Võru Linnavolikogu — Võru linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine — RTL, 187, 750

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punkti 6, Võru Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võru linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri (lisatud). 2. Tühistada Võru Linnavolikogu 14. aprilli 1994. a otsusega nr 94 kinnitatud «Võru linnavarade valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjad». 3. Tühistada Võru Linnavolikogu 11. augusti 1994. a otsus nr 197 «Linnavarade valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjade täiendamine». 4. Tühistada Võru Linnavolikogu 28. detsembri 1995. a otsus nr 552 «Linnavarade valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjade täiendamine». 5. Tühistada Võru Linnavolikogu 14. augusti 1997. a otsus nr. 143 «Linnavarade valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjade täiendamine». 6. Määrus jõustub 1. mail 1998. a. Volikogu esimees Andres MÄEVERE Kinnitatud Võru Linnavolikogu 9. aprilli 1998. a määrusega nr 12 Võru linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev eeskiri sätestab Võru linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, eluruumide erastamise seaduse, mitteeluruumide erastamise seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ning teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 2. Linnavara mõiste 2.1. Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on linna kui avalikõigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, väärtpaberid ning linna varalised õigused ja kohustused. 2.2. Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad linnale, kui seadusest, linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult linnavolikogu otsusel. 4. Linnavara kasutamise otstarve 4.1. Linnavara kasutatakse avalikul otstarbel, linna valitsemise otstarbel või linnale tulu saamiseks. 4.1.1. Avalikul otstarbel kasutatavat linnavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud ja rannad jms. Linnavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ning piirangute avalikustatuse. 4.1.2. Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ja selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valitsemise otstarbel kasutatava linnavarana käsitletakse ka kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik nende põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Linnavalitsus otsustab selle vara üleandmise või võõrandamise vastavalt käesolevale eeskirjale. 4.1.3. Tulu saamiseks kasutatav linnavara on vara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada. 5. Omandiõiguse teostamine 5.1. Omandiõigust linnavarale teostatakse vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega. 5.1.1. Linnavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine. 5.1.2. Linnavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 5.1.3. Linnavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel. 6. Linnavara arvestus ja kontroll 6.1. Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus. 6.2. Linnavara arvestust peavad valdajad, kes esitavad raamatupidamisaruanded vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale korrale. 6.3. Omandiosakond peab linnale kuuluvate kinnistute, eluruumide, avalikul otstarbel kasutatava ja tulu saamiseks kasutatava linnavara kohta arvestust informatsiooni osas, mis ei sisaldu raamatupidamise aruannetes, ning kontrollib nimetatud vara sihipärast kasutamist ja seisundit. 6.4. Linnavarade kasutamise, käsutamise ja valdamise üle teostab kontrolli linnavalitsus. II. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 7. Linnavara omandamine 7.1. Linnavara omandamise tasu eest otsustab: 7.1.1. linnavolikogu, kui: soetatakse kinnisvara; omandatava vallasvara hind ületab 500 000 krooni; 7.1.2. linnavalitsus, kui omandatav vallasvara maksab 50 000 kuni 500 000 krooni; 7.1.3. linnavalitsuse struktuuriüksuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind on alla 50 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse eesmärgipärase tegevuse tagamiseks. 7.2. Testamendijärgse pärandvara või kingi vastuvõtmise, kui see toob endaga kaasa suuremad kohustused kui on asja väärtus, otsustab linnavolikogu. Pärandvara või kingi hindamise korraldab või viib läbi linnavalitsus. Nimetatud vara valdaja määrab linnavalitsus vastavalt käesoleva eeskirja punktile 10.2. 7.3. Riigilt tasuta saadava vara taotlemine ja üleandmine linnale toimub Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud korras ja volikogu otsusel. 7.4. Üldise ostueesõiguse teostamise otsustab linnavolikogu. 8. Linnale varaliste kohustuste võtmine 8.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 8.1.1. linnavolikogu, kui: võetakse laenu; võetakse muid varalisi kohustusi üle 500 000 krooni; 8.1.2. linnavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 500 000 krooni tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. 8.2. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. 9. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 9.1. Riigihankeid korraldab linnavalitsuse määratud isik vastavalt seda tegevust sätestavatele õigusaktidele. 9.2. Hankeleping sõlmitakse linnavalitsuse korralduse alusel. 9.3. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, taotleb linnavalitsus lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogult. III. LINNAVARA VALDAMINE 10. Linnavara valdajad 10.1. Linnavara valdajateks on linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus vastavalt vara otstarbele ja linna või tema asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele. 10.2. Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 11. Linnavara valduse muutmine 11.1. Linnavara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt teisele ilma omandivormi muutmata. 11.2. Linnavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab: 11.2.1. linnavolikogu enam kui 500 000 krooni soetusmaksumusega tervikvara või selle osa ning kinnisvara üleandmisel; 11.2.2. linnavalitsus juhtudel, kui vara soetusmaksumus on 50 000 kuni 500 000 krooni; 11.2.3. linnavalitsuse struktuuriüksus või kohaliku omavalitsuse asutus, kui vara soetusmaksumus on alla 50 000 krooni. 11.3. Vara üleandmine vormistatakse aktiga. 11.4. Linnavara valdaja võib linnale kuuluva asja anda rendi-, hoiu- või muu lepingu alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks. IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 12. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutusse andmine 12.1. Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse kasutusse enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. 12.2. Tulu saamiseks kasutatava vara renditariifid kehtestab linnavolikogu. 12.3. Rendisoodustuste andmise otsustab linnavolikogu. 12.4. Linnavara kasutusse andmise otsustab: 12.4.1. linnavolikogu, kui: linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; linnavara soetusmaksumus ületab 500 000 krooni; 12.4.2. linnavalitsuse struktuuriüksus või kohaliku omavalitsuse asutus, kui kasutusse antav vara on tema valduses; 12.4.3. linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsustata punktide 12.4.1 ja 12.4.2 kohaselt. 12.5. Linnavara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui linnavara võib osutuda vajalikuks linnale muuks otstarbeks või kui vara antakse kasutusse ilma konkursita või rendienampakkumiseta. Määramata tähtajaga lepingu võib lõpetada vastavalt seadustele või lepingule. 13. Linnavara võib kasutusse anda otsustuskorras: 13.1. heategevuslike eesmärkidega mittetulundusühingutele; 13.2. äriühingutele, kus linna osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või linnale kuulub üle 2/3 aktsiate või osakutega määratud häältest; 13.3. kultuuri- ja spordiürituste läbiviimiseks; 13.4. muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel; 13.5. linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 14. Linnavara rendile andmine konkursi korras Linnavara rendile andmine konkursi korras toimub juhul, kui vara kasutamise viis on olulisem parameeter kui renditasu. 15. Linnavara rendile andmine enampakkumise korras 15.1. Linnavara antakse rendile enampakkumise korras, kui renditava vara kasutamise tingimused on üheselt määratavad ja vara rendile andmise otsustamise aluseks on ainult rendi suurus. 15.2. Enampakkumise ettevalmistamine 15.2.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus linnavalitsus kinnitab: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. 15.3. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) rendile antava linnavara nimetus ja asukoht; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise tingimustega ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 5) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 6) vajadusel rendiobjekti kasutusotstarve. 16. Rendilepingu tingimused 16.1. Rendileping peab kajastama järgmist: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus; 5) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) rendimäära muutmise tingimused ja kord; 7) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 8) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 9) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 10) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 11) renditud ruumide allrendile või muul viisil teiste isikute kasutusse andmise tingimused ja kord; 12) muud vajalikud tingimused. 16.2. Rendilepingus võib kajastada: 1) rendile antava vara korrashoiu ja parendamise korra; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel. 17. Alghind 17.1. Alghinnaks on linnavolikogu kehtestatud renditariif. 17.2. Linnavolikogu otsuse alusel alghinda ei määrata või määratakse see tariifsest madalam, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning tariifse alghinna määramise korral võib eeldada enampakkumise nurjumist. 18. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 18.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 18.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviijad ning linnavalitsuse liikmed; 2) rendi- või kommunaalteenuste eest linnale enam kui kaks kuud maksetähtaja möödumisest võlga omavad isikud. 19. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 19.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon või kohaliku omavalitsuse asutus. 19.2. Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. 20. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 20.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada tema volitusi tõendav dokument. 20.2. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Enampakkumisest osavõtjana registreerunule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. 20.3. Pärast punktides 20.1 ja 20.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 20.4. Enampakkumise protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 20.5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu ei tagastata. 20.6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevat korda vajalike muudatustega. 21. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 21.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja postiaadress, füüsilisel isikul passi koopia, juriidilisel isikul äriregistri registrikaardi tõestatud ärakiri; 2) avaldus enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 21.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). 21.3. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 21.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. 21.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korra punkti 20.5 sätteid järgmise erinevusega: 1) enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 22. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 22.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. 22.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 22.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise ettevalmistamisel on rikutud käesoleva eeskirja punktides 15, 17, 18 ja 19 kehtestatud korda; 2) enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 3) enampakkumise võitjaks osutus punktis 18.2 nimetatud isik. 22.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab linnavalitsus võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse linnavalitsus muude asjaolude põhjal. 22.5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 22.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamisest hiljemalt 15 tööpäeva jooksul sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. 22.7. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist viie päeva jooksul. Rendilepingu sõlmimisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha. 22.8. Rendileandja koostab kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimise aluseks oleva korralduse kättesaamist rendilepingu projekti ja annab selle tutvumiseks teisele poolele. Rentnik peab andma oma ettepanekud rendilepingu projekti kohta rendileandjale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kui enampakkumisel saavutatud tingimustel kokkuleppele ei jõuta, sõlmitakse rendileping enampakkumisel teise pakkumise teinud isikuga. 22.9. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 23. Linnavara konkursi korras rendile andmise kord 23.1. Konkursil kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (punkt 21), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 23.2. Lisaks enampakkumise korra punktis 16 nimetatud rendilepingu tingimustele kinnitab linnavalitsus tööle või teenusele esitatavad nõuded ja tingimused. 23.3. Alghinna määramise otsustab linnavalitsus. 23.4. Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama. Osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse linnavalitsus. 24. Konkursi läbiviimise kord 24.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 24.2. Pakkumise esitamise tähtaeg määratakse sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust. 24.3. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse osutamisel või muude tingimuste kohta, siis selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. 24.4. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 24.5. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos oma otsusega linnavalitsusele kinnitamiseks. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. 25. Konkursi tulemuste kinnitamine 25.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning pakkumise vastavust esitatud nõuetele. 25.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud nõuetele. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. 25.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva eeskirja punktis 22.3 ettenähtud juhtudele, kui esitatud pakkumised ei vastanud ettemääratud tingimustele. V. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 26. Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teise isiku omandisse. 26.1. Linnavara võõrandatakse, kui: 26.1.1. vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ei ole võimalik, põhjendatud või selle kasutamine linna omandis olevana on ebaotstarbekas; 26.1.2. vara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 26.1.3. muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 26.2. Linnavara võõrandamise otsustab: 26.2.1. linnavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara soetusmaksumus on suurem kui 500 000 krooni; 2) võõrandatav vara on kinnisvara või ettevõtte tervikvara; 3) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle soetusmaksumus on suurem kui 200 000 krooni; 4) vara võõrandatakse tasuta või hetke turuväärtusest madalama hinna eest ja sellise vara soetusmaksumus on suurem kui 50 000 krooni; 5) linnavara antakse üle linna osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või suurendamiseks; 26.2.2. linnavalitsus, kui võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ületa 500 000 krooni; 26.2.3. linnavalitsuse struktuuriüksus ja kohaliku omavalitsuse asutus, kui võõrandatakse vara, mille soetusmaksumus on alla 50 000 krooni. 27. Linnavara võõrandatakse kas otsustus-, enampakkumis- või erastamiskorras. 28. Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 28.1. võõrandatava vara soetusmaksumus ei ole suurem kui 10 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 28.2. võõrandatava vara väärtus võib oluliselt väheneda enne enampakkumise lõpuleviimist; 28.3. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 28.4. heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele. 29. Kui enne linnavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see käesoleva eeskirja punktis 32 ettenähtud alustel. Hindamist korraldab linnavalitsus. 30. Linnavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. Järelmaksuga müügi korral määrab linnavalitsus kindlaks ka lepingu täitmise tagatised. 31. Linnavara müük enampakkumise korras 31.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitatakse: 1) enampakkumise tingimused ja viis; 2) alghind; 3) enampakkumise läbiviija; 4) ostu-müügilepingu tingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus; 6) järelmaksu rakendamise võimalus. 31.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) alghind, järelmaksu rakendamise võimalus, enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha; 6) müüja pangarekvisiidid. 31.3. Punktis 31.1 nimetatud tingimused koostab ja kuulutuse avaldamise tagab linnavalitsus. 32. Linnavara enampakkumise alghind 32.1. Alghinna määrab kas linnavolikogu, linnavalitsus, linnavalitsuse struktuuriüksus või kohaliku omavalitsuse asutus tulenevalt käesoleva eeskirja punktist 26.2. 32.2. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 32.2.1. eksperdi hinnang; 32.2.2. vara eeldatav turuväärtus; 32.2.3. vara eri lised omadused. 32.3. Alghinda ei pea määrama teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. 33. Enampakkumises osalevate isikute ring 33.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole seadusega keelatud. 33.2. Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad ja linnavalitsuse liikmed). 34. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine 34.1. Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva eeskirja punktidega 19--23. 34.2. Enampakkumise läbiviija määrab linnavalitsus. 35. Vara võõrandamise enampakkumise tulemuste kinnitamine 35.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. 35.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 35.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel rikuti selleks ettenähtud korda; 3) enampakkumises osales punktis 33.2 nimetatud isik. 35.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. 35.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus. 36. Ostu-müügilepingu sõlmimine 36.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus seadusega ettenähtud korras. 36.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast linnavalitsuse korralduse tegemist. Pärast linnavalitsuse korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Ostu-müügileping sõlmitakse 20 päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. 36.3. Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 36.4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu tähtaegsel mittesõlmimisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 36.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 37. Linnavara erastamine 37.1. Linnavara erastamine toimub erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 37.2. Linnavara erastamise aluseks on linnavolikogu kinnitatud erastamisprogramm (erastamisnimekiri). 38. Müügi väljakuulutamine 38.1. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes seadusega kehtestatud tähtaega arvestades. 38.2. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord ja panga rekvisiidid; 6) erastamise läbiviija. 38.3. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostumüügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. VI. LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 39. Linnavara mahakandmine 39.1. Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 39.2. Mahakandmiseks aluse tekkimisel on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, soetusmaksumus ja mahakandmise põhjus. 39.3. Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara soetusmaksumus on suurem kui 500 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara soetusmaksumus on väiksem kui 500 000 krooni; 3) linnavalitsuse struktuuriüksus ja kohaliku omavalitsuse asutus, kui maha kantakse vara soetusmaksumusega alla 50 000 krooni. 39.4. Alla 50 000 krooni soetusväärtusega vara kantakse maha aktiga, mille kinnitab linnapea või kohaliku omavalitsuse asutuse juht. 40. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 40.1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus. 40.2. Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 100 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 100 000 krooni.