Urvaste Vallavolikogu — Sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine Urvaste vallas 1998. a I poolaastal — RTL, 171, 670

Aluseks võttes sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609), Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a määruse nr 256 (RT I 1997, 99, 1609), Urvaste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Urvaste vallas 1998. a I poolaastal (juurde lisatud). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 1998. a. Volikogu esimees Enno KONTSE Lisa Urvaste Vallavolikogu 15. jaanuari 1998. a määrusele nr 1 Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Urvaste vallas 1998. a I poolaastal I. TOIMETULEKUTOETUS 1. Toimetulekutoetuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a määrusest nr 256 «Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» muutmine». 2. Toimetulekutoetust makstakse Urvaste valla territooriumil alaliselt elavatele isikutele, kelle tulud pärast alaliste eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. 3. Arvestusliku toimetulekupiiri suuruseks üheliikmelise perekonna kohta kuus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatusmiinimum. Erineva suurusega perekondadel võetakse aluseks perekonna summaarne tarbimiskoefitsient, kus esimese perekonnaliikme koefitsient on 1, kõigil järgmistel 0,7. 4. Toimetulekutoetust on õigus saada Urvaste valla alalisel elanikul. Alaliseks elanikuks on Urvaste vallas elav ja eluruumi registreeritud Eesti kodanik või välismaalane, kellel on alaline või tähtajaline elamisluba. 5. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toimetulekutoetuse taotleja, tema abikaasa või temaga abielulistes suhetes oleva samas eluruumis alaliselt elava isiku, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. 6. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse kõik täisealised isikud, kes töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud, erandjuhul ja toetusrahade piisavuse korral mittetöötav tööotsija või tööotsija pärast töötu staatuse lõppemist, kui ta osaleb valla sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis. 7. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri arvestamisel ei võeta perekonnaliikmetena arvesse töövõimelises eas mittetöötavaid liikmeid, välja arvatud isikud, kes on: 1) kodus alla 3 aasta vanuse lapsega; 2) kodus nelja või enama lapsega, kuni noorim laps lõpetab esimese klassi; 3) kodus alla 18 aasta vanuse invaliidiga; 4) järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku ametlikult vormistatud hooldaja. 8. Statsionaarsetele üliõpilastele makstakse toimetulekutoetust õppimist tõendava dokumendi alusel. Juhul kui üliõpilane töötab, tuleb esitada ka töötasu õiend. 9. Isikutele, kellel on pensionieani jäänud kaks või vähem aastat ja kes oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu ei ole tööd leidnud, makstakse toimetulekutoetust erandkorras vallavalitsuse korralduse alusel. 10. Toimetulekutoetust arvutatakse arvestuskuule eelnenud kuu netosissetuleku alusel. 11. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused (matusetoetus, lapse sünnitoetus, lapse koolitoetus, toimetulekutoetus jne). 12. Sissetulekute hulka arvatakse ka vallavalitsuse poolt tõestatud täiendavad sissetulekud. 13. Toimetulekutoetust ei maksta, kui: 1) toetust taotleva isiku eluaseme osas esineb fiktiivseid sisse- või väljakirjutusi; 2) elamispinda tegelikult elamiseks ei kasutata. 14. Toimetulekutoetuse taotleja peab esitama elamuvaldaja vormikohase õiendi eluasemekulude kohta normpinna ulatuses. 15. Toimetulekutoetuse arvutamisel võetakse arvesse perekonna alalise eluruumiga seotud normkulusid. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 16. Eramajas eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks, olenemata tegelikult tarbitavast kütuseliigist (gaas, vedelkütus, puit, turvas, elektrienergia jne), võetakse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini küttekulu arvestamise aluseks igakuiselt 7 kg turbabriketti eluruumi köetava pinna 1 m2 kohta ja ajavahemikus 1. maist kuni 30. septembrini 3 kg turbabriketti eluruumi köetava pinna 1 m2 kohta. 17. Toimetulekutoetust tuleb taotleda iga kuu. Taotlus toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega vallavalitsusele hiljemalt vastava kuu 20. kuupäevaks. 18. Toimetulekutoetuse taotleja peab esitama sotsiaaltöötajale järgmised dokumendid: 18.1. isikut tõendavad dokumendid (pass või sünnitunnistus); 18.2. taotluses loetletud töötava isiku tõend töökohast taotlusele eelnenud kuul makstud summade suuruse kohta; 18.3. tööandja poolt väljaantud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid ei võeta arvesse miinimumpalgast väiksemas summas, v.a Tööinspektsiooni poolt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32) paragrahvi 68 alusel kehtestatud juhud; 18.4. tööealistel mittetöötavatel isikutel tööraamat või avaldus selle puudumise kohta; 18.5. õiend tulumaksuseaduse alusel maksustatavate tulude kohta (dividendid, juhutöö tasu, teenuste osutamisest saadud tulu, metsamaterjali müügist saadud tulu, ettevõtlusest saadud tulu, honorarid, tulu kinnis- ja vallasvara rentimisest või üürimisest ja muud tulud); 18.6. üle 16-aastaste õpilaste kohta õpilaspilet või koolitõend; 18.7. ravikindlustushüvituse õiend. 19. Ettevõtlusest tulu saavate perekondade ja talunike tuluna arvestatakse vähemalt riiklikult kehtestatud palga alammäär. Palgamäära kehtestab Vabariigi Valitsus. 20. Otsuse sotsiaaltoetuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb vallavalitsuse sotsiaaltöötaja, mille kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. 21. Taotluse saaja kirjalikul nõusolekul võib toetuse summa üle kanda eluasemekulude katteks neid teenuseid osutava asutuse arvele. 22. Toimetulekutoetuse saaja nõusolekul võib vallavalitsuse korraldusega sotsiaalselt vähekindlustatud pere toetuse summast teha ülekandeid: 1) toiduainete ostmiseks kaupluse arvele; 2) eluasemekulude katteks neid teenuseid osutava asutuse arvele; 3) laste toiduraha kompensatsiooniks kooli ja lasteaia arvele. 23. Toimetulekutoetuseks eraldatud vahendite piisavusel võib vallavalitsuse otsuse põhjal maksta järgmisi täiendavaid sotsiaaltoetusi: 1) põhikooli õpilaste lõunasöögitoetus; 2) kooliminekutoetus; 3) toetus ravimite ja prillide ostmiseks (ostukviitungi alusel kuni 500 krooni); 4) õnnetusjuhtumitoetust makstakse avalduse alusel vallavalitsuse korraldusega tulekahju, üleujutuse, sissemurdmise vm õnnetuse puhul kuni 5000 krooni; 5) toetus põhikooli lõpetajatele; 6) toetus raske majandusliku olukorra puhul, sotsiaalkomisjoni ettepanekul; 7) keskkooli päevases õppevormis ja keskeri õppeasutuses õppivatele õpilastele 150 krooni õppeasutuses õppimist tõendava dokumendi alusel. 24. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine toimub eraldatud vahendite piirides. Toetusi makstakse välja valla kassast või kantakse üle taotleja pangaarvele viie päeva jooksul pärast vallavalitsuse korralduse saamist. II. TRANSPORDI KASUTAMISE TOETUS PUUETEGA INIMESTELE 25. Toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad ravi- või rehabilitatsiooniprotsetuuridele sõiduks individuaaltransporti, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle inimese transportimisega. 26. Toetust makstakse kord kvartalis kuni 90 krooni saaja kohta vallavalitsuse kassast. III. II GRUPI INVALIIDIDELE 50%-LISE SÕIDUTOETUSE MAKSMINE ÜHISTRANSPORDI KASUTAMISE KORRAL 27. Toetust makstakse II grupi invaliididele, kes kasutavad ühistransporti (v.a linnaühistransport) ravi- ja rehabilitatsiooniasutustesse sõiduks. Toetust makstakse bussipiletite ja raviasutuse tõendi esitamisel kord kvartalis vallavalitsuse kassast. IV. TELEFONI KASUTAMISE TOETUS 28. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi; samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele peredele, kellel on neli või enam alaealist last. Eraldatud toetuse summa jagatakse kvartaalselt toetuse saajate vahel, kuid toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonentmaksu suurust. Arveldamine toimub vallavalitsuse ja Eesti Telefoni vahel, kes arvestab toetuse saajatel toetuse summa kord kvartalis telefonimaksust maha. V. TÐERNOBÕLI AEJ AVARII LIKVIDEERIMISES OSALENU TOETUS 29. Arvestatakse igakuuliselt 60 krooni isiku kohta vastava tõendi alusel. Makstakse kuu lõpul vallavalitsuse kassast. VI. VANGLAST VABANENU TOETUS 30. Arvestatakse ühekordselt 120 krooni tõendi esitamisel, makstakse vallavalitsuse kassast kohe. VII. LIIKLUSKINDLUSTUSE TOETUS 31. Arvestatakse sotsiaalkomisjoni ettepaneku alusel tehtud grupile (paljulapselised, lapsinvaliidid, mittetöötavad pensionärid) vastavalt rahaliste vahendite suurusele. Auto tehnilise passi esitamisel annab arvestaja teatise, millega taotleja saab liikluskindlustuse vormistamisel soodustuse ettenähtud summas. VIII. KOHALIKUST EELARVEST MAKSTAVAD TOETUSED 1) à 350 krooni -- paki «Imiku projekt» eest, mis kingitakse igale sünnitajale; 2) 300 krooni -- matusetoetus vallaelaniku surma korral; 3) kuludokumentide alusel -- omasteta surnu matmine; 4) 50 krooni põhikooli õpilastele kooliminekutoetus (koolitarvete ostmiseks); 5) 150 krooni põhi- ja keskkooli õpilaste koolilõputoetus; 6) 5 krooni päevas vallas alaliselt elavatele põhikooli lastele lõunatoidu katteks.