Teede- ja Sideminister — Lootsimise kord ja laevaliikluse piirkonnad, kus lootsimine on kohustuslik — RTL, 195, 775

Meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvi 42 lõike 1 alusel määran: Kinnitada lootsimise kord ja laevaliikluse piirkonnad, kus lootsimine on kohustuslik. Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 2. juuni 1998. a määrusega nr 26 Lootsimise kord ja laevaliikluse piirkonnad, kus lootsimine on kohustuslik I. ÜLDSÄTTED 1. Ohutuse tagamiseks toimub sadama lähistel, sadama veealal ja sadamate vahel kohustuslik lootsimine. 2. Lootsimine on kohustuslik vaid käesolevas korras nimetatud kohustusliku lootsimise piirkondades. 3. Kaptenil on õigus nõuda laevale lootsi väljaspool kohustusliku lootsimise piirkonda, kui ta peab seda vajalikuks. 4. Lootsiks on riiklik loots, kes töötab Laevaliikluse Juhtimise Keskuses. 5. Vastavalt teede- ja sideministri 10. detsembri 1993. a käskkirjale nr 131 võib Vanasadamas, Paljassaare sadamas ja Muuga sadamas sadamasisest lootsimist teostada aktsiaseltsi Tallinna Sadam sadamaloots. 6. Kaldaradarijaama (olemasolust antakse teavet merendusteatmikes) operaator jälgib laevaliiklust kohustusliku lootsimise piirkonnas ning annab laeva kaptenile ja lootsile informatsiooni laeva liikumise, navigatsiooniliste tingimuste ja liiklusolukorra kohta. II. KOHUSTUSLIKU LOOTSIMISE PIIRKONNAD 7. Kohustusliku lootsimise piirkond on mereala ja sadama akvatoorium, kus laeva kapten on kohustatud järgima laeva juhtimisel lootsi nõuandeid. 8. Kohustusliku lootsimise piirkonnas on määratletud lootsijaama asukoha koordinaadid järgmiselt: Asukoht lootsimispiirkonnas Sadamad 1) Narva laht --

=59o27N;

=27o55E Narva-Jõesuu, Narva; 2) Kunda laht --

=59o38N;

=26o295E Kunda; 3) Hara laht --

= 59o38N;

=26o35E Loksa, Hara; 4) Muuga lahe kirdepoolne laevatee --

=59o39N;

=25o05,4E Muuga; 5) Muuga lahe loodepoolne laevatee --

= 59o39N;

=24o44E Muuga; 6) Tallinna laht (sisenemine põhjast)

=59o37,5N;

=24o38'E Tallinna lahe sadamad; 7) Suurupi laevatee --

=59o29,4N;

=24o33E Tallinna lahe ja Kopli lahe sadamad; 8) Paldiski laht --

=59o23N;

=24o00E Paldiski lahe sadamad; 9) Dirhami reid --

=59o14,5N;

=23o29,5E Dirhami; 10) Lehtma reid --

=59o05,5N;

=22o44E Lehtma; 11) Tagalaht --

=58o32N;

=22o02E Veere; 12) Roomassaare reid --

=58o08N;

=22o25E Roomassaare, Nasva; 13) Pärnu laht --

=58o19N;

=24o25E Pärnu; 14) Väinamere laevatee põhjast lõunasse --

=59o08N;

=22o565E Väinamerd läbiv transiitliiklus, Väinamere sadamad; 15) Väinamere laevatee lõunast põhja --

=58o31N;

=23o30E Väinamerd läbiv transiitliiklus, Väinamere sadamad; 16) Soela väin läänest --

=58o4135N;

=22o2425E 9. Kohustusliku lootsimise piirkonnas võib laev, tulenevalt hüdrometeoroloogilistest tingimustest ja kooskõlastatult lootsiteenistusega, liikuda ilma lootsita mööda kehtestatud laevateed kuni kohani, kus on võimalik loots pardale võtta. See koht kooskõlastatakse lootsiga. Loots võib ka laevalt lahkuda enne kohustusliku lootsimise piirkonna lõppu, kui olud seda tingivad ning kapten sellega nõustub. Kapten on kohustatud sellisel juhul laeva juhtimisel juhinduma lootsi nõuannetest, mis edastatakse talle raadio teel. 10. Kohustusliku lootsimise piirkonnas on lootsimisest vabastatud: 1) riiklikke ülesandeid täitvad Eesti riigilaevad ning sadamateenuste osutamisega seotud laevad ja süvenduslaevastik; 2) Eesti riigilippu kandvad laevad kogumahutavusega alla 300; 3) laev, mille kapten on sooritanud sadamasse lootsita sõidu eksami Veeteede Ametis; 4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel; 5) Eesti riigilippu kandvatele laevadele kogumahutavusega alla 20 000 on Muuga lahe, Tallinna lahe, Kopli lahe, Paldiski lahe, Kunda lahe ja Hara lahe kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimine kohustuslik ainult sadama akvatooriumil. 11. Laevaomanik, kelle laev on vabastatud kohustuslikust lootsimisest, ei maksa lootsitasu, välja arvatud juhtudel, kui laeva kapten lootsi teenuseid kasutas vastavalt käesoleva korra punktile 3. III. LOOTSIMISE KORD 12. Lootsimine toimub ööpäevaringselt, kui sadamaeeskirjaga ei ole kehtestatud ajalisi või muid piiranguid. 13. Lootsi tellitakse laevale järgmiselt: 1) saabumisel: hiljemalt 24 tundi enne saabumist lootsijaama; kui aeg eelmisest sadamast väljumisest on lühem kui 24 tundi, siis väljumisel sellest sadamast; tellimust tuleb täpsustada 6 tundi ja seejärel 2 tundi enne saabumist lootsijaama; 2) väljumisel: hiljemalt 4 tundi enne väljumist, kusjuures tellimus tuleb täpsustada 1 tund enne väljumist; 3) avamerelootsimiseks: hiljemalt 48 tundi enne lootsiteenuse kasutamist, kusjuures tellimust täpsustatakse 2 tundi enne lootsi vastuvõtmist; avamerelootsimisel planeeritud kestvusega üle 12 tunni suunatakse laevale kaks lootsi. 14. Laevale suunatakse lootsid üldjuhul vastavalt laevade lootsijaama saabumise järjekorrale. Sadamasse sisenemise, sealt väljumise ja sadamas ümberhaalamise järjekorra ja kellaaja määrab sadamakapten. Eelisjärjekorras suunatakse lootsid laevadele, mis on avariiolukorras ning seoses sellega võivad sattuda ohtu, ja laevadele, mille pardal on raskelt haige, kui meditsiinitöötaja laeva kiiret sadamasse tuleku vajadust kinnitab. Eelisjärjekorras saadetakse loots ka liinilaevadele. 15. Kui lootsi ei ole võimalik laevale saata laeva lootsijaama saabumise momendil, peab lootsiteenistus sellest teatama laeva kaptenile ja sadamakaptenile. Laeva kaptenile teatatakse lootsi laevale saabumise aeg. 16. Kapten peab tagama lootsi ohutu laevale tuleku ja laevalt lahkumise. 17. Kui lootsitrepp ei vasta nõuetele, võib loots laevale tulekust keelduda, nõudes nõuetekohase lootsitrepi andmist. 18. Lootsi viibimine laeval ei võta kaptenilt vastutust laeva juhtimise eest. Käsklused roolimehele ja masinaruumi annab kapten. Kui kapten lubab käsklusi anda lootsil, siis loetakse, et need on aktsepteeritud kapteni poolt. Kui kapten lahkub navigatsioonisillalt, peab ta lootsile teatama, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul. 19. Laevale saabunud loots esitab kaptenile teede- ja sideministri kinnitatud näidisele vastava lootsikviitungi, mille täidab kapten ja kinnitab oma allkirjaga. Kaptenil ja lootsil on õigus teha lootsikviitungisse märkusi. 20. Laeva kaptenile, kes saabub sadamasse esmakordselt, peab loots andma selgitusi sadamaeeskirja nõuete kohta mahus, mis puudutavad eelseisvat lootsimist ja sildumist. 21. Kui kaptenil tekib kahtlusi lootsi tegevuse õigsuses, võib ta loobuda selle lootsi teenuste kasutamisest. Kui piirkonnas on lootsimine kohustuslik, peab kapten tellima teise lootsi, tehes vastava märkuse lootsikviitungisse. 22. Teenistusalaseks sidepidamiseks on lootsil õigus tasuta kasutada laeva sidevahendeid. Kapten peab võimaldama lootsil kasutada meresõidu ohutuse tagamiseks kõiki laeval asuvaid navigatsiooniseadmeid. 23. Loots on kohustatud jälgima sadama akvatooriumi ja laevateede seisukorda ja kõikidest meresõiduohutusega seotud asjaoludest teatama lootsiteenistusele. 24. Loots on kohustatud jälgima, et lootsitava laeva kapten täidaks antud piirkonnas kehtivaid meresõiduohutuse ja reostuse vältimise eeskirju ja juhendeid ning nõudma puuduste kõrvaldamist. Loots peab enne lootsimise algust olema teadlik laeva süvisest. Kui loots teeb kindlaks, et laeva laadungimärgi nõuet on rikutud, teatab ta sellest lootsiteenistusele enne laeva sadamast väljumist. Vajaduse korral pöördub loots lootsiteenistuse kaudu või otse politsei, piirivalve, tolli või Veeteede Ameti poole, kui ta on tuvastanud neid ametkondi puudutavate nõuete rikkumisi. 25. Enne laeva väljumist sadamast peab loots veenduma, et laeva kapten on väljumise kooskõlastanud sadamakapteniga. 26. Enne lootsimise algust tutvub loots laeva kontroll-lehega. 27. Juhul kui lootsitava laevaga toimub avarii, teatab loots sellest viivitamatult lootsiteenistusele ning nõustab kaptenit, et viimane toimiks vastavalt meresõiduohutuse seaduse paragrahvile 59. 28. Tööülesannete täitmisel peab loots kandma vormiriietust ja eraldusmärke.