Haljala Vallavolikogu — Haljala valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 125, 1271

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 15 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 36 5 alusel. Haljala Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Haljala valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Haljala Vallavolikogu 15. veebruari 2000. a määrus nr 6 «Haljala valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Aare VABAMÄGI Haljala Vallavolikogu 15. märtsi 2005. a määruse nr 42 lisa HALJALA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korda Haljala valla haldusterritooriumil. 2. Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Haljala valla haldusterritooriumil Haljala Vallavalitsus. 3. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal – ehitise omanik. 4. Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 4.1. Jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.2. Biolagunevate jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 5 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp. 4.3. Elektroonikaromude all mõistetakse jäätmeseaduse § 25 lõike 3 punktis 4 nimetatud kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille kategooriad ja kategooriate alaliigid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004 a. määruses nr 376 «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad». 4.4. Jäätmehoolduse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 11 lõikele 1 jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. 4.5. Jäätmekäitluse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 13 jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 4.6. Jäätmekäitluskoha all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 19 lõigetele 1 ja 2 tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 4.7. Jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 4.8. Jäätmete kogumise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 14 jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 4.9. Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 17 nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut. 4.10. Jäätmete taaskasutamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 1 jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 4.11. Jäätmetekitaja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 10 isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 4.12. Jäätmevaldaja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 9 jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. 4.13. Keskkonnahäiringu all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 18 arvulise normiga reguleerimata negatiivset keskkonnamõju või negatiivset keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. 4.14. Kogumisringi all mõistetakse linna/valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumist kindlaksmääratud ajal ja kohtades. 4.15. Korraldatud jäätmeveo all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 66 lõikele 1 olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 4.16. Metallijäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 104 oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid. 4.17. Ohtlike jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 6 lõikele 1 jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 4.18. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 99 lõikele 1 tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 4.19. Olmejäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 7 kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadseid jäätmeid. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 4.20. Pakendi all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 2 mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid. 4.21. Pakendiettevõtja all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 10 isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 4.22. Pakendijäätmete all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 4 mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.23. Prügila all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 34 lõikele 1 jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 4.24. Suurjäätmete all mõistetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvaid koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud. 4.25. Püsijäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 4 tavajäätmeid, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 4.26. Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 11 ja mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 4.27. Tavajäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 3 kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 4.28. Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 4.29. Tootja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 23 isikut, kes: 1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 2) tegeleb teiste valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. 4.30. Äraviskamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 2 vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. 4.31. Järelevalve all mõistetakse tulenevalt keskkonnajärelevalve seaduse § 2 lõike 1 punktist 2 keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist. II. Jäätmekäitluse üldnõuded 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel põhjendatud. 6. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid lähtudes käesoleva eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule. 7. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete sattumist keskkonda, segunemist või segamist omavahel või mis tahes teiste ainetega. 8. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 9. Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. III. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused 10. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 11. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldajad ja/või territooriumi haldajad on kohustatud vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse ja käesoleva eeskirja nõuetele. 12. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldama ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo kolme päeva jooksul. 13. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid, mis võimaldaks jäätmete kogumise käesoleva eeskirja punktis 15 sätestatud nõuete kohaselt. 14. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Haljala vallas kehtivast jäätmehoolduse korraldusest ning jäätmehoolduseeskirja nõuetest. IV. Jäätmete kogumine 15. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liigiti eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete paigutamine väljapoole mahuteid ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, käesoleva määruse punktis 12 sätestatud ajaks. 16. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 16.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 16.2. vedelaid jäätmeid; 16.3. ohtlikke jäätmeid; 16.4. käimlajäätmeid; 16.5. kogumiskaevude setteid; 16.6. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutit, jäätmemahuti kasutajat, hooldajat või jäätmevedajat; 16.7. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 16.8. pakendijäätmeid alates 1. maist 2005. a; 16.9. elektroonikaromusid alates 13. augustist 2005. a; 16.10. ehitus- ja lammutusjäätmeid; 16.11. haiglajäätmeid. 17. Liiva, koldetuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui neid ei ole võimalik tekkekohas käidelda. Koldetuhk peab olema eelnevalt jahtunud. 18. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks halba lõhna ega määriks mahuteid. 19. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, milliste asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitab vallavalitsus elanikkonda regulaarselt. 20. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. 21. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 22. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik. 23. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 24. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised ja kogutavate jäätmete loetelu kogumispunktis nähtavale kohale. 25. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende väljavalgumise, aurustumise või mis tahes keskkonnahäiringu. 26. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia Haljala valla ohtlike jäätmete kogumispunkti aadressil Rakvere mnt 17A või korraldatud kogumisringi korral üle anda kogumisringi marsruudil määratud kohas. 27. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele ja tasuma nende käitlemiseks tehtavad käitluskulud. 28. Juriidiliste isikute poolt üleantavate ohtlike jäätmete käitlemise aluseks on ohtlike jäätmete saatekiri ja jäätmekäitlejaga sõlmitud leping. 29. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 30. Alates 13. augustist 2005. a on jäätmevaldaja kohustatud elektroonikaromud üle andma selleks ettenähtud kogumiskohtadesse või vastava seadme turustajale. V. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 31. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 32. Pakendiettevõtja või tema volitusel taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires või teenindusmaa vahetus naabruses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. 33. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 34. Pakendijäätmete veo edasisse käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon või sõlmib sellekohase lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõttega. 35. Käesoleva eeskirja punktid 32–34 jõustuvad 1. mail 2005 a. VI. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 36. Mahutid peavad olema terved ja puhtad. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende valdaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 37. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 37.1. ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100-liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 37.2. 140-, 190-, 240-, 370-, 600-, 660- või 800-liitriseid kaanega varustatud ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse; 37.3. kaanega varustatud 1,5-; 2,5-; 4,5- ja 5,5-m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 37.4. kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m3 suurusi kogumismahuteid. 38. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teisi kogumismahuteid. 39. Jäätmemahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas märgis, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 40. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, peavad olema tühjendatavad vahetult paiknemiskohast. 41. Kuni 800-liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 5 m. 42. Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 43. Mahutid peavad paiknema võimalikult välisvalgustusega alal ja neile peab olema tagatud ohutu juurdepääs. 44. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 45. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 46. Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides, kuid mitte lähemal kui 3 m naaberkinnistu piirist, kui piirinaabrid ei lepi kokku teisiti. VII. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 47. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine ) ning mida nende tekkekohas ei kasutata. 48. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 49. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed. 50. Ehitusjäätmete valdajad on kohustatud: 50.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 50.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemiseks on nõutav vastavat liiki ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 50.3. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel konteinerisse või laadimisel veokile. VIII. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 51. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad on: 51.1. perearstid; 51.2. hambaarstid; 51.3. õed, sealhulgas hooldusõed; 51.4. loomaarstid. 52. Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end Haljala Vallavalitsuses, esitades järgmised andmed: 52.1. tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja nimi ja aadress; 52.2. kontaktisik; 52.3. äriregistri registreerimiskood; 52.4. telefoninumber; 52.5. ühes kuus tekkivate haiglajäätmete kogus liigiti (kilogrammi, tükki); 52.6. jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. 53. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed (edaspidi inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmed) tuleb hoiustada pakituna teenuse osutaja valduses olevas, selleks eraldatud ruumis või kindlalt suletavas mahutis kuni üleandmiseni vastavat käitlusluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 54. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavatesse nõudesse. 55. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 56. Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning hoida lukustatud hoidlas või korraldada kohe nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale. 57. Ravimijäätmed, milleks on vananenud, riknenud või tundmatud ravimid, pakitakse suletavasse plastikkotti või -purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Alates 1. märtsist 2005 a on ravimijäätmeid võimalik üle anda üld- ja veterinaarapteekidele sotsiaalministri kehtestatud korras. 58. Elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid tuleb hoida üksteisest eraldi pakendatult. Pakendiks võib olla mittepurunev purk või pudel, mis on korgiga tihedalt suletav. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kus need antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 59. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega mahutisse, mis ei reageeri kemikaaliga. Mahuti märgistamisel tuleks kasutada kemikaali originaal pakendit. Selle puudumisel märgistab jäätmevaldaja kemikaali sisaldava mahuti käesoleva eeskirja punkti 23 nõuete kohaselt ja annab üle seadusjärgsele jäätmekäitlejale. IX. Jäätmete vedu 60. Jäätmeveo, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse, korraldab jäätmevaldaja. 61. Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis välistab mahutite ületäitumise ja ebameeldiva haisu tekke. 62. Jäätmete vedu elamumaalt ei tohi häirida öörahu. 63. Jäätmeid peab laadima ja vedama viisil, mis välistab nende sattumise keskkonda. 64. Alates 1. jaanuarist 2005. a korraldatakse Haljala valla territooriumil korraldatud jäätmevedu. Haljala valla haldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. 65. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse Haljala Vallavolikogu määrusega. 66. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Haljala valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 67. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või vastava kohaliku omavalitsuse vastava määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. 68. Haljala Vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel tingimusel, et ta korraldab käesoleva eeskirja punktist 11 lähtudes tekkivate jäätmete käitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab jooksva aasta 31. detsembriks vallavalitsusele kirjaliku selgituse ja /või dokumentaalse tõestuse jäätmete käitlemise kohta eelneval perioodil. X. Vastutus 69. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 70. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 71. Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 72. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Haljala Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.