheb mööda kõrgepingeliini Mustjala valla piirini ning mööda Mustjala valla piiri ristumiseni Ohtja--Vendise teega. Valla piiri ja tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Vendise--Ohtja teed ristumiseni Ohtja--Tirtsi soo teega, jätkub mööda sooteed ristumiseni Silla--Küdema teega, läheb mööda Silla--Küdema teed ristumiseni Leisi--Mustjala maanteega (Küdema teerist). Küdema teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Leisi--Mustjala maanteed Küdema laheni ning mööda lahe rannajoont ristumiseni Kooru--Abula--Selgase külavaheteega. 17. Nõmmküla rendijahipiirkond Nõmmküla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Hellamaa külavahetee ja Suure väina rannajoone ristumiskohast ning läheb mööda Suure väina loodekallast Väikese väina rannajoone ja Kuressaare--Kuivastu maantee ristumiskohani, jätkub mööda Kuressaare--Kuivastu maanteed ristumiseni Hellamaa külavaheteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda külavaheteed Suure väinani. 18. Orissaare rendijahipiirkond Orissaare rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Triigi lahe rannikul Võlupe jõe suudmest ning kulgeb mööda Võlupe jõge Harju kraavini, läheb mööda Harju kraavi ristumiseni Randküla--Harju teega, jätkub mööda Randküla--Harju teed ristumiseni Kuressaare--Kuivastu maanteega (Randküla teerist). Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Kuressaare--Kuivastu maanteed ristumiseni Väikese väina rannajoonega, jätkub mööda Väikese väina rannajoont Võlupe jõe suudmeni. 19. Pihtla rendijahipiirkond Pihtla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kuressaare--Kuivastu maantee ja Reo--Ilpla tee ristumiskohast (Reo--Ilpla teerist), kulgedes mööda Reo--Ilpla teed ristumiseni Kuressaare--Pihtla maanteega, jätkub mööda Kuressaare--Pihtla maanteed Kuusiku soo teeni ning läheb mööda Kuusiku soo teed ristumiseni Püha--Vanamõisa maanteega. Teeristist jätkub jahipiirkonna piir mööda Püha--Vanamõisa maanteed ristumiseni Vätta--Kuressaare maanteega, läheb mööda maanteed ristumiseni Vanamõisa--Lahe teega ning mööda Vanamõisa--Lahe teed Lahe sadamani Liivi lahe kaldal. Liivi lahe rannik on jahipiirkonna piiriks Lahe sadamast kuni Lõve jõe suudmeni. Meres selles piirilõigus olevad laiud ja saared kuuluvad jahipiirkonna koosseisu. Lõve jõe suudmest läheb jahipiirkonna piir mööda Lõve jõge ristumiseni Kuressaare--Kuivastu maanteega, jätkub mööda Kuressaare--Kuivastu maanteed Reo--Ilpla teeristini. 20. Pärsama rendijahipiirkond Pärsama rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Triigi lahe rannikul Oitme oja suudmest ning läheb mööda Oitme oja ristumiseni Veski--Õeste teega, jätkub mööda Veski--Õeste teed Leisi--Kuressaare maanteeni (Õeste teerist). Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Leisi--Kuressaare maanteed Kaisaküla teeni, jätkub mööda Kaisaküla teed ristumiseni Leisi jõega ning läheb mööda Leisi jõge ristumiseni Kuruaugu kraaviga. Leisi jõe ja Kuruaugu kraavi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kuruaugu kraavi Luulupe--Haeska sooteeni, läheb mööda Haeska sooteed ristumiseni Kuressaare--Leisi maanteega (Luulupe soo teerist) ning mööda maanteed ristumiseni Valjala--Jööri--Kõnnu teega (Valjala teerist). Valjala teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Valjala--Jööri--Kõnnu teed ristumiseni Kuressaare--Kuivastu maanteega (Kõnnu teerist), kulgeb mööda Kuressaare--Kuivastu maanteed Harju--Randküla teeni (Randküla teerist) ning mööda Harju--Randküla teed ristumiseni Harju kraaviga. Harju kraavi ja Harju--Randküla tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Harju kraavi ristumiseni Võlupe jõega, jätkub mööda Võlupe jõge Triigi laheni. Triigi lahe rannik on jahipiirkonna piiriks Võlupe jõe suudmest Oitme oja suudmeni. 21. Salme rendijahipiirkond Salme rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Ariste lahe rannikul Sopi oja suudmest ning kulgeb mööda Sopi oja ristumiseni Sopi metsateega, läheb mööda Sopi metsateed Kuressaare--Sõrve maanteeni. Teeristist (Vintri küla teerist) jätkub piir mööda Vintri küla teed Liivi laheni, läheb mööda Liivi lahe rannajoont ristumiseni Kuressaare riigijahipiirkonna piiriga (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634) ja jätkub mööda Kuressaare riigijahipiirkonna piiri Lahetaguse teeristini Tiirimetsa--Koimla maanteel. Lahetaguse teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Lahetaguse teed 2700 meetrit ristumiseni riigimetsa kvartalisihiga, jätkub mööda kvartalisihti 200 m loodes oleva Riksu ojani ning kulgeb mööda Riksu oja Riksu järveni. Riksu oja suudmest läheb piir mööda Riksu järve läänekallast Koormise ojani, jätkub mööda Koormise oja Läänemereni ning mööda mere rannajoont ristumiseni Sopi oja suudmega Ariste lahes. 22. Torgu rendijahipiirkond Torgu rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Läänemere rannajoone ja Mäebe küla tee ristumiskohast ning kulgeb mööda Mäebe küla teed ristumiseni Kuressaare--Sääre maanteega (Kargi--Sääre teerist). Teeristist läheb piir mööda Mäebe--Kargi maanteed ristumiseni Sääre--Salme maanteega, jätkub mööda Sääre--Salme maanteed Kargi bussipeatuseni samal maanteel. Kargi bussipeatusest läheb jahipiirkonna piir mööda Kargi külavaheteed Läänemereni ning mööda mere rannajoont ristumiseni Mäebe küla teega. 23. Tornimäe rendijahipiirkond Tornimäe rendijahipiirkond (edaspidi jahipiirkond) algab Väikese väina rannajoone ja Kuressaare--Kuivastu maantee ristumiskohast ning läheb mööda Kuressaare--Kuivastu maanteed ristumiseni Leisi ja Orissaare valla vahelise piiriga, jätkub mööda valdadevahelist piiri (kiviaed) Kuke peakraavini. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kuke peakraavi Koigi järveni, läheb peakraavi suudmest mööda järve lõunakallast Kuke peakraavi väljavooluni ning mööda Kuke peakraavi ristumiseni Kapra küla teega. Kuke peakraavi ja Kapra küla tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kapra küla teed ristumiseni Kuressaare--Orissaare maanteega, läheb mööda maanteed Kingli küla teeni (Kingli küla teerist). Teeristist kulgeb piir mööda Kingli küla teed Koigi kraavini, läheb mööda Koigi kraavi Neeme peakraavini ning mööda Neeme peakraavi suubumiseni Ungumaa lahte. Neeme peakraavi suudmest kuni Väikse väina rannajoone ja Kuressaare--Kuivastu maantee ristumiskohani on jahipiirkonna piiriks rannajoon. Sellel piirilõigul meres asuvad laiud ja saared kuuluvad jahipiirkonna koosseisu. 24. Valjala rendijahipiirkond Valjala rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Leisi--Kuressaare maantee ja Kõnnu--Jööri--Tika tee ristumiskohast (Valjala teerist) ning kulgeb mööda Leisi--Kuressaare maanteed ristumiseni Haeska--Valjala maanteega, läheb mööda Haeska--Valjala maanteed Lõõne peakraavini, jätkub mööda Lõõne peakraavi ristumiseni Valjala--Kangruselja kõrgepingeliiniga ning mööda kõrgepingeliini ristumiseni Ariste soo teega. Kõrgepingeliini ja Ariste soo tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Ariste soo teed ristumiseni Valjala--Kallemäe teega, jätkub mööda Valjala--Kallemäe teed ristumiseni Kalli--Rõõsa--Tõnija teega (Kalli teerist). Kalli teeristist läheb piir mööda Kalli--Tõnija--Rõõsa teed Maadevahe jõeni, jätkub mööda Maadevahe jõge ristumiseni sooteega ja mööda sooteed Valjala--Laimjala teeni. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Valjala--Laimjala teed ristumiseni Rabasoo teega, jätkub mööda Rabasoo teed Valjala ja Laimjala valla vahelise piirini ja läheb mööda valdadevahelist piiri Kurdla peakraavi alguseni. Piir jätkub mõttelise sirgena 2,5 kilomeetrit Kuke peakraavi suudmeni, jätkub mööda Kuke peakraavi ristumiseni Leisi ja Orissaare valla vahelise piiriga, kulgeb mööda valdadevahelist piiri (kiviaed) ristumiseni Kuressaare--Kuivastu maanteega. Valdadevahelise piiri ja maantee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Kuressaare--Kuivastu maanteed ristumiseni Kõnnu--Jööri--Tika teega, jätkub mööda Kõnnu--Jööri--Tika teed Valjala teeristini Leisi--Kuressaare maanteel. 25. Võhma rendijahipiirkond Võhma rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Küdema lahe tee ristumiskohast mere rannajoonega ning kulgeb mööda Küdema lahe teed ristumiseni Mustjala--Võhma maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda maanteed ristumiseni Paatsa--Tuiu--Möldri teega, jätkub mööda Paatsa--Tuiu--Möldri teed Kuressaare--Võhma maanteeni (Eikla teerist) ning läheb mööda Kuressaare--Võhma maanteed ristumiseni Järise--Asuka teega (Asuka teerist). Asuka teeristist kulgeb piir mööda Järise--Asuka teed Mustjala--Leisi maanteeni (Järise teerist), jätkub mööda Mustjala--Leisi maanteed ristumiseni Asuka küla Saguri talu läänepiiriga. Mööda Saguri talu läänepiiri kulgeb jahipiirkonna piir mereni ning mööda mere rannajoont ristumiseni Küdema lahe teega. Sellel piirilõigul meres olevad laiud ja saared kuuluvad jahipiirkonna koosseisu. 26. Üru rendijahipiirkond Üru rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Pidula oja suudmest Tagalahes, läheb ülesvoolu mööda Pidula oja ristumiseni Veere--Pidula maanteega, kulgeb mööda Veere--Pidula maanteed Kihelkonna--Mustjala maanteeni. Maanteede ristist läheb jahipiirkonna piir mööda Mustjala--Kihelkonna maanteed ristumiseni Kuressaare--Veere teega (Kihelkonna teerist), kulgeb mööda Kihelkonna--Lümanda maanteed Viidumäe teeristini, jätkub mööda Liiva--Viidumäe teed Viidumäe looduskaitseala piirini. Viidumäe looduskaitseala piir (RT I 1995, 82, 1427) on jahipiirkonna piiriks Vedruka küla teeni. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Vedruka küla teed ristumiseni Viidu--Lagenõmme teega, kulgeb mööda Viidu--Lagenõmme teed Kuressaare--Kihelkonna maanteeni (Lagenõmme teerist), jätkub mööda Kihelkonna--Kuressaare maanteed ristumiseni Üru--Pidula teega (Pidula teerist). Pidula teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Üru--Pidula teed ristumiseni kõrgepingeliiniga, kulgeb mööda kõrgepingeliini ristumiseni Kihelkonna metskonna kvartali 172 kirdesihiga, jätkub mööda kvartali 172 kirdesihti ja mööda kvartalite 172, 173, 174 kagupiiri ja kvartali 174 kirdepiiri Karujärveni. Jahipiirkonna piir jätkub mööda Karujärve lääne- ja põhjakallast Karujärve II bussipeatuseni Karujärve--Kärla maanteel. Karujärve II bussipeatusest kulgeb jahipiirkonna piir mööda Karujärve--Kärla maanteed ristumiseni Üru--Pidula maanteega (Kärla teerist), jätkub mööda Üru--Pidula maanteed Mustjala--Kihelkonna maanteeni (Üru teerist). Üru teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Mustjala--Kihelkonna maanteed ristumiseni Selgase--Abula--Kooru külavaheteega (Selgase teerist), jätkub mööda külavaheteed Tagalaheni ning mööda Tagalahe rannajoont Pidula oja suudmeni.