Siseminister — Tuletööde tuleohtusnõuded — RTL, 214, 844

Tuletööde tuleohutusnõuded Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 21 lõike 1 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus sätestab tuletööde tuleohutusnõuded ehitisel, krundil või kinnistul. 2. Tuletööd käesoleva määruse mõistes on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad alljärgnevad tööd: 1) gaaskeevitus- ja gaasleektöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) põlevvedelikuga tehtav jootetöö; 5) ketassaega metalli lõikamine; 6) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine; 7) gaasileegi ja kuumaõhupuhuriga tehtav katusekattetöö; 8) sepatöö; 9) küttekoldevälise tule tegemine. 3. Tuleohutuse tagamiseks tuleb tuletöödel järgida ka muid tuleohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi. II. ÜLDNÕUDED 4. Tuletöö tegemisel ehitises ja ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad ehitise omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö tegijale tuleohutustunnistuse ja tuletöö loa ning määravad tuletööde üle järelevalvet teostava isiku. 5. Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik. Tuleohutustunnistuse võib väljastada isikule, kes vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 1993. a määrusega nr 324 (RT I 1993, 69, 991) kinnitatud «Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendile» on töökaitsealase koolituse käigus läbi teinud tuleohutusalaste teadmiste kontrolli või täiendõppe tuleohutuse alal. Küttekoldevälist tuld tohib teha kutsetunnistuseta isik. Tuletöö tegemine kehtiva tuleohutustunnistuseta on keelatud. 6. Tuleohutustunnistusel (lisa 1) peab olema: 1) tuleohutustunnistuse väljastanud asutuse nimetus või ettevõtja ärinimi, aadress, registrikood, telefoni ja faksi number; 2) tuleohutustunnistuse omaniku ees- ja perekonnanimi ning foto; 3) tuleohutustunnistuse väljaandmise alus; 4) tuleohutustunnistuse kehtivus (1--5 aastat); 5) tuleohutustunnistuse väljastanud isiku ametinimetus, nimi ja allkiri. 7. Tuletöö tegija peab esitama tuleohutustunnistuse riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel. 8. Tuletöö koht käesoleva määruse mõistes on: 1) alaline -- kui tuletööd tehakse tuletöö tegemiseks projekteeritud ja ehitatud hoones või ruumis, muu otstarbega ruumist piirdega eraldatud tuleohutusnõuetele vastavas ruumis või lahtisel märgistatud platsil; 2) ajutine -- kui tuletööd tehakse väljaspool alalist tuletöö kohta. 9. Alaline tuletöö koht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ruumi piirdetarindid või ruumiosa piirded (ekraanid või kilbid) peavad olema mittepõlevast materjalist. Põlevmaterjalist tarindid peavad olema süttimise eest kaitstud mittepõleva pinnakihi või materjaliga; 2) ruumi või piiretega eraldatud ruumiosa sisustus peab olema mittepõlevast materjalist; 3) ruumis ei tohi töödelda ega hoida mis tahes põlevmaterjali; 4) ruum peab tule- või plahvatusohtlikust ruumist olema eraldatud tuletõkkeseinaga. Ühendus nende ruumide vahel peab olema rajatud läbi lüüstamburi; 5) tuletöö kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. 10. Projektis ettenähtud alalise tuletöö koha võib valminud ehitises kasutusele võtta pärast ehitisele kasutusloa saamist. Täiendava alalise tuletöö koha võib kasutuses olevas ehitises rajada kohaliku päästeasutuse poolt läbivaadatud projekti alusel. Loa täiendava alalise tuletöö koha kasutuselevõtmiseks, kui selle rajamisel on täidetud käesoleva määruse punkti 9 nõuded, annab ehitise omanik või valdaja. 11. Tuletööd võib ajutises tuletöö kohas teha ainult juhul, kui selle tegemine alalises tuletöö kohas ei ole võimalik. Ajutise tuletöö koha määrab ehitise omanik, valdaja või tööettevõtja või nende volitatud isik, kes annab ajutiseks tuletöö tegemiseks kirjaliku tuletöö loa (edaspidi tuletöö luba). Sepatöö tegemine ajutises tuletöö kohas on keelatud. 12. Tuletöö loal (lisa 2) peab olema: 1) loa väljastanud asutuse nimetus või ettevõtja ärinimi, aadress, registrikood, telefoni ja faksi number; 2) tuletöö tegija ja/või tööjuhi ees- ja perekonnanimi; 3) tuletöö tellija nimi, tuletöö koht ja liik; 4) loa kehtivuse aeg (kuupäev ja kellaaeg); 5) tuleohutusmeetmete loetelu; 6) tulekustutusvahendite loetelu; 7) järelevalvet teostava isiku nimi ja järelevalve kord; 8) loa väljastamise kuupäev, loa väljastaja nimi ja allkiri; 9) loa kättesaamise kuupäev ja loa saaja allkiri; 10) lähima hädaabitelefoni asukoht ja kohaliku päästeasutuse häirekeskuse telefoninumber. 13. Tuletöö luba antakse üldjuhul ühele töövahetusele. Mitme vahetuse või päeva jooksul tehtava sama tuletöö kohta ei ole korduva loa väljaandmine nõutav. Tuletöö loa väljastanud isik võib pärast tuletöö koha ülevaatamist pikendada seda järgmisele töövahetusele, tehes loale sellekohase märke. 14. Tuletöö luba koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse töö tegijale või tööjuhile ja teine jääb loa väljastajale. Vajadusel võib loa koopia väljastada töö tellijale ja tuletöö üle järelevalvet teostavale isikule. 15. Tuletöö loata võib tuletööd ajutises tuleohutus tuletöö kohas teha ehitise omaniku, valdaja või tööettevõtja volitatud tuletöö tegija. Tuletöö loata võib teha ka tuletööd, mis on seotud asutuse või ettevõtte töö seiskumist põhjustanud avarii lokaliseerimise või selle tagajärgede likvideerimise või põlevmaterjali jäätmete ja prahi põletamise või lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemisega, kui nende tegemine toimub käesoleva määruse punktis 11 sätestatud isiku juhtimise või järelevalve all. 16. Ajutisel tuletööde kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. Ketassaega metalli lõikamisel ja küttekoldevälise tule tegemisel võib tulekustuti asemel olla ämber 10 l veega. Muude tulekustutusvahendite vajaduse ja koguse määrab tuletöö luba väljastav isik, tehes tuletöö loale sellekohase märke. Tulekustutusvahendid võivad paikneda tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel. Kui tuletöö koha läheduses on tuletõrjekraan, tuleb selle joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas lahti kerida. 17. Tuletöö tegemisel ajutises tuletöö kohas tuleb töökoha ümbrus kuni 5 m raadiuses puhastada põlevjäätmetest, eemaldada sellelt alalt põlevmaterjal või -ese ning kaitsta tuletöö kohast lähemal kui 2 m asuv põlevmaterjalist tarind mittepõleva katte või ekraaniga või veega üle valada. Ühtlasi tuleb rakendada meetmeid vältimaks sädemete, sulametalli pritsmete või kuumade detailiosade sattumist töökoha kõrval olevasse ruumi või sellest allpool asuvale korrusele või töölavale. 18. Tule- või plahvatusohtlikus ruumis võib keevitus- või gaasleektööd või põlevvedelikuga jootetööd või ketassaega lõikamist teha pärast seda, kui põlevmaterjal on töökohast kõrvaldatud, aparatuur ja ruum põlevmaterjalist ja süttivast tolmust puhastatud ning põlevgaas või põlevvedeliku aur täielikult eemaldatud. 19. Suuremahulise tuletöö tegemisel tule- või plahvatusohtlikus kohas tuleb võimaliku tulekahju kustutamiseks rakendada koosseisuline või moodustada ajutine tuletõrjeformeering, kelle kasutusse anda vajalikud tulekustutusvahendid. Tuletöö tegemisest ehitises, kus hoitakse suuri ajaloolise või kunstilise väärtusega esemeid või muid materiaalseid väärtusi, tuleb eelnevalt informeerida kohaliku päästeasutuse häirekeskust. 20. Tuletöö tegemisel automaatse tuletõrjevahendiga varustatud ruumis võib tuletõrjevahendi töötegemise ajaks välja lülitada. Automaatse tuletõrjevahendi välja- ja sisselülitamist võib teha ainult seda hooldav isik. Kui tuletöö tegemise käigus on möödapääsmatu selle vahendi välja- ja sisselülitamine, tuleb tuletöö loale märkida lülitusi tegeva isiku nimi. Kui automaatse tuletõrjevahendi rakendumise signaal on päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse valvekeskuse kontrolli all, tuleb eelseisvast välja- ja sisselülitamisest keskuse valvetöötajat informeerida. 21. Mahuti (tsistern, paak või muu samalaadne kinnine ruum), milles on olnud põlevvedelik, -gaas vms, tuleb enne keevitamist, lõikamist või jootmist põlevaine jäägist puhastada, kuuma vee või muu tuleohutu vahendiga pesta, aurutada, kuivatada ja ventileerida ning seejärel teha selles oleva õhu analüüs. Mahuti tuleb töö tegemise ajaks temaga ühendatud torustikust avasulguriga isoleerida. Tuletöö tegemise ajal peab mahuti ava, luuk või kork olema avatud ning mahutit ventileeriv seade töötama. Kui loetletud töid tehakse mahuti sisemuses, peab tuletöö tegemise ajal mahuti ava juures viibima tuletöö tegija ohutust tagav töötaja. Kui väljastpoolt keevitamist, lõikamist või jootmist vajav mahuti on enne tuletöö alustamist ja töötamise ajal tulekustutusvahuga täielikult täidetud, ei ole täiendavad ohutusmeetmed kohustuslikud. 22. Gaasitorustiku remontimisel peab tööruumis olev keevitusaparatuur paiknema võimalikult kaugel tuletöö kohast. Avariialas tuleb gaasi sisaldust õhus kontrollida gaasianalüsaatori või muu samalaadse vahendi abil ja torustiku pihkamiskohad kindlaks määrata seebi või muu pindaktiivse aine vahuga. Lahtist tuld selleks otstarbeks kasutada ei tohi. 23. Tuletöö tegemisel on keelatud: 1) alustada või teha tööd mittekorras aparatuuri või seadmega; 2) kanda tuletöö tegemisel rõivast või kinnast, millel on õli, rasva, bensiini või muu põlevvedeliku plekke; 3) keevitada, lõigata või joota põleva värviga värskelt värvitud tarindit või toodet enne värvi täielikku kuivamist ning teha neid töid üheaegselt tööga, mille tegemisel kasutatakse põlevvedelikku; 4) keevitada, lõigata, joota või lahtise tulega soojendada seadet, aparaati ega torustikku, mis on täidetud põlev- või mürkainega, või on mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all või mis on pingestatud. 24. Tuletöö tegemise ajal ajutises tuletöö kohas peab selle üle järelevalvet teostav isik süstemaatiliselt kontrollima tuleohutusnõuete täitmist. 25. Pärast tuletöö lõpetamist peab töö tegija töökoha hoolikalt üle vaatama, põlevmaterjalist tarindi vajadusel veega üle valama ja kõrvaldama muud tulekahju põhjustada võivad tingimused ning toimetama töö- ja tulekustutusvahendid selleks ettenähtud hoiukohta. 26. Pärast töö lõpetamist ajutises tuletöö kohas peab ehitise omanik, valdaja või tööettevõtja tagama selle jälgimise vähemalt 2--4 tunni vältel. Esimese kahe tunni vältel peab tuletöö koht ja vajadusel ka sellega piirnev ala olema pideva ja sellele järgneva aja vältel perioodilise vaatluse all. Tuletöö koha tööjärgse kontrollimise kestvuse (tundides) peab määrama ja vastava märke tuletöö loale tegema seda väljastav isik. 27. Tulekahju puhkemisel tuletöö kohas peab tuletöö tegija ise või muu isiku kaudu juhtunust viivitamatult teatama kohaliku päästeasutuse häirekeskusele ning asuma töökohal ja selle läheduses olevaid tulekustutusvahendeid kasutades tuld kustutama. Tulekahju kustutamisel tuleb juhinduda esmastele tulekustutusvahenditele esitatud nõuetes sisalduvatest soovitustest ja käesoleva määruse punktide 91--94 nõuetest. III. LISANÕUDED Gaaskeevitus- ja gaasleektöö 28. Gaaskeevitus- või muu gaasleektöö (lõikamine, painutamine ja venitamine) tegemiseks võib kasutada tööstuslikult valmistatud ning valmistaja ja omaniku poolt määratud tähtaegadel katsetatud töövahendit. 29. Gaasiballooni tuleb vedamisel ja hoiukohas kaitsta päikesekiirte toime, mehaaniliste tõugete ja löökide eest. Mittekasutatav gaasiballoon peab olema varustatud kaitsekupliga. 30. Gaasiballooni ei tohi hoida küttekoldega ruumis. Keskküttega hoiuruumis peab gaasiballoon paiknema keskkütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel. Hapniku- või põlevgaasiballooni ei tohi hoida samas ruumis koos kaltsiumkarbiidi, värvi, õli või rasvaga. 31. Gaasiballoon tuleb töökohta toimetada spetsiaalsel kärul, kanderaamil või kelgul. Gaasiballooni ei tohi kanda käsitsi ega õlal. 32. Alalises tuletöö kohas peab gaasipõleti asuma gaasiballoonikonteinerist vähemalt 10 m ning üksikust hapniku- või põlevgaasiballoonist vähemalt 5 m kaugusel. Kuni kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas võib iga keevituskoha jaoks varuks olla üks hapniku- ja üks põlevgaasiballoon. Seejuures tuleb töös olevat ja varuballooni soojuskiirguse eest kaitsta metallekraaniga. Üle kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas peab olema korraldatud tsentraalne gaasivarustus. Seejuures peavad hapniku- ja põlevgaasikeskus paiknema ruumides, mis on teineteisest eraldatud gaasitiheda tuletõkkeseinaga. Põlevgaasi keskuses peab gaasi jaotustorustikul enne üldventiili olema tagasilöögiklapp. 33. Tuletöö tegemisel ajutises töökohas peab gaasiballoon paiknema töökohast vähemalt 10 m kaugusel, olema püstiasendis või transpordikärul. Gaasivoolik peab ballooni ja gaasipõletiga olema ühendatud spetsiaalse kinnitusklambriga. Juurdepääs gaasiballoonile peab kõikidest külgedest olema vaba. 34. Gaasipõletit ballooniga ühendav gaasivoolik peab olema varustatud tagasilöögiklapiga. 35. Gaaskeevitus- või gaasleektööd tegeva töötaja varustusse peab lisaks tulekustutusvahenditele kuuluma balloonivõti ja -kaitsekuppel ning soojusisolatsiooniga kinnas. 36. Projektis ettenähtud paikse atsetüleenigeneraatori võib valminud ehitises tuletöö vajaduseks kasutusele võtta pärast ehitisele kasutusloa saamist. Kasutuselolevas ehitises võib paikse atsetüleenigeneraatori rajada kohaliku päästeasutuse poolt läbivaadatud projekti alusel. Loa teisaldatava atsetüleenigeneraatori kasutamiseks võib anda ehitise omanik, valdaja või tööettevõtja. 37. Teisaldatav atsetüleenigeneraator peab töötamise ajal paiknema üldjuhul väljaspool tööruumi. Ajutiselt võib seda kasutada vaid hästituulutatavas või ventileeritavas tööruumis. Atsetüleenigeneraator peab paiknema tuletöö tegemise kohast või muust lahtise tule allikast, hõõgumiseni kuumutatud detailist, kompressori või ventilaatori õhuvõtukohast vähemalt 10 m kaugusel. 38. Töö lõpetamisel peab kaltsiumkarbiid teisaldatavas atsetüleenigeneraatoris olema täielikult ära tarvitatud. Generaatorist väljavõetav aheraine tuleb paigutada selleks ettenähtud anumasse või punkrisse. 39. Gaaskeevitus- ja gaasleektöö tegemisel on keelatud: 1) soojendada külmunud atsetüleenigeneraatorit või muud keevitusseadme osa lahtise tule, hõõgkuuma eseme või detailiga ja kasutada tööriista, mis võib löömisel tekitada sädemeid; 2) lasta hapnikuballoonil, reduktoril või muul keevitusseadmestiku osal kokku puutuda õliga või sellega läbiimbunud rõiva, kinda või puhastusmaterjaliga; 3) suitsetada ja kasutada lahtist tuld lähemal kui 10 m hapniku- või põlevgaasiballoonist, atsetüleenigeneraatorist või aheraine hoiukohast; 4) laadida atsetüleenigeneraatorisse ülemäära suurt kaltsiumkarbiidi tükki, lükata karbiiti atsetüleenigeneraatori lehtris metallvarda või muu samalaadse esemega ja kasutada karbiiditolmu; 5) kasutada põlevgaasivooliku läbipuhumiseks hapnikku ja hapnikuvooliku läbipuhumiseks põlevgaasi, vahetada töötamisel voolikuid omavahel või kasutada voolikut, mille pikkus on üle 30 m; 6) keerdu ajada, murda ja kokku pigistada gaasivoolikut; 7) teisaldada atsetüleenigeneraatorit, mille gaasikogujas on atsetüleeni; 8) forsseerida atsetüleenigeneraatori tööd gaasi rõhu ülemäärase suurendamise või liiga suure karbiidikoguse sisselaadimise teel. Elekterkeevitustöö 40. Põlevmaterjalist tarinditega ruumis tuleb ajutine tuletöö koht eraldada mittepõlevast materjalist lauspiirdega, mille kõrgus on vähemalt 2 m ning põranda ja piirde vahelise pilu laius kuni 25 mm. 41. Elekterkeevitustöö tegemiseks võib kasutada tööstuslikult valmistatud elekterkeevitusseadet, mille kohta on selle käitajal agregaadi, aparatuuri ja seadise otstarvet ning elektrilist skeemi selgitav tehniline dokumentatsioon. 42. Käsikeevitusseade peab toitevõrgust lahutamiseks olema varustatud kaitseseadmega, samuti liigvoolukaitsmega ning keevitusvoolu näituriga (ampermeeter või skaala keevitusvoolu regulaatoril). 43. Kui ajutise tuletöö kohas tuleb elekterkeevitusseadet sagedasti ümber paigutada, tuleb töö tegemiseks kasutada mehaaniliselt vastupidavat voolikkaablit. 44. Elektrijuhtme ja keevitusseadme süttimise vältimiseks tuleb valida juhtme ristlõige vastavalt voolule ja isolatsioon vastavalt tööpingele ning sulavkaitse maksimaalselt lubatava nimivoolu järgi. Ebapiisava ristlõike või vigastatud isolatsiooniga juhet ega omavalmistatud kaitset elekterkeevitustöö tegemisel kasutada ei tohi. 45. Keevitusjuhtme sooned tuleb ühendada pressimise, keevitamise või jootmise teel või spetsiaalse klambriga. Elektrijuhe tuleb elektroodihoidjaga, keevitatava toote või detailiga ja keevitusaparatuuriga ühendada kinnitatava poltühendusega vasest kaablikinga abil. 46. Keevitusaparaadi, jaotuskilbi või muu seadmestikuga ning keevituskohaga ühendatud juhe peab olema kvaliteetse isolatsiooniga ja kaitstud kõrge temperatuuri, mehaanilise vigastuse ja keemilise mõjutuse eest. 47. Keevitatavat detaili keevitusvoolu allikaga ühendavaks tagasijuhtmeks võib olla mis tahes profiiliga teraslatt, keevitusplaat, metallriiul või keevitatav konstruktsioon, kui selle ristlõige tagab keevitusvoolu (kuumenemise suhtes) ohutu läbimise. Tagasijuhtmena kasutatavad elemendid tuleb poldi, surukruvi või klemmiga omavahel kindlalt ühendada. Siseraudteed, maandus- või potentsiaaliühtlustusjuhet, ehitise metalltarindit, kommunikatsiooni ja tehnoloogilist seadmestikku tagasijuhtmena kasutada ei tohi. 48. Elekterkeevitustöö tegemisel tule- või plahvatusohtlikus ruumis võib keevitatava toote ja vooluallika vahelise tagasijuhtmena kasutada ainult isoleeritud juhet, kusjuures selle isolatsioon ei või olla halvem kui vooluallikaga ühendaval juhtmel. 49. Käsikeevitamisel kasutatava elektroodihoidja konstruktsioon peab võimaldama elektroodi kindlalt kinnitada ja kergelt vahetada ning vältima elektroodihoidja kere ja keevitatava detaili vahelise lühise tekkimist lühiajalise töökatkestuse korral või elektroodihoidja juhuslikul kukkumisel metallesemele. Elektroodihoidja käepide peab olema mittepõlevast dielektrilisest materjalist. 50. Keevitamisel kasutatav elektrood peab olema tööstuslikult valmistatud ja vastama keevitusvooluallika nimivoolule. Elektroodi vahetamisel keevitustööde ajal tuleb elektroodijupp asetada keevituskoha juurde paigutatud metallkasti. 51. Keevitusahela voolujuhtiva osa isolatsioonitakistust tuleb kontrollida keevitusseadme valmistaja ja omaniku määratud tähtaegadel. 52. Töötamise või tööpäeva lõppedes tuleb elekterkeevitusseade toitevõrgust lahutada. Põlevvedelikuga metalli lõikamine 53. Põlevvedelikuga metalli lõikamise kohas võib põlevvedelikuvaru hoida kuni ühe töövahetuse vajaduseks. Põlevvedelikku tuleb hoida löögikindlas, tihedalt suletavas mittepõlevas taaras vähemalt 10 m kaugusel tuletöö kohast. 54. Põlevvedelikus ei tohi olla võõrkeha ega vett. Paagi võib põlevvedelikuga täita kuni 3/4 ulatuses selle mahtuvusest. 55. Täidetud põlevvedeliku paak peab olema korgi või luugi abil suletud. Paagil peab olema manomeeter ja kaitseklapp takistamaks rõhul tõusta üle paagile lubatud piirväärtuse. 56. Enne metalli lõikamisele asumist tuleb hoolikalt kontrollida põlevvedeliku lõikuri armatuuri korrasolekut, vooliku ja nipli ühendust ning surumutri ja toruotsaku keerme seisukorda. Lõikepõleti aurusti soojendamiseks ei tohi süüdatud põlevvedelikku kasutada. 57. Põlevvedeliku paak peab olema hapnikuballoonist ja lahtise tule allikast vähemalt 5 m ning lõikuriga töötamise kohast vähemalt 3 m kaugusel. Põlevvedeliku paak tuleb paigutada nii, et töötamisel oleks välditud selle kontakt leegi ja sädemetega. 58. Põlevvedelikuga metalli lõikamisel on keelatud: 1) lõigata juhul, kui õhurõhk põlevvedeliku paagis ületab hapnikurõhu lõikepõletis; 2) kuumutada lõikepõleti aurustit 700 oC (kirsipunase värvuseni) või riputada töötav lõikepõleti vertikaalselt, peaga ülespoole; 3) kokku pigistada, keerdu ajada või murda lõikepõletisse hapnikku või põlevvedelikku andvat voolikut; 4) kasutada hapnikuvoolikut põlevvedeliku juhtimiseks lõikepõletisse. Põlevvedelikuga tehtav jootetöö 59. Jootetöö tegemiseks põlevvedelikuga võib kasutada tööstuslikult valmistatud ja tehnilist dokumentatsiooni omavat jootelampi. Kasutuses oleva jootelambi korrasolekut ja hüdraulilist katsetamist tuleb korraldada selle valmistaja ja omaniku määratud tähtaegadel. 60. Jootelamp peab olema varustatud maksimaalselt lubatud rõhule reguleeritud vedrukaitseklapiga ja üle 3 l mahutavusega lamp ka manomeetriga. 61. Jootelampi tuleb põlevvedelikuga täita ja süüdata selleks ettenähtud ruumis. Lambi täitmisel ei tohi lasta põlevvedelikul maha valguda ega lahtist tuld kasutada. 62. Jootelambis kasutatav põlevvedelik peab eelnevalt olema võõrkehadest ja veest puhastatud. 63. Jootelambi kasutamisel on keelatud: 1) kasutada lambile mittevastavat põlevvedelikku või mitme erineva põlevvedeliku segu; 2) tõsta rõhku lambi paagis õhu juurdepumpamisega üle lubatud töörõhu; 3) täita lampi põlevvedelikuga rohkem kui 3/4 paagi mahtuvusest; 4) soojendada põletit lambist väljapumbatud süüdatud vedelikuga; 5) ära keerata õhumutrit või täiteava korki, kui lamp põleb või ei ole veel jahtunud; 6) lahti võtta või remontida lampi ega lambist põlevvedelikku välja valada või seda põlevvedelikuga täita lähemal kui 10 m lahtise tule allikast. 64. Jootelampi ei tohi kasutada külmunud vee-, kanalisatsiooni-, auru- või veeküttetoru soojendamiseks, rakendamata eelnevalt ehitise põlevmaterjalist tarindite ja sisustuse süttimist välistavaid meetmeid. Ketassaega metalli lõikamine 65. Ketassaega metalli lõikamisel peab sädemete võimaliku sattumise kohas paiknev põlevmaterjalist tarind olema kaitstud mittepõleva lauspiirde, ekraani või katte abil või kastetud veega. Muu põlevmaterjal või -sisustus peab olema sellest kohast eemaldatud. 66. Metalli lõikamise tagajärjel kuumenenud ketassae teral ega sellega lõigatud toru või muu detaili mahajahutamata lõikekohal ei tohi lasta kokku puutuda põlevmaterjali või -tarindiga. 67. Ketassaega metalli lõikamise lõpetamise järel tuleb sädemete langemise koht veega üle valada ja töökohast eemaldatud põlevmaterjal või -sisustus kuni detaili kuuma lõikekoha mahajahtumiseni endisse kohta jätta. Bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ja kasutamine 68. Bituumeni ja muu põlevmastiksi (edaspidi bituumen) kuumutamiseks võib kasutada järgmistele nõuetele vastavat katelt: 1) katla konstruktsioon peab olema selline, mis väldib katlale sattunud vedela bituumeni süttimise; 2) katlal peab olema tihedalt suletav kaas bituumeni kaitsmiseks sademete eest; 3) enam kui 50 l mahutavusega katlal peab olema termomeeter, leegikontrolli seade ja termostaat või muu seade, mis takistab bituumeni ülekuumenemist ja süttimist; 4) gaaskütusel töötaval katlal peab olema gaasipõleti; 5) katla tühjendusventiil peab mis tahes olukorras olema toimimisvõimeline; 6) katlal peab olema bituumeni maksimaalselt lubatud taset näitav märk. 69. Bituumenikatelt ei tohi ruumis kasutada. Väljaspool ehitist tuleb bituumeni katel paigaldada põlevmaterjalist puhastatud mittepõlevale alusele, vähemalt 10 m kaugusele mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusele metsast. Bituumenikatla kasutamisel katusel peab see paiknema mittepõlevate tarinditega katuseosal. Katusel paikneva bituumenikatla kasutamine tuleb peatada, kui tuule kiirus töökohas on üle 13,8 m/sek. 70. Bituumenit ja katla tahket kütust võib ajutise tuletöö kohas hoida kuni ühe töövahetuse vajaduses bituumenikatlast vähemalt 5 m kaugusel. Pakkematerjal tuleb töökohast perioodiliselt eemaldada. 71. Vedelgaasi kasutamisel bituumenikatla kütteks võib gaasiballooni maht olla kuni 40 l. Gaasiballooni voolik peab olema vähemalt 2 m pikkune, sellel peavad olema harktoed ja voolikul balloonipoolses otsas vooliku purunemisel toimiv sulgurventiil. 72. Bituumenikatelt võib bituumeniga täita maksimaalset täitmist lubava märgini. Kui viimane ei ole nähtav, tohib katelt täita kuni 3/4 ulatuses selle mahtuvusest. Kuuma bituumenikatlasse ei tohi asetada jäätunud või lumist bituumenitükki. Tühja bituumenikatelt ei tohi kuumutada. 73. Bituumenikatla lekkimise korral tuleb kütmine viivitamatult lõpetada ja vedel bituumen katlast eemaldada. 74. Kuum bituumen tuleb töökohta toimetada spetsiaalses tihedalt sulguva ja suletud asendis kindlalt fikseeritava kaanega metallpaagis või muus anumas. Bituumeni mahaloksumise vältimiseks tuleb paak või anum täita kuni 3/4 ulatuses selle mahtuvusest ning paigutada kohta, kus selle ümberkukkumine on välistatud. 75. Kuum bituumen tuleb põlevjäätmetest puhastatud tarindile või muule aluspinnale kanda selliselt, et bituumeniga üheaegselt töödeldav pind ei ületaks 100 m2. Tööd tuleb alustada evakuatsioonipääsust kõige kaugemal asuvast katuse- või ruumiosast. 76. Töötavat bituumenikatelt ei tohi teisaldada ega järelevalveta jätta. 77. Bituumeni kuumutamine tuleb lõpetada üks tund enne tööaja lõppu ja tuli katlas enne töökohast lahkumist kustutada. 78. Tulekahju kustutamiseks tuleb katusel asuv bituumeni kuumutamise koht, lisaks käesoleva määruse punktis 16 ettenähtud tulekustutitele, varustada vähemalt ühe 12 kg laenguga kantava tulekustutiga. Gaasileegi ja kuumaõhupuhuriga tehtav katusekattetöö 79. Enne katusekattetöö alustamist peab katus olema põlevmaterjali jäätmetest puhastatud. Töötamise ajal tuleb katusel töötamisvaruks olevat materjali hoida töökohast vähemalt 10 m kaugusel. Gaasiballooni ja katusekattematerjali ei tohi paigutada evakuatsiooniteele. 80. Töötamisel kasutatav gaasiballoon peab tuletöö kohast paiknema vähemalt 5 m kaugusel ja töötamisvaruks olev gaasiballoon vähemalt 10 m kaugusel. 81. Igal tuletööks kasutataval gaasipõletil peab olema gaasikraan, gaasi väljavoolu regulaator, tagasilöögiklapp, seade gaasi ja õhu segu süütamiseks ning harktugi. Leegi süütamiseks gaasipõletis, millel segu süütamisseade puudub, tohib kasutada tulemasinat. 82. Enne gaasipõleti või kuumaõhupuhuriga töö alustamist peab töötegija rakendama meetmeid katuse põlevmaterjalist katte, katusekattematerjali ning katuse ja sellega liituva seina soojusisolatsiooni süttimise vältimiseks. Suitsu- või ventilatsioonikorstna või muu kommunikatsiooni avatud läbiviigu koht katusest ning katuse ja seina liitumiskohas olev ava peab enne tuletöö alustamist olema tihendatud mittepõleva materjaliga. 83. Tuletöö tegija võib korraga töötada ühe gaasipõleti või kuumaõhupuhuriga. 84. Töötavat gaasipõletit või kuumaõhupuhurit ei tohi jätta järelevalveta. Lühiajalise tööpausi ajaks võib käsigaasipõleti või kuumaõhupuhuri asetada harktoele või muule kohtkindlale alusele selliselt, et leek ja kuumutatud õhk ei oleks suunatud katusekattele ega katusekattematerjalile. 85. Üle 13,8 m/sek kiirusega tuule korral ei tohi gaasipõleti või kuumaõhupuhuri kasutamisega seotud tööd katusel teha. Küttekoldevälise tule tegemine 86. Põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeasutusega ja omama selleks kohaliku omavalitsuse luba. 87. Jäätmete ja prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht krundil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel. 88. Pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. 89. Mis tahes küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lisaks käesoleva määruse nõuetele järgida kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud heakorraeeskirja ning metsa ja muu taimestikuga kaetud alade kohta kehtestatud tuleohutusnõudeid. 90. Tahkkütusel töötav teisaldatav ðaðlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada. IV. TULEKAHJU KUSTUTAMISE LISANÕUDED 91. Tulekahju puhkemisel põlevgaasi kasutamisega seotud tuletöö kohas tuleb viivitamatult sulgeda töös kasutatava gaasiballooni ventiil ja see tulekoldest eemaldada ning kui seda pole võimalik teha, jahutada gaasiballooni veejoaga. 92. Põlevgaasi balloonist väljunud gaasi süttimisel tuleb soojusisolatsiooniga kinnast kasutades sulgeda gaasiballooni ventiil ja kui seda pole võimalik teha, lasta väljunud gaasil täielikult ära põleda, ballooni samal ajal veejoaga jahutades. 93. Põlevgaasi voolikust väljunud gaasi süttimisel tuleb sulgeda gaasiballooni ventiil ja katkise gaasivooliku kasutamine lõpetada. 94. Bituumeni süttimisel katlas tuleb selle kaas tihedalt sulgeda, põlemise jätkumisel aga kustutada süttinud mass tulekustutiga. Katlas oleva bituumeni taassüttimise vältimiseks tuleb sellesse lisada tahket bituumenit või muul viisil see maha jahutada. Tule kustutamiseks või bituumeni mahajahutamiseks katlas ei tohi kasutada vett. V. RAKENDUSSÄTTED 95. Tunnistan Eestis kehtivuse kaotanuks NSVL Siseministeeriumi Tuletõrje Peavalitsuse poolt 29. detsembril 1972. a kinnitatud «Keevitus- ja muude rahvamajandusobjektidel tehtavate tuletööde tuleohutuse eeskirjad». 96. Kehtestan, et käesoleva määruse punktis 95 nimetatud eeskirjade alusel tuletööde tegijatele väljastatud tuleohutuse talongid (tuleohutustunnistused) on kehtivad kuni nende kehtivusaja lõppemiseni. 97. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1998. a. Minister Olari TAAL Asekantsler kantsleri ülesannetes Priit KELDER Lisa 1 siseministri 18. juuni 1998. a määruse nr 15 juurde

Lisa 2 siseministri 18. juuni 1998. a määruse nr 15 juurde