Siseminister — Nõuded turvavalgustussüsteemile — RTL, 214, 843

Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 25 lõike 2 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED 1. Turvavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse rikke korral inimestel lahkuda ohustatud kohast, enne lahkumist ohtlikud protsessid lõpetada või peatada ning tulekustutus- ja päästetöid teha. 2. Turvavalgustus toimimise järgi on pidev ja varusolev: 1) turvavalgustus on pidev, kui turvavalgustussüsteemi toidetakse põhitoiteallikast või tagatakse põhitoitepinge katkemisel minimaalne nõutud valgustustihedus samade lampide abil reservtoiteallikast. Süsteemi ehitus peab tagama rikete avastamise ja kõrvaldamise; 2) turvavalgustus on varusolev, kui turvavalgustuse lambid tavaolukorras ei põle. Automaatne jälgimis- ja lülitussüsteem peab tagama põhitoitepinge katkemisel turvavalgustuse sisselülitumise. 3. Turvavalgustus kasutusala järgi on evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialavalgustus. II. NÕUDED EVAKUATSIOONIVALGUSTUSELE 4. Evakuatsioonivalgustus on turvavalgustus, mis on ette nähtud ohtu sattunud inimeste poolt evakuatsioonitee ja sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. 5. Evakuatsioonivalgustus paigaldatakse Eesti projekteerimisnormide EPN 10.1 «Tuleohutus. Üldeeskiri» kohaselt: 1) majutushoones; 2) ravi-, hooldus- ja erireþiimiga asutuses; 3) kogunemishoones (välja arvatud pealmaakorrusel paiknev kuni 50 istekohaga toitlustusettevõte ja kuni 300 m2 üldpinnaga kaubandusettevõte); 4) kuue- ja enamakorruselise elamu ja büroohoone ning mis tahes hoone loomuliku valgustuseta evakuatsioonitrepikojas; 5) 1. tuleohutusklassiga tööstus- ja laohoones, kui hoones töötab üheaegselt üle 100 inimese; 6) 2. tuleohutusklassiga tööstus- ja laohoones, kui hoone pind on üle 1000 m2 ja selles töötab üheaegselt üle 50 inimese; 7) 3. tuleohutusklassiga tööstus- ja laohoones; 8) mootorsõidukite boksideta garaaþis, mille pind on üle 1000 m2; 9) maa-aluses ja mitmekorruselises garaaþis; 10) mitmekorruselises keldris. 6. Üldjuhul paigaldatakse pidev evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga üks tund. Evakuatsioonivalgustus toimimisajaga kolm tundi paigaldatakse: 1) ravi-, hooldus- ja erireþiimiga asutuses; 2) rahvusvahelises lennujaamas, sadamas, raudteejaamas ja reisiterminalis; 3) üheksa- ja enamakorruselises ja maa-aluses ehitises (välja arvatud elamu). Varusolev evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga üks tund paigaldatakse tööstus- ja laohoones. Evakuatsioonivalgustuse nõutav toimimisaeg määratakse iga ettevõtte jaoks eraldi. Kui ehitisel on mitu kasutusviisi, peab ehitise evakuatsioonivalgustus vastama kõige rangemale nõudele. 7. Üldvalgustus peab tagama evakueerumiseks vajaliku nähtavuse. Valgustid paigaldatakse põrandast vähemalt 2 m (evakuatsiooniteel -- 2,1 m) kõrgusele. 8. Ohu korral kasutatava väljapääsu ukse juures ja evakuatsiooniteel olevad ohutusmärgid valgustatakse. Kohtadesse, kust evakuatsioonipääsu märki ei ole näha, paigaldatakse valgustatud suunamärk (-märgid). 9. Standardi EN 60598-2-22 nõuetele vastav valgusti paigaldatakse ohu korral kasutatava väljapääsu ukse juurde ja kohta, kus on vaja juhtida tähelepanu võimalikule ohule, tuletõrje- ja päästevahendile või esmaabipunktile. Tähelepanu juhitakse: 1) ohu korral kasutatava väljapääsu uksele; 2) trepile nii, et iga trepikäik oleks valgustatud; 3) tasandimuutusele; 4) ohutusmärgile; 5) suunamuutusele; 6) koridoride ristumiskohale; 7) lõppväljapääsule seest- ja väljastpoolt; 8) esmaabipunktile; 9) tuletõrje- ja päästevahenditele ning tulekahjuteatenupule. Kui tuletõrje- ja päästevahend või esmaabipunkt ei paikne evakuatsiooniteel, peab valgustustihedus nende juures põrandal olema vähemalt 5 lx. 10. Lisaks punktis 9 toodud kohtadele evakuatsioonivalgustus paigaldatakse: 1) inimeste transpordiks ettenähtud tuletõrjelifti; 2) liikuva trepi ja kõnnitee valgustamiseks. 11. Horisontaalne valgustustihedus kuni 2 m laiuse evakuatsioonitee põrandal piki tee keskjoont peab olema minimaalselt 1 lx ja vähemalt poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus mitte alla 50% sellest. Laiemaid evakuatsiooniteid võib käsitada kui mitut 2 m laiust riba või näha seal ette paanikavältimisvalgustuse paigaldamine. 12. Maksimaalse ja minimaalse valgustustiheduse suhe piki evakuatsioonitee keskjoont ei või olla suurem kui 40:1. 13. Inimeste pimestamise vähendamiseks tuleb nende vaateväljas olevate valgustite valgustugevust piirata. Horisontaalse evakuatsioonitee valgustite valgustugevus ei või vahemikus 60o kuni 90o püstsuunast kõikide asimuutide puhul ületada tabelis 1 toodud piirväärtusi (joonis 1).

1 -- pimestusala Joonis 1. Horisontaalne evakuatsioonitee Ülejäänud evakuatsiooniteedel ja -aladel ei või toodud piirväärtusi ületada mitte ühegi nurga korral (joonis 2).

1 -- pimestusala Joonis 2. Mittehorisontaalne evakuatsioonitee Evakuatsiooniteede valgustamisel tuleb vältida valgustite heledusest tingitud valgust, mis võib inimesi pimestada ning segada takistuste ja ohutusmärkide nägemist. Valgusti paigalduskõrgus põrandast, m Evakuatsiooni- ja paanikavältimisvalgustuse maksimaalne valgustugevus, cd Riskialavalgustuse maksimaalne valgustugevus, cd h Imax Imax h 500 1000 2,5 = 900 1800 3,0 = 1600 3200 3,5 = 2500 5000 4,0 = 3500 7000 h = 5000 10 000 Tabel 1. Valgustugevuse piirväärtused pimestamise vältimiseks 14. Lambi värviesitusindeks Ra peab olema vähemalt 40. Valgusti optiline süsteem ei tohi seda oluliselt vähendada. 15. Evakuatsioonitee valgustustihedus peab pärast sisselülitamist saavutama 5 sekundi jooksul 50% ja 60 sekundi jooksul 100% nõutavast tasemest. Valgustuse vastavust punktides 11--15 toodud nõuetele kontrollitakse mõõtmise teel või lähtudes valgustusseadme tootjaandmetest. 16. Teatri- ja kontserdisaalis võib pideva evakuatsioonivalgustuse valgustugevust vähendada tingimusel, et põhitoitepinge katkemisel taastub nõutav evakuatsioonivalgustus automaatselt. 17. Diskoteegis ja muus samalaadses ruumis võib pideva evakuatsioonivalgustuse kustutada, kui vastav lüliti on korraldaja pideva järelevalve all ja pimendatav piirkond lüliti asukohast jälgitav. Evakuatsioonivalgustus taastub põhitoitepinge katkemisel automaatselt. III. NÕUDED PAANIKAVÄLTIMISVALGUSTUSELE 18. Paanikavältimisvalgustus on paanika ärahoidmiseks ettenähtud turvavalgustus. Paanikavältimisvalgustus peab võimaldama inimesel jõuda kohta, kus evakuatsioonitee on nähtav. 19. Paanikavältimisvalgustus paigaldatakse: 1) kindlaksmääramata evakuatsiooniteedega saali, halli või avatud alale, kus viibib palju inimesi või mille pind ületab 60 m2; 2) tualett- ja riietusruumi, mille pind ületab 8 m2, või puuetega inimestele mõeldud ruumi (välja arvatud elamu); 3) mootori-, generaatori- ja juhtimisruumi, kuhu normaalvalgustuse kadumise korral on vaja siseneda, et sooritada ohutust suurendavaid toiminguid. 20. Paanikavältimisvalgustuse minimaalne toimimisaeg peab olema üks tund. 21. Paanikavältimisvalgustuse horisontaalne valgustustihedus põranda tasemel (välja arvatud ala servades 0,5 m ulatuses) peab olema vähemalt 0,5 lx. 22. Paanikavältimisvalgustuse maksimaalse ja minimaalse valgustustiheduse suhe ei tohi olla suurem kui 40:1. 23. Vähendamaks pimestamist ei või valgustugevus vahemikus 60o kuni 90o püstsuunast kõikide asimuutide puhul ületada tabelis 1 toodud piirväärtusi (joonis 1). 24. Lambi värviesitusindeks Ra peab olema vähemalt 40. Valgusti optiline süsteem ei tohi seda oluliselt vähendada. 25. Paanikavältimisvalgustuse korral peab valgustustihedus pärast sisselülitamist saavutama viie sekundi jooksul 50% ja 60 sekundi jooksul 100% nõutavast tasemest. Valgustuse vastavust punktides 21--25 toodud nõuetele kontrollitakse mõõtmise teel või lähtudes valgustusseadmete tootjaandmetest. IV. NÕUDED RISKIALAVALGUSTUSELE 26. Riskialavalgustus on turvavalgustuse osa, mis on ette nähtud potentsiaalselt ohtlikus tegevuses või situatsioonis olevate inimeste ohutuse tagamiseks ning seadmete ja protsesside ohutuks väljalülitamiseks. 27. Riskialavalgustus tuleb paigaldada kõrgendatud riskiga tööpiirkondades. 28. Riskialavalgustus peab toimima nii kaua, kuni püsib oht inimestele. 29. Riskialavalgustuse keskmine horisontaalne valgustustihedus võrdlustasandil peab vastama tehtavate tööde valgustuse nõuetele ja olema vähemalt 10% normaalsest valgustustihedusest või 15 lx, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem. Valgusel ei tohi olla eksitavat stroboskoopilist efekti. 30. Riskialavalgustuse valgustustiheduse ühtlustegur peab olema vähemalt 0,1. 31. Vähendamaks pimestamist ei või valgustugevus vahemikus 60o kuni 90o püstsuunast kõikide asimuutide puhul ületada tabelis 1 toodud piirväärtusi (joonis 1). 32. Lambi värviesitusindeks Rapeab olema vähemalt 40. Valgusti optiline süsteem ei tohi seda oluliselt vähendada. 33. Riskialavalgustus peab olema maksimaalse nõutava valgustustihedusega või saavutama selle 0,5 sekundi jooksul. Valgustuse vastavust punktides 29--33 toodud nõuetele kontrollitakse mõõtmise teel või lähtudes valgustusseadmete tootjaandmetest. V. OHUTUSMÄRGID 34. Evakuatsioonipääsu- või suunamärk peab olema nähtav ükskõik millisest evakuatsioonitee punktist. 35. Ohutusmärkide valgustustihedus peab pärast sisselülitamist saavutama 5 sekundi jooksul 50% ja 60 sekundi jooksul 100% nõutavast tasemest. 36. Ohutusmärgi kõigi ohutusvärvusega alade heledus peab olulistes vaatesuundades olema vähemalt 2 nt (cd/m2). 37. Maksimaalse ja minimaalse heleduse suhe nii valge- kui ohutusvärvusega alal ei tohi ületada 10:1. 38. Valge ja värvilise valguse heleduste suhe Lvalge/Lvärviline peab olema vahemikus 5:1 kuni 15:1. 39. Tuleohutusmärgid peavad vastama siseministri määrusega tuleohutusmärkidele kehtestatud nõuetele. Muud ohutusmärgid peavad vastama sotsiaalministri määrusega ohutusmärkidele kehtestatud nõuetele. VI. HELEDUSE JA VALGUSTUSTIHEDUSE MÕÕTMINE 40. Ohutusmärkide heledust mõõdetakse märgi mõõdetava pinnaga risti 10 mm diameetriga alal märgi igas värvilises piirkonnas. Märgi iga eri värvi piirkonna jaoks määratakse minimaalne ja maksimaalne heledus. Värvilise tausta 10 mm laiust välimist äärt ei mõõdeta. Kahe kõrvutiasuva eri värvi märgipiirkondade heleduste suhte määramisel mõõdetakse heledused nende piirkondade eraldusjoonest 15 mm kaugusel. Leitakse maksimaalne ja minimaalne suhe. Kui värviline piirkond on väiksem kui 30 mm, tuleb mõõdetavat ala vähendada. Ohutusmärkidel, mille lühem külg on alla 100 mm, vähendatakse mõõdetava ala ja mittemõõdetava välise ääre suurust kuni 10%-ni lühemast küljest.

Joonis 3. Näide mõõtmispunktide valimisest ohutusmärgi heleduste mõõtmisel. 41. Valgustustiheduse mõõtmisteks kasutatakse korrigeeritud koosinusfotomeetrit ja heleduste mõõtmiseks korrigeeritud fotomeetrit. Fotomeetri maksimaalne lubatav viga võib olla 10%. Mõõtmisi võib teha kuni 20 mm kõrgusel põrandast. VII. TURVAVALGUSTUSE PROJEKTEERIMINE 42. Turvavalgustussüsteemi projekteerimisel võetakse aluseks ehitise plaan koos olemasolevate või kavandatavate evakuatsiooniteede, tulekahjuteatenuppude, tuletõrje- ja päästevahendite ning litada, kui ruumis viibib inimesi. 43. Turvavalgustus peab sisse lülituma valgustuse põhitoitesüsteemi mingi osa rikke korral. 44. Süsteem projekteeritakse nii, et vajalikud kontrolli-, hooldus- ja teenindusprotseduurid oleksid kergesti teostatavad. Kontroll-lüliti kasutamisel peab valgus- või helisignaal osutama selgelt süsteemi seisundile. 45. Turvavalgustussüsteem peab töötama tõrgeteta. Evakuatsioonitee igas osas peab turvavalgustus olema tagatud kahe või enama lambiga, nii et ühe lambi läbipõlemise tõttu evakuatsioonitee ei muutuks täiesti pimedaks või väljumissuuna leidmine raskendatuks. Samal põhjusel tuleb paigaldada kaks või enam valgustit ka paanikavältimisvalgustuse korral. Valgustite vahemaa ja kõrguse suhe ei tohi ületada 4:1. 46. Turvatoitesüsteemide juhistik peab vastama eeskirja EEI 3 «Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised» nõuetele, kusjuures ohutuse tagamiseks: 1) tohib igasse kaitseaparaadiga kaitstud rühmaliini ühendada mitte rohkem kui 12 valgustit; 2) tuleb kasutada üksteisest sõltumatuid paralleelahelaid või tulekindlaid kaableid. 47. Kui valgusti paigalduskõrgus on alla 2 m, tuleb need varustada mehhaaniliste kaitsetega ning nad ei või olla ohtlikuks takistuseks evakuatsiooniteedel. Kohtades, kuhu võib koguneda suitsu, tuleb turvavalgustid paigaldada võimalikust suitsutasemest madalamale. Kui normaalvalgustite valgus jääb suitsu varju, peavad turvavalgustid toimima pideva turvavalgustusena. 48. Kui soovitakse ajaks, mil ruumid ei ole hõivatud, reservtoiteallikas välja lülitada, peab turvavalgustussüsteem olema kaitstud lühise, maaühenduse ning kontroll-lüliti ja tsentraalsüsteemi või sõltumatute valgustite vahelise juhtme katkestuse eest. Kontroll-lüliti vooluringi rike ei tohi takistada turvavalgustussüsteemi toimimist. Selle tagab lahendus, mis vastab eeskirja EEI 3:1994 «Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised» peatüki 56 nõuetele. Kontroll-lüliti peab olema mehhaaniliselt või elektriliselt blokeeritud, et turvavalgustust ei saaks välja lülitada, kui ruumis viibib inimesi. VIII. TURVAVALGUSTUSSÜSTEEMI KÄIT 49. Ehitise turvavalgustussüsteemi paigaldusskeemid peavad pärast paigaldustööde lõppemist olema kohapeal kättesaadavad. Süsteemi muutmisel tuleb skeemides teha vastavad parandused. Turvavalgustussüsteemi vastavust käesolevale määrusele peab skeemil tõendama selleks volitatud isiku allkiri. 50. Turvavalgustussüsteemi kohta peetakse päevikut, kuhu tuleb kanda süsteemi korraliste ülevaatuste ja testide tulemused, rikked ja muudatused. Ehitise omanik või valdaja peab määrama päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku. 51. Päevikusse tuleb kanda järgmine informatsioon: 1) süsteemi testimise kuupäev ja süsteemi muutmist kajastavad dokumendid; 2) korralise kontrollimise ja testimise kuupäev; 3) hooldustöö, kontrollimise ja testimise kuupäev ja lühikirjeldus; 4) rikete tekkimise ja parandustöö tegemise kuupäev ja lühikirjeldus; 5) turvavalgustussüsteemis tehtud muudatuse kuupäev ja lühikirjeldus; 6) testimisprotseduuri kirjeldus süsteemi testimisel automaatse testseadmega. Päevikus võivad olla leheküljed ka erakorraliste sündmuste, näiteks tulekahjuhäirete registreerimiseks. Päevikusse võib kanda ka valgustite varuosade andmed, näiteks lampide tüübid, akud, kaitsmed. 52. Ehitise omanik või valdaja peab kindlustama turvavalgustussüsteemi regulaarse hoolduse. 53. Akumulaatori kasutamisel tuleb: 1) akumulaatorite pealmised osad ja klemmid hoida puhtad ja vabad ning kontrollida elektrolüüdi võimalikku leket; 2) elektrolüüdi tase hoida tootja poolt määratud tasemel; 3) tagada asendatavate akumulaatorite või elementide sobivus ülejäänud süsteemiga. 54. Igapäevaselt tuleb kontrollida tsentraalse pingeallika näidikuid turvavalgustuse normaalse toimimise tagamiseks. 55. Igakuisel testimisel tuleb: 1) põhitoitepinge katkestust tekitades tuleb iga süsteemi kuuluv turvavalgusti ja evakuatsioonipääsu valgustatud märk sisse lülitada vastavast akumulaatorist saadava toite abil nii kauaks, et oleks võimalik veenduda kõikide lampide korrasolekus. Tekitatud pingekatkestus ei tohi ületada veerandit valgusti või ohutusmärgi nimitoimimisajast. Selle ajavahemiku jooksul tuleb kontrollida kõikide valgustite ja ohutusmärkide olemasolu, puhtust ja nõuetekohast toimimist. Pärast testimist tuleb taastada põhitoide ja kontrollida, et kõik indikaatorlambid või -seadmed näitaksid pinge taastumist; 2) tsentraalse akusüsteemi korral tuleb kontrollida süsteemi näidikute nõuetekohast toimimist; 3) päevikus tuleb näidata rikke või vea avastamine automaatse testseadmega testimisel ja automaatse testsüsteemi enda rikke või vea avastamine. 56. Iga-aastasel testimisel tuleb täiendavalt igakuisele testimisele: 1) testida kõikide valgustite ja seestpoolt valgustatavate ohutusmärkide toimimist analoogselt punkti 55 alapunktile 1, kuid kogu nimitoimimisaja jooksul; 2) taastada põhitoide ja kontrollida, et kõik indikaatorlambid ja -seadmed näitaksid pinge taastumist; 3) kontrollida, et laadimisseadmed toimiksid nõuetekohaselt. 57. Kontrolli ja testimise tulemused kantakse päevikusse. IX. TURVAVALGUSTUSE PROJEKTEERIMISE JUHEND 58. Turvavalgustuse projekteerimiseks tuleb välja selgitada: 1) evakuatsiooniteed; 2) tulekahjuteatenuppude asukohad; 3) tuletõrje- ja päästevahendite asukohad; 4) ohutusmärkide asukohad; 5) võimalikud ohud evakuatsiooniteedel; 6) kõrgendatud riski piirkonnad; 7) paanikavältimisalad; 8) lõppväljapääsude valgustamise vajadus ehitiste väliskülgedel; 9) tuletõrjeliftide asukohad; 10) liikuvate treppide ja kõnniteede asukohad; 11) üle 8 m2 suuruste tualett- ja riietusruumide asukohad; 12) mootori-, generaatori- ja juhtimisruumide asukohad; 13) väikese tulekahjuriskiga koht põhitoitepingesüsteemi paigutamiseks. 59. Pärast turvavalgustust vajavate alade ja kohtade kindlaksmääramist võib asuda turvavalgustussüsteemi projekteerimisele, milleks tuleb: 1) valida turvavalgustite asukohad; 2) valida valgustite paigalduskõrgused; 3) välja selgitada määrdumise ja tolmu mõju valgustite valgusvoole; 4) välja selgitada võrgupinge ja võimalikud pingekõikumised; 5) valida sobiv toimimisreþiim; 6) valida sobivad turvavalgustid; 7) koostada skeem, mis tagab minimaalselt nõutava valgustustiheduse; 8) kontrollida vastavust muudele nõuetele. 60. Projekteerija peab projekteerimise käigus koostama ka turvavalgustussüsteemi käidujuhendi. Juhend võib olla vormistatud käsiraamatu kujul ja tuleb anda ehitise omanikule või valdajale. 61. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1998. a. Minister Olari TAAL Asekantsler kantsleri ülesannetes Priit KELDER