Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — RTL, 193, 756

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punkti 6, Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu 25. istungi 21. septembri 1995. a otsusega nr 10.1 kinnitatud «Jõgeva linnavara eeskiri». 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Kuno MÄNNIK Lisa Jõgeva Linnavolikogu 21. mai 1998. a määrusele nr 9 Jõgeva linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED § 1. Eesmärk 1. Käesolev kord määrab kindlaks Jõgeva linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 2. Käesolevat korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558, 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356), Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. § 2. Linnavara mõiste 1. Linnavara on Jõgeva linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2. Käesolevas korras kinnisvara kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ja mõttelistele osadele ning pooleliolevatele ehitistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni. 3. Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. § 3. Linnavara register 1. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. 2. Linnavara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab linnavolikogu. 3. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele. II. LINNAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE § 4. Linnavara valitsemise ja valduse mõiste 1. Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja linnavara valitsema volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste Jõgeva linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Linnavara valitsejad on linnavolikogu ja linnavalitsus. 3. Linnavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutused) on linna asutused, kellele Jõgeva linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja vara valdusesse andnud. 4. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 5. Linnavara valdajad võivad linnale kuuluva asja käesoleva korraga kehtestatud korras anda ajutiselt rendi-, üüri-, hoiu- või muu selletaolise suhte alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise kaudseks valdajaks. 6. Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valduses olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilitamise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. 7. Linnavara valdava asutuse juht määrab linnavara eest materiaalselt vastutava isiku. Kui linnavara eest materiaalselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle linnavara eest materiaalselt vastutav linnavara valdava asutuse juht. 8. Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud tagama linnavara arvestuse pidamise raamatupidamise seaduse alusel. Linnavara koosseisus toimunud muudatustest ning tehingutest linnavaraga teatatakse linnavara registripidajale registri põhimääruses ettenähtud korras. Registripidajal on õigus esitatud andmete õigsust kontrollida. § 5. Linnavara valduse jaotus ja üleandmine 1. Linnavara jaotuse valdajate vahel ja üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab linnavalitsus, lähtudes sellest, milline vara on vajalik valdaja põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks. 2. Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. 3. Akti märgitakse üleandmise alus, andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Aktile lisatakse üleantava varaga seotud dokumentatsioon. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registri pidajale. 4. Kinnisvara üleandmisel märgitakse akti lisaks käesoleva paragrahvi punktis 3 loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutusviisi ja puuduste kohta. III. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 6. Linnavara omandamise põhimõtted 1. Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 2. Linnavara omandatakse linnaelanike huvides. 3. Linnavara tasu eest omandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) omandatakse kinnisvara või aktsiaid või osasid; b) omandatava vara hind ületab eelarves selleks ettenähtud vahendid; 2) linnavalitsus või volitatud asutus, kui vara omandamine on vajalik nende põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks ning selleks on eelarves ette nähtud vahendid. 4. Riigilt linna omandisse vara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. 5. Seaduse või tehingu alusel tekkinud ostueesõiguse kasutamise otsustab linnavolikogu. 6. Enne linnale pärandatud pärandi vastuvõtmist on linnavalitsus kohustatud korraldama pärandi inventuuri vastavalt pärimisseadusele. 7. Juhul, kui linnale kingitud kingiga kaasnevad õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab kingi vastuvõtmise linnavolikogu. 8. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb see linna asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Jõgeva linn, määrab pärandi või kingi kasutaja linnavalitsus. 9. Muudel juhtudel vara omandamise otsustab linnavolikogu. 10. Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus, kui omandamise otsustab linnavolikogu või linnavalitsus. Kui linnavara omandamise otsustab volitatud asutus, sõlmib lepingu asutuse juht. § 7. Linnale varaliste kohustuste võtmine 1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) võetakse laenu; b) võetakse muid varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega; 2) linnavalitsus, kui varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. IV. LINNAVARA KASUTAMINE JA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted § 8. Linnavara kasutamise mõiste Linnavara kasutamine on linna omandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti linna kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. § 9. Linnavara kasutamise otstarve Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemise otstarbeks; 3) linnale tulu saamiseks. § 10. Avalikuks otstarbeks kasutatav linnavara 1. Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 2. Linnavolikogu võib kehtestada avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kasutuseeskirja, seada selle kasutamise piiranguid või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 3. Linnavalitsus tagab teabe avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ning piirangute avalikustatuse. § 11. Valitsemise otstarbel kasutatav linnavara 1. Linna valitsemise otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning volitatud asutustele nende põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. 2. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Vara edasise kasutamise viisi otsustamine toimub vastavalt käesolevale korrale. § 12. Tulu saamiseks kasutatav linnavara 1. Linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 2. Linn saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt ja osadelt ning muudelt väärtpaberitelt. Kui linnale kuuluvad kõik äriühingu hääleõiguslikud aktsiad või osad, otsustab dividendide suuruse linnavalitsus. Kui linnale kuulub osa äriühingu hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, juhindub linna esindajaks määratud isik üldkoosolekul dividendi suuruse otsustamisel eelnevalt linnavalitsusega kooskõlastatud dividendimäärast. § 13. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted 1. Linnavara kasutab vara valdaja ise või see antakse teise isiku kasutusse. 2. Linnavara võib anda teise isiku kasutusse tähtajaliselt või tähtajatult, tasu eest, tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. 3. Linnavara registrisse kandmisele kuuluva linnavara kasutusse andmine registreeritakse linnavara registris. 4. Linnavara kasutusse andmise viisid on: 1) otsustuskord; 2) avalik enampakkumine; 3) konkurss. 5. Käesoleva korraga sätestatut ei kohaldata: 1) linnavara suhtes, mille kasutusse andmiseks on riigi või Jõgeva linna õigusaktidega kehtestatud erikord; 2) linnavara suhtes, mida antakse kasutusse tunnitasu või tariifide alusel. Nimetatud juhtudel rakendatakse linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirja. 6. Linnavara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudab võimatuks või raskendab oluliselt kasutusse andja valduses oleva muu linnavara otstarbekohast kasutamist. 7. Linnavara kasutusse andmise lepingute muutmine, sh pikendamine, otsustatakse selle organi õigus- või haldusaktiga, kelle pädevusse kuulub selle vara kasutusse andmine. 8. Linnavara allrendile andmine on lubatud üksnes selle volitatud asutuse, kelle valduses antud vara on, juhi eelneval kirjalikul nõusolekul. § 14. Linnavara kasutusse andmise tähtajad 1. Tähtaega määramata (tähtajatult) antakse linnavara kasutusse juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on linnale vaja muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping omal äranägemisel lõpetada. 2. Linnavara teistele isikutele kasutusse andmisel ei või tähtaeg ületada: 3) vallasasjade puhul -- 5 aastat; 4) kinnisasja osade (ruumide) puhul -- 10 aastat; 5) kinnisasja puhul -- 25 aastat; 6) tervikvara puhul -- 25 aastat. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. Tervikvarast asja eraldamise ning lahutatud asja eraldi käsutamise otsustab linnavalitsus, välja arvatud juhtudel, kui seadusest tulenevalt teeb otsuse linnavolikogu. § 15. Linnavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmine Linnavara võib lähtudes linna huvidest anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. § 16. Linnavara kasutusse andmise otsustamine 1. Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui a) vara antakse kasutusse tähtajaga üle 15 aasta; b) vara antakse kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest; c) kasutusse antakse tervikvara; 2) linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu või volitatud asutus; 3) volitatud asutus, kui kasutusse antakse linnavara soetusmaksumusega alla 1000 krooni. 2. Linnavolikogu või linnavalitsus võivad delegeerida linnavara teiste isikute kasutusse andmise otsustamise õiguse vastavalt kas linnavalitsusele või volitatud asutustele. 3. Linnavara kasutusse andmise otsuseks on järgmised õigus- või haldusaktid: 1) linnavolikogu otsus; 2) linnavalitsuse korraldus; 3) volitatud asutuse juhi käskkiri. 4. Linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse eelnõud esitab linnavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses kasutusele antav vara on, või linnavara valitseja, kui vara on tema valduses. 5. Linnavara kasutusse andmist otsustavas õigus- või haldusaktis peab olema ära näidatud: 1) kes on määratud vara kasutusse andmist korraldama; 2) vara nimetus ja asukoht; 3) vara kasutusse andmise viis (enampakkumine, konkurss, otsustuskord); 4) kasutusse andmise tähtaeg; 5) alghind või vara kasutamise tasu suurus; 6) vara kasutamise (rendilepingu) tingimused; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus; 8) vara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmise põhjendus. 6. Punktis 5 nimetatud õigus- või haldusaktiga sätestatud tingimused on vara kasutusse andmise lepingu sõlmimisel kohustuslikud ning neid võib muuta üksnes pärast vastava õigus- või haldusakti muutmist. § 17. Rendilepingu tingimused 1. Linnavara kasutusse andmise lepingus peab olema ära näidatud: 1) lepingu sõlmimise aluseks olev õigus- või haldusakt; 2) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht, koosseis ja muud vara iseloomustavad näitajad); 3) andmed vara kasutuselevõtja kohta; 4) lepingu tähtaeg; 5) vara kasutusotstarve; 6) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 7) rendi tasumise tähtajad ja kord ning rendi suuruse muutmise kord, nähes ette selle korrigeerimise võimaluse kord aastas; 8) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 9) vara kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 10) kasutusse antava vara korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustuste jaotus; 11) lepingu muutmise, uuendamise ja ennetähtaegse lõpetamise alused ja kord; 12) sanktsioonid lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, sh rendivõla ja viivise sissenõudmine vaidlustamata lepingulisest suhtest tuleneva nõudena Jõgeva Maakohtu täitevosakonna kaudu vastavalt täitemenetluse seadustikule; 13) vara allrendile andmise tingimused ja kord; 14) vajadusel: a) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvestada usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante; b) vara maksumus; c) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; d) muud vajalikud tingimused. 2. Linnavara kasutusse andmise lepingu tingimuste muutmise aluseks on selle vara kasutusse andmist otsustanud organi õigus- või haldusakt. 3. Linnavara valitseja või volitatud asutus, kelle valduses on lepinguobjektiks olev vara, kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusandlikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. 2. peatükk. Kasutusse andmine otsustuskorras § 18. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras Otsustuskorras võib kasutusse anda linnavara, kui: 1) vara või selle osad on kaasomandis ning kasutusse andmine tuleb läbi viia asjaõigusseaduse paragrahvi 72 alusel; 2) linnavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selleks on vaja eriteadmisi; 3) linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) linnavara antakse kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. 3. peatükk. Kasutusse andmine enampakkumise korras § 19. Linnavara enampakkumise korras kasutusse andmise põhimõtted 1. Linnavara antakse kasutusse (rendile) avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda linnavara kasutusse otsustuskorras ega konkursi korras. 2. Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on linnavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping (rendileping) sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema rendihinna. 3. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. § 20. Enampakkumise ettevalmistamine 1. Enampakkumise korraldaja määrab kindlaks: 1) enampakkumise läbiviimise komisjoni; 2) enampakkumise tingimused ja viisi. 2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, asukoht ja iseloomustus); 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 6) osavõtutasu ja tagatisraha ning nende tasumise tähtaeg ja viis; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas käesoleva korra paragrahviga 22; 8) vara kasutamise sihtotstarve. § 21. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud tulu; 3) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 2. Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 3. Alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha suurused määrab kasutusse andmist otsustav organ. § 22. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 1. Avalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub alghinna määramine ning enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) isikud, kellel on võlgnevused linna ees. § 23. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 1. Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. 2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. 3. Pärast punktides 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 4. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 6. Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi punktis 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. § 24. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumiste esitamise tähtaja möödumisel nimekiri suletakse. 3. Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. Mitme ühe pakkuja poolt esitatud täiendava pakkumise puhul võetakse arvesse neist kõige suurem pakkumine. 4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avatakse enampakkumise läbiviimise komisjoni poolt pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise komisjoni liikmed on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. 5. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor. 6. Kirjalikust enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 25. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab: 1) linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub linnavolikogu või linnavalitsuse pädevusse; 2) volitatud asutuse juht, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine oli antud volitatud asutuse pädevusse. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kümne tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast, kui kinnitajaks on linnavalitsus; 2) viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast, kui kinnitajaks on volitatud asutuse juht. 3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub käesoleva korra paragrahvi 22 punktis 2 nimetatud isik. 4. Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. 5. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. 6. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva paragrahvi punkti 3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. 7. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest kirjalikult allkirja vastu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta ning tähtajaks. Lepingu sõlmib linnavalitsus või selleks linnavalitsuse poolt volitatud isik. 8. Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida. 9. Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. 10. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 4. peatükk. Kasutusse andmine konkursi korras § 26. Linnavara konkursi korras kasutusse andmise põhimõtted 1. Linnavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikelt erilisi oskusi või vilumust, mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku juhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on linna huvidest lähtudes otstarbekam kui linnavara muu kasutusse andmise viis. 2. Linnavara kasutusse andmine konkursi korras toimub käesoleva korra kirjalikku enampakkumist reguleerivate sätete alusel (paragrahv 24) koos vajalike muudatustega. § 27. Konkursi tingimused 1. Lisaks paragrahvis 17 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevaid tingimusi: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandjal on õigus saada osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja toetused rentnikule vara kasutamiseks (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 2. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne rendilepingu sõlmimist. § 28. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata. 2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel määrab alghinna suuruse kasutusse andmist otsustav organ. 3. Konkursi korral ei pea osavõtutasu ja tagatisraha kehtestama; osavõtutasu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse kasutusse andmist otsustav organ. § 29. Konkursi läbiviimise kord 1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 2. Pakkumise esitamise tähtaeg määratakse sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. 3. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta, kusjuures selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. 4. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget, kellest üks on linnavolikogu esindaja. 5. Kui konkursil on kehtestatud alghind, teeb komisjon otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul arvates pakkumiste läbivaatamisele järgnevast päevast. 6. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega linnavalitsusele. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. § 30. Konkursi tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust või muid konkursi tingimustest tulenevaid näitajaid ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu. 2. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus või tema poolt volitatud isik. 3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra paragrahvi 25 punktis 3 ettenähtud juhtudel, kui konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted § 31. Linnavara võõrandamise mõiste 1. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras linnavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. 2. Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, linnavara erastamisele ning riigi omandisse andmisele, mis toimub omandireformi aluste seaduses, eluruumide erastamise seaduses, mitteeluruumide erastamise seaduses, maareformi seaduses, kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduses ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras. § 32. Linnavara võõrandamise tingimused Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) võõrandamine on ette nähtud seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel; 4) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega. § 33. Linnavara võõrandamise otsustamine 1. Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui võõrandatakse: a) kinnisvara; b) linnale kuuluvaid aktsiaid või osasid; c) mootorsõidukeid; d) linnavara tasuta või alandatud hinna eest; e) linnavara erastamiskorras; 2) linnavalitsus, kui seda ei otsusta linnavolikogu. 2. Enne kinnisasja võõrandamise otsustamist määrab linnavalitsus kindlaks kinnisasja kasutamise sihtotstarbe ja hoonestamise tingimused ning korraldab vajadusel kinnisasja jagamise või ühendamise. 3. Linnavara võõrandamise otsuseks on järgmised õigusaktid: 1) linnavolikogu otsus; 2) linnavalitsuse korraldus. 4. Linnavolikogu otsuse ja linnavalitsuse korralduse eelnõud esitab linnavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses võõrandatav vara on. 5. Linnavara võõrandamist otsustavas õigusaktis peab olema ära näidatud: 1) linnavara nimetus, asukoht ja põhinäitajad, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate ja osade arv; 2) linnavara võõrandamise viis (otsustuskord, enampakkumine, erastamine); 3) otsustuskorras tasu eest võõrandamisel vara müügihind; 4) vajadusel müügi lisatingimused; 5) linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamisel põhjendus; 6) võõrandamise korraldaja, kui võõrandatakse otsustuskorras. § 34. Linnavara võõrandamise viisid 1. Linnavara võõrandamise viisid on: 1) otsustuskord; a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumine; 3) erastamine. 2. Linnavara võõrandatakse üldjuhul enampakkumise teel, kui käesolevast korrast ei tulene linnavara muu võõrandamise viis. 2. peatükk. Võõrandamine otsustuskorras § 35. Linnavara võõrandamine otsustuskorras Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise läbiviimist; 2) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 4) võõrandatakse linnale kuuluvaid aktsiaid või osasid teistele selle äriühingu aktsionäridele või osanikele võõrandamise otsustaja poolt kinnitatud hinnaga. Kui teised selle äriühingu aktsionärid või osanikud ei soovi osta aktsiaid või osasid võõrandamise otsustaja poolt kinnitatud hinnaga, müüakse aktsiad või osad enampakkumise korras kooskõlas äraseadustiku paragrahvides 149 või 229 sätestatuga; 5) muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. 3. peatükk. Müük enampakkumise korras § 36. Linnavara müük enampakkumise korras 1. Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. 2. Linnavara müüakse avaliku enampakkumise korras. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. § 37. Enampakkumise ettevalmistamine 1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviimise komisjoni; 4) ostu-müügilepingu tingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. 2. Linnavalitsuse korralduse eelnõu esitab linnavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses vara on. 3. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Üldriikliku leviga ajalehes kuulutuse avaldamise otsustab linnavalitsus. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumise osavõtumaksu ning tagatisraha suurused ja nende tasumise kord. 4. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine on kinnitatud. § 38. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. 2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 3. Alghinna ja osavõtutasu määrab või määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus. 4. Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 100 krooni või alghinda ei kehtestata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse linnavalitsus. § 39. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 1. Enampakkumine on avalik ning selles võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. 2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub alghinna määramine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis sugulased. § 40. Enampakkumise läbiviimine 1. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse poolt määratud komisjon. Komisjonis peab olema vähemalt kolm liiget. 2. Suulise enampakkumise läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra paragrahvi 23 sätetega, arvestades käesolevast peatükist tulenevaid erisusi. 3. Kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra paragrahvi 24 sätetega, arvestades käesolevast peatükist tulenevaid erisusi. § 41. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisele järgnevast päevast. 3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel eirati selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 39 punktis 2 nimetatud isik. 4. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi enampakkumise tulemuste kinnitaja. § 42. Ostu-müügilepingu sõlmimine 1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik. 2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist kirjalikult allkirja vastu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtajaks, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtajaks. Enampakkumise võitjale teatatakse ostu-müügilepingu sõlmimise aeg ja koht. 3. Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha või realiseeritakse pangagarantii. 5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 4. peatükk. Võõrandamine erastamiskorras § 43. Linnavara erastamise põhimõtted 1. Linnavara erastamine toimub erastamisseaduses, käesolevas korras ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 2. Erastamise objektiks on linnavara, sh aktsiad või osad, kui nimetatud vara on linnale üle antud erastamiskohustusega või on arvatud linnavolikogu otsusega munitsipaalvara erastamise nimekirja. 3. Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratud isikud. § 44. Erastamise korraldaja 1. Linnavara erastamise korraldaja on linnavalitsus, kes: 1) koostab erastamisprogrammi ja erastamisnimekirja ning esitab selle kinnitamiseks linnavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva korra või muude õigusaktidega või mis ei kuulu linnavolikogu või teiste organite pädevusse. 2. Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid vastavalt käesolevas korras sätestatule. 3. Erastamise korraldaja või läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. § 45. Erastamisnimekiri 1. Linnavara erastamise aluseks on linnavolikogu poolt kinnitatud erastamisprogramm ja erastamisnimekiri. 2. Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi; 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse. § 46. Müügi väljakuulutamine 1. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 15 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 6) erastamise läbiviija. 2. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. § 47. Erastamise viisid ja kord 1. Erastatava vara erastamise viisid on: 1) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel. 2. Vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel toimub käesoleva korra paragrahvides 36--41 sätestatud korras. 3. Enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. § 48. Erastamise ostu-müügilepingu sõlmimine 1. Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega; 6) erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. 2. Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. 3. Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 4. Erastamise korraldaja on kohustatud viie päeva jooksul arvates ostumüügilepingu järgi omandiõiguse tekkimisest avalikustama erastatud vara: 1) omandamist taotlenud pakkujate arvu; 2) uue omaniku; 3) ostuhinna ja selle tasumise tingimused; 4) kehtestatud lisatingimused. VI. LINNAVARA KOORMAMINE § 49. Linnavara koormamise mõiste Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 50. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 1. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 3) see seatakse muudel juhtudel lähtudes linna huvidest. 2. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab: 1) linnavolikogu käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 2) linnavalitsus käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 1 nimetatud juhtudel. 3. Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus. § 51. Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse seadmine 1. Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 2. Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub sellise isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest; 3) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 4) see seatakse muudel juhtudel lähtudes linna huvidest. 3. Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 1) linnavolikogu käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktides 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel; 2) linnavalitsus käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 1 nimetatud juhtudel. 4. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda ainult eriliste teenete eest. 5. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib linnavalitsus. § 52. Hoonestusõiguse seadmine 1. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. 2. Hoonestusõiguse seadmise otsustab ja vastavad lepingud sõlmib linnavalitsus. 3. Hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. VII. LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE § 53. Linnavara mahakandmine 1. Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks ning vara pole õnnestunud võõrandada; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud, dokumentaalselt tõendatud asjaolude ilmnemisel koostab linnavara valitsema volitatud asutus või linnavara valitseja, kui vara on tema valduses, vara kõlbmatuks tunnistamise taotluse ja esitab selle organile, kelle pädevusse otsuse tegemine kuulub. 3. Taotlus peab sisaldama: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust taotluse esitamise ajal; 2) põhivara remontide, parenduste ja ümberehituste maksumust jooksval aruandeaastal; 3) varaga seotud eritingimusi (kultuuri- ja arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne); 4) infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 5) vara hävitamiseks vajalike tööde eelarvet; 6) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi tõendavat dokumentatsiooni; 7) muid varaga seotud olulisi andmeid. 8. Linnavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja vajadusel hävitamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui kantakse maha põhivara, mille jääkväärtus on suurem kui 30 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui kantakse maha põhivara, mille jääkväärtus on väiksem kui 30 000 krooni; 3) volitatud asutus, kui kantakse maha linnavara soetamismaksumusega kuni 1000 krooni. § 55. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus, oma pädevuse piires volitatud asutus. 2. Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olnud dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 30 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 30 000 krooni.