Loksa Vallavolikogu — Kuusalu ja Loksa valla ühinemisleping — RTL, 41, 0

Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingu kinnitamine Loksa Vallavolikogu 10. märtsi 2005. a otsus nr 8 Lähtudes «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» § 9 1 lõikest 6 ning kokkuleppest Kuusalu Vallavolikoguga, Loksa Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Kuusalu ja Loksa valla ühinemisleping vastavalt lisale. 2. Volitada Loksa valla nimel lepingut allkirjastama vallavolikogu esimees Tõnu Tamm. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisel. Vallavolikogu esimees Tõnu TAMM Kuusalu vald, vallavolikogu esimehe Kalmer Märtsoni isikus, ja Loksa vald, vallavolikogu esimehe Tõnu Tamme isikus, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva lepinguga sätestavad Kuusalu ja Loksa vallavolikogu uue moodustatava Kuusalu valla toimimise eesmärgid ja tegevuse põhisuunad. 1.2. Uue ühinenud Kuusalu valla eesmärkide elluviimine, tegevussuunad, teenuste korraldamine, ühinemisega kaasnevate ressursside suunamine ja töötajate komplekteerimine toimub vastavalt käesolevas lepingus esitatud põhimõtetele. 1.3. Kuusalu ja Loksa valla ühinemine toimub 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude korraliste valimistega. 2. ÜHINEMISE ÜLDISED EESMÄRGID 2.1. Ühinenud Kuusalu vald moodustab sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja territoriaalse terviku, mis omab hästi funktsioneerivat vallakeskust, misläbi on paremad võimalused piirkonna jätkusuutlikuks arendamiseks ja konkurentsivõime kasvuks. 2.2. Ühinenud Kuusalu valla elanikel on optimaalselt kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused. 2.3. Ühinenud Kuusalu vald toetab tasakaalustatud arengut lähtuvalt valla kui terviku toimimise loogikast. Valla üksikosade arengu oluliste küsimuste üle otsustamisel toetutakse kohalikule algatusvõimele ja kodanikuvastutusele. 2.4. Ühinenud Kuusalu valla arenguprotsesside juhtimise haldussuutlikkus on paranenud. Valla juhtimisstruktuur on ajakohastatud ja majanduslik potentsiaal projektipõhiste taotluste esitamisel kaasfinantseerimiste saamiseks paranenud. 3. VALLA NIMI, VOLIKOGU, ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS, KESKUSE ASUKOHT, PIIRID JA SÜMBOOLIKA 3.1. Kuusalu ja Loksa valla liitumisel moodustatakse uus ühinenud omavalitsusüksus, mis kannab nime Kuusalu vald. 3.2. Õiguslikult staatuselt on ühinenud Kuusalu vald avalik-õiguslik juriidiline isik ja ta on valla staatuses. 3.3. Ühinenud Kuusalu vald on mõlema ühinenud omavalitsuse õigusjärglane. 3.4. Ühinenud Kuusalu valla volikogu koosseisus on 19 volikogu liiget, kes valitakse ühes ülevallalises ringkonnas. Volikogu juurde on moodustatud kuni seitse valdkonnakomisjoni ja revisjonikomisjon. Volikogu juhib esimees ning kuni kaks aseesimeest. 3.5. Ühinenud Kuusalu valla tarbeks töötatakse välja ja kehtestatakse uus põhimäärus. 3.6. Kuusalu ja Loksa vallas kehtivad õigusaktid vaadatakse üle ja lepitakse kokku, kumma valla õigusakt jääb kehtima. Vajadusel kehtestatakse uued õigusaktid. Kuni õigusaktide kehtestamiseni kehtivad senised õigusaktid edasi sellel haldusterritooriumil, kus nad olid kehtestatud. 3.7. Ühinenud Kuusalu valla arengukava ja üldplaneeringu jõustumiseni kehtivad senised arengukavad ja üldplaneeringud. 3.8. Ühinenud Kuusalu vald võtab oma sümboolika väljatöötamisel aluseks vapi ja lipu kujundamise klassikalised reeglid. Uus sümboolika töötatakse välja 16. oktoobriks 2005. a. 3.9. Ühinenud Kuusalu valla keskuseks on Kuusalu alevik. 3.10. Ühinenud Kuusalu vallavolikogu ja vallavalitsuse asukohaks on Kiiu küla Kiiu Mõis. Ühinenud Kuusalu valla vallakeskuse tarbeks ehitatakse eraldiseisev hoone Kuusallu. 3.11. Vallaelanike paremaks teenindamiseks moodustatakse teeninduspunktid asukohaga Kolgas ja Loksal. 3.12. Ühinenud Kuusalu valla territoorium moodustub Kuusalu ja Loksa valla territooriumide summana. 4. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Ühinevate omavalitsuste õigused ja kohustused lähevad üle ühinenud omavalitsusele. 4.2. Ühinevad omavalitsused võivad võtta varalisi kohustusi, mis ületavad eelarveaastat ja ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega, vastastikuse konsensuse korras. Kuusalu vald võtab 2005. aastal pikaajalist laenu Kuusalu Lasteaia «Jussike» rekonstrueerimiseks. 4.3. Loksa vald võtab 2005. aastal pikaajalist laenu kuni kolm miljonit krooni veemajanduse ja teede arendamiseks. 5. VALDKONDLIKE TEENUSTE ARENDAMINE 5.1. Juhtimine ja struktuur 5.1.1. Ühinenud Kuusalu valla haldusaparaadi suurus on kuni 35 inimest, ametnikud on senisest enam spetsialiseerunud. Valla juhtimine toimub ametite kaudu. Vallavalitsuse suurus on kuni viis liiget. 5.1.2. Ühinenud Kuusalu valla asutused on valdkonniti koondatud ühtse juhtimise alla. Valla raamatukogudel on üks juhataja. 5.1.3. Ühinenud Kuusalu vald jätkab tegevust Harjumaa Omavalitsuste Liidus, Eesti Maaomavalitsuste Liidus, MTÜ Kuusalu Korrakaitse Fondis, Tapa Väljaõppekeskuse nõukojas, SA Kuusalu Almakeskuses ja MTÜ Sõnumitoojas. 5.1.4. Ühinenud Kuusalu vallas toimub tsentraalne finantsarvestuse süsteem. Eelarve suuremad tuluallikad on üksikisiku tulumaks, maamaks ning riigipoolsed eraldised. Ühinemise tulemusena saadav ühinemistoetus kasutatakse uue juhtimisstruktuuri loomiseks ning teeninduspunktide rajamiseks. Pikaajaliste investeeringute tegemise võimalus on pärast valdade ühinemist oluliselt kasvanud. 5.1.5. Ühinenud Kuusalu vallal jätkuvad sõprussuhted Sipoo ja Pernaja vallaga Soomes. Sõprussuhted ning koostöö jätkub ka naaberomavalitsustega, koostööd tehakse eri eluvaldkondades nagu turism, tööhõive, ajakirjandus, planeerimine jne. 5.1.6. Ühinenud Kuusalu vallas on 66 küla ja üks alevik. Ühisvallas on aktiivne külaliikumine, mille eestvedajateks on külaelanike poolt valitud külavanemad. Toimub süsteemne külaliikumise rahastamine, vähemalt 0,5% omavalitsusele laekuvast tulumaksust läheb külaliikumise edendamisele. Külavanemad on koondunud külavanemate kogusse, kus toimub aktiivne infovahetus. 5.1.7. Valdade infosüsteemid ühildatakse, kõik ametnikud omavad arvutiga varustatud töökohti, aktiivselt ringi liikuvatel ametnikel on võimalus kasutada sülearvuteid. Kõikides valla teeninduspunktides on võimalik kasutada kvaliteetset juhtmevaba internetiühendust. Valla suuremates külades toimib traadita internetiühendus ning soovijatel on võimalus sellega hõlpsasti liituda. 5.1.8. Ühinenud Kuusalu vallas on oma elanike ja valla heaks panuse andnud inimeste tunnustamise kolmeastmeline süsteem. Süsteem koosneb vallavalitsuse poolt välja antavast tänukirjast, vallavolikogu poolt tehtavast tunnustusavaldusest ning vallavolikogu poolt omistatavast valla aukodaniku tiitlist. 5.1.9. Ühinenud valla ametnikele tagatakse sotsiaalsed garantiid lähtuvalt avaliku teenistuse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Kuusalu valla põhimääruses sätestatud täiendavad garantiid. Ühinemise kuupäeval korraldatakse Loksa valla töötajate töölepingute ja teenistuslehtede ümbervormistamine Kuusalu valla nimele. 5.2. Haridus, kultuur ja sport 5.2.1. Pärast ühinemist säilib senine koolieelsete lasteasutuste võrk. Kõigile vähemalt kaheaastastele lastele tagatakse lasteaiakohad. 5.2.2. Ühinenud Kuusalu vallas on kehtestatud koolipiirkonnad, mille ulatuses toimib valla poolt korraldatud koolitransport. Vallas on kaks kooli, kus on võimalik omandada põhiharidust. Vihasoos säilib lasteaed-algkool, mis teenindab ka naaberomavalitsusi. Ühinenud Kuusalu vald toetab piirkonda teenindavas koolis õppivaid õpilasi. 5.2.3. Kuusalus ja Kolgas säilib keskhariduse omandamise võimalus. Vald toetab edukaid koolide lõpetajaid. 5.2.4. Kuusalus tegutseb huvialakool, kus on võimalik omandada muusikalist ja kunstilist haridust. Sellel huvialakoolil on filiaalid Kolgas ja Vihasoos. Koolide juures tegutsevad huvialaringid vähemalt senises mahus. 5.2.5. Kuusalus tegutseb noortekeskus. Võimalusel laiendatakse noortekeskuste võrk teistesse asulatesse. 5.2.6. Ühinenud Kuusalu vald toetab stipendiumidega vallast pärit üliõpilaste ülikooliõpinguid. 5.2.7. Vallas toimuvad traditsioonilised spordiüritused. Sportimine ja spordi finantseerimine lähtub klubilisest tegevusest. Valla prioriteediks on noortesport. Valla keskseks spordikompleksiks on Kuusalu Keskkooli juures olev staadion-võimla-ujula. 5.2.8. Spordiürituste finantseerimiseks eraldatakse igal aastal kindel osa laekuvast üksikisiku tulumaksust. 5.2.9. Kultuuritegevus toimub kultuuriseltsides, mille tegevust finantseeritakse valla poolt – toetatakse kultuurimajade püsikulusid, kultuuriringide tööd ja kultuuriürituste korraldamist. Toetatakse rahvaalgatust. Kultuuriürituste finantseerimiseks eraldatakse igal aastal kindel osa laekuvast üksikisiku tulumaksust. 5.2.10. Ühinenud Kuusalu vallas on keskraamatukogu, külades info- ja raamatute laenutamise punktid. Vallaelanikele uudiskirjanduse kättesaadavaks tegemiseks rakendatakse raamatukogubuss. 5.2.11. Vallas toimib vallamuuseum. Lisaks soositakse eramuuseume. 5.3. Sotsiaalküsimused ja tervishoid 5.3.1. Sotsiaalhoolekande osutamine toimub vallamajas ning kahes teeninduspunktis, kus toimub kodanike vastuvõtt. Avahoolduses säilib piirkondlik tööjaotus ning avahooldus toimib vastavalt vajadusele. Üldhooldusteenust ostab ühisvald teenusepakkujatelt. 5.3.2. Ühinenud vallas kavandatakse järgmiseid toetusi: – sündmuspõhised toetused: sünnitoetus, esimesse klassi mineja toetus, kriisitoetus-vältimatu abi, toidutoetus, juubelitoetus, jõulutoetus-jõulupakid; – sissetulekust lähtuvad toetused: koolitoetus, tervisetoetus, abivahendite toetus, transporditoetus, majandusraskusest ülesaamise toetus, haridusasutuste kohamaksu toetus, küttepuude toetus; – maamaksutoetus valla elanikele. 5.3.3. Toetusi makstakse valla elanikeregistrisse kantud isikutele. Sissetulekust lähtuvate toetuste maksmise aluseks on valla poolt kehtestatud toimetulekupiir. 5.3.4. Ühinenud vallas on piisav sotsiaalelamispindade ressurss, mis on lahendatud sotsiaalkorrusmaja baasil. Samas hoones pakutakse ka toetatud elamise teenust. 5.3.5. Ühinenud vallas on päevakeskuste võrgustik, mis toimib rahvamajade-külamajade juures. Vald toetab päevakeskuste tegevust. 5.3.6. Praeguse Kuusalu valla territooriumil olevad sotsiaalse taustaga ühiskondlikud organisatsioonid laiendavad oma tegevuse kogu ühinenud Kuusalu valla territooriumile. Vald jätkab nende organisatsioonide rahalist toetamist. 5.3.7. Ühinenud Kuusalu vald toetab vallaelanikke teenindavaid perearste nende majandamiskulude katmisel. 5.3.8. Füüsilise puudega inimestele on loodud võimalused liikuda valla avalikes asutustes. Puudega lastel on võimalik omandada haridust ühinenud Kuusalu valla koolides ja lasteasutustes. Võimaluste puudumisel kohapeal tagab vald hariduse omandamise võimaluse väljaspool omavalitsust. 5.4. Majandus ja infrastruktuur 5.4.1. Ühinenud vallas jääb tööstuslik tootmine Kiiu-Kuusalu piirkonda, turismiettevõtlus katab enamuse valla territooriumist. Võrreldes ühinemiseelse olukorraga asuvad paljud töökohad ühisvalla territooriumil. Tiheasustusaladel levib traadita internet. Ettevõtluse arengus on suurem potentsiaal mahepõllundusel ja turismi rahvusvahelistumisel. 5.4.2. Valklas, Andineemes ja Salmistul nähakse ette tiheasustusalad. Potentsiaalne asustuse kasvupiirkond on Peterburi maanteest põhja poole jääv ala (arvestades looduskaitselisi piiranguid). 5.4.3. Ühinenud Kuusalu vald toetab külades paikneva infrastruktuuri arengut. Teenuse parema kvaliteedi tagamiseks jäävad vee, kanalisatsiooni- ja kaugkütteteenuse osutamine ühe vallale kuuluva teenusepakkuja hallata. Tiheasustusega väiksemates külades soositakse veemajanduse ühistegevust. 5.4.4. Puhastusseadmete rajamisel, renoveerimisel ja hooldamisel arvestatakse vajadusega minimeerida loodusesse lastav puhastamata heitvee kogus. Soositakse märgalapuhastite rajamist. 5.4.5. Ühinenud Kuusalu valla jäätmekäitluse probleemid lahendatakse koostöös Loksa linnaga. Jäätmekäitlusel jätkub piiriületav koostöö naaberomavalitsustega. Rajatakse ühtne jäätmekäitlussüsteem. 5.4.6. Ühinenud vallas on ühtlustatud maamaks. 5.4.7. Minimeeritakse reostusallikate mõju, puhastite valikul arvestatakse eelkõige keskkonnasõbralikkusega. 5.4.8. Korrakaitsepatrull tegutseb kogu ühinenud Kuusalu valla territooriumil. Toetatakse kodanikeühendusi, sealhulgas Kaitseliitu. Eesmärk on hoida senist turvalisuse taset ning hoida kuritegevuse tase alla Harjumaa keskmise taseme. 5.4.9. Ühisvallas toimib üks päästepiirkond keskusega Kiius. Toetatakse vabatahtlikkusel põhinevat tegevust preventsiooni valdkonnas ning suurõnnetuste, sealhulgas metsatulekahjude likvideerimisel. 6. INVESTEERINGUD Ühinenud omavalitsuse prioriteetideks on: 6.1. Juhtimine: Valla teeninduspunktid Vallavalitsuse uus hoone 6.2. Infrastruktuur: Hara – Leesi tee Jõelähtme – Kemba maantee Kiiu – Kuusalu asulate reovee- ja kanalisatsiooniprojekt Kiiu Päästedepoo Kolga – Aabla reoveepuhasti Kolga – Valkla – Salmistu – Andineeme vee- ja kanalisatsiooniprojekt Salmistu – Allika tee Suurpea reoveepuhasti Turbuneeme – Viinistu – Loksa tee Valla territooriumi hõlmav traadita andmesidevõrk Viinistu reoveepuhasti 6.3. Haridus ja vaba aeg: Kolga Keskkool Kolgaküla puhke- ja spordikompleks Kolgaküla Rahvamaja rekonstrueerimine Kuusalu Keskkool Kuusalu Keskkooli juures asuv spordihoone, staadion ja ujula Kuusalu Lasteaed «Jussike» Kuusalu Rahvamaja laiendus Vihasoo Lasteaed-Algkool 6.4. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid: Valla sotsiaalmaja Investeeringuvajadused täpsustatakse projektide koostamise käigus. 7. LÕPPSÄTTED 7.1. Käesolev leping jõustub mõlema osapoole poolt allakirjutamise hetkel ning kehtib kuni 31.12.2009. 7.2. Käesoleva lepingu lisadeks on: Lisa 1 – Seletuskiri Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingule; Lisa 2 – Kuusalu valla 2003. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne; Lisa 3 – Loksa valla 2003. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne; Lisa 4 – Ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000; Lisa 5 – Ühinemistoetusest tehtavate investeeringute vajadus ja eelarve. 7.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes eksemplaris. Kuusalu Vallavolikogu esimees Kalmer MÄRTSON Loksa Vallavolikogu esimees Tõnu TAMM Lisa 1 SELETUSKIRI KUUSALU JA LOKSA VALLA ÜHINEMISLEPINGULE Kuusalu ja Loksa valla ühinemise algatas Loksa Vallavolikogu, kes tegi 30. oktoobril 2003 Kuusalu vallale ettepaneku algatada läbirääkimised Kuusalu valla ja Loksa valla ühinemiseks. Kuusalu Vallavolikogu oma 20. novembri otsusega nr 20 «Kuusalu valla ja Loksa valla ühinemise algatamisega nõustumine» nõustus Loksa Vallavolikogu ettepanekuga. Läbirääkimiste pidamiseks on moodustatud 10-liikmeline töörühm, kuhu kuuluvad igast omavalitsusest 5 liiget, sh volikogu esimehed ja vallavanemad. Töörühma ülesanneteks on selgitada välja ühinemise mõjud ühinevatele valdadele ja vajalikuks peetavate uuringute läbiviimise korraldamine, vallaelanike arvamuse väljaselgitamine ja vallavolikogudele otsustamiseks vajalike otsustuste eelnõude välja töötamine. Ühinemisläbirääkimiste edukamaks korraldamiseks kasutati koordinaatori abi, kelleks oli Koolitus- ja Konsultatsioonikeskus Geomedia OÜ. Võimaliku ühinemise oluliseks eelduseks on Kuusalu valla ja Loksa valla ajalooline side ning elanikkonna tihe läbikäimine: – 13. sajandil kujunenud Kuusalu kihelkonna piiridesse jäävad tänased Kuusalu valla, Loksa valla ja Loksa linna haldusterritooriumid; – Loksa valla elanikud saavad väga paljusid teenuseid Kuusalu valla asutustelt, sh haridus-, kultuuri-, sporditeenuseid. Kuusalu valla koolides käib hetkel 54 Loksa valla last ning lasteaedades 8 last. Kolga Keskkooli õpilastest on ligikaudu 20% Loksa valla elanikud. Paljud Loksa valla elanikud osaleva valla kultuuriringides ja spordiseltsides, mille tegevust finantseerib peamiselt Kuusalu vald. – Tänane infrastruktuur võimaldab paljudele Loksa valla elanikele paremat transpordiühendust Kuusalu vallaga kui Loksa linnaga: Juminda poolsaarelt on asfalteeritud tee Kuusallu. Lähtuvalt tänasest elukorraldusest on paljude Kuusalu ja Loksa valla elanikkonna liikumine elukoha ja Tallinna vahel. Kuusalu vallas on arenenud ettevõtlusstruktuur ning Kuusalu valla ettevõtjad annavad väga palju tööd Loksa valla elanikele (OÜ Balti Spoon). Analüüsitud Kuusalu ja Loksa valla ühinemisläbirääkimiste käigus valdade hetkeolukorda, arengutrende, ühinemise võimalike positiivseid ning negatiivseid mõjusid, jõuti järgmistele järeldustele: 1. Kuusalu ja Loksa valla ühinemiseks on täidetud järgmised eeldused: • valdadel on ühine väljakujunenud majandusruum ja omavahel seotud infrastruktuur; • ühinevate omavalitsuste vahel on toimiv koostöö ning ulatuslik ühistegevus; • valdade ühinemine toimub peamiselt omaaegse Kuusalu kihelkonna piirides, valdadel on ühine kultuuriline identiteet ning sarnane kultuurilis-ajalooline taust. 2. Olemasolev haldusterritoriaalne korraldus seab järgmised piirangud: • valdade piiratud finantsid ei võimalda palgata kõiki vajalikke spetsialiste ega kasutada olemasolevaid arenguvõimalusi; • valdade eelarved ei võimalda piisavaid investeeringuid ega suuremate projektide omafinantseeringute katmist; • vallad osutavad vastastikku teenuseid, toimub tarbetu kulu vastastikusele kooskõlastamisele ning arveldamisele; • ühe valla elanike elukvaliteet sõltub otseselt teise valla teenustest, samas puudub teenuse saajatel võimalus teenuste korraldamisel kaasa rääkida. 3. Ühinemine loob eeldused järgmiste positiivsete muudatuste saavutamiseks: • valla juhtimisstruktuuri tõhustamine; • valla pakutavate avalike teenuste kvaliteedi parandamine; • valla pakutavate avalike teenuste sügavam spetsialiseerimine; • eelarveliste vahendite tõhusam kasutamine; • valla finantssuutlikkuse ja haldussuutlikkuse kasv; • valla konkurentsivõime kasv; • valla haridussüsteemi jätkusuutlikkus. 4. Ühinemise tulemusena võivad kaasneda järgmised negatiivsed muudatused: • avaliku teenuse kättesaadavuse halvenemine; • valla mõnede osade ebaproportsionaalne esindatus volikogus. Nimetatud ohtude ärahoidmiseks on soovitatav: • säilitada ja luua valla teeninduspunktid suuremates keskustes; • kasutada volikogu valimistel üheringkonnalist mandaatide jaotamise süsteemi, mis võimaldaks vähimaid kõrvalekaldeid proportsionaalsuse põhimõttest. Loksa vald korraldas rahvaküsitluse 24. ja 27. oktoobril 2004. a ja Kuusalu vald korraldas 25.–27. oktoobril 2004. a. Eelnevalt viidi Kuusalu ja Loksa vallas läbi mitmeid rahvakoosolekuid. Rahvaküsitluse tulemused olid järgmised: Kuusalu vald Küsitlusest võttis osa 273 inimest (7,7%), ühinemise poolt oli 142 ja ühinemise vastu 108 inimest, erapooletuks jäi 21 inimest. Loksa vald Küsitlusest võttis osa 250 inimest (15,3%), ühinemise poolt oli 126 ja ühinemise vastu 122 inimest. Ühinevate omavalitsuste rahvaarv vastavalt Rahvastikuregistri andmetele oli seisuga 01.01.2005 järgmine: Kuusalu vald 4768 inimest; Loksa vald 1984 inimest; KOKKU 6752 inimest. Ühinevate omavalitsuste territooriumi suuruseks on: Kuusalu vald 485,6 km2 Loksa vald 222,3 km2 KOKKU 707,9 km2 Lisa 5 ÜHINEMISTOETUSEST TEHTAVATE INVESTEERINGUTE VAJADUS JA EELARVE Teeninduspunktid Ühinenud vallas rajatakse teeninduspunktid Loksale ja Kolka. Teeninduspunktid on vajalikud ühinenud valla elanikele avaliku teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Teeninduspunktid sisustatakse kaasaja nõuetele vastava inventari ja tehnoloogiaga. Loksa teeninduspunkt 100 000 krooni; Kolga teeninduspunkt 500 000 krooni. Kolga Keskkool Kolga Keskkool on mõlema ühineva omavalitsuse lapsi teenindav üldhariduskool. Koolihoone on ehitatud 1986. aastal nn kiirkorras ning ilmnenud omaaegsed ehitustööde vead. Esmalt on vaja vahetada hoone aknad, rekonstrueerida klasside valgustus, korrastada kooli spordiväljak. Eelarve 1 000 000 krooni. Ühinenud valla internetiühendus Ühinenud omavalitus on peamiselt hajaasustus, kus interneti levik on äärmiselt piiratud. Ühisvalla elanikkonna internetiseerituse suurendamiseks ning seeläbi elukvaliteedi parandamiseks luuakse valla territooriumile raadiovõrgul baseeruv internetivõrk, mis võimaldaks saada kiire ineterneti püsiühenduse ka eraldiseisvate majapidamisteni. Eelarve 1 400 000 krooni.