Põllumajandusminister — Väetiseseaduses sätestatud õigusaktide kinnitamine — RTL, 202, 808

Väetiseseaduse (RT I 1997, 93, 1563) paragrahvi 8 lõike 2, paragrahvi 11 lõike 2, paragrahvi 17 lõike 3 ja paragrahvi 20 lõike 3 alusel: 1. Kinnitan väetiseseaduse rakendamiseks vajalikud õigusaktid järgmiselt: 1.1. väetise registreerimistunnistuse vormi ja sisu nõuded (lisa 1); 1.2. tootmiseks, töötlemiseks ja importimiseks lubatud väetiste ja väetiste toorainete kvaliteedinõuded (lisa 2); 1.3. bakteriväetiste ning uurimistöö ja katsetuste eesmärgil väetiste importimise kord (lisa 3); 1.4. väetistest, väetiste toorainest ja mullast kontrollproovide võtmise kord (lisa 4). 2. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1998. a. Minister Andres VARIK Kantsler Ilmar TUPITS Kinnitatud põllumajandusministri 8. juuni 1998. a määrusega nr 20 Lisa 1 Väetise registreerimistunnistuse vormi ja sisu nõuded 1. Väetise registreerimistunnistuse väljastab väetiste registri pidajana Taimetoodangu Inspektsioon registris sisalduvate andmete põhjal. 2. Väetise registristreerimistunnistus registreeritakse teistest dokumentidest eraldi ja registreerimise järjekorranumber on ühtlasi registreerimistunnistuse number, mis võib olla üleminev järgmisesse aastasse. 3. Kohustuslike rekvisiitidena märgitakse registreerimistunnistusele väljaandmise koht ja aeg, millal registripidaja selle vormistas. 4. Registreerimistunnistusel näidatakse isiku nimi, tema äriregistri kood ja tegevusvaldkond, kelle nimel väetised on registreeritud. 5. Registreerimistunnistusele peavad olema kantud väetiste registris registreeritud väetise kande number ja kuupäev ning väetise tüüpnimetus ja kaubanduslik nimetus. 6. Väetise registreerimistunnistusele kirjutab alla Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori poolt nimetatud ametnik. 7. Registreerimistunnistuse plangi valmistamisel kasutatakse riigivapi kujutist, vähemalt ühte turvaelementi ja plangid numereeritakse. 8. Registreerimistunnistus vormistatakse juurdelisatud näidise kohaselt. Lisa väetise registreerimistunnistuse vormi ja sisu nõuete juurde

Kinnitatud põllumajandusministri 8. juuni 1998. a määrusega nr 2c Lisa 2 Tootmiseks, töötlemiseks ja importimiseks lubatud väetiste ja väetiste toorainete kvaliteedinõuded Jrk nr Nimetus Valmistamisviis, algkomponendid, toiteelementide minimaalne sisaldus (massi %), väljendusviis või muud nõuded Esitatavad andmed Lubatud kõrvalekalle (massi %, kui ei ole näidatud teisiti) deklareeritust1 I. LIHTVÄETISED 1. Kaltsiumnitraat e lubisalpeeter Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt kaltsiumnitraati; 15% N. N-sisaldus väljendatakse üld- või nitraat- ja ammooniumlämmastikuna. Ammooniumlämmastiku maksimaalne sisaldus 1,5%. Üld- või ka nitraat- ja ammooniumlämmastik 0,42 2. Naatriumnitraat e naatriumsalpeeter Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt naatriumnitraati; 15% N. Nitraatlämmastik 0,4 3. Kaltsiumtsüaanamiid e lubilämmastik Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt kaltsiumtsüaanamiidi, kaltsiumi või vähesel määral ammooniumühendeid ja karbamiidi; 18% N. Vähemalt 75% lämmastikust peab olema tsüaanamiidina. Üldlämmastik 1,0 4. Ammooniumsulfaat Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt ammooniumsulfaati; 20% N. Ammooniumlämmastik 0,3 5. Ammooniumnitraat e ammooniumsalpeeter Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt ammooniumnitraati; 34% N. Toode peab vastama plahvatusohtlike väetiste kvaliteedinõuetele Üld- või ammoonium- ja nitraatlämmastik 0,6 6. Kaltsium-ammooniumnitraat e lubi-ammooniumsalpeeter Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt ammooniumnitraati lisaainena pae- või dolomiidijahu, kaltsium- või magneesiumsulfaati; 20% N. Karbonaatide minimaalne sisaldus peab olema vähemalt 20%. Kui toode sisaldab üle 28% lämmastikku, siis ta peab vastama plahvatusohtlike väetiste kvaliteedinõuetele. Üld- või ammoonium- ja nitraatlämmastik 0,8 7. Ammooniumsulfaatnitraat Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt ammooniumnitraati ja ammooniumsulfaati; 25% N. Nitraatlämmastiku minimaalne sisaldus 5%. Üld- või ammoonium- ja nitraatlämmastik 0,8 8. Karbamiid e kusiaine Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt karbamiidi; 44% N. Biureedisisaldus ei tohi ületada 1,2%. Üldlämmastik väljendatakse amiidlämmastikuna 0,4 9. Ammooniumnitraadi ja karbamiidi vesilahus Keemilise protsessi ja vees lahustamise tulemusena saadud produkt, mis sisaldab peamiselt ammooniumnitraati ja karbamiidi; 26% N. Üld- või ammoonium-, nitraat- ja amiidlämmastik 0,62 Biureedisisaldus mitte üle 0,5%. 10. Kaltsiumnitraadi vesilahus Produkt, mis saadakse kaltsiumnitraadi lahustamisel vees; 8% N. Üldlämmastik 0,62 Ammooniumlämmastikku mitte üle 1%. Võib lisada kasutamisviisid: -- juureväliseks väetamiseks, -- toitelahuste valmistamiseks, -- kastmislahuste valmistamiseks. 11. Magneesiumnitraat Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt magneesiumnitraati (MgNO36H2O); 10% N. Nitraatlämmastik. 0,6 8,4% Mg. Veeslahustuv magneesium. Vajaduse korral ka kristallilisus 0,5 12. Metüleenkarbamiid Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt karbamiidi ja formaldehüüdi; 32% N. Üld- ja amiidlämmastik 1,0 13. Ureaform Polümeerne produkt, mis saadakse karbamiidi ja formaldehüüdi reaktsioonil ning sisaldab peamiselt formaldehüüdkarbamiidi; 36% N. Vähemalt 60% üldlämmastikust peab olema kuumas vees lahustuv. Amiidlämmastiku sisaldus ei tohi olla alla 31%. Üldlämmastik ja amiidlämmastik 1,0 14. Ditsüaandiamiid Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt tsüaanamiidi ja vähesel määral ammooniumi; 60% N. Üld- ja ammooniumlämmastik 1,0 15. Ammoniaagivesi Keemiline produkt, mis sisaldab peamiselt ammoniaaki; 16,0% N. Ammooniumlämmastik 0,5 II. FOSFORVÄETISED 1. Toomasjahu Produkt, mis saadakse fosforirikka rauamaagi rauaks töötlemisel kõrvalproduktina saadava räbu jahvatamisel ja sisaldab peamiselt kaltsiumsiliitsiumfosfaate; 4,4% P. Väljendatakse 2% sidrunhappes lahustuvana. Peensusaste: -- vähemalt 75% läbib 0,160 mm sõela, -- vähemalt 96% läbib 0,630 mm sõela. 2% sidrunhappes lahustuv fosfor 0,3 2. Lihtsuperfosfaat Produkt, mis saadakse fosfaattoorme reageerimisel väävelhappega ja sisaldab peamiselt monokaltsiumfosfaati ja kaltsiumsulfaati; 7% P. Neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosfor 0,3 3. Rikastatud superfosfaat Produkt, mis saadakse fosfaattoorme reageerimisel väävelhappe ja fosforhappe seguga; 10,9% P. Neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosfor 0,3 4. Topeltsuperfosfaat Produkt, mis saadakse fosfaattoorme reageerimisel fosforhappega ja sisaldab peamiselt monokaltsiumfosfaati; 16,6% P. Neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosfor 0,3 5. Poolsuperfosfaat Produkt, mis saadakse fosfaattoorme reageerimisel vähendatud koguse väävelhappe või fosforhappega ja sisaldab peamiselt monokaltsiumfosfaati, trikaltsiumfosfaati ja kaltsiumsulfaati; 8,7% P. Üldfosfor ja 0,3 Vähemalt 40% üldfosforist on veeslahustuv. Peensusaste: -- vähemalt 90% läbib 0,160 mm sõela, -- vähemalt 98% läbib 0,630 mm sõela. veeslahustuv fosfor 0,4 6. Dikaltsiumfosfaat e pretsipitaat Produkt, mis saadakse fosfaattoorme või kondijahu töötlemisel fosforhappega ja mis sisaldab peamiselt dikaltsiumfosfaati; 16,6% P. Peensusaste: -- vähemalt 90% läbib 0,160 mm sõela, -- vähemalt 98% läbib 0,630 mm sõela. Leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv fosfor 0,3 7. Kaltsineeritud fosfaat Produkt, mis saadakse fosfaattoorme kuumutamisel leeliste ühendite ja silikaatidega ning sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati ja kaltsiumsilikaati; 10,9% P. Peensusaste: -- vähemalt 75% läbib 0,160 mm sõela, -- vähemalt 96% läbib 0,630 mm sõela. Leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv fosfor 0,3 8. Alumiiniumkaltsiumfosfaat e termofosfaat Amfoteerne produkt, mis saadakse fosfaattoorme kuumutamisel ja jahvatamisel ning sisaldab peamiselt alumiinium- ja kaltsiumfosfaate; 13,1% P. Üldfosfor ja 0,3 Peensusaste: -- vähemalt 90% läbib 0,160 mm sõela, -- vähemalt 98% läbib 0,630 mm sõela. leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv fosfor 0,3 9. Fosforiidijahu Produkt, mis saadakse rikastatud fosforiitide jahvatamisel ja mis sisaldab peamiselt trikaltsiumfosfaati ja kaltsiumkarbonaati; 10,9% P. Üldfosfor ja 0,3 Vähemalt 55% fosforist peab lahustuma 2% sipelghappes. 2% sipelghappes lahustuv fosfor 0,3 Peensusaste: -- vähemalt 90% läbib 0,063 mm sõela, -- vähemalt 99% läbib 0,125 mm sõela. 0,063 mm sõelast läbinud materjali massiprotsent 5% 10. Jahvatatud apatiit Produkt, mis saadakse apatiidi jahvatamisel ja mis sisaldab peamiselt trikaltsiumfosfaati; 15% P. Üldfosfor 0,3 Peensusaste: -- vähemalt 90% läbib 0,063 mm sõela, -- vähemalt 99% läbib 0,125 mm sõela. 0,063 mm sõelast läbinud materjali massiprotsent 5% III. KAALIUMVÄETISED 1. Kainiit Kainiidi peenestamisel saadav produkt; 8,3% K. Veeslahustuv kaalium 1,2 3% Mg. Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimed. Veeslahustuv magneesium 0,5 2. Rikastatud kainiit Peenestatud kainiidi ja kaaliumkloriidi segamisel saadav produkt; 14,9% K. Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimed. Veeslahustuv kaalium 0,8 3. Ðöniit Saadakse samanimelise toorme peenestamisel; 8% K. Ei sisalda kloori. Veeslahustuv kaalium 1,2 4. Kaalisool Kaaliumitoorme jahvatamisel saadav produkt, mis sisaldab peamiselt kaalium- ja naatriumkloriidi; 30,7% K. Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimed. Veeslahustuv kaalium 0,8 5. Kaaliumkloriid Looduslikest kaaliumiühenditest rikastamisel saadav produkt, mis sisaldab peamiselt kaaliumkloriidi; 45,6% K. Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimed. Veeslahustuv kaalium 0,4 6. Kaaliumsulfaat Looduslik või keemilisel reaktsioonil saadav produkt; 39% K. Maksimaalne kloorisisaldus 3%. Veeslahustuv kaalium 0,4 7. Kaalimagneesium Keemiline produkt; 25% K. Veeslahustuv kaalium 0,4 6% Mg. Maksimaalne kloorisisaldus 3%. Veeslahustuv magneesium 0,5 IV. NPK-VÄETISED 1. Täisväetis (NPK) Keemiliselt või segades valmistatud produkt, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid; 16% N+P+K, milles: Lämmastik esitatakse kas: N mitte alla 3%, P mitte alla 2,2%, K mitte alla 4,1%. Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, 4) amiidlämmastikuna, 5) tsüaanamiidlämmastikuna. 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium-, amiid- ja tsüaanamiidlämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1%. N 1,12 Fosfor väljendatakse kas: 1) vees lahustuvana, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, 3) neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana, 4) leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuvana, 5) üldfosforina, Fosfor esitatakse kas: 1) vees lahustuvana, neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana või neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana, kui NPK-väetis ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate, poolsuperfosfaati, peeneksjahvatatud toorfosfaate. P 0,5 6) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub 2% sidrunhappes, 7) 2% sidrunhappes lahustuva fosforina, 8) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis, 9) üldfosforina, millest vähemalt 55% lahustub sipelghappes. Kui veeslahustuvat P on alla 0,9%, näidatakse vaid neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv P. Fosfaattoorme peensus: -- toomasjahul ja kaltsineeritud fosfaadil vähemalt 75% läbib sõela 0,160 mm, -- alumiimiumkaltsiumfosfaadil vähemalt 90% läbib sõela 0,160 mm, -- jahvatatud toorfosfaadil vähemalt 90% läbib sõela 0,063 mm -- poolsuperfosfaadil vähemalt 90% läbib sõela 0,160 mm. Kui veeslahustuvat P on vähemalt 0,9%, näidatakse vaid neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv P või näidatakse veeslahustuv fosfor. Ainult kangetes hapetes lahustuva P sisaldus ei tohi ületada 0,9%; 2) vees lahustuvana, neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana ning üldfosforina, kui peeneksjahvatatud toorfosfaat või poolsuperfosfaat NPK-väetises ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate ja alumiiniumkaltsiumfosfaate. See väetisetüüp peab sisaldama: -- vähemalt 0,9% ainult kangetes hapetes lahustuvat P (üldfosfor), -- vähemalt 2,2% vees ja neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvat P, -- vähemalt 1,1% veeslahustuvat P. See väetisetüüp peab olema varustatud märkega «peeneks jahvatatud toorfosfaate sisaldav NPK-väetis» või «poolsuperfosfaati sisaldav NPK-väetis»; 3) vees lahustuvana ja üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis, kui alumiinium­kaltsiumfosfaati sisaldav NPK-väetis ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate, jahvatatud toorfosfaate ja poolsuperfosfaati. See väetis peab sisaldama: -- vähemalt 0,9% veeslahustuvat P, -- vähemalt 2,2% üldfosforit, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis. See väetisetüüp peab olema varustatud märkega «alumiiniumkaltsiumfosfaate sisaldav NPK-väetis»; 4) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub 2% sidrunhappes või 2% sidrunhappes lahustuva fosforina, kui NPK-väetis sisaldab toomasjahu; 5) leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuvana, kui NPK-väetis sisaldab kaltsineeritud fosfaate; 6) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis, kui NPK-väetis sisaldab alumiiniumkaltsiumfosfaate; 7) üldfosforina, millest vähemalt 55% lahustub sipelghappes, kui NPK-väetis sisaldab peeneksjahvatatud toorfosfaate. Kaalium väljendatakse veeslahustuva kaaliumina Kaalium esitatakse veeslahustuva kaaliumina. Kloorisisaldus võidakse märkida. K 0,9 Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. V. NP-VÄETISED 1. NP-väetis Keemiliselt või segades valmistatud produkt, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid; 18% N+P, milles: -- N mitte alla 3%, -- P mitte alla 2,2%. Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, 4) amiidlämmastikuna, 5) tsüaanamiidlämmastikuna. Lämmastik esitatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium­, amiid- ja tsüaanamiidlämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1% N 1,12 Fosfor väljendatakse kas: 1) vees lahustuvana, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, 3) neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana, 4) leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuvana, 5) üldfosforina, 6) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub 2% sidrunhappes, 7) 2% sidrunhappes lahustuv fosforina, 8) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis, 9) üldfosforina, millest vähemalt 55% lahustub sipelghappes. Fosfor esitatakse kas: 1) vees lahustuvana, neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana või neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana, kui NP-väetis ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate, poolsuperfosfaati või peeneksjahvatatud toorfosfaate. Kui veeslahustuvat P on alla 0,9%, näidatakse vaid neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv P. P 0,52 Fosfaattoorme peensus: -- toomasjahul ja kaltsineeritud fosfaadil vähemalt 75% läbib sõela 0,160 mm, -- alumiimiumkaltsiumfosfaadil vähemalt 90% läbib sõela 0,160 mm, -- jahvatatud toorfosfaadil vähemalt 90% läbib sõela 0,063 mm, -- poolsuperfosfaadil vähemalt 90% läbib sõela 0,160 mm. Kui veeslahustuvat P on vähemalt 0,9%, näidatakse vaid neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv P või näidatakse ainult veeslahustuv fosfor. Ainult kangetes hapetes lahustuva P sisaldus ei tohi ületada 0,9%; 2) vees lahustuvana, neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana ning üld- fosforina, kui peeneksjahvatatud toorfosfaat või poolsuperfosfaat NP-väetises ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate ja alumiiniumkaltsiumfosfaate. See väetisetüüp peab sisaldama: -- vähemalt 0,9% ainult kangetes hapetes lahustuvat P (üldfosfor), -- vähemalt 2,2% vees- ja neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvat P, -- vähemalt 1,1% veeslahustuvat P. See väetisetüüp peab olema varustatud märkega «peeneks jahvatatud toorfosfaate sisaldav NP-väetis» või «poolsuperfosfaati sisaldav NP-väetis»; 3) vees lahustuvana ja üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis, kui alumiinium-kaltsiumfosfaati sisaldav NP-väetis ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate, jahvatatud toorfosfaate ja poolsuperfosfaati. See väetis peab sisaldama: -- vähemalt 0,9% veeslahustuvat P, -- vähemalt 2,2% üldfosforit, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis. See väetisetüüp peab olema varustatud märkega «alumiiniumkaltsiumfosfaate sisaldav NP-väetis»; 4) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub 2% sidrunhappes või 2% sidrunhappes lahustuva fosforina, kui NP-väetis sisaldab toomasjahu; 5) leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuvana, kui NP-väetis sisaldab kaltsineeritud fosfaate; 6) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis, kui NP-väetis sisaldab alumiiniumkaltsiumfosfaate; 7) üldfosforina, millest vähemalt 55% lahustub sipelghappes, kui NP-väetis sisaldab peeneksjahvatatud toorfosfaate. VI. NK-VÄETISED 1. NK-väetis Keemiliselt või segades valmistatud produkt, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid: 18% N+K, milles: -- N mitte alla 3%, -- K mitte alla 4,1%. Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, 5) amiidlämmastikuna, 6) tsüaanamiidlämmastikuna. Lämmastik esitatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium-, amiid- ja tsüaanamiid-lämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1%. N 1,12 Kaalium väljendatakse veeslahustuva kaaliumina. Kaalium esitatakse veeslahustuva kaaliumina. Kloorisisaldus võidakse märkida. Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. K 0,9 VII. PK-VÄETISED 1. PK-väetis Keemiliselt või segades valmistatud produkt, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid; 18% P+K, milles: -- P mitte alla 2,2%, -- K mitte alla 4,1%. Fosfor väljendatakse kas: 1) vees lahustuvana, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, 3) neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana, 4) leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuvana, 5) üldfosforina, 6) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub 2% sidrunhappes, 7) 2% sidrunhappes lahustuva fosforina, 8) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis, 9) üldfosforina, millest vähemalt 55% lahustub sipelghappes. Fosfor esitatakse kas: 1) vees lahustuvana, neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana või neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana, kui NPK-väetis ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate, poolsuperfosfaati, peeneksjahvatatud toorfosfaate.Kui veeslahustuvat P on alla 0,9%, näidatakse neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv P ja veeslahustuv P. P 0,5 Fosfaattoorme peensus: -- toomasjahul ja kaltsineeritud fosfaadil vähemalt 75% läbib sõela 0,160 mm, -- alumiimiumkaltsiumfosfaadil vähemalt 90% läbib sõela 0,160 mm, -- jahvatatud toorfosfaadil vähemalt 90% läbib sõela 0,063 mm. Kui veeslahustuvat P on vähemalt 0,9%, näidatakse vaid neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv P või näidatakse veeslahustuv fosfor. Ainult kangetes hapetes lahustuva P sisaldus ei tohi ületada 0,9%; 2) vees lahustuvana, neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana ning üldfosforina, kui peeneksjahvatatud toorfosfaat või poolsuperfosfaat NPK-väetises ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate ja alumiiniumkaltsiumfosfaate. See väetisetüüp peab sisaldama: -- vähemalt 0,9% ainult kangetes hapetes lahustuvat P (üldfosfor), -- vähemalt 2,2% vees ja neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvat P, -- vähemalt 1,1% veeslahustuvat P. See väetisetüüp peab olema varustatud märkega «peeneks jahvatatud toorfosfaate sisaldav NPK-väetis» või «poolsuperfosfaati sisaldav NPK-väetis». 3) vees lahustuvana ja üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis kui alumiiniumkaltsiumfosfaati sisaldav NPK-väetis ei sisalda toomasjahu, kaltsineeritud fosfaate, jahvatatud toorfosfaate ja poolsuperfosfaati. See väetis peab sisaldama: -- vähemalt 0,9% veeslahustuvat P, -- vähemalt 2,2% üldfosforit, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis. See väetisetüüp peab olema varustatud märkega «alumiiniumkaltsiumfosfaate sisaldav NPK-väetis»; 4) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub 2% sidrunhappes või 2% sidrunhappes lahustuva fosforina, kui NPK-väetis sisaldab toomasjahu; 5) leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuvana, kui NPK-väetis sisaldab kaltsineeritud fosfaate; 6) üldfosforina, millest vähemalt 75% lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis, kui NPK-väetis sisaldab alumiiniumkaltsiumfosfaate; 7) üldfosforina, millest vähemalt 55% lahustub sipelghappes kui NPK-väetis sisaldab peeneksjahvatatud toorfosfaate. Kaalium väljendatakse veeslahustuva kaaliumina. Kaalium esitatakse veeslahustuva kaaliumina. Kloorisisaldus võidakse märkida. Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. K 0,9 VIII. VEDELAD KOMPLEKSVÄETISED 1. NPK-väetislahus Keemiliselt või vees lahustades valmistatud produkt, mis normaaltingimustes säilib stabiilsena ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid: 15% N+P+K, milles: -- N mitte alla 2%, -- P mitte alla 1,3%, -- K mitte alla 2,5%. Biureedisisaldus mitte üle ­ amiidlämmastik × 0,26%. Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, 4) amiidlämmastikuna. Lämmastik esitatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium- ja amiidlämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1%. Kui biureedisisaldus on alla 0,2%, võidakse märkida «madala biureedisisaldusega». N 1,1 Fosfor väljendatakse vees lahustuvana. Fosfor esitatakse vees lahustuvana. P 0,5 Kaalium väljendatakse vees lahustuvana. Kaalium esitatakse vees lahustuvana. Kloorisisaldus võidakse märkida. Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. K 0,9 2. NPK-suspensioonväetis Vedelas olekus produkt, milles toitained on vees lahustunud või suspensioonina ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid; 20% N+P+K, milles: -- N mitte alla 3%, -- P mitte alla 1,7%, -- K mitte alla 3,3%. Biureedisisaldus mitte üle ­ amiidlämmastik × 0,26%. Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, 4) amiidlämmastikuna. Lämmastik esitatakse: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium- ja amiidlämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1%. Kui biureedisisaldus on alla 0,2%, võidakse märkida «madala biureedisisaldusega». N 1,12 Fosfor väljendatakse kas: 1) vees lahustuvana, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, 3) neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana. Fosfor (P) Väetised ei tohi sisaldada toomasjahu, alumiiniumkaltsiumfosfaate, poolsuperfosfaati, toorfosfaate. 1. Kui veeslahustuvat P on alla 0,9%, näidatakse neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana. 2. Kui veeslahustuvat P on üle 0,9%, näidatakse neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana ning vees lahustuvana. P 0,52 Kaalium väljendatakse vees lahustuvana. Kaalium esitatakse vees lahustuva kaaliumina. Kloorisisaldus võidakse märkida. Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. K 0,5 3. NP-väetislahus Vedelas olekus produkt, milles toitained on vees lahustunud ja kuhu ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid; 20% N+P, milles: -- N mitte alla 3%, -- P mitte alla 1,7%. Biureedisisaldus mitte üle ­ amiidlämmastik × 0,26%. Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, Lämmastik esitatakse: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium- ja amiidlämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1%. 4) amiidlämmastikuna. Kui biureedisisaldus on alla 0,2%, võidakse märkida «madala biureedisisaldusega». N 1,1 Fosfor väljendatakse vees lahustuvana. Fosfor esitatakse vees lahustuvana. P 0,52 4. NP-suspensioonväetis Vedelas olekus produkt, milles toitained on suspensioonina ja ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid; 18% N+P, milles: -- N mitte alla 3%, -- P mitte alla 2,2%. Biureedisisaldus mitte üle ­ amiidlämmastik × 0,26% Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, 4) amiidlämmastikuna. Lämmastik esitatakse: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium- ja amiidlämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1%. Kui biureedisisaldus on alla 0,2%, võidakse märkida «madala biureedisisaldusega». N 1,12 Fosfor väljendatakse kas: 1) vees lahustuvana, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, 3) neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana. Fosfor esitatakse: 1) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, kui vees lahustuvat P on alla 0,9%, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana ning vees lahustuvana, kui vees lahustuvat P on üle 0,9%. Väetised ei tohi sisaldada toomasjahu, alumiiniumkaltsiumfosfaate, kaltsineeritud fosfaate, poolsuperfosfaati, toorfosfaate. P 0,52 5. NK-väetislahus Keemiliselt või vees lahustades valmistatud toode, mis normaaltingimustes säilub stabiilsena ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid: 15% N+K, milles: -- N mitte alla 3%, -- K mitte alla 4,1%. Biureedisisaldus mitte üle ­ amiidlämmastik × 0,26% Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, 4) amiidlämmastikuna. Lämmastik esitatakse: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium- ja amiidlämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1%. Kui biureedisisaldus on alla 0,2%, võidakse märkida «madala biureedisisaldusega». N 1,1 Kaalium väljendatakse vees lahustuvana. Kaalium esitatakse vees lahustuvana. Kloorisisaldus võidakse märkida. Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. K 0,9 6. NK-suspensioonväetis Vedelas olekus produkt, milles toitained on suspensioonina ja ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid; 18% N+K, milles: -- N mitte alla 3%, -- K mitte alla 4,1%. Biureedisisaldus mitte üle ­ amiidlämmastik × 0,26%. Lämmastik väljendatakse kas: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraatlämmastikuna, 3) ammooniumlämmastikuna, 4) amiidlämmastikuna. Lämmastik esitatakse: 1) üldlämmastikuna, 2) nitraat-, ammoonium- ja amiidlämmastikuna, kui nende sisaldus on vähemalt 1%. Kui biureedisisaldus on alla 0,2%, võidakse märkida «madala biureedisisaldusega». N 1,12 Kaalium väljendatakse vees lahustuvana. Kaalium esitatakse vees lahustuvana. Kloorisisaldus võidakse märkida. Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. K 0,9 7. PK-väetislahus Keemiliselt või vees lahustades valmistatud produkt ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid: 18% P+K, milles: -- P mitte alla 2,2%, -- K mitte alla 4,1%. Fosfor väljendatakse vees lahustuvana. Fosfor esitatakse vees lahustuvana. P 0,5 Kaalium väljendatakse vees lahustuvana. Kaalium esitatakse vees lahustuvana. Kloorisisaldus võidakse märkida. Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. K 0,9 8. PK-suspensioonväetis Vedelas olekus produkt, milles toitained on suspensioonina ja ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid; 18% P+K, milles: -- P mitte alla 2,2%, -- K mitte alla 4,1%. Fosfor väljendatakse: 1) vees lahustuvana, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, 3) neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana. Fosfor esitatakse: 1) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, kui veeslahustuvat P on alla 0,9%, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvana ning vees lahustuvana, kui veeslahustuvat P on üle 0,9%. Väetised ei tohi sisaldada toomasjahu, alumiinium-kaltsiumfosfaate, kaltsineeritud fosfaate, poolsuperfosfaati, toorfosfaate. P 0,52 Kaalium väljendatakse vees lahustuvana. Kaalium esitatakse vees lahustuvana. Kloorisisaldus võidakse märkida. Väetis loetakse kloorivabaks, kui kloorisisaldus ei ületa 2%. K 0,9 9. Aeglaselt lahustuv NPK-väetis Keemiliselt või vees segades valmistatud produkt ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilist ühendeid: 20% N+P+K, milles: -- N mitte alla 5%, -- P mitte alla 2,2%, -- K mitte alla 4,2%. Nimetust võib kasutada kui vähemalt ühest toiteelemendist 25% on aeglaselt lahustuvas vormis. Lämmastik väljendatakse: 1) üldlämmastikuna, 2) vees lahustuva lämmastikuna, 3) teiste nimetatud vormidena. N 1,12 Fosfor väljendatakse: 1) üldfosforina, 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana, 3) vees lahustuvana. Fosfor (P) P 0,52 Kaalium väljendatakse: 1) üldkaaliumina, 2) vees lahustuvana. Kaalium (K) K 0,9 10. Orgaanilis-mineraalne kompleksväetis Keemiliselt või vees segades valmistatud produkt, mis sisaldab ka loomseid, taimseid või muid orgaanilisi ühendeid. Toode ei tohi sisaldada haigusetekitajaid mikroorganisme. 10% N+P+K või N+K; 8% N+P. Väetis peab sisaldama vähemalt 1% nimes mainitud toitainet. Lämmastik esitatakse: 1) üldlämmastikuna, 2) vees lahustuvana, 3) teiste vormidena. N 1,12 Fosfor väljendatakse: 1) üldfosforina, 2) vees lahustuvana. Fosfor (P) P 0,5 Kaalium väljendatakse: 1) üldkaaliumina, 2) vees lahustuvana. Kaalium (K) Kuivaine Valmistamisel kasutatud toorained märgitakse suuruse järjekorras. Märgitakse lisatud mineraalväetiste osa. K 0,9 IX. ORGAANILISED VÄETISED 1. Sõnnik (loomaliigi ja tootmistehnoloogia järgi) Komposteeritud või muul viisil stabiliseeritud loomade väljaheited, millele on lisatud vaid allapanu. Väetis ei või sisaldada haigusitekitavaid mikroorganisme; Suhteline kõrvalekalle N+P+K 40% 2% N+P+K (kuivaines). Lämmastik esitatakse: 1) üldlämmastikuna, 2) vees lahustuvana. Liigitatakse: -- allapanuga sõnnik, kuivainet vähemalt 17%, -- allapanuta e poolvedel sõnnik, kuivainet 8...14%, -- vedelsõnnik e veega eemaldatav sõnnik, kuivainet 5...8%. Fosfor esitatakse üldfosforina. Kaalium esitatakse üldkaaliumina. Kuivaine 2. Vedel orgaaniline väetis Produkt, mis sisaldab loomseid või taimseid orgaanilisi ühendeid; Suhteline kõrvalekalle 3% N+P+K (kuivaines), igaüht neist vähemalt 1%. Lämmastik esitatakse üldlämmastikuna. N 40% Fosfor esitatakse üldfosforina. P 40% Kaalium esitatakse üldkaaliumina. K 40% Kuivaine X. KALTSIUMI, MAGNEESIUMI JA VÄÄVLIT SISALDAVAD VÄETISED 1. Kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaati sisaldav produkt; 18% Ca Üldkaltsiumisisaldus võidakse avaldada. 0,6 14% S Peensus: -- vähemalt 80% läbib 2 mm sõela, -- vähemalt 99% läbib 10 mm sõela. Tootenime võib lisada. Üldväävel 0,4 2. Väävel (elemendina) Suhteliselt puhas looduslik produkt või tööstuslik toode; 98% S Üldväävel 0,4 3. Kiseriit Looduslik produkt, mis peamiselt sisaldab monokristallveega magneesiumsulfaati; Veeslahustuv magneesium 0,6 14,4% Mg 18% S Tootenime võib lisada. Veeslahustuv väävel võidakse lisada. 0,4 3. Magneesiumsulfaat Produkt, mis sisaldab peamiselt 6 kristallveega magneesiumsulfaati; 9% Mg Veeslahustuv magneesium. 0,6 11,2% S Tootenime võib lisada. Veeslahustuv väävel võidakse lisada. 0,4 XI. MIKROVÄETISED Boorväetised 1. Boorhape Keemiliselt saadud produkt; 14% boori Tootenime võib lisada. Veeslahustuv boor 0,4 2. Naatriumboraat e booraks Keemiliselt saadud produkt, mis sisaldab peamiselt naatriumboraati; 10% boori Veeslahustuv boor 0,4 3. Kaltsiumboraat Keemiliselt saadud produkt, mis sisaldab peamiselt kaltsiumboraati; 7% boori Peensus: -- vähemalt 98% läbib 0,063 mm sõela. Tootenime võib lisada. Üldboor 0,4 4. Booretanoolamiin Keemiliselt saadud produkt; 8% boori Veeslahustuv boor 0,4 5. Vedel boorväetis Produkt, mis saadakse boorhappe, naatriumboraadi ja/või booretanoolamiini lahustamisel või suspendeerimisel; 2% boori Veeslahustuv boor 0,4 Koobaltväetised 1. Koobaltisool Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on koobalti mineraalsool; 19% veeslahustuvat koobaltit. Toote nimes märgitakse seotud aniooni nimi. Veeslahustuv koobalt 0,4 2. Koobalthelaat Produkt, mis saadakse koobalti ja helaadi moodustaja keemilise reaktsiooni tulemusena; 2% veeslahustuvat koobaltit, millest vähemalt 80% on helaadina. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv koobalt Koobalthelaat 0,4 3. Vedel koobaltväetis Produkt, mis saadakse koobaltisoola ja/või koobalthelaadi lahustamisel vees; 2% veeslahustuvat koobaltit. Toote nimes märgitakse aniooni ja/või helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv koobalt Koobalthelaat 0,4 Vaskväetised 1. Vasesool Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on vase mineraalsool; 20% veeslahustuvat vaske. Toote nimes märgitakse seotud aniooni nimi. Veeslahustuv vask 0,4 2. Vaskoksiid Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on vaskoksiid; 70% vaske Peensus: -- vähemalt 98% läbib sõela 0,063 mm. Üldvase sisaldus 0,4 3. Vaskhüdroksiid Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on vaskhüdroksiid; 45% vaske Peensus: -- vähemalt 98% läbib sõela 0,063 mm. Üldvase sisaldus 0,4 4. Vaskhelaat Toode, mis saadakse vase ja helaadi moodustaja keemilise reaktsiooni tulemusena; 9% veeslahustuvat vaske, millest vähemalt 80% on helaadina. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv vask Vaskhelaat 0,4 5. Vase baasväetis Produkt, mis saadakse vasesoola, vaskoksiidi, vaskhüdroksiidi ja/või vaskhelaadi segamisel täiteainega, mis ei sisalda vaske; 5% vaske. Peensus: -- vähemalt 98% läbib sõela 0,063 mm. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Üldvasesisaldus Veeslahustuva vase sisaldus, kui seda on rohkem kui 1/4 vase üldsisaldusest Vaskhelaat 0,4 6. Vedel vaskväetis Produkt, mis saadakse vasesoola ja/või vaskhelaadi lahustamisel vees; 3% veeslahustuvat vaske. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv vask Vaskhelaat 0,4 Raudväetised 1. Rauasool Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on raud(II)sool; 12% veeslahustuvat rauda. Toote nimes märgitakse aniooni nimi. Veeslahustuv raud 0,4 2. Raudhelaat Produkt, mis saadakse raua ja helaadimoodustaja keemilise reaktsiooni tulemusena; 5% veeslahustuvat rauda, millest vähemalt 80% helaadina. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv raud Raudhelaat 0,4 3. Vedel raudväetis Produkt, mis saadakse rauasoola ja/või raudhelaadi lahustamisel vees; 2% veeslahustuvat rauda. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv raud 0,4 Mangaanväetised 1. Mangaanisool Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on mangaan(II)sool; 17% veeslahustuvat mangaani. Toote nimes märgitakse aniooni nimi. Veeslahustuv mangaan 0,4 2. Mangaanhelaat Produkt, mis saadakse mangaani ja helaadimoodustaja keemilise reaktsiooni tulemusena; 5% veeslahustuvat mangaani, millest vähemalt 80% helaadina. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Mangaanhelaat Veeslahustuv mangaan 0,4 3. Mangaanoksiid Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on mangaanoksiid; 40% üldmangaani Peensus: -- vähemalt 80% läbib sõela 0,063 mm. Üldmangaan 0,4 4. Mangaani baasväetis Produkt, mis saadakse mangaanisoola ja/või mangaanoksiidi segamisel täiteainega; 17% üldmangaani. Üldmangaan Veeslahustuv mangaan 0,4 5. Vedel mangaanväetis Produkt, mis saadakse mangaanisoola ja/või mangaanhelaadi lahustamisel vees; 3%veeslahustuvat mangaani. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv mangaan Mangaanhelaat 0,4 Molübdeenväetised 1. Naatriummolübdaat Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on naatriummolübdaat; 35% veeslahustuvat molübdeeni. Veeslahustuv molübdeen 0,4 2. Ammoonium­molübdaat Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on ammooniummolübdaat; 50% veeslahustuvat molübdeeni. Veeslahustuv molübdeen 0,4 3. Molübdeeni baasväetis Produkt, mis saadakse naatriummolübdaadi ja/või ammooniummolübdaadi segamisel täiteainega; 35% veeslahustuvat molübdeeni. Veeslahustuv molübdeen 0,4 4. Vedel molübdeenväetis Produkt, mis saadakse naatriummolübdaadi ja/või ammooniummolübdaadi lahustamisel vees. 3% veeslahustuvat molübdeeni. Veeslahustuv molübdeen Molübdeenhelaat 0,4 (Mo>2%) 20% (Mo Tsinkväetised 1. Tsingisool Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on mineraalne tsingisool; 15% veeslahustuvat tsinki. Toote nimes märgitakse seotud aniooni nimi. Veeslahustuv tsink 0,4 2. Tsinkhelaat Produkt, mis saadakse tsingi ja helaadimoodustaja keemilise reaktsiooni tulemusena; 5% veeslahustuvat tsinki. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv tsink Tsinkhelaat 0,4 3. Tsinkoksiid Keemiliselt valmistatud produkt, mille põhiliseks komponendiks on tsinkoksiid; 70% üldtsinki. Üldtsingisisaldus 0,4 4. Tsingi baasväetis Produkt, mis saadakse tsingisoola ja/või tsinkhelaadi segamisel täiteainega; 30% üldtsinki. Üldtsingisisaldus Veeslahustuva tsingi sisaldus, kui seda on rohkem kui 1/4 tsingiüldsisaldusest. 0,4 5. Vedel tsinkväetis Produkt, mis saadakse tsingisoola ja/või tsinkhelaadi lahustamisel vees; 3% veeslahustuvat tsinki. Lisatakse helaadimoodustaja nimi. Veeslahustuv tsink Tsinkhelaat 0,4 (Zn>2%) 20% (Zn XII. MELIORANDID 1. Tolmpõlevkivituhk Tolmpõlevkivi põletamisel saadav lendtuhk. Minimaalne neutraliseerimisvõime Ca-na 30%. Peensus: -- 98% läbib 2,0 mm sõela, -- 50% läbib 0,15 mm sõela. Neutraliseerimisvõime 0,2% 2. Klinkritolm Tsemenditootmisel elektrifiltritest saadav tolm. Neutraliseerimisvõime Ca-na 28%. Neutraliseerimisvõime 0,2% Peensus: -- 98% läbib 2,0 mm sõela, -- 50% läbib 0,15 mm sõela. Üldmagneesium 0,2 3. Paejahu Produkt, mis saadakse pae jahvatamisel. Neutraliseerimisvõime Ca-na 30%. Neutraliseerimisvõime 0,2 Peensus: -- 98% läbib 2,0 mm sõela, -- 50% läbib 0,15 mm sõela. Üldmagneesium 0,2 4. Dolomiidijahu Produkt, mis saadakse dolomiidi jahvatamisel. Neutraliseerimisvõime Ca-na 30%. 7% Mg Neutraliseerimisvõime Soolhappes lahustuv magneesium, kui sisaldus on üle 2%. 0,2 0,2 Peensus: -- 98% läbib 2,0 mm sõela, -- 50% läbib 0,15 mm sõela. 5. Nõrglubi ja järvelubi Looduslikud mageveesetted. Neutraliseerimisvõime Ca-na 30% kuivaines. Neutraliseerimisvõime 2 Peensus: -- 98% läbib 2,0 mm sõela, -- 50% läbib 0,15 mm sõela. 6. Kustutatud lubi Produkt, mis saadakse pae töötlemisel. Neutraliseerimisvõime Ca-na 30% kuivaines. Neutraliseerimisvõime 0,2 Peensus: -- 98% läbib 2,0 mm sõela, -- 50% läbib 0,15 mm sõela. 7. Tuhk Puu-, õle- ja turbatuhk. Neutraliseerimisvõime Ca-na 10%. Neutraliseerimisvõime Soolhappes lahustuv kaalium 0,2 2 XIII. KOMPOSTID 1. Kompost Produkt, mis saadakse orgaanilise aine (sõnnik, turvas, põhk, puukoored) komposteerimisel. Juhendi järgi kasutamisel ei tohi sisaldada kahjulikke mikroorganisme sellisel määral, et need oleks ohtlikud inimestele, loomadele ja keskkonnale. Valmis kompost ei tohi sisaldada kahjulikke fütotoksiine, peab olema ühtlase koostisega; 20% orgaanilist ainet. Plastmassi ja klaasi lisandeid ei tohi olla üle 0,5%. Ei tohi olla ebameeldiva lõhnaga. Suhteline kõrvalekalle Üldlämmastik N 40% Üldfosfor P 40% Üldkaalium K 40% 2. Komposteerimispreparaadid Tooted, mida kasutatakse komposteerimisprotsessi algatamiseks ja/või kiirendamiseks. Märgitakse: Suhteline kõrvalekalle -- toote keemiline koostis, Üldlämmastik -50%+ 100% -- andmed koostisainete kohta, Üldfosfor -50%+ 100% -- mikroorganismide liik ja kogus, Üldkaalium -50%+ 100% -- kasutamisjuhend, -- kasutamispiirangud. Mikroorganismide arvukus tk/g -50% (ülempiiri ei ole) XIV. BAKTERVÄETISED3 1. Mügarbakteriinid Liblikõielistele taimedele ettenähtud mügarbakterite kultuur 1.1. Nitragiin Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõieliste kultuuridega seovad õhulämmastikku, mille tulemusena paraneb nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate või väetistega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus, paraneb taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld. Mikroorganismide arvukus tk/g -50% ülempiiri ei ole 1.2. Risotorfiin Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõieliste kultuuridega seovad õhulämmastikku, mille tulemusena paraneb nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate või väetistega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus, paraneb taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on turvas. Mikroorganismide arvukus tk/g -50% ülempiiri ei ole 1.3. Perliin Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõieliste kultuuridega seovad õhulämmastikku mille tulemusena paraneb nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate või väetistega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus, paraneb taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on perliit. Mikroorganismide arvukus tk/g -50% ülempiiri ei ole 2. Asotobakteriin Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille elutegevuse tulemusena seotakse mullas õhulämmastikku, tekib bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paraneb mullas olevate või väetistega mulda viidud toiteelementide omastatavus, paraneb taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld või agar-agar. Mikroorganismide arvukus tk/g -50% ülempiiri ei ole 3. Fosfobakteriin Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille elutegevuse tulemusena muutub mulla raskesti lahustuv fosfor kergesti omastatavaks, tekib bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paraneb mullas olevate või väetistega mulda viidud toiteelementide omastatavus, paraneb taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Tahke või vedel preparaat. Mikroorganismide arvukus tk/g -50% ülempiiri ei ole 4. Teised mullabakterite baasil toodetavad bakterväetised Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaadid, mille elutegevuse tulemusena tekib mullas kas bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paraneb mullas olevate või väetistega mulda viidud toiteelementide omastatavus, paraneb taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele või seotakse atmosfääri lämmastikku. Aktiivsed bakterid ja nende arvukus, tk/g -50% ülempiiri ei ole 1 Lubatud kõrvalekalded märgivad määratud toitainete sisalduse diferentsi näidatud arvust.Lubatud kõrvalekalle sisaldab valmistamise, proovivõtu ja analüüsi ebatäpsused. Selles tabeliveerus esitatavatele miinimum- ja maksimumsisaldustele ei lubata kõrvalekaldeid. Kui maksimumsisaldust ei ole selles veerus määratud, siis sisalduse ülempiiri ei ole. 2 Erinevate lämmastikuvormide sisaldused või fosfori lahustuvusest lubatud kõrvalekalded on 1/10 nimetatud sisaldusest (kuid mitte üle 2 massiprotsendi lämmastikku, 0,9 massiprotsendi fosforit) eeldusel, et toitainete maksimaalne sisaldus ei ületa selles tabeliveerus näidatud piiri. 3 Bakterväetised ei tohi sisaldada haigusitekitavaid või teisi ohtlikke mikroorganisme. XV. TÄIENDAVAID NÕUDEID RASKMETALLIDE SISALDUSE KOHTA VÄETISTES 1. Mineraalväetistes ja fosforväetiste toormes ei tohi sisalduda üle 100 mg kaadmiumi 1 kg fosfori kohta. Teistes mitte fosforit sisaldavates väetistes ei tohi sisalduda üle 3 mg kaadmiumi 1 kg kuivaine kohta. 2. Kompleksväetistes võib 1 kg väetise kohta olla lisatud 6 mg seleeni selenaadina. 3. Mulda antavates mikroväetiste segudes näidatakse mikroelementide sisaldus siis, kui teda sisaldub segudes vähemalt: Element Mineraalsena, sisaldus massiprotsentides Helaadi või kompleksina, sisaldus massiprotsentides Boor (B) 0,2 0,2 Koobalt (Co) 0,02 0,02 Vask (Cu) 0,5 0,1 Raud (Fe) 2,0 0,3 Mangaan (Mn) 0,5 0,1 Molübdeen (Mo) 0,02 -- Tsink (Zn) 0,5 0,1 4. Mulda antavates mineraalväetistes näidatakse mikroelemendi sisaldus siis, kui teda sisaldub väetistes vähemalt*: Element Põllule ja rohumaadele, sisaldus massiprotsentides Aianduses, sisaldus massiprotsentides Boor (B) 0,01 0,01 Koobalt (Co) 0,002 -- Vask (Cu) 0,01 0,002 Raud (Fe) 0,5 0,02 Mangaan (Mn) 0,1 0,01 Molübdeen (Mo) 0,001 0,001 Tsink (Zn) 0,01 0,002 5. Juureväliselt antavates väetistes näidatakse mikroelemendi sisaldus siis, kui teda sisaldub väetistes vähemalt*: Element Sisaldus massiprotsentides Boor (B) 0,01 Koobalt (Co) 0,002 Vask (Cu) 0,002 Raud (Fe) 0,02 Mangaan (Mn) 0,01 Molübdeen (Mo) 0,001 Tsink (Zn) 0,002 6. Mikroelementidega helaate või orgaanilisi komplekse moodustavate lubatud ainete loetelu: Etüüldiamiintetraatsetaat EDTA C10H16O8N2 Dietüleentriamiinpentaatsetaat DPTA C14H23O10N3 Etüleendiamiin-di(0-hüdroksifenüül)-atsetaat EDDHA C18H20O6N2 2-hüdroksietüül-etüleendiamiintriatsetaat HEEDTA C10H18O7N2 Etüüldiamiin-di(0-hüdroksi-p-metüülfenüül)ats etaat EDDHMA C20H24N2O6 Etüleendiamiin-di-(5-karboksi-2-hüdroksifenüül)atsetaat EDDC HA C20H20O10N2 7. Kvaliteedinõuded väetisteks sobivatele kõrvaltoodetele: 1) raskemetallide maksimaalselt lubatud sisaldus mg/kg kuivaine kohta: Element Maksimaalselt lubatav sisaldus, mg/kg Elavhõbe (Hg) 2 Kaadmium (Cd) 3 Nikkel (Ni) 100 Plii (Pb) 150 Vask (Cu) 600 Kroom (Cr) 300 Tsink (Zn) 1500 2) väetistena kasutatavad kõrvaltooted ei tohi sisaldada ohtlikke orgaanilisi ühendeid ega ka ohtlikke mikroorganisme tasemel, mis nende eeskirjade kohasel kasutamisel võiks saada ohtlikuks inimestele, loomadele või keskkonnale. 8. Taimetoiteelementide ümberarvutamise koefitsiendid: P2O5 × 0,436 = P K2O × 0,83 = K CaO × 0,715 = Ca MgO × 0,6 = Mg SO3 × 0,4 = S Na2O × 0,742 = Na Kinnitatud põllumajandusministri 8. juuni 1998. a määrusega nr 20 Lisa 3 Bakterväetiste ning uurimistöö ja katsetuste eesmärgil väetiste importimise kord 1. Bakterväetiste ning uurimistöö ja katsetuste eesmärgil kasutatavate väetiste importimine toimub ainult registripidaja poolt iga partii kohta väljastatava eriloa alusel, mis koostatakse käesoleva korra lisas 1 toodud vormil. 2. Importimise eriloa saamiseks esitab taotleja käesoleva korra lisas 2 toodud vormil kirjaliku avalduse. Avalduses iseloomustatakse ka sissetoodava väetise koostist ja kasutamise eesmärki. 3. Imporditav bakterväetis peab vastama põllumajandusministri poolt kinnitatud tootmiseks, töötlemiseks ja importimiseks lubatud väetiste toorainete kvaliteedinõuetele. 4. Uurimistöö ja katsetamise eesmärgil kasutatavate väetiste importimiseks on eriluba vajalik, kui imporditav väetis erineb oma omadustelt põllumajandusministri poolt kinnitatud määruses tootmiseks, töötlemiseks ja importimiseks lubatud väetiste ja väetiste toorainete kvaliteedinõuetest. 5. Uurimistöö ja katsetamise eesmärgil kasutatavate väetiste importimise eriluba antakse ainult riigi poolt hallatavatele uurimisasutustele. 6. Eriloa originaaleksemplar või tolliasutuses kinnitatud koopia esitatakse tollidokumentide vormistamisel. Eriluba märgistatakse (kustutatakse) tollis ning kuulub tagastamisele selle esitajale. Lisa 1 Bakterväetiste ning uurimistöö ja katsetamise eesmärgil kasutatavate väetiste importimise korra juurde

Lisa 2 Bakterväetiste ning uurimistöö ja katsetamise eesmärgil kasutatavate väetiste importimise korra juurde

Kinnitatud põllumajandusministri 8. juuni 1998. a määrusega nr 20 Lisa 4 Väetisest, väetise toorainest ja mullast kontrollproovide võtmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev väetisest, väetise toorainest ja mullast kontrollproovide võtmise kord (edaspidi kord) on koostatud vastavalt väetiseseaduse paragrahvi 20 lõikele 3 ja sätestab kontrollproovide võtmise korra: 1) väetise käitlemise mitmesugustel etappidel (tootmine, töötlemine, pakendamine, transport, säilitamine jm); 2) väetise importimisel tollipiiril; 3) väetise toorainest; 4) mullast, juhul kui väetise kasutamise või muu käitlemise tagajärjel on tekkinud oht (või on kahtlus selle tekkimiseks) mulla saastumiseks või seisundi halvenemiseks. 2. Kontrollproovi võtab Taimetoodangu Inspektsiooni (järelvalveasutuse) ametnik (järelvalveametnik) või järelvalveasutuse poolt volitatud vastava väljaõppega isik. 3. Kontrollproov peab iseloomustama väetise või väetise tooraine kogu partiid; mullast võetav kontrollproov peab iseloomustama ühesuguste omadustega maa-ala. 4. Kontrollproovi võtmise vahendid peavad olema puhtad, kuivad ning kontrollitava aine koostist ja kvaliteeti mittemõjutavast materjalist. 5. Kontrollproovide võtmise kohta vormistatakse akt (lisa 1) ja proov varustatakse etiketiga (lisa 2). II. KONTROLLPROOVIDE VÕTMINE MINERAALVÄETISEST 6. Tahkest mineraalväetisest proovi võtmise kord sõltub sellest: 1) millisel väetise käitlemise etapil (tootmine, transport jm) proov võetakse; 2) millise vahendiga väetist transporditakse; 3) kas väetis on pakendatud või puistes; 4) milline on taara või pakend (liik, maht, mass). 7. Tahkest mineraalväetisest käsitsi proovi võtmisel kasutatakse: 1) lamedapõhjalist püstservadega kühvlit või 2) pikapilulist puuri (puuri mõõtmed peavad olema kontrollitava partii jaoks sobivad, arvestades näiteks konteineri sügavust, pakendi mõõtmeid jm, aga ka väetiseosakeste suurust). 8. Proovijaotusseadmeid, mis jaotavad ainekoguse ühesugusteks osadeks, võib kasutada osaproovide võtmiseks ja vähendatud ning keskmise e lõpliku proovi koostamiseks. 9. Väetise tootmise või pakendamise või puisteväetise transpordivahendisse laadimise etapil võib osaproovid võtta valmistoodangu transportöörilt käsitsi või kasutades mehhaanilist proovivõtjat, hõlmates seejuures transportöörlindi kogu laiust. Osaproov massiga 0,5 kg võetakse iga 3--5 tonni väetise kohta. 10. Transpordivahendis olevast puisteväetisest võetakse osaproovid järgmiselt: 1) raudteevagunist võetakse osaproovid kahes järgus -- esiteks, pärast vaguni ukseava väetisest vabastamist ja teiseks, pärast poole väetisekoguse väljalaadimist. Võetakse kolm proovi väetisekuhja ülemisest, keskmisest ja alumisest horisondist vaguni mõlemalt poolt -- kokku 36 osaproovi; 2) autolt võetakse osaproovid pika pilupuuriga; 3) torked tehakse koormamassile vastava proovivõtmise skeemi järgi (kõikidest nurkadest ning liikudes diagonaali mööda või siksakiliselt). 11. Puisteväetise koonilise kujuga kuhjast võetakse osaproovid käsipuuriga kahelt poolt kuhja kogu kõrguse ulatuses kuni 50 cm tipust; torked tehakse iga 25 cm järel 30 cm sügavuselt. 12. Pakendatud väetisest (mass ühes pakendis 25--50 kg) võetakse osaproovid käsitsi pilupuuriga. Pakend pannakse horisontaalasendisse, puur torgatakse piki diagonaali 3/4 sügavusse, puur pööratakse piluga ülespoole ja tõmmatakse pakendist välja; teine torge tehakse piki teist diagonaali. Osaproovi mass ei tohi olla alla 200 g. 13. Vedelväetise proov võetakse igast vaguni- või autotsisternist spetsiaalse roostevaba terasest nõu abil kogu tsisterni sügavusest. Enne proovi võtmist vedelväetis segatakse. Esimese võtmisega loputatakse proovisäilitusnõu (purk või pudel), teise võtmisega see täidetakse ja suletakse õhukindlalt. Vedelväetise proovi võtmiseks võib kasutada ka mehhaanilist seadet. III. NÕUDED VÄETISE KONTROLLPROOVI SUURUSELE (Kontrollproovide kvantitatiivsed nõuded) 14. Tahke mineraalväetis puistes või vedelväetis partiis massiga üle 100 kg. Tabel 1 Väetise kogus Väiksem lubatud osaproovide arv Kontrollitav osa kuni 2,5 tonni Seitse Kontrollitav osa 2,5 kuni 80 tonni Ruutjuur korrutisest: 20 korrutatud tonnide arvuga (ümardatakse täisarvuni) Kontrollitav osa üle 80 tonni Nelikümmend 15. Taarastatud tahke- või vedelväetise partiid massiga kuni 100 kg: Tabel 2 Pakendi mass Väiksem lubatud pakendite arv proovi võtmiseks Pakendi mass üle 1 kg Kontrollitavas osas alla 5 pakendi Kõik pakendid Pakendi mass üle 1 kg Kontrollitav osa 5--16 pakendit Neli Pakendi mass üle 1 kg kontrollitavas osas 17--400 pakendit Ruutjuur kontrollitava osa kogu pakkide arvust Pakendi mass üle 1 kg kontrollitavas osas üle 400 pakendi Kakskümmend Pakendi mass kuni 1 kg Neli 16. Koondproovi mass. Kontrollitavale osale piisab ühest koondproovist: Tabel 3 Väetise kogus Koondproovi väikseim mass Tahke taarastamata väetis või vedelväetis partiismassiga üle 100 kg 4 kg Taarastatud tahke- ja vedelväetis partiis massiga kuni 100 kg -- pakendi mass üle 1 kg 4 kg Taarastatud tahke- ja vedelväetis partiis massiga kuni 100 kg -- pakendi mass kuni 1 kg nelja algpakendi mass kokku (kg) Ammooniumsalpeetri proovi mass (EL direktiivi 80/876 lisa 2 järgi) 75 kg 17. Keskmise e lõpliku proovi mass: 1) tahkete ja vedelväetiste keskmine e lõplik proov saadakse vajaduse korral vähendades koondproovi. Analüüs tehakse vähemalt ühest keskmisest proovist. Analüüsi jaoks peab keskmise proovi mass olema vähemalt 500 g, granuleeritud väetise puhul 1 kg; 2) ammooniumsalpeetri koondproovist saadakse keskmine e lõplik proov jaotamise teel. Väikseim lubatud proovi mass analüüsiks, v.a plahvatuskatse läbiviimiseks, on 1 kg. Väikseim ammooniumsalpeetri kogus plahvatuskatse läbiviimiseks on 25 kg. IV. ÜLDJUHISED MINERAALVÄETISE KONTROLLPROOVI KOOSTAMISE, PAKENDAMISE JA ESITAMISE KOHTA 18. Kontrollproov võetakse ja valmistatakse ette esitamiseks kõiki ohutustehnika nõudeid silmas pidades ning mitte hiljem kui üks tund pärast proovi võtmist. 19. Kontrollitavast partiist võetakse osaproovid vastavalt käesoleva korra punktis 14 toodud kogustele. Pakendatud väetise kontrollimiseks eraldatud pakendist võetakse igast üks osaproov, osaproovi võib võtta pilupuuriga või pakendi tühjendamisel. 20. Koondproovi saamiseks osaproovid ühendatakse ning segatakse hoolikalt. Kui osaproovide hulgas on kokkupaakunud osi, siis ei tohi neid eemaldada, vaid purustatakse segamisel. Koondproovi mass peab vastama käesoleva korra punktis 15 toodud nõuetele. Kui koondproov on nõutust tunduvalt suurem, siis võib seda jaotamise teel vähendada, kasutades proovijaotusseadmeid või jaotades käsitsi «ümbriku» meetodil. 21. Keskmise e lõpliku proovi valmistamiseks jaotatakse koondproov väiksemateks keskmisteks proovideks, kasutades proovijaotajat või jaotades käsitsi «ümbriku» meetodil ning pidades silmas käesoleva korra punktis 17 nimetatud lõpliku proovi kogust. Valmistatakse kolm ühesugust keskmist ehk lõplikku proovi. Tahke väetise proov paigutatakse kahekihilisse polüetüleenkotti, vedelväetis purki või pudelisse. Pakend või proovisäilitusnõu suletakse õhukindlalt, et oleks garanteeritud väetise omaduste püsimine muutumatuna. 22. Ammooniumsalpeetri proov tuleb säilitada temperatuuril 0--25 oC. 23. Kontrollproovi (keskmine ehk lõplik proov) etikett asetatakse kahekihilise koti vahele või kleebitakse purgile või pudelile. Pakend pitseeritakse nii, et seda ei ole võimalik avada pitserit rikkumata. 24. Iga kontrollproovi võtmise kohta koostatakse proovi võtmise akt (lisa 1). 25. Igast kontrollitavast partiist esitatakse üks proov koos aktiga pärast proovi võtmist ühe ööpäeva jooksul Taimse Materjali Kontrolli Keskusesse analüüsiks. V. KONTROLLPROOVIDE VÕTMINE LUBIVÄETISTEST, SÕNNIKUST, TURBAST JA TURBAKOMPOSTIDEST 26. Lubiväetise (põlevkivituhk, dolomiidijahu, jahvatatud paekivi, klinkritolm, kuivatatud sapropeel) partiiks loetakse üheaegselt laaditavat väetisekogust ühele tarbijale, kuid mitte üle 5000 tonni. 27. Lubiväetise tootja teostab omakontrolli, võttes hoidlasse ladustatavast või transpordivahendisse laaditavast toodangust perioodiliselt ööpäevaseid proove (vähemalt viiest osaproovist koosnevaid) massiga mitte alla 1 kg. Omakontrolli analüüsitulemuste dokumendid säilitatakse numereeritult ja pitseriga varustatult tootjaettevõttes. 28. Lubiväetise kvaliteedi valikkontrolli (pistelist kontrolli) teostab järelevalveametnik või järelevalveasutuse poolt volitatud vastava väljaõppega isik. Osaproovid võetakse igast raudteevagunist või autotranspordi puhul arvestusega iga 50 tonni kohta üks osaproov. Lõplik e keskmine proov massiga vähemalt 1 kg pakitakse õhukindlalt kahekihilisse kilekotti, varustatakse etiketiga, pitseeritakse ning saadetakse koos proovivõtmise aktiga laboratooriumi. 29. Orgaanilisest väetisest võetakse proovid vahetult enne selle mulda viimist. 30. Taheda sõnniku proov võetakse sõnnikuhoidlast, patareist või aunast väetise väljavedamise ajal. Iga 50 tonni sõnniku kohta võetakse üks osaproov massiga 0,5--1 kg. Osaproovidest koostatud koondproovi jagamise teel saadud lõpliku e keskmise proovi mass peab olema vähemalt 1 kg. See pakitakse kahekihilisse kilekotti, varustatakse etiketi ja proovivõtmise aktiga ning saadetakse laboratooriumi. 31. Kuivatatud linnusõnnikust võetakse osaproovid kuivatist väljastamisel kindlate ajavahemike järel või väetise pakendamisel. Kuivatatud linnusõnniku koondproov peab olema vähemalt 8 kg ning lõplik proov 1 kg. 32. Vedelsõnniku või virtsa proovi võtmisel sõnnikuhoidlast tuleb sõnnikut enne segada 30 minuti vältel mehhaanilise või pneumaatilise segajaga. Kasutatakse mehhaanilist proovivõtjat, mis tagab proovi võtmise erinevatest sügavustest. Vedelsõnniku väljaveotsisternist võetakse osaproovid väljalaskevooliku kaudu võrdsete ajavahemike järel. Osaproovi maht on 1 liiter, kokku võetakse 8 osaproovi. Osaproovidest koostatud koondproov segatakse, võetakse lõplik proov mahuga 1 liiter ning pannakse purki või pudelisse. Nõu suletakse õhukindlalt, varustatakse etiketiga ning esitatakse koos proovivõtmise aktiga laboratooriumi. 33. Turba või turbakompostide puhul on partii suuruseks, mille kohta võetakse üks lõplik ehk keskmine proov, kuni 1000 tonni. Proov võetakse tootmisväljakute aunadest või transpordivahenditelt peale- või ümberlaadimise ajal võrdsete ajavahemike järel käsitsi või mehhaanilise proovivõtjaga. Aunadest käsitsi proovi võtmisel kasutatakse terastorust puuri mahuga 1 liiter ja läbimõõduga 50 mm (läbimõõt ei tohi olla väiksem turbaosakeste kahekordsest läbimõõdust), võib kasutada ka kühvlit. Osaproovid võetakse auna kogu kõrguse ulatuses, jagades selle 0,5 m horisontideks, 60--70 cm sügavuselt nii auna vasakult kui paremalt poolt. Osaproovide arv sõltub partii massist. Turba 25--100-tonnise partii puhul võetakse osaproove 30, 100--500 tonni puhul 50 ning 500--1000 tonni puhul 70. Turvas-mineraalväetise komposti puhul võetakse osaproove vastavalt partii suurusele järgmiselt: 25--100 tonni -- 60, 100--500 tonni -- 100 ja 500--1000 tonni -- 140 osaproovi. Osaproovidest koostatud koondproovi jagamisel saadava keskmise ehk lõpliku proovi mass ei tohi olla vähem kui 0,5 kg. See proov pakitakse kahekihilisse kilekotti, varustatakse etiketiga, suletakse õhukindlalt ning saadetakse koos proovivõtmise aktiga laboratooriumi. VI. KONTROLLPROOVIDE VÕTMINE MULLAST 34. Mullaproove võib võtta aastaringselt tingimusel, et muld ei tohi olla määrivalt märg (mulla väetistarbe määramiseks on sobivaim proovivõtuaeg kevadel enne väetiste andmist ja sügisel pärast saagi koristamist). Värskelt (äsja) väetatud põllult ei ole soovitatav proovi võtta, väetamisest peab olema möödunud vähemalt kaks kuud (väetamise aeg märkida proovi saatedokumendile). 35. Proovivõtmise koht ei tohi sattuda sõnniku- või kompostihunniku asemele, kraavikaldale, kokku- või lahkukünnivaole või mõnele muule ümbruskonnast erinevale kohale. Mullaproovi hulka ei tohi sattuda heinatuuste ja juuri, kive, sõnnikutükke, mineraal- ja lubiväetise tükke. 36. Keskmine mullaproov koostatakse 10--20 ühesuurusest kuni 20 cm sügavuselt võetud üksik- ehk osaproovist, mis üksiktorgetena võetakse spetsiaalse mullapuuriga, liikudes maatükil Z-, S- või U-kujulise käiguga. Üheks keskmiseks prooviks ei tohi segada erineva mullaliigi, lõimise või niiskusastmega muldi. 37. Kui proovivõtmiseks puur puudub, kaevatakse labidaga künnikihi sügavune püstloodis seinaga auk ning lõigatakse püstloodsest seinast labidaga 2--5 cm paksune mullaviil. Augu seinast võib proovi võtta ka kühvlikese või lusikaga kaapides augu põhjast kuni servani, et saada kogu seina ulatuses võrdsed osad mulda. Üksik- ehk osaproovid ühendatakse, segatakse hästi ning võetakse umbes 0,5 kg raskune keskmine mullaproov. Proov pannakse kilekotti ja lisatakse etikett teabega mullaproovi kohta. Proovile lisatakse põllukaardi koopia, kuhu on kantud maatüki (põllu) piirjooned ning iga keskmise proovi võtmise koht (proovinumbriga). Lisa 1 Väetisest, väetise toorainest ja mullast kontrollproovide võtmise korra juurde

Lisa 2 Väetisest, väetise toorainest ja mullast kontrollproovide võtmise korra juurde

* mikroelemendi sisalduse lubatud kõrvalekalle: mikroelemendi sisalduse korral >2%--0,4% mikroelemendi sisalduse korral