Kohila Alevivolikogu — Kohila alevi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine — RTL, 167, 637

Kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punktiga 6 ning Kohila alevi põhimääruse punkti 4.3.1 alapunktiga 6, Kohila Alevivolikogu määrab: Kehtestada Kohila alevi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord. Volikogu esimees Uku TORJUS Kinnitatud Kohila Alevivolikogu 28. aprilli 1998. a määrusega nr 4 Kohila alevi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Kohila alevi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Kohila alevi omandis oleva vara (edaspidi alevivara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra üldised alused, lähtudes Kohila alevi põhimäärusest, asjaõigusseadusest, erastamisseadusest, tsiviilseadustiku üldosa seadusest, kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest, rendiseadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Alevivara on Kohila alevi (edaspidi alevi) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning alevi varalised õigused ja kohustused. 3. Alevivara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse alevi teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub alevile, kui seadusest, alevi õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 4. Alevivara omandatakse alevi elanike huvides. 5. Kinnisvara soetamise otsustab alevivolikogu. 6. Vallasvara omandamise vajaduse otsustab selle tulevane valdaja vastavalt tema käsutuses olevate vallasvara soetamiseks eelarves ettenähtud vahendite hulgale. Vallasvara omandamise, mille väärtus ületab 50 000 krooni või mille väärtus ületab eelarves ettenähtud vahendeid, otsustab alevivolikogu. 7. Pärandvara või kingitud vara vastuvõtmise või sellest loobumise otsustab alevivolikogu, arvestades pärandvaral või kingil lasuvaid kohustusi. Selle vara valdaja määrab alevivalitsus. 8. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab alevivolikogu. II. ALEVIVARA VALDAMINE 9. Alevivara valdajaks võivad olla: 1) alevivalitsus; 2) kohaliku omavalitsuse asutused (edaspidi aleviasutused); 3) alevivalitsuse struktuuriüksused; 4) kolmandad isikud rendi- või muu lepingu alusel. 10. Alevivara valdajad on kohustatud tagama alevivara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 11. Alevivara arvestust korraldab alevivalitsus. 12. Alevivara arvestus peab tagama ülevaate alevile kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdustest ja alevivara majandamise tulemustest. 13. Alevivara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil alevivara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva alevivara kohta alevivalitsusele. Alevivalitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. 14. Alevi osalemise ettevõtluses otsustab alevivolikogu. 15. Aleviasutuste asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras. III. ALEVIVARA KASUTAMINE 16. Alevivara kasutatakse: 1) üldisel otstarbel; 2) alevi valitsemiseks; 3) alevile tulu saamiseks. 17. Üldisel otstarbel kasutatav alevivara on avalikud asjad, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on igaühe kasutada. Need on avalikud teed, tänavad, pargid, väljakud, haljasalad. 18. Alevivolikogu võib kehtestada üldisel otstarbel kasutatava alevivara kasutuseeskirja, muuta selle kasutamise eesmärki või kehtestada tasu selle teatud kasutamisviisi eest. 19. Valitsemise otstarbel kasutatakse alevivara, mis on vajalik alevivolikogule, alevivalitsusele ja selle struktuuriüksustele neile pandud omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. 20. Valitsemise otstarbel kasutatava alevivarana käsitletakse ka aleviasutuste valduses olevat vara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 21. Alevivara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbel, kasutatakse tulu saamiseks. 22. Tulu saamiseks paigutatakse alevivara ettevõtlusesse, antakse rendile või üürile. 23. Tulu saamiseks kasutatavat vara annab alev kolmandatele isikutele kasutada kas otsustuskorras või enampakkumise teel. 24. Kui renditähtaeg ületab 10 aastat, otsustab alevivara rendile andmise alevivolikogu. 25. Alevimaa rentimise tähtajaga üle viie aasta otsustab alevivolikogu. 26. Alevivara võib anda kasutada otsustuskorras tasuta või soodustustega kehtestatud tariifide suhtes: 1) hoolekandeasutusele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 4) mittetulundusühingutele ja -liitudele; 5) sihtasutustele (fondidele); 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks. 27. Kui sama alevivara otsustuskorras kasutusse andmist taotleb mitu punktis 26 loetletud kasutajat, korraldatakse nende vahel enampakkumine. Enampakkumise võidab alevi jaoks soodsaima pakkumise teinud kasutaja. 28. Otsustuskorras kasutusse antava vara üüri- ja renditasu otsustab alevivalitsus. 29. Otsustuskorras võib alevivalitsus anda rendile: 1) vara, mille bilansiline maksumus ei ületa 200 000 krooni; 2) üksiku asja mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 3) alevivara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud vähemalt kahel korral enampakkumine, kuid mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 30. Alevivara, mida ei anta rendile otsustuskorras, antakse rendile enampakkumise korras. 31. Enampakkumine võib olla avalik või piiratud ja toimuda suulise, kirjaliku või segapakkumisena. 32. Enampakkumise liigi, piirangud, pakkumise ja rendilepingu tingimused ning pakkumise alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab alevivalitsus. Kui renditava vara bilansiline maksumus ületab üks miljon krooni või kui renditähtaeg ületab 10 aastat, määrab eelnimetatud tingimused alevivolikogu. 33. Osavõtumaksu suurus ei tohi olla väiksem kui 1% alghinnast, kuid mitte väiksem kui 100 krooni, tagatisraha suurus ei tohi olla väiksem kui 10% alghinnast. 34. Enampakkumist viib läbi ja korraldab alevivalitsus. 35. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu ajalehes vähemalt 10 päeva enne enampakkumise läbiviimist. 36. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) rendile andja nimetus; 2) rendile antava alevivara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus, ruumide kasulik pind; 3) enampakkumise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (avalik või piiratud, suuline, kirjalik või segapakkumine); 5) rendilepingu tingimustega ning rendile antava varaga tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 6) piiratud enampakkumisel esitatavad tingimused; 7) alghind; 8) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus, tasumise tähtajad ja viis; 9) enampakkumisest osavõtta võivate isikute ring. 37. Kuulutuse teksti koostab ja avaldamise kindlustab alevivalitsus. 38. Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antavat vara iseloomustavad andmed (nimetus, arv, koosseis, piirid, asukoht, ruumide puhul kasulik ja üldpind, ruumide arv, korruste arv, ruumide plaan, olemasolevad kommunikatsioonid); 2) rendilepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 4) rendile antava vara seisund ja maksumus; 5) renditasu suurus, selle tasumise tähtajad ja kord, kommunaalteenuste eest tasumise kord, renditasu suuruse muutmise kord; 6) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 7) renditaval varal lasuvad kohustised ja koormatised; 8) hoonete puhul nende rekonstrueerimise või ümberehitamise kord; 9) kapitaal- ja jooksva remondi tegemise kord renditud hoonetes või ruumides; 10) ohutustehnika abinõude tarvitusele võtmise kord hoonetes ja ruumides; 11) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 12) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 13) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 14) renditava vara kasutusotstarve; 15) renditava vara korrashoiu kohustus ja kord; 16) muud vajalikud tingimused. 39. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 40. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu: 1) enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud isikud, samuti enampakkumise tulemuse kinnitajad, nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) alevi rendivõlglased. 41. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 42. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama enampakkumise käigu protokollimise. 43. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 43.1. Enampakkumise läbiviija kuulutab suulise enampakkumise määratud ajal ja kohal avatuks ja teeb ettepaneku ruumis viibijatele registreerida end enampakkumisest osavõtjana. Enampakkumisest osa võtta soovijate isikute nimed, elu- või asukohad ning isikukoodid või äriregistri koodid protokollitakse. Juriidilise isiku esindaja peab esitama volikirja või põhikirja koopia, kui ta esindab juriidilist isikut põhikirja alusel. 43.2. Registreerimisel annavad kõik enampakkumisest osavõtjad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas punktis nõutud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud talle punktis 1 ja punktis 2 esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 43.3. Pärast enampakkumise juhataja vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab pakkumise soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ja juhatajalt loa saamisel teeb pakkumise. Enampakkumine lõpeb pärast kõrgeima pakkumise kolmekordset teatamist enampakkumise juhataja poolt. 43.4. Enampakkumise võitjaks kuulutatakse kõrgeima pakkumise teinud osavõtja ja tal on õigus rendilepingu sõlmimiseks pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Enampakkumise protokollis peab kajastuma suuruselt teine pakkumine. 43.5. Osavõtja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise juhataja enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile suuruselt teise pakkumise teinud osavõtjale. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kuulutab enampakkumise juhataja enampakkumise nurjunuks (teeb enampakkumise juhataja suuruselt järgmise pakkumise teinud osavõtjale ettepaneku rendilepingu sõlmimiseks). Allkirja andmisest keeldumisel tagatisraha ei tagastata. 43.6. Enampakkumise võitjale arvestatakse tagatisraha renditasu katteks, teistele osavõtjatele tagastatakse tagatisraha hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 43.7. Kõigil enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 44. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 44.1. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: a) pakkuja nimi, elu- või asukoht ja isikukood või äriregistri kood; b) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; c) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; d) sõnadega kirjutatud pakutav rendisumma; e) pakkumise esitaja allkiri, füüsilise või juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. 44.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplil, selle puudumisel sihtkoha postitemplil või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist saadud pakkumisi ei avata kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 44.3. Enampakkumise juhataja kuulutab enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks ning annab enampakkumisest osavõtjatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 44.4. Enampakkumise juhataja avab pakkumised registreerimise järjekorras. Enampakkumise juhataja on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. 44.5. Enampakkumise tulemuste selgitamisel kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punkti 43 alapunktid 4, 5, 6, 7). 45. Segapakkumiste läbiviimise kord 45.1. Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele pakkumistele punktis 43 ja kirjalikele pakkumistele punktis 44 sätestatut, arvestades alljärgnevaga: a) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; b) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alguseks; c) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, võivad osaleda ka suulises pakkumises, kusjuures arvesse läheb kõrgem pakutud hind; d) segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 46. Piiratud enampakkumiste läbiviimise kord 46.1. Piiratud enampakkumine toimub, kui rendile antava vara suhtes on kehtestatud kasutamise lisatingimused (kasutusotstarve, töökohtade loomine, keskkonnakaitse erinõuded, investeeringute maht jne). 46.2. Piiratud enampakkumisel esitatavad lisatingimused tehakse teatavaks enampakkumise kuulutuses. 46.3. Piiratud enampakkumine viiakse läbi, olenevalt läbiviimise vormist, käesolevas korras kehtestatud suulise (punkt 43), kirjaliku (punkt 44) või segapakkumise (punkt 45) korra kohaselt. 47. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 47.1. Enampakkumise tulemused kinnitab alevivalitsus. 47.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 10 päeva jooksul. 47.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumisel on osalenud punktis 40 nimetatud isikud; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 47.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise tulemuste kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud tähtajaks täiendavaid pakkumisi ei esitata, otsustab eelistuse enampakkumise tulemuste kinnitaja muude asjaolude põhjal. 47.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumise võitjaga rendileping. Rendilepingu sõlmib alevivalitsus. Rendileping peab vastama punktis 38 sätestatud tingimustele. 47.6. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest kohe pärast vastava otsuse tegemist. 47.7. Rendilepingu sõlmimisest keeldumisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse nõuda rendilepingu sõlmimist. IV. ALEVIVARA KÄSUTAMINE 48. Alevivara käsutamine on vara omandiõiguse võõrandamine, samuti koormamine hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga. Alevivara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine teise poolt seoses jagamisega. 49. Alevivara võõrandamine on alevivara müük, erastamine või muul viisil kolmandatele isikutele andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel. 50. Alevivara võib võõrandada, kui: 1) alevivara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil alevivarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on alevile kahjulik; 2) alevivara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma alevivara omandamiseta ei ole võimalik; 3) alevivara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele ühingutele nende ülesannete täitmiseks; 4) alevivara on alevile üle antud erastamise kohustusega; 5) alevivara ei anna tulu; 6) muudel seaduses või alevivolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 51. Alevivalitsus võib otsustada kuni 10 000 kroonise maksumusega käibevahendite ja seadmete võõrandamise, muudel juhtudel otsustab alevivara võõrandamise alevivolikogu. 52. Alevivara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras kas tasuta, alandatud või täishinnaga; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. 53. Üldjuhul toimub alevivara võõrandamine enampakkumise korras. 54. Alevivara võõrandamine otsustuskorras ilma enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara maksumus on alla 1000 krooni; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatava vara hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 55. Alevivara võib tasuta või alandatud hinna eest võõrandada heategevuslikel, aga samuti tervishoiu-, haridus-, spordi-, kultuuri- või hoolekandealastel eesmärkidel. 56. Alevivara võõrandamise enampakkumise teel, enampakkumise liigi, piirangud, ostu-müügilepingu tingimused, alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse otsustab alevivalitsus, kui võõrandatava vara maksumus ei ületa 200 000 krooni, muudel juhtudel otsustab eelpool nimetatud tingimused alevivolikogu. 57. Enampakkumist valmistab ette ja korraldab alevivalitsus. 58. Enampakkumise läbiviimisest teatab alevivalitsus vastava kuulutuse kaudu kohalikus, vajadusel ka üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva ja peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) alevivara võõrandaja; 2) võõrandamisele kuuluva vara nimetus ja põhiandmed (suurus, võimalik kasutusotstarve, maaeraldise suurus, asukoht jne); 3) võõrandatava varaga tutvumise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise aeg, koht ja viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise aeg ja koht; 5) alghind; 6) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ja tasumise kord. 59. Alghinna määramisel võetakse arvesse: 1) vara eeldatav turuväärtus; 2) vara erilised tunnused; 3) eksperdi antud hinnang. 60. Alghind võib jääda määramata, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks, samuti vara teistkordsel enampakkumisel. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 61. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 62. Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviimisega või selle tulemuste kinnitamisega seotud isikud, nende abikaasad ning lähisugulased. 63. Enampakkumise läbiviimisel juhindutakse käesoleva korra III peatüki sätetest. 64. Enampakkumise tulemused kinnitab alevivalitsus, kui võõrandatava vara maksumus ei ületa 200 000 krooni. Muudel juhtudel kinnitab enampakkumise tulemused alevivolikogu. 65. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma vähemalt 10 päeva jooksul. 66. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; 2) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku ja tulemusi; 3) enampakkumises osalesid punktis 40 nimetatud isikud; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 67. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva ja kellaajaga. Segapakkumiste puhul suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse puhul eelistatakse kirjalikku pakkumist. 68. Eelläbirääkimistega enampakkumine 68.1. Eelläbirääkimistega enampakkumise korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: 1) alghinda kuulutuses ei avaldata; 2) enampakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised pärast pakkumiste esitamise lõpptähtaega, registreerib pakkumised ja võrdleb neid alghinnaga ning kehtestatud tingimustega, eraldab tingimustele vastavad pakkumised ja teatab nende pakkujatele eelläbirääkimiste aja ja koha; 3) kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei esitata, võib läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 4) eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal; 5) kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks; 6) eelläbirääkimistega enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu; 7) muus osas rakendatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimise sätteid; 8) tulemuste kinnitamisel rakendatakse punktide 72--75 sätteid. 69. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, vajadusel notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab alla alevivanem. 70. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest kohe pärast vastava otsuse tegemist. Enampakkumise võitja peab ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimisele hiljemalt 10 päeva jooksul arvates tulemuste kinnitamise teate kättesaamisest või kokkulepitud ajal. 71. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid ja lepingu täitmiseks nõutavad tagatised. 72. Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel või nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. Kui enampakkumise võitja täidab talle esitatud tingimused, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 73. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist ja vara üleandmist. V. ALEVIVARA ERASTAMINE 74. Alevivara erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele, mitteeluruumide erastamise seadusele ja erastamisseadusele. 75. Alevivara erastamise korraldaja ja läbiviija on alevivalitsus. 76. Alevivara erastamisel enampakkumise korras lähtutakse käesoleva korra III peatükis ja käesolevas peatükis sätestatust, kui seadus ei näe ette teisiti. VI. ALEVIVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 77. Alevivara koormamise all mõistetakse alevi omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 78. Alevivara koormamise otsustab alevivolikogu, kui koormatakse kinnisasja või panditakse alevivara. Muudel juhtudel otsustab alevivara koormamise alevivalitsus. 79. Alevivara võib pantida üksnes alevi enda kohustuste täitmiseks. 80. Alevivara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) koormamine toimub selle isiku nõudel, kellel on selleks seadustest või muudest õigusaktidest tulenevalt õigus; 2) alevivara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud. 81. Kinnisasja ostueesõiguse otsustab alevivolikogu alevivalitsuse ettepanekul. 82. Hoonestusõiguse seadmine alevimaale toimub vastavalt seadusele ja kehtivatele õigusaktidele. Hoonestusõiguse seadja on alevivalitsus. 83. Alevivara kuulub mahakandmisele, kui: 1) see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) ilmneb erinevus olemasoleva alevivara ja raamatupidamise andmete vahel ning selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 84. Alevivara mahakandmiseks koostatakse akt, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning mahakandmise alus. 85. Hoonete ja transpordivahendite mahakandmise otsustab alevivolikogu. 86. Alevivalitsuse struktuuriüksused ja aleviasutused otsustavad nende kasutuses oleva vara mahakandmise, kui vara bilansiline maksumus ei ületa 30 000 krooni. 87. Nõuded võlgniku vastu esitab alevivalitsus, aleviasutus või alevivalitsuse struktuuriüksus. Nõuded esitatakse kohtulikus või kohtuvälises korras kolme kuu jooksul nõudeõiguse teadasaamisest. 88. Kui alevivara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) alevivolikogu, kui nõue on suurem kui 200 000 krooni; 2) alevivalitsus, kui nõue on suurem kui 5000 krooni, kuid väiksem kui 200 000 krooni; 3) alevivalitsuse struktuuriüksus või aleviasutus, kui nõue on väiksem kui 5000 krooni. 89. Alevivara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja alevile kasulik.