Oru Vallavolikogu — Oru valla põhimääruse kinnitamine — RTL, 177, 691

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragragvi 22 lõikest 9, Oru Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Oru valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Oru Vallavolikogu 17. märtsi 1994. a määrus nr 11 «Oru valla põhimääruse kinnitamine» ja 11. aprilli 1996. a määrus nr 14 «Omavalitsusametnike sotsiaalsed garantiid». 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Vallavolikogu esimees Priit UUS Kinnitatud Oru Vallavolikogu 25. veebruari 1998. a määrusega nr 31 Oru valla põhimäärus I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Oru valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. § 2. Oru valla kohalik omavalitsus (1) Oru valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Oru valla kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Oru valla omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kohustus; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Oru valla kui omavalitsuse õiguslikud alused (1) Oru vald kohaliku omavalitsusüksusena tegutseb lähtudes põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Oru vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Oru vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (4) Oru vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja sümboolika. (5) Oru valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud omavalitsusüksuse õigusaktidega sätestatud korras. § 5. Oru valla omavalitsusorganid Oru valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu -- omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus -- volikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatud täitevorgan. § 6. Oru valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Oru valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, on korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist; 7) teede ja tänavate korrashoidu; 8) elanikkonna turvalisust. (2) Oru valla ülesandeks on samuti valla omandis oleva koolieelse lasteasutuse, põhikooli, raamatukogu, tervishoiuasutuste ning muude kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Oru vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Oru vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Oru valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Oru valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja lepingud. (2) Oru valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. § 8. Oru valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Oru valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Oru valla omavalitsusorganid võivad vallavolikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. § 9. Oru valla sümbolid (1) Oru vallal on oma vapp ja lipp, mis tuleb kooskõlastada, kinnitada ja registreerida vastavalt seadusele. Vapi kirjeldus on toodud põhimääruse lisas 1. (2) Vapi ja lipu kasutamist reglementeerib kooskõlas seadusega volikogu poolt kehtestatud vastav kord. § 10. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Oru valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsusorganite ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. II peatükk ORU VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS § 11. Oru valla piir (1) Oru valla piir (sh merepiir) koos kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. (2) Oru valla piiride muutmine toimub pärast vallaelanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades. (3) Oru valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksusega. (4) Oru valla piir tähistatakse Keila­Haapsalu, Tallinn­Haapsalu ja Nigula­Nõva maanteel. § 12. Valla administratiivkeskus Valla administratiivkeskus on Linnamäe küla. III peatükk ORU VALLA ELANIK § 13. Vallaelaniku mõiste Oru valla elanik on isik, kellel on valla elanike registri järgi alaline elukoht Oru vallas. § 14. Vallaelaniku valimisõigus Oru valla täisealisel elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. § 15. Muude isikute õiguslik seisund Oru vallas Valla territooriumil viibivatel muudel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Oru valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV peatükk VALLAVOLIKOGU § 16. Oru valla esinduskogu (1) Vallavolikogu on Oru valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (5) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel vallavalitsuse moodustamise ja tegevuse korra ning pädevuse. § 17. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt, kes on valimise päeval vähemalt 18-aastased, elavad püsivalt Oru vallas ja on Oru vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike registrisse, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogu valimisteks moodustatakse üks valimisringkond. (3) Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. § 18. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määrades ja korras. (6) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. (7) Volikogu liikmed ei osale hääletamisel küsimustes, mille suhtes neil on huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse mõistes. § 19. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist Oru vallas; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surmaga. § 20. Vallavolikogu liikme volituste peatumine Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. § 21. Vallavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. (2) Vallavolikogu asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. (3) Valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. (4) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui esimene kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomsjon. (6) Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkel. (7) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (8) Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 22. Vallavolikogu ainupädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 9) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime andmiseks või muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamine; 11) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkonna ühtse numeratsiooni ning valimisringkonna mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni moodustamine; 13) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 15) vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning vallavalitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 16) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalituse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele; 17) vallavalitsuse liikmetele ja valla avalikele teenistujatele töötasu määramine; 18) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 19) volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 20) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 21) valla esindamise korra kehtestamine; 22) külavanema valimise korra kehtestamine; 23) Lääne Maakohtu kaasistujate valimine; 24) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindajate valimine; 25) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 27) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 28) detailplaneeringu tühistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine. (2) Teiste, seadusega kohalike omavalitsusorganite pädevusse antud küsimuste lahendamise võib vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele. § 23. Vallavolikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. (2) Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. (3) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjonide liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. (4) Volikogu asjaajamist korraldab vallavolikogu sekretär. § 24. Vallavolikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab vallavolikogu vastavalt seaduse, põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 8) täidab seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. § 25. Vallavolikogu esimehe, aseesimehe ja sekretäri valimise kord (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (5) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (9) Vallavolikogu aseesimehe ja sekretäri valimine toimub analoogselt pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. § 26. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ning teisi alatisi komisjone. (2) Alatised komisjonid moodustatakse probleemvaldkonniti omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamiseks ja lahendusteede leidmiseks. Ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vallavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine, nende lahendamiseks tegevuskavade väljatöötamine ja vajadusel vallavolikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine vallavolikogu määruste ja otsuste kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonidel on õigus algatada vallavalitsuse eelnõusid ja teha ettepanekuid vallaeelarve projekti kohta. (4) Komisjonide pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjonide põhimäärusega. (5) Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu poolthäälteenamusega. (6) Komisjonid moodustab ja nende esimehed valib vallavolikogu oma liikmete hulgast. Komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema vallavolikogu liikmed. (7) Komisjoni koosseisu kinnitab komisjoni esimehe esildisel vallavolikogu. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab vallavalitsus. (8) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (9) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (10) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (11) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse hetkest. (12) Komisjoni liikme (v.a komisjoni esimees) tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. § 27. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse ja komisjoni põhikirjas sätestatud korras. (4) Revisjonikomisjoni liikmete tagasikutsumine, samuti uute liikmete valimise ja komisjoni koosseisu otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. (5) Revisjonikomisjon kontrollib vastavalt revisjonikomisjoni tööplaanile ja revisjonikomisjoni otsusele: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu otsustele ja määrustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla sõlmitud lepingute täitmist; 4) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (6) Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma töös vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 28. Vallavolikogu eestseisus (1) Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees vajaduse korral kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed, vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. (2) Eestseisuse otsused vallavolikogu päevakorra eelnõu koostamisel on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. § 29. Vallavolikogu sekretär Vallavolikogu sekretär: 1) protokollib vallavolikogu istungeid; 2) korraldab vallavolikogu istungite ettevalmistamist; 3) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) tagab vallavolikogu asjajamise korraldamise; 5) korraldab volikogu kirjavahetust. § 30. Vallavolikogu fraktsioonid (1) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. (2) Iga volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (3) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu poolt kehtestatud korra ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. (4) Fraktsiooni õigused kehtestatakse reglemendiga. § 31. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja vähemalt kaks korda kvartalis. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise volikogu istungi vallavalitsuse või 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Volikogu kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmetele välja kutse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused koos otsuseprojektiga. (5) Volikogu liikme kohalolek fikseeritakse volikogu liikme allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. § 32. Volikogu töökord ja otsustuste tegemine (1) Vallavolikogu tööd korraldab ja istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorra projektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda poolthäälteenamusega. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui on vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ning volikogu töökorras sätestatud korras istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (6) Volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (7) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (8) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. (9) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (10) Volikogu otsuseid tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6--10, 13, 14 ja 16 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (11) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla vallavolikogu istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja) ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 33. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamus. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või komisjoni esimehe vabastamise. (4) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotuse tõttu. § 34. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 35. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse vallavalitsuses ja valla raamatukogus. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldadakse Riigi Teataja Lisas ja nad jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. (3) Volikogu määrused jõustuvad 14. päeval pärast vastuvõtmist või määruses sätestatud tähtajal. (4) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ja need tuleb saata täitjale ning asjaosalistele. (5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (6) Volikogu määrused ja otsused ning protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (7) Volikogu õigusaktides ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. § 36. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollivad volikogu revisjonikomisjon ja vallavalitsus. (2) Igal volikogu liikmel on õigus esitada järelepärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. (4) Vastus järelepärimisele tuleb esitada kirjalikult ühe kuu jooksul. (5) Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistidega ning esitab selle kinnitamiseks vallavalitsuse istungil. Vastusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. § 37. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või arvates riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat; ei ole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V peatükk VALLAVALITSUS § 38. Vallavalitsus (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Oru vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavalitsus. § 39. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 40. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Oru valda ja Oru Vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esitab vallavalitsusele kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 7) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanemat võib asendada üksnes vallavalitsuse liige. (3) Kui isik, kes on vallavanema asendajaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korra alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. (5) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. § 41. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, ametikoha järgi vallasekretär ja kolm liiget. (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (5) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. (6) Vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. § 42. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused päevast, mil vallavalitsuse liikmetest on ametisse nimetatud pärast vallavanema valimist veel vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Vallavalitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui vallavolikogu avaldab vallavalitsuse liikmetele umbusaldust. (4) Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele vallavalitsuse liikmetest, täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi, (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad uuele vallavalitsusele volituste andmiseni käesoleva paragahvi lõikes 1 sätestatud korras. (5) Kui osa vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. § 43. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust käesoleva põhimäärsuse paragrahvis 51 sätestatud korras. § 44. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 41 sätestatud korras. § 45. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 4) esindab vallavolikogu sätestatud korras valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 46. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (3) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. (6) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. § 47. Vallasekretär (1) Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse paragrahvides 41, 42, 43 ja 44 vallavalitsuse liikme kohta sätestatu. (2) Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt, omab juristi kvalifikatsiooni või tunnistust vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. (3) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ning töö avalikustamist seaduses sätestatud korras; vastutab õigustloovate aktide ärakirjade saatmise eest õiguskantslerile ja Riigi Teataja Lisas avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; 3) kindlustab volikogu ja selle komisjonide tehnilise teenindamise; 4) esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 5) hoiab valla vapipitsatit; 6) kinnitab valijate nimekirja; 7) teostab seadusega lubatud korras notariaaltoiminguid; 8) täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. (4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. (5) Vallasekretäri sotsiaalsed garantiid on sätestatud paragrahvis 51. VI peatükk VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS § 48. Valla asutused ja nende moodustamise kord (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutus on vallakantselei, mis teostab avalikku võimu; 2) haridus-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Vallakantselei on valla ametiasutus, mille põhiülesandeks on vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Vallavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning vallavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb vallakantselei koostöös vallavolikogu sekretäriga. (3) Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavalitsus. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Ametiasutuse juht nimetatakse ametisse vastavalt avaliku teenistuse seadusele. (4) Valla asutusel on oma eelarve. § 49. Oru valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Valla ametnik on vallakantselei koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (5) Abiteenistuja on vallakantselei koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Vallaametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud paragrahvis 51. (8) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Oru valla õigusaktides sätestatud korras. § 50. Külavanem (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem. (2) Külavanema valimise korra kehtestab vallavolikogu. (3) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (4) Külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. § 51. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid (1) Vallavolikogu poolt ametisse valitavatele (vallavolikogu esimees, vallavanem) ja nimetatavatele isikutele (vallavalitsuse liikmed, v.a vallasekretär) makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses, kui nad on töötanud vastaval ametikohal vähemalt ühe aasta ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) isiku algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Lõikes 1 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel, v.a lõike 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks. (3) Vallasekretäri teenistusest vabastamisel vallavanema algatusel makstakse hüvitust, kui ta on töötanud oma ametikohal kokku vähemalt kolm viimast aastat: 3 kuni 6 aastat -- kolme kuu ametipalga ulatuses; 6 kuni 10 aastat -- nelja kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta -- kuue kuu ametipalga ulatuses. (4) Lõigetes 1 ja 3 ettenähtud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla vabast jäägist. (5) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3 kuni 6 aastat -- kahe kuu ametipalga ulatuses; 6 kuni 10 aastat -- kolme kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta -- nelja kuu ametipalga ulatuses. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3 kuni 6 aastat -- ühe kuu ametipalga ulatuses; 6 kuni 10 aastat -- kahe kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta -- kolme kuu ametipalga ulatuses. (7) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust ühe kuu ametipalga ulatuses. (8) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (9) Lõigetes 7 ja 8 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (10) Lõikes 8 ettenähtud toetust makstakse lõikes 9 sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral riikliku matusetoetuse summa ulatuses. (11) Lõigetes 5 kuni 8 ettenähtud hüvitused ja toetus makstakse välja vabast jäägist. VII peatükk VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 52. Oru valla eelarve sisu (1) Oru vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 53. Oru valla eelarve tulud ja kulud (1) Oru valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Oru valla kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 54. Oru valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Oru valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Oru valla arengukava ja vallavolikogu otsustusi arvestades vallavalitsus. (3) Vallavalitsus esitab eelarveprojekti vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (4) Eelarveprojektile lisatakse: 1) eelarveprojekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavate tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed ületulevate (enne elarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta järgi; 3) vallavolikogu komisjonide ja vallaasutuste ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarveprojektis koos mittearvestamise põhjuse äranäitamisega. (5) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud vallaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajatel lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle koha pealt ära kuulata vallavolikogu vastava komisjoni ja vallavalitsuse arvamus. (6) Oru valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks. (7) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. (8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (9) Kui valla eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (10) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. (11) Valla eelarve avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele. § 55. Oru valla eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada vallavalitsus, vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest või vallavolikogu fraktsioon. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nende ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastava komisjoni ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks valla eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 54 koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 56. Oru valla eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 15. märtsiks vallavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist. § 57. Oru valla kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. (4) Vallavolikogu kehtestatud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse maksumääruses seaduse alusel. § 58. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII peatükk VALLAVARA § 59. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Oru vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadustest ja õigusaktidest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. IX peatükk ORU VALLA ARENGUKAVA § 60. Oru valla arengukava mõiste (1) Oru valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse igal aastal. (3) Valla arengukava kinnitab vallavolikogu pärast kava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras kui valla omavalitsusorganite õigusaktide ja istungite protokollid. § 61. Oru valla kultuuriväärtuste kaitse (1) Oru valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriunil asuvate mistahes isiku omaduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Oru vald kui kohalik omavalitsusüksus korraldab valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset õigusaktidega sätestatud korras. § 62. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi uurimise ja keskkonnaekspertiiside tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras valla omavalitsusorganitel õigus kitsendada omandi käsutamist ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. X peatükk VÄLISSUHTED § 63. Oru valla välissuhted (1) Oru vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Oru valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. (4) Suhtlemine teiste riikide omavalitsustega ja nende ühendustega võib toimuda omavalitsusorganite või nende määratud esinduste kaudu. (5) Oru valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste ja isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused Oru vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. XI peatükk ORU VALLA ÕIGUSAKTID § 64. Oru valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavanem annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. § 65. Oru valla õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Oru valla territooriumil. (2) Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded: 1) vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid peavad olema avalikustatud ja kättesaadavad kõigile isikutele Oru Vallavalitsuses vallasekretäri juures; 2) avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks; 3) vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (3) Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid jõustuvad üldjuhul sätestatud tähtaegadel ning need saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. (5) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, vallavanema äraolekul tema asendaja. (6) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavolikogu sekretär. (7) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse sekretär. (8) Valla omavalitsusorganite õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse vastavalt seadusele vallakantseleis ja kuuluvad alalisele säilitamisele. § 66. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike nõudel on õigus algatada vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus. (2) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus probleemi ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. (4) Õigusaktide vastuvõtmine, muutmine või tühistamine võetakse arutusele vallavolikogu või vallavalitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle saabumist. § 67. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult ja valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu ja valitsus jätavad antud õigusaktid muutmata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XII peatükk PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 68. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Oru valla põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval.