Valga Linnavolikogu — Valga linnavara eeskirja kinnitamine — RTL, 173, 682

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punkti 6, Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Valga linnavara eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks järgmised linnavolikogu õigusaktid: 2.1. Valga Linnavolikogu 26. oktoobri 1994. a määrus nr 8 «Valga linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alused»; 2.2. Valga Linnavolikogu 8. detsembri 1995. a määrus nr 15 «Valga Linnavolikogu 26. oktoobri 1994. a määruse nr 8 «Valga linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alused» osaline muutmine». 3. Valga Linnavalitsusel esitada 1. maiks 1998. a linnavolikogule määruse eelnõu riigihangete teostamise korra kehtestamise kohta. 4. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas ning panna tutvumiseks välja Valga Keskraamatukogu lugemissaalis. 5. Määrus jõustub 1. juunil 1998. a. Volikogu esimees Ene KULASALU Lisa Valga Linnavalitsuse 22. aprilli 1998. a määrusele nr 5 Valga linnavara eeskiri I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk (1) Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Valga linna omandis olev vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 2628, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356), Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) ning muude Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. § 2. Linnavara mõiste (1) Linnavara käesoleva eeskirja tähenduses on Valga linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. (2) Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu ning varalised õigused kuuluvad linnale, kui seadustest ja linnavolikogu õigusaktidest ei tulene teisiti. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult linnavalitsuse otsuse alusel. § 4. Linnavara kasutamise otstarve Linnavara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) linna valitsemise otstarbel; 3) linnale tulu saamiseks. § 5. Avalikul otstarbel kasutatav linnavara (1) Avalikul otstarbel kasutatavat linnavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud jms. (2) Avalikul otstarbel kasutatava linnavara kasutamise tingimused määratakse kindlaks linnavolikogu kinnitatud üldplaneeringuga ning teiste linnavolikogu õigusaktidega. (3) Linnavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava linnavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. § 6. Valitsemise otstarbel kasutatav linnavara (1) Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava linnavarana käsitatakse kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Linnavalitsus otsustab selle üleandmise teis(t)ele käesoleva eeskirja paragrahvi 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatu(te)le või see võõrandatakse käesoleva eeskirja IV osas sätestatud korras. § 7. Tulu saamiseks kasutatav linnavara (1) Linnavara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (2) Tulu saamiseks kasutatava vara kasutamiseks koostab linnavalitsus nimetatud linnavara majandamise kava, mis esitatakse linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt koos linnaeelarve projektiga. § 8. Linnavara valitsemine ja valdamine (1) Linnavara valitsejad on: 1) linnavolikogu; 2) linnavalitsus; 3) linna asutus. (2) Linna asutus on linnavara valitsejateks linnavalitsuse poolt nende kasutada antud vara suhtes. (3) Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla linnavara kasutajaks. (4) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. (5) Linnavara jaotuse ja üleandmise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu(te) kasutusest teis(t)ele otsustab linnavalitsus. (6) Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registri pidajale. (7) Linnavalitsus määrab struktuuriüksused, kelle valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 9. Linnavara arvestus ja linnavara register (1) Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus. (2) Linnavara kohta peetakse linnavara registrit vastavalt andmekogude seadusele. Linnavara registri pidajaks on linnavaraamet. (3) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna asutus on kohustatud tagama linnavara arvestuse pidamise. Linnavara koosseisus toimunud muudatustest teatatakse registripidajale järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida. II. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 10. Linnavara omandamise põhimõtted (1) Linnavara omandatakse linnaelanike huvides. (2) Linnavara omandamise tasu eest olemasoleva eelarve piires otsustab: 1) linnavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 200 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara hind ületab 50 000 krooni, kuid ei ületa 200 000 krooni; 3) linna asutuse juht eelarvega tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. (3) Ostueesõiguse teostamise olemasoleva eelarve piires otsustab linnavolikogu või linnavalitsus lähtudes käesoleva eeskirja paragrahvi 10 lõike 1 punktidest 1 ja 2. Ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. Kui ostueesõiguse teostamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, peab linnavalitsusele ostueesõiguse teostamiseks loa andma linnavolikogu. (4) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud pärandi või linnale kingitud kingi vastuvõtmise linnavolikogu. (5) Linnale pärandatud pärandvara ja linnale kingitud kingi kasutajaks jääb linnavalitsus või linna asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Valga linn, määrab pärandi või kingi kasutaja linnavalitsus. (6) Riigilt saadava vara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (7) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linna asutuse juhi pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht. § 11. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldab linnavalitsuse nimel linnavalitsuse moodustatud komisjon vastavalt riigihangete seadusele ning linnavolikogu kehtestatud riigihangete teostamise korrale. (2) Hankelepingu sõlmib linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab linnavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogu. § 12. Linnale varaliste kohustuste võtmine (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab üldjuhul linnavolikogu. Kui varalisi kohustusi võetakse kuni 200 000 krooni ja varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise linnavalitsus. (2) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. III. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted § 13. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutusse andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse otsustuskorras tasuta kasutada või rendile ning enampakkumise või konkursi korras rendile. (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; b) linnavara bilansiline väärtus ületab 200 000 krooni; 2) linna asutus, kui linnavara antakse kasutusse ühekordselt või kasutusse antakse käibevara; 3) linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu või linna asutus. (3) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul -- üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul -- üle 25 aasta, välja arvatud juhul, kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule tegema kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 3) tervikvara puhul -- üle 25 aasta. (4) Linnavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on vajalik linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. (5) Kui tekib vajadus linnavara hindamiseks enne kasutusse andmise otsustamist, siis määratakse hind eeskirja paragrahvis 18 ettenähtud alustel või korraldatakse maa erakorraline hindamine, kui korralisest hindamisest on möödas üle ühe aasta. (6) Kui linnavara antakse kasutusse eeskirja paragrahvi 14 lõike 3 punktis 4 ettenähtud alusel või linnavara suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss, siis määratakse kasutusse andmise lepingu tingimused kindlaks lähtudes eeskirja paragrahvidest 17, 23 või 25. Kui linnavara antakse kasutusse tasuta või väiksema tasu eest, ei ole vaja määrata lepingu täitmise tagatisi. Lepingu sõlmib linnavalitsus. Kinnisasja kasutusse andmisel tuleb lepingus fikseerida kasutusse andmise tähtaeg ning kinnisasja üleandmise ja tagastamise tingimused. (7) Linna asutus, kelle valitseda on lepinguobjektiks olev vara, kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. § 14. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) äriühingutele, kus linnale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organitele; 5) mittetulundusühingutele; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse linnavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse linnavalitsus. (3) Otsustuskorras rendile või üürile annab linn: 1) kortereid või muid linna eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) vara, mille bilansiline jääkmaksumus, või vara osa, mille maksumus, arvestatuna bilansilisest jääkmaksumusest ei ületa 10 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 4) linnavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 5) linnavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 6) muud linnavara linnavolikogu otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. § 15. Linnavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras (1) Linnavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on linna huvidest lähtudes otstarbekam kui linnavara muu kasutada andmise viis. (2) Kui ei ole alust anda linnavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse linnavara rendile enampakkumise korras. 2. peatükk. Linnavara rendile andmine enampakkumise korras § 16. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) rendilepingu tingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes üleriigilises ja kohalikus ajalehes ning vajadusel raadios. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (paragrahvi 20 lõige 2); 2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise tingimustega ja rendilepingu põhitingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas paragrahviga 19; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (paragrahvi 20 lõige 2). § 17. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käiva andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventeerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. (2) Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile antava vara korrashoiu korra; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. § 18. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. § 19. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu korruptsioonivastase seaduse paragrahvides 19, 20 ja 21 sätestatud tingimustele vastavad isikud ja linna rendivõlglased. § 20. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavaraamet. § 21. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidiliste isikute esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumis- ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. (3) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija (juhataja). Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. § 22. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja 4) tagatisraha tasumise kohta; 5) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigust avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (paragrahvi 21 lõiked 5, 6 ja 7) järgmiste erinevustega: 1) enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 23. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutus paragrahvi 19 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht; ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites; kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1994, 94, 1609; 1996, 51, 967) paragrahvidele 13, 14 ja 15; samuti muud olulised andmed); 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus ja selle korrigeerimise alused; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava teate kättesaamise päevast. (8) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt eeskirja paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatule. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt eeskirja paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendilepingut. (10) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 3. peatükk. Linnavara rendile andmine konkursi korras § 24. Enampakkumise sätete kohaldamine Linnavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursil kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (paragrahv 22), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. § 25. Konkursi tingimused (1) Lisaks paragrahvis 17 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevaid tingimusi: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvestamise alused, kui rendileandjal on õigus saada osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja toetused rentnikule vara kasutamiseks (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne rendilepingu sõlmimist. § 26. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise linnavalitsus. (3) Konkursi korral ei pea osavõtutasu ja tagatisraha kehtestama; osavõtutasu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse linnavalitsus. § 27. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Pakkumise esitamise tähtaeg on sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. (3) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta, kusjuures selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. (4) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. (5) Kui konkursil on kehtestatud alghind, teeb komisjon otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (6) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. § 28. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud nõuetele. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks paragrahvi 23 lõikes 3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus liiga madalaks, arvestades üldist turukonjunktuuri; 2) konkurss korraldati ettenähtud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. IV. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted § 29. Linnavara võõrandamise mõiste Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 30. Linnavara võõrandamise tingimused (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) linnavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 3) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 4) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Linnavalitsus kontrollib võõrandamise lepingu täitmist ja on kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. § 31. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) võõrandatava vara bilansiline väärtus on suurem kui 100 000 krooni; b) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle bilansiline väärtus on suurem kui 10 000 krooni; c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; d) vara võõrandatakse käesoleva eeskirja paragrahvis 32 sätestamata viisil; 2) linna asutus, kui võõrandatakse käibevara; 3) linnavalitsus, kui seda ei otsusta linnavolikogu, või linna asutus. (2) Enne kinnisasja võõrandamise otsustamist määrab linnavalitsus kindlaks kinnisasja kasutamise sihtotstarbe ja hoonestamise (hoonestusulatus, korruselisus jms) tingimused ning korraldab vajadusel kinnisasja jagamise, ühendamise või vahetamise, lähtudes linnavara majandamise kavast ja planeeringust. (3) Kui enne linnavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see eeskirja paragrahvis 35 ettenähtud alustel või maa erakorralise hindamise teel, kui korralisest hindamisest on möödunud üle ühe aasta. Hindamist korraldab linnavalitsus. § 32. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Linnavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene linnavara muu võõrandamise kord. § 33. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline väärtus ei ole suurem kui 10 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. (2) Linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel. (3) Linnavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Järelmaksuga müügi korral määrab linnavalitsus kindlaks ka lepingu täitmise tagatised, v.a kui linnavara müüakse alandatud hinna eest kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2. 2. peatükk. Linnavara müük enampakkumise korras § 34. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) ostu-müügilepingu tingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes üldriikliku levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ning enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ja lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (paragrahv 35) kinnitatakse linnavalitsuse poolt. § 35. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävida, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus. § 36. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased. § 37. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse paragrahvide 20--23 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab linnavalitsus. (3) Alghind tehakse teatavaks enne enampakkumise alustamist. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. § 38. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel eirati oluliselt selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjavahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 36 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus. § 39. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. (3) Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. peatükk. Linnavara erastamine § 40. Erastamise õiguslik alus (1) Linnavara erastamine toimub erastamisseaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Valga linnale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele ja mitteeluruumide erastamise seadusele. § 41. Erastamise korraldaja (1) Linnavara erastamise korraldaja on linnavalitsus, kes: 1) koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks linnavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid linnavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu linnavolikogu või teiste organite pädevusse. (2) Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Linnavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. (3) Erastamise läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. § 42. Erastamisnimekirja kinnitamine (1) Linnavara erastamise aluseks on linnavolikogu kinnitatud erastamisprogramm (erastamisnimekiri). (2) Erastamisnimekirja koos erastatavate ettevõtete nimekirjaga koostab linnavalitsus. § 43. Erastamisnimekirja sisu (1) Erastamisnimekiri sisaldab erastatavate objektide nimekirja ja muid erastamisseaduses ettenähtud tingimusi. (2) Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi; 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse. § 44. Müügi väljakuulutamine (1) Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes, vajadusel ka raadios vähemalt 15 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 6) erastamise läbiviija. (2) Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostumüügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. § 45. Erastamise viisid ja kord (1) Erastamine toimub erastamisseaduses sätestatud viisil ja korras. (2) Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 34--39 sätestatud korras. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. § 46. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega; 6) erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. (2) Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. (3) Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. V. LINNAVARA KOORMAMINE 1. peatükk. Üldsätted § 47. Linnavara koormamise mõiste ja piirangud (1) Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Valga linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 2. peatükk. Reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse ja isikliku kasutusõiguse seadmine § 48. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see on ette nähtud linnavara majandamise kavas või see on vajalik linnavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) see toimub isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 3) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse linnavalitsus. (3) Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus. § 49. Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see on ette nähtud linnavara majandamise kavas või see on vajalik linnavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) see toimub sellise isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 3) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 4) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 1) linnavolikogu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel; 2) linnavalitsus, kui seda ei otsusta linnavolikogu. (3) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eeskirja paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud alustel või eriliste teenete eest. (4) Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib linnavalitsus. 3. peatükk. Hoonestusõiguse seadmine 1. jagu. Üldsätted § 50. Hoonestusõiguse seadmise üldpõhimõtted (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõiguse seadmise otsustab ja vastavad lepingud sõlmib linnavalitsus. (3) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle 50 aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab 50 aastat. § 51. Hoonestusõiguse seadmise viisid (1) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. (2) Otsustuskorras seatakse hoonestusõigus eeskirja paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud isikute kasuks eeskirja paragrahvi 14 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel. (3) Hoonestusõigus seatakse konkursi korras, kui: 1) hoonestaja on kohustatud tegema kinnisasjal teatud tööd või osutama teatud teenust ning: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta või b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab hoonestajalt erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik või c) töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on linna huvidest lähtudes otstarbekam kui muu hoonestusõiguse seadmise viis. (4) Hoonestusõigus seatakse enampakkumise korras, kui puudub alus hoonestusõiguse seadmiseks konkursi või otsustuskorras. 2. jagu. Hoonestusõiguse seadmine hoonestamata munitsipaalmaale § 52. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise ja kinnistusraamatusse kandmise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmiselt: a) ärimaa 5% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; b) tootmismaa ja transpordimaa 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; c) katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnistus; 2) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (konkurss, enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või konkursi läbiviimise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimisega nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või konkursi läbiviija. Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korralduses käesoleva paragrahvi punktides 6--9 nimetatud andmeid. (4) Hoonestusõigust ei seata: 1) maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks; 2) kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut moodustamata; 3) õigusliku aluseta püstitatud ehitise omaniku kasuks; 4) ehitise ühele osale, näiteks korrusele. § 53. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise ja konkursi korras (1) Hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või konkursi korras antakse teada vähemalt ühes üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise läbiviija; 2) pakkumise viis; 3) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 6) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 8) enampakkumise või konkursi tingimustega tutvumise aeg ja koht. (2) Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega ning ei ole seotud eeskirja paragrahvis 19 esitatud piirangutega. (3) Enampakkumisel või konkursil osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 1) taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registreerimisnumber või registrikood; 2) selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; 3) pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. (4) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja paragrahvidega 20--23, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 2) alghind tehakse osavõtjale teatavaks; 3) nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. (5) Hoonestusõiguse seadmise konkurss viiakse läbi kirjalike enampakkumiste kogumise teel. (6) Hoonestusõiguse konkursi läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja paragrahviga 27, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 4) komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist; 5) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega linnavalitsusele; 6) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujatepoolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. (7) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja konkursi tulemused kinnitab linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise või konkursi tulemuste väljaselgitamist. Enampakkumise või konkursi tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise või konkursi ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; 2) enampakkumise või konkursi võitjaks osutub eeskirja paragrahvi 19 lõikes 2 määratletud isikute ringi kuuluv isik. § 54. Hoonestusõiguse lepingu tingimused (1) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht; 2) katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 3) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 4) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 5) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 6) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 7) kindlustamiskohustus (vajadusel); 8) hoonestamise tähtaeg; 9) lepingu täitmise tagatised; 10) muud vajalikud andmed. (2) Kui hoonestusõigus seatakse konkursi korras, tuleb täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui linn on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) linna poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. § 55. Hoonestusõiguse lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise või konkursi tulemuste kinnitamise järel või pärast linnavalitsuse korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib linnavalitsus hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnitusraamatusse. (2) Enampakkumise ja konkursi võitjale teatatakse tulemuste kinnitamisest ning otsustuskorras hoonestusõiguse seadmisel eeskirja paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud isikule linnavalitsuse positiivsest otsusest kohe pärast vastavasisulise otsuse tegemist tähitud kirjaga. Eelnimetatud isikud on kohustatud 15 kalendripäeva jooksul teate kättesaamise päevast arvates kooskõlastama linnavalitsusega lepingute sõlmimise koha ja aja. Teade loetakse kättesaaduks kolmandal kalendripäeval pärast postitamist. (3) Enampakkumise ja konkursi võitja on kohustatud hiljemalt lepingute sõlmimise ajaks esitama hoonestusõiguse lepingu alusel tema poolt esitatavad lepingu täitmise tagatised. Sellise kohustuse mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus keelduda hoonestusõiguse seadmisest ning isik kaotab tagatisraha. 3. jagu. Hoonestusõiguse seadmine ehitise omaniku kasuks § 56. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise üldpõhimõtted (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse koos vajalike erisustega käesoleva eeskirja paragrahvide 52--55 sätetest. VI. LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE § 57. Linnavara mahakandmine (1) Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutuskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on võetud tarvitusele puudujäägi likvideerimiseks. (3) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu eelarvekomisjon inventeerimiskeskkomisjoni ettepanekul, kui vara jääkmaksumus on suurem kui 25 000 krooni; 2) linnavalitsuse inventeerimiskomisjon, kui vara jääkmaksumus on väiksem kui 25 000 krooni; 3) linna asutus, kui maha kantakse käibevara. (4) Kui linnavara ei ole säilinud, linnavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab linnavara mahakandmise linnavalitsus, edastades tehtud otsuse ja selle aluseks olnud materjalid linnavolikogule. § 58. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus, oma pädevuse piires linna asutus. (2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 20 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 20 000 krooni.