Saue Vallavolikogu — Saue valla ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 183, 728

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punktist 27, Saue Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Saue valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Avaldada Saue valla ehitusmäärus Riigi Teataja Lisas. 3. Käesolev määrus jõustub 4. mail 1998. a. Volikogu esimees Indrek TIIDEMANN Kinnitatud Saue Vallavolikogu 23. aprilli 1998. a määrusega nr 5 Saue valla ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva ehitusmäärusega (edaspidi määrus) täpsustatakse planeerimis- ja ehitusseadusega ja sellega kaasnevate teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamist. Määrus on aluseks planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusala korraldamisel Saue valla territooriumil. 2. Määrus sätestab Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni ja Saue Vallavalitsuse ülesannete jaotuse, pädevuse ja kohustused. 3. Saue valla planeerimis- ja ehituspoliitika kujundamisel kuulub vallavolikogu ainupädevusse üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine, detailplaneeringute kehtestamine ja tühistamine ning muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine. 4. Saue valla planeerimis- ja ehituspoliitika kujundamisel kuulub volikogu maa- ja planeeringute komisjonile nõuandev, ettevalmistav ülesanne. Komisjoni pädevus kehtestatakse komisjoni põhimäärusega. 5. Saue valla ehituspoliitika elluviijaks on vallavalitsus, kelle pädevuses on planeeringute ja nende lähteülesannete koostamine, planeeringute koostamise korraldamine ja koordineerimine, avalikustamine ning muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine. II. PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALAL TEGUTSEMINE 6. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusala korraldamisel on Saue valla kui omavalitsusüksuse pädevuses: 1) maakasutuse ja ehitustegevuse aluseks olevate planeeringute tagamine; 2) kõigi isikute huvide arvestamine ja vajalike kooskõlastuste tagamine planeeringute koostamisel; 3) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 4) ehitusjärelevalve korraldamine. 7. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalal ettevõtjana tegutsemise õiguspädevus on määratud Eesti Vabariigi õigusaktidega. 8. Ehitise omaniku kohustused sätestavad planeerimis- ja ehitusseadus ning Saue valla heakorra eeskiri. 9. Ehitusprojektid, millele taotletakse ehitusluba, peavad olema koostatud vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavate nõuetega. 10. Valla munitsipaalehitiste projekteerimisel ja ehitamisel täidab tellija funktsioone vallavalitsus. Planeeringute ja ehitusprojektide koostaja ning ehitustööde teostaja leitakse vastavuses riigihangete seadusega, ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirjaga ja riigihanke pakkumiste esitamise tähtaegadega. 11. Kinnisasja sundvõõrandamise taotluse üld- või detailplaneeringute elluviimiseks esitab kinnisasja omanikule vallavolikogu, sundvõõrandamise korraldab vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele vallavalitsus. 12. Kinnisasjale üld- või detailplaneeringu kehtestamisega kitsenduste ja piirangutest teavitamise kinnisasja omanikule tagab vallavalitsus. Kitsendustest tuleneva hüvituse tasuja määratakse vallavolikogu poolt. 13. Omavolilise ehitise likvideerimise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise tähtaja määrab vallavolikogu. Tähtaja eiramisel ehitise omaniku poolt korraldab vallavalitsus selle likvideerimise omaniku kulul. 14. Avariiohtliku ehitise avariiohu kõrvaldamise tähtaja määrab vallavalitsus. Tähtaja eiramisel ehitise omaniku või ehitusettevõtja poolt kõrvaldab vallavalitsus avariiohu omaniku kulul. 15. Ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimist korraldab vastavalt ehitistega toimunud avariidest teatamise ja nende tehniliste põhjuste uurimise korrale vallavalitsus. 16. Vastavalt vajadusele on vallavalitsusel õigus koostada, kehtestada, muuta või tühistada projekteerimis- ja ehitusala reguleerivaid ja täpsustavaid eeskirju ning selgitavaid juhendeid. 17. Ehitusnõuniku ja arhitekti kohustused ja õigused määratakse vastavalt ametijuhendile. (1) Ehitusnõuniku pädevus: 1) üldine ehitusjärelevalve vallas; 2) valla ehitusregistri pidamine ja andmete edastamine maakonna ehitusregistrile; 3) ehitus-, lammutus-, kaevetööde-, haljastus- ja kasutusloaga seotud tingimuste ettevalmistamine, ettepanekute tegemine vallavalitsusele nende lubade väljaandmise, peatamise ja tühistamise kohta; 4) ehitustööde lõppemisel ehitise omaniku taotlusel ehitise ülevaatuse korraldamine ja ülevaatuse akti koostamine. Ülevaatuse akt peab olema allkirjastatud tervisekaitse, päästeameti ja keskkonnakaitse riiklike inspektorite poolt; 5) järelevalve ehitise kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise üle; 6) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise läbiviimine; 7) ettepanekute tegemine valla projekteerimis- ja ehitusala reguleerivate ja täpsustavate eeskirjade ja selgitavate juhendite kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 8) ehitise dokumentatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimine, dokumentide vastuvõtmine omanikelt ja üleandmine vallavalitsuse arhiivi; 9) haldusõiguserikkumiste aktide koostamine. (2) Vallaarhitekti pädevus: 1) planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete koostamine ja vallavalitsusele otsustamiseks esitamine; 2) projekteerimistingimuste koostamine; 3) ühekordsete projekteerimislubade väljaandmine; 4) valla munitsipaalehitiste projekteerimise lähteandmete kogumine, koostamine ja vallavalitsusele otsustamiseks esitamine; 5) vajadusel projektidele ekspertiisi korraldamine vastavalt seadusele; 6) algatatud planeeringute eesmärkide tutvustamise korraldamine kohalikes teabevahendites; 7) kirjalike teadete saatmine planeeringualale jääva kinnisasja omanikele, kui planeering toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutumise; 8) planeeringute tutvustamiseks avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 9) planeeringute koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamine asjasthuvitatud isikutele; 10) hoone välisilme muutmise, maapealsete elektri- ja sideliinide ning nende kandjate ja valgustusseadmete ülesseadmise lubade väljaandmine kooskõlastatult vallavalitsusega; 11) piirdeaedade kooskõlastamine; 12) haldusõiguserikkumiste aktide koostamine. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 18. Valla planeeringud jagunevad: 1) üldplaneering; 2) detailplaneering. 19. Valla üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või valla osade kohta. 20. Valla üldplaneeringuga määratakse valla tiheasustuse ja hajaasustuse piirid ning detailplaneeringu kohustusega alad hajaasustuses. 21. Valla üldplaneeringuga tagatakse keskkonnaseisundist, territoriaalmajanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast lähtuvad valla arengusuunad. 22. Vallavolikogu ainupädevuses üld- ja detailplaneeringu algatamisel, koostamisel ja tühistamisel on: 1) üldplaneeringu koostamise algatamine ja finantseerimise otsustamine; 2) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 3) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 4) korralise ülevaatuse tulemuste alusel senikehtivate planeeringute kehtima jätmine või selle muutmise algatamine; 5) muinsuskaitsealade kinnitamine ja kultuurimälestiste kaitse vajaduste ettepanekute tegemine vastavalt muinsuskaitseseadusele; 6) keskkonnakaitseliste alade kinnitamine vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele; 7) ettepanekute tegemine maavanemale maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui see on vastuolus valla kehtiva üldplaneeringuga või riivab valla seaduslikke õigusi. 23. Vallavalitsuse pädevuses valla üld- ja detailplaneeringu osas on: 1) planeeringukavatsusest ning juba algatatud planeeringust teatamine maakonna- ja kohalikus ajalehes ning planeerimis- ja ehitusseaduses ettenähtud juhtudel vastavate isikute informeerimine; 2) senikehtivate planeeringute ülevaatamise korraldamine; 3) planeeringu lähteandmete kogumine, koostaja leidmine ja temaga lepingu sõlmimine; 4) planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse tagamine asjasthuvitatud isikutele; 5) planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kehtestamine; 6) avalikule väljapanekule eelnevate kooskõlastuste, ekspertiiside tagamine ja järelevalve teostajalt heakskiidu saamine; 7) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine; 8) avaliku väljapaneku ajal ja avalikul arutelul tehtud ettepanekute läbivaatamine ja neile vastamine; 9) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu esitamine volikogule kehtestamiseks pärast maavanema heakskiidu saamist; 10) planeeringu kehtestamisest teatamine maakonna- ja kohalikus ajalehes; 11) isikute, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, teavitamine planeeringu kehtestamisest planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevas korras ja tähtaegadel; 12) kahjude hüvitamise ja kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 13) koostöö maavalitsuse, naaberomavalitsuste ja teiste huvitatud isikutega. 24. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele Laagris, Ääsmäel ja Hüürus ning valla või vallaosa üldplaneeringuga kehtestatud detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. 25. Hajaasustuses on detailplaneeringu koostamine kohustuslik järgmistele objektidele: 1) suvila- või aianduskooperatiivi/ühistu maa-ala; 2) ühepereelamute grupi maa-ala, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud hoonest, mille omavaheline kaugus on alla 100 meetri; 3) eraldiseisev rida- või sektsioonelamu, spordikompleks, kämping, motell, tootmishoone, laohoone koos nende juurde kuuluva teenindusmaaga; 4) väljaspool asulat asuv mõisakompleks koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga. 26. Kuni üldplaneeringu kooskõlla viimiseni planeerimis- ja ehitusseadusega üldplaneeringule püstitatud nõuetega määratakse detailplaneeringu kohustusega alad hajaasustuses vallavolikogu otsusega. IV. PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALASE TEGEVUSEGA SEOTUD TINGIMUSED, LOAD, NÕUSOLEKUD JA TEATISED 27. Tiheasustuses on projekteerimise ja uute kinnistute moodustamise ning olemasolevate kinnistute piiride muutmise aluseks kehtestatud detailplaneering. 28. Hajaasustuses on uute hoonete ja olemasolevatele juurdeehitiste projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel. 29. Projekteerimistingimused kehtivusega kaks aastat väljastab vallavalitsus kinnisasja omanikule nelja nädala jooksul taotluse esitamisest. 30. Kehtestatud detailplaneeringu täpsustamiseks võib väljastada täpsustavaid projekteerimistingimusi. Tingimused väljastatakse kinnisasja omanikule nelja nädala jooksul taotluse esitamisest. Kui selle aja möödumisel täpsustavaid projekteerimistingimusi ei väljastata, on projekteerimise aluseks ala kohta kehtestatud detailplaneering. 31. Saue Vallavalitsuse korraldusega antakse: 1) luba ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks kooskõlas ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korraga; 2) ehitusluba, lammutusluba ning valminud ehitistele ja rajatistele kasutusluba, samuti peatatakse, tühistatakse või ennistatakse eelnimetatud lubade kehtivus; 3) luba kaevetööde tegemiseks; 4) nõusolek väikehoone ehitamiseks; 5) nõusolek ehituslikult lihtsa või väikese ehitise lammutamiseks; 6) nõusolek hoonete fassaadi- ja värvilahenduste ning hoonete sisemiste mittekandevseinte muutmiseks, teisaldatavate ehitiste (kioskid, paviljonid) ja väikevormide (piirdeaiad, pingid, kuulutustahvlid jm) paigaldamiseks. 32. Punktis 31 nimetatud lubade ja nõusolekute taotlejale teatatakse otsusest hiljemalt kahe nädala jooksul vastavasisulise kirjaliku taotluse saamisest. 33. Ehitusloa andmisest on õigus keelduda või luba tühistada juhul, kui projekteerimisel või ehitamisel on rikutud kehtivate õigusaktide nõudeid. 34. Ühekordse projekteerimisloa ehitusprojekti koostamiseks väljastab erihariduseta isikule vastavalt ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimustele ja korrale vallaarhitekt. 35. Ehitusloa andmisele eelnevate ehitusprojekti keskkonna- ja ehitusekspertiiside vajaduse otsustab vastavalt ehitusprojektide ekspertiisi tegemise korrale ja keskkonnaohtlike ehitiste nimekirjale ehitusnõunik. 36. Saue Vallavalitsus otsustab lubade andmisele eelnevate dokumentide ja kooskõlastuste vajaduse vastavalt ehitamise dokumenteerimise nõuetele. 37. Ehitusjärelevalvet valla territooriumil planeerimis- ja ehitusseaduse mõistes korraldab vallavalitsus ning teostab ehitusnõunik. 38. Omavoliliselt püstitatud ehitistele ehitusloa või kasutusloa andmise või sellest keeldumise otsuse teeb volikogu. 39. Ehitusalased teenustasud kinnitab vallavolikogu. 40. Ehitustööde tegija informeerib vallavalitsust kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist kirjaliku teatisega. 41. Õiguse andmine ehitustööde tegemiseks või juhtimiseks ehitise omanikule ning omanikujärelevalve teostaja kinnitamine toimub ehitusloaga vastavalt ehituse järelevalve korrale. V. EHITUSMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, MUUTMINE, KEHTIVUS JA VASTUTUS 42. Ehitusmääruse võtab vastu ja seda muudab vallavolikogu. 43. Ehitusmäärus ja selles tehtud muudatused jõustuvad vallavolikogu määratud päevast. 44. Kõigis käesoleva ehitusmäärusega reguleerimata küsimustes juhinduvad vallavolikogu, vallavalitsus ning teised juriidilised ja üksikisikud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 45. Käesoleva määruse nõuete mittetäitmine või rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.