Kiili Vallavolikogu — Kiili valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 129, 1307

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkt 36 5 ja jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 alusel. 1. Kehtestada Kiili valla jäätmehoolduseeskiri (juurde lisatud). 2. Saata määrus Riigikantseleile avaldamiseks. 3. Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2005. a. Volikogu esimees Toomas VÄLJATAGA Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 18. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 KIILI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kiili vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Kiili haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, viibivad või asuvad Kiili haldusterritooriumil. 3. Jäätmehooldust Kiili vallas korraldab Kiili Vallavalitsus. 4. Kiili Vallavalitsus korraldab järelevalvet jäätmekäitluse kohta ja menetleb jäätmelubade taotlusi. 5. Kiili Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 5.1. nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 5.2. kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 5.3. korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel; 5.4. teostab kontrolli valla territooriumide prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5.5. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 5.6. kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses; 5.7. korraldab jäätmehooldust ja jäätmehoolduse arendamist ning lahendab tekkinud jäätmealased vaidlused, sh käesoleva eeskirja suhtes tekkinud küsimused. II. MÕISTED 6. Eeskirjas kasutatavad mõisted: 6.1. jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on kasutusest kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 6.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 6.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 6.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 6.5. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 6.6. olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 6.7. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); 6.8. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 6.9. jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 6.10. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 6.11. jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 6.12. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 6.13. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 6.14. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 6.15. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 6.16. jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ette valmistav tegevus; 6.17. jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 6.18. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 6.19. korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 6.20. pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid; 6.21. pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 7. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. 8. Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogumisel ülejäänud segunenud olmejäätmed on soovitatav enne prügilasse ladestamiseks üleandmist sortida sortimisettevõttes. 9. Jäätmeladestusele suunatavad jäätmed (sortimisjääk jm) viia läheduse põhimõtet järgides Tallinna Prügilasse. 10. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Edaspidises tekstis – territooriumi haldaja. 11. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erin etappidel korraldab jäätmevaldaja. 12. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule. 13. Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sh kogumiseks või veoks on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloa annab Harjumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister. 14. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel ja tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 15. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel Kiili Vallavalitsuse ja Päästeameti loal ja määratud kohas. 16. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 17. Jäätmevaldaja peab jäätmete hoidmisel tagama jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku, võimaluse jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks. 18. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse. 19. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele ja kahjutustamisele. IV. JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 20. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. 21. Jäätmevaldaja peab omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutite arv täpsustatakse jäätmekäitluslepinguga. 22. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. 23. Korraldatud jäätmeveo puhul on jäätmevaldajad ja territooriumihaldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 24. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Kiili Vallavalitsuse loal ja tingimustel. 25. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada kättesaadavate vahenditega tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle käesoleva eeskirjaga määratud korras. 26. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. V. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 27. Jäätmevaldaja kogub jäätmeid liigiti. 28. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 29. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Mahukaid jäätmeid, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, tuleb käsitleda vastavalt Kiili Vallavalitsuse poolt ette nähtud korrale. Mahukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Mahukate jäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid. 30. Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kinnistutel koguda eraldi mahutitesse vanapaberit ja -pappi, pakendit, segunenud olmejäätmeid ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega segada. 31. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 32. Mahutid peavad olema terved ja puhtad. Mahuteid tuleb regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas) pesta kuuma veega. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 33. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 33.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 33.2. vedelaid jäätmeid; 33.3. ohtlikke jäätmeid; 33.4. käimlajäätmeid; 33.5. kogumiskaevude setteid; 33.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 33.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 33.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 33.9. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 33.10. ehitus- ja lammutusjäätmeid. 34. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud vähemalt toatemperatuurini. 35. Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvalõhnalised jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 36. Eraldi kogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kattega. 37. Eraldi kogutud biolagunevad jäätmed on soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul nõuetekohastes kompostimismahutites. 38. Kokkuleppel pakendiettevõtjaga tuleb kinnistutel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid). 39. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: 39.1. elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt neli korterit; 39.2. mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Vanapaberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele; 39.3. pakendijäätmeid vastavalt eeskirja VI osale. 39.4. Vanad autorehvid tuleb alates 1. jaanuarist 2005. a üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse. 40. Ohtlike jäätmete kogumine 40.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 40.2. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema lukustatud. Nende avamine ja teisaldamine kõrvaliste isikute poolt peab olema välistatud. 40.3. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 40.4. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 40.5. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 40.6. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 40.7. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi ohtlike jäätmete kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 40.8. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 40.9. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VI. PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE 41. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema puhtad ning vajadusel (piima-, keefiri- või jogurtipakendid, ketšupipurgid jt) pestud. 42. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või pakendiettevõtjate organisatsioon koostöös Kiili Vallavalitsusega. 43. Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 44. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses Kiili Vallavalitsuse loal ja tingimustel. 45. Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab pakendiorganisatsioon koostöös Kiili Vallavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunkti Kiili haldusterritooriumil. 46. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga, heastades korraldajale sellest tekkivad kulutused. VII. JÄÄTMETE VEDU 47. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 48. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega (vähemalt üks kord kuus), mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. 49. Biolagunevaid jäätmeid sisaldavaid kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas või tihedamini. 50. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tühjendatakse vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi. 51. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda Kiili Vallavalitsuse määratud jäätmekäitluskohta. 52. Jäätmete vedu elamualalt ei tohi häirida öörahu. 53. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. 54. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. 55. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 56. Alates 2005. a 1. jaanuarist korraldatakse Kiili valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid, klaasi ja plastikut, vanapaberit ja -pappi ja pakendit, millele ei ole kehtestatud tagatisraha, ning ka kompostitavaid biolagundatavaid jäätmeid. Kui see osutub otstarbekaks, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. 57. Korraldatud jäätmeveo, sealhulgas avalikud konkursid jäätmevedaja leidmiseks Kiili valla haldusterritooriumil korraldab Kiili Vallavalitsus. Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette Kiili Vallavalitsuse eraldi õigusaktidega. 58. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Kiili valla haldusterritooriumil. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila või eluruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, eluruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. Kinnis- või vallasasja omaniku vahetumisel kehtivad senise jäätmevaldaja kohustused kuni ostu-müügilepingu jõustumiseni. 59. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus rakendub ka kõigile Kiili haldusterritooriumil tegutsevatele juriidilistele isikutele. 60. Jäätmevaldaja loetakse Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. 61. Kiili Vallavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab kord aastas vallavalitsusele selle määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 62. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse, ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab veoettevõtte leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel Harjumaa Keskkonnateenistus. VIII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 63. Kiili vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse Tallinna Prügilas ning teistes Kiili Vallavalitsuse ja Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt ette nähtud käitluskohtades. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. 64. Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. 65. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed. IX. OLMEJÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 66. Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks Tallinna Prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse. 67. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult Kiili Vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel. 68. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. 69. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ette nähtud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. 70. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 71. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 72. Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. X. JÄÄTMEKÄITLUSE TEHNILISED NÕUDED 73. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 74. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 74.1. kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 74.2. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 120-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 74.3. kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 74.4. kompostreid. 74.5. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 75. Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: 75.1. hall ja tumeroheline – segunenud olmejäätmed; 75.2. roheline – muud taaskasutatavad jäätmed (paber ja papp); 75.3. kollane – pakend; 75.4. punane – ohtlikud jäätmed; 75.5. pruun – biolagunevad jäätmed. 76. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 77. Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega ning kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud selle jäätmeliigi nimetus. 78. Jäätmeid tohib paigutada: 78.1. jäätmekottidesse mitte üle 10 kg; 78.2. väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. 79. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 80. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 81. Kuni 800-liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui üldjuhul 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. 82. Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 83. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 84. Mahutid on soovitatav paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 85. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus laadimiskoha kohal peab olema vähemalt 8 meetrit. Need ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10. 86. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. XI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 87. Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras. 88. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Kiili Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 89. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 90. Kui saastaja ei täida punktis 88 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul. 91. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida punktis 90 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Kiili Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Lisa 1 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Kiili vallas. 2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada transpordi- ja keskkonnateenistuse jäätmespetsialistiga. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 4.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 4.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 4.3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4.4. jäätmete edasine suunamine. 5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 20 m 3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada transpordi- ja keskkonnateenistuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud transpordi- ja keskkonnateenistuse jäätmespetsialistiga, ja lammutusluba. 7. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Harjumaa Keskkonnateenistuses. 8. Kiilis tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes Harjumaal paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. 9. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. II. EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 11. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab vastavalt käesoleva lisa nõuetele jäätmevaldaja. 12. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 13. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 14. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 15. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 16. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 17. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 17.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 17.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 17.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 17.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 17.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 17.6. kooskõlastama Kiili Vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 17.7. kooskõlastama Kiili Vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 17.8. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 17.9. teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. III. MITTEOHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 18. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutuse võimalustest. Eraldi tuleb sortida: 18.1. puit; 18.2. kiletamata paber ja papp; 18.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 18.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 18.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 18.6. tõrva mittesisaldav asfalt; 18.7. kiled. 19. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. 20. Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva lisa punktile 24. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 21. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 22. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 23. Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või Kiili Vallavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ning transpordi- ja keskkonnateenistuse jäätmespetsialistiga kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult transpordi- ja keskkonnateenistuse jäätmespetsialistiga. 24. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmeina. 25. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. IV. OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 26. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 26.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 26.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 26.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 26.4. saastunud pinnas. 27. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 28. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 29. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. 30. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Harjumaa Tööinspektsiooni luba. 31. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 32. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 33. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ning transpordi- ja keskkonnateenistuse jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. 34. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 35. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.