Justiitsminister — Kriminaalhoolduse juhendi kinnitamine — RTL, 165, 629

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 10 alusel määran: Kinnitada kriminaalhoolduse juhend (lisatud). Minister Paul VARUL Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 6. mai 1998. a määrusega nr 21 Kriminaalhoolduse juhend I. Üldsätted 1. Käesolev juhend määrab kriminaalhoolduse üldnõuded. 2. Kohtu määratud kriminaalhooldaja ülesanne on valvata kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste ja kontrollnõuete täitmise järele ning aidata kriminaalhooldusalusel sotsiaalselt kohaneda. 3. Kriminaalhooldaja planeerib ja korraldab kriminaalhooldusülesannete täitmist ning jälgib, et kriminaalhooldus vastaks kriminaalhooldusaluse individuaalsetele vajadustele ja arendaks kriminaalhooldusaluse isikut. 4. Kriminaalhooldaja ei tohi riivata kriminaalhooldusaluse väärikust. 5. Kui kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldaja suhtlemist takistab keeleline erinevus, võib kriminaalhooldaja kasutada tõlki. Tumma või kurdiga suheldes võib kriminaalhooldaja kasutada vahendajana isikut, kes valdab viipekeelt. II. Kriminaalhoolduse eesmärk 6. Kriminaalhoolduse eesmärk on: 6.1. mõjutada kriminaalhooldusalust hoiduma uute kuritegude toimepanemisest; 6.2. julgustada ja aidata kriminaalhooldusalust tema arengus seaduskuuleka elu poole; 6.3. aidata kriminaalhooldusalusel sotsiaalselt kohaneda; 6.4. arendada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime tulla. 7. Kriminaalhoolduse eesmärgi saavutamiseks peab kriminaalhooldaja: 7.1. sekkuma kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist takistavate asjaolude ilmnemise korral ja aitama neid kõrvaldada, aitama kriminaalhooldusalusel omandada uusi, sotsiaalset kohanemist soodustavaid oskusi; 7.2. aitama kriminaalhooldusalusel kõrvaldada kuriteo soodusasjaolusid ja lahendada kuriteo toimepanemisega kaasnenud probleeme; 7.3. vajaduse ja võimaluse korral kaasama kriminaalhooldusesse perekonnaliikmeid ja teisi, kriminaalhooldusalusele lähedasi isikuid; 7.4. kujundama kriminaalhooldusalusel seaduskuuleka elu motivatsiooni ja aitama tal endas kasvatada vastutus- ja distsipliinitunnet ning enesest lugupidamist; 7.5. selgitama kriminaalhooldusalusele kuritegeliku käitumise tagajärgi ja tema vastutust toimepandud kuriteo tagajärgede eest; 7.6. selgitama kriminaalhooldusalusele, missugune on toimepandud kuriteo mõju ohvrile, talle endale ja ühiskonnale; 7.7. koostama hoolduskava, milles on ette nähtud tõhusad abinõud, ning ausalt ja järjekindlalt täitma kriminaalhooldusalust diskrimineerimata ja tema väärikust riivamata kriminaalhooldusülesandeid; 7.8. selgitama kriminaalhooldusalusele vajadust läbida ravi- ja võõrutuskuuri, kui kohus on selle talle määranud. III. Kriminaalhoolduse vormid ja meetodid 8. Kriminaalhoolduse vormid on individuaal- ja grupitöö. 9. Kriminaalhoolduse meetodit valides lähtub kriminaalhooldaja sellest, mil viisil on võimalik kõige tõhusamalt: 9.1. võidelda kuritegeliku käitumise vastu; 9.2. innustada kriminaalhooldusalust muutma oma suhtumisi ja hoiakuid; 9.3. tagada hoolduskava igakülgne täitmine. 10. Meetodi valikul tuleb arvestada kriminaalhooldusaluse isikuomadusi. 11. Kriminaalhoolduse meetodid on: 11.1. vestlus; 11.2. kodukülastus; 11.3. kriminaalhoolduse eesmärgist tulenev füüsiline tegevus, mis aitab kriminaalhooldusalusel muuta oma suhtumist töösse ja tööga saavutatud hüvedesse ning kasvatada vastutustunnet ja kujundada korra harjumusi; 11.4. koostöö üksikisikutega; 11.5. koostöö riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustega, et lahendada kriminaalhooldusaluse isiklikke probleeme, mis võiksid takistada või segada kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist (elamistingimused ja tööhõive ning majanduslik seisund, sportimis- ja muud vaba aja veetmise võimalused; haridusvõimalused; arstiabivõimalused, sealhulgas ravi- ja võõrutuskuurid; suhted perekonnaga ja lähedaste isikutega); 11.6. koostöö eraõiguslike isikutega ja vabatahtlikega (turvakodud, huvialaringid, tööhõive- ja sotsiaalabiasutused, kirikud jm), kellelt võiks saada vajalikke ressursse või muud abi hariduse- ja tööhõive probleemide lahendamiseks, sportimise ja muude vaba aja veetmise võimaluste leidmiseks, samuti arstiabi, olmeabi jt osas. IV. Kohtumised 12. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse esimene kohtumine peab toimuma viie tööpäeva jooksul pärast kriminaalhooldusaluse arvele võtmist kriminaalhooldusregistris. 13. Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldaja: 13.1. veenduma, et kriminaalhooldusalune on valmis koostööks kohtu määratud kriminaalhooldajaga; 13.2. selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt kriminaalhoolduse ajal oodatakse ning milline on kriminaalhooldusosakonna tegevus; 13.3. tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete või kohtuotsuse alusel kriminaalhooldaja antud korralduste täitmata jätmise tagajärjed. 14. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse, et täites kohustusi ja kontrollnõudeid või olles koos kriminaalhooldajaga või viibides kriminaalhooldusosakonna ametiruumides on tal keelatud: 14.1. suuliselt väljendada lugupidamatust teiste isikute suhtes, kasutades sündsusetuid või solvavaid väljendeid; 14.2. käituda vägivaldselt või agressiivselt või vägivallaga ähvardada; 14.3. tahtlikult käituda kriminaalhooldust takistavalt, eirates kohustusi ja kontrollnõudeid või kohtuotsuse alusel kriminaalhooldaja antud korraldusi. 15. Kriminaalhooldusalusele tuleb selgitada: 15.1. kriminaalhooldaja tegevuse peale kaebamise korda; 15.2. kriminaalhooldusalusele katseajaks määratud kohustuste kergendamise, neist kohustustest vabastamise või täiendavate kohustuste määramise korda; 15.3. kohtu poolt mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramise korda. 16. Kohtumiste sageduse, aja ja koha määravad kriminaalhooldaja ning kriminaalhooldusalune hoolduskava koostades. 17. Kohtumiste sageduse määramisel lähtutakse hoolduskavas seatud eesmärkidest. 18. Kohtumiste sagedust, aega ja kohta määrates arvestab kriminaalhooldaja, et: 18.1. põhjuseta ei piirataks kriminaalhooldusaluse vabadust ega muid põhiõigusi; 18.2. kohtumised ei segaks kriminaalhooldusaluse õppimist või töötamist. 19. Kohtumiste sagedust, aega ja kohta võib kriminaalhooldaja vajaduse järgi muuta, kui ta on seda kriminaalhooldusalusega arutanud. Alaealise puhul tuleb muutmist arutada ka tema seadusliku esindajaga. 20. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse, et ta peab kohtumisele tulemata jätmise põhjustest viivitamata teavitama kriminaalhooldajat või kriminaalhooldusosakonna juhatajat. 21. Kui kohtumine jääb ära kriminaalhooldajast olenevatel põhjustel, teatab ta ärajäämisest viivitamata kriminaalhooldusalusele. V. Hoolduskava 22. Hoolduskava koostamine. 22.1. Pärast kriminaalhooldusaluse arvelevõtmist kriminaalhooldusregistris koostab kriminaalhooldaja kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks hoolduskava ja esitab selle määratud tähtajal kriminaalhooldusosakonna juhatajale. 22.2. Hoolduskava koostamisel osaleb ka kriminaalhooldusalune. 22.3. Hoolduskava on kriminaalhoolduse eesmärgist lähtuv tegevuskava. 22.4. Hoolduskava koostades arvestab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse psüühilisi, füüsilisi ja vaimseid omadusi. Kriminaalhooldaja teeb kindlaks kriminaalhooldusaluse: 22.4.1. õpivõime ja -oskuse ning töövõimaluse ja -motivatsiooni; 22.4.2. sportimise ja muul moel vaba aja veetmise võimalused. 22.5. Sellest lähtudes otsib kriminaalhooldaja võimalust teha koostööd riigiasutuste või kohalike omavalitsuse asutustega ja eraõiguslike juriidiliste isikutega. 22.6. Kriminaalhooldaja koostatud hoolduskava peab olema konkreetne ja arusaadav ning see ei tohi liialt piirata kriminaalhooldusaluse vabadust. 23. Hoolduskava sisu. 23.1. Hoolduskava põhineb kriminaalhoolduse juhendi nõuetel ja lähtub kriminaalhooldusaluse isikuomadustest. 23.2. Hoolduskavas on järgmised andmed: 23.2.1. kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi; 23.2.2. kriminaalhooldaja ees- ja perekonnanimi; 23.2.3. kriminaalhooldusalusele määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks vajalike toimingute kava ning kohtule korraliste ettekannete esitamise tähtaeg; 23.2.4. kriminaalhoolduse pikaajalisemad eesmärgid ja nende saavutamise ajakava; 23.2.5. probleemide lahendamise tegevus ning vajadus ja võimalus kaasata asjaomane spetsialist; 23.2.6. vajadus ja võimalus kaasata kriminaalhooldusesse kriminaalhooldusaluse lähedased isikud; 23.2.7. töö, mida tehakse, et selgitada kriminaalhooldusalusele tema toimepandud kuriteo mõju ohvrile, talle endale ja ühiskonnale; 23.2.8. koostöö ametkondadega, et tagada kriminaalhooldusalusele haridus või töökoht; 23.2.9. kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse kohtumiste sagedus ning kriminaalhooldaja kodukülastuste sagedus; 23.2.10. kriminaalhoolduse vorm (individuaal- või grupitöö). 23.3. Hoolduskava täitmist kajastavad andmed kannab kriminaalhooldaja kriminaalhooldaja päevikusse. VI. Uue kuriteo toimepanemise eeldamine 24. Kriminaalhooldaja peab kriminaalhooldusülesandeid täites eeldama, kas kriminaalhooldusalune võib toime panna uue kuriteo. Eeldamine seisneb uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse selgitamises ja kuriteo laadi ettenägemises. 25. Kuritegu eeldades peab kriminaalhooldaja silmas ka kriminaalhooldusaluse: 25.1. enesetapu või enesevigastamise võimalikkust; 25.2. võimalikku rünnet teiste isikute vastu. 26. Uue kuriteo toimepanemist eeldades kriminaalhooldaja: 26.1. kaalub uue kuriteo toimepanemise võimalikkust ja püüab ette näha selle laadi ning raskusastet; 26.2. kirjeldab kriminaalhooldusaluse käitumist ja käitumise põhjal eeldatavaid kuritegelikkuse ilminguid; 26.3. kirjeldab kriminaalhooldusaluse võimet muutuda ja muutumise motivatsiooni; 26.4. arvestab kriminaalhooldusaluse sotsiaalset tausta ja suhteid tema perekonnas ning tema sõprus- ja tutvusringkonda. 27. Vajaduse ja võimaluse korral küsitleb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse vanemaid, sõpru ning lähedasi isikuid ja kolleege või õpingukaaslasi ning asjaomaseid spetsialiste. 28. Kui kriminaalhooldusaluse käitumises on märgata kuritegelikkuse ilminguid või kui tekib muid probleeme, tuleb reageerida viivitamata ja tegutseda vastavalt olukorrale. VII. Korraline ettekanne 29. Kriminaalhooldaja esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta korralisi ettekandeid, mis sisaldavad ülevaadet hoolduskava täitmisest ja märkusi hoolduskava muutmise kohta. 30. Korralises ettekandes on järgmised andmed: 30.1. kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi; 30.2. kriminaalhooldaja ees- ja perekonnanimi; 30.3. hoolduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks tehtud töö tulemused; 30.4. kriminaalhooldust soodustavad ja takistavad asjaolud; 30.5. kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldaja suhtlemise kirjeldus. 31. Kriminaalhooldaja esitab korralise ettekande ja hoolduskava kriminaalhooldusosakonna juhatajale, kes võib teha kriminaalhooldusametnikule ettepaneku täiendada ettekannet osakonna juhataja poolt antud tähtajaks. 32. Kui korralist ettekannet ei ole vaja täiendada, kinnitab kriminaalhooldusosakonna juhataja ettekande ja saadab selle koos hoolduskavaga kohtule. 33. Korraline ettekanne esitatakse kohtule kohtuotsuses märgitud tähtaegadel, kuid mitte harvem kui iga nelja kuu järel. 34. Korralise ettekande võib esitada ka enne kohtuotsuses märgitud tähtaega, kui kohtunik või kriminaalhooldusosakonna juhataja leiab, et seda on vaja teha kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste muutmiseks või muul põhjusel. VIII. Erakorraline ettekanne 35. Kriminaalhooldaja esitab kohtule erakorralise ettekande, kui kriminaalhooldusalune: 35.1. paneb katseajal toime kuriteo või haldusõiguserikkumise; 35.2. ei täida kohustusi ja kontrollnõudeid; 35.3. käitub viisil, mis takistab kriminaalhooldust. 36. Erakorralises ettekandes on järgmised andmed: 36.1. kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi; 36.2. kriminaalhooldaja ees- ja perekonnanimi; 36.3. tuvastatud rikkumine ja rikkumise sisu; 36.4. kriminaalhooldusaluse seletus rikkumise kohta; 36.5. kriminaalhooldaja põhjendatud ettepanekud täiendavate kohustuste määramiseks või vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramiseks; 36.6. kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldaja senise suhtlemise kirjeldus. 37. Kui kriminaalhooldusalune ei ole kehapuude või vähese hariduse tõttu suuteline ise seletust kirjutama, võib seda kriminaalhooldusaluse ütluse põhjal teha kriminaalhooldusaluse ettepanekul väljakutsutud kõrvaline isik. 38. Kui seletuse kirjutab kriminaalhooldusaluse ettepanekul kutsutud isik, loeb see kriminaalhooldusalusele seletuskirja ette ning seletusele kirjutab alla kriminaalhooldusalune või tema ettepanekul nimetatud isik. 39. Erakorralise ettekande kinnitab kriminaalhooldusosakonna juhataja ja saadab selle koos hoolduskavaga kohtule. IX. Hoolduskava muutmine 40. Kriminaalhoolduse eesmärgi edukamaks elluviimiseks võib hoolduskava muuta. 41. Kui ilmneb vajadus hoolduskava muuta, vaatab kriminaalhooldaja koos kriminaalhooldusalusega üle hoolduskava eesmärgid, sisu, meetodid ja kriminaalhooldusaluse arengu kriminaalhoolduse ajal. 42. Hoolduskava muutmiseks konsulteerib kriminaalhooldaja kriminaalhooldusalusega ja alaealise kriminaalhooldusaluse puhul ka tema seadusliku esindajaga ning kui vaja, siis kriminaalhooldusnõunikuga või teiste asjaomaste spetsialistidega. 43. Kriminaalhooldaja tutvustab hoolduskava muudatusi kriminaalhooldusosakonna juhatajale. 44. Kriminaalhooldaja võib esitada kohtule korralise ettekande kriminaalhooldusaluse kohustuste kergendamiseks või neist vabastamiseks, kui kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhooldusalune: 44.1. on käitunud eeskujulikult ja täitnud kohtu määratud kohustusi; 44.2. on teinud edusamme hoolduskavas toodud eesmärkide elluviimisel; 44.3. on käitunud nii, et kriminaalhooldajal ei ole põhjust eeldada uue kuriteo toimepanemist. 45. Kui kriminaalhooldaja leiab, et on põhjendatud kergendada kriminaalhooldusalusele määratud kohustusi või ta neist vabastada, esitab ta asjakohase korralise ettekande kriminaalhooldusosakonna juhatajale, kes tutvub ettekandega ja kriminaalhooldusaluse kohta koostatud muude dokumentidega ning edastab korralise ettekande koos hoolduskavaga otsuse teinud kohtule. 46. Kriminaalhooldaja esitab kohtule erakorralise ettekande kriminaalhooldusalusele täiendavate kohustuste määramiseks või mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kui kriminaalhooldusalune: 46.1. ei täida hoolduskavas toodud ülesandeid; 46.2. ei täida kriminaalhooldaja korraldusi; 46.3. käitub viisil, mis takistab kriminaalhooldust; 46.4. ei täida kontrollnõudeid või kohustusi; või 46.5. paneb katseajal toime kuriteo või haldusõiguserikkumise. 47. Kui kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhooldusalusele täiendavate kohustuste määramine või mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, esitab ta kohtule erakorralise ettekande koos hoolduskavaga. X. Koostöö riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning eraõiguslike isikutega 48. Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab koostööd riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikutega. 49. Kui kriminaalhooldusalune võetakse kriminaalhooldusosakonnas arvele, teatab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse elukohajärgsele politseiprefektuurile kriminaalhooldusaluse: 49.1. ees- ja perekonnanime; 49.2. sünniaja ja isikukoodi; 49.3. elukoha sissekirjutuse järgi või alalise elukoha; 49.4. töökoha või õppeasutuse, kus ta õpib; 49.5. toimepandud kuriteo, mille eest on teda karistatud; 49.6. kriminaalhooldaja ees- ja perekonnanime; 49.7. kriminaalhooldusosakonna nime. 50. Kriminaalhoolduse lõppemise korral saadab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse elukohajärgsele politseiprefektuurile sellekohase teate, kus märgib ära kriminaalhoolduse lõppemise põhjuse ja kuupäeva. 51. Kriminaalhoolduse ajal teeb kriminaalhooldaja koostööd kriminaalhooldusaluse elukohajärgse konstaabliga, kellelt ta saab kriminaalhooldusaluse käitumise kohta informatsiooni. 52. Kriminaalhooldaja aitab vanglatöötajatel karistusest tingimisi vabastatava kinnipeetava eluks vabaduses ette valmistada. 53. Kriminaalhoolduse ajal teeb kriminaalhooldaja koostööd riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikutega, et otstarbekalt kasutada ühiskonna võimalusi ja integreerida kriminaalhooldusalune taas ühiskonda. 54. Eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikutega teeb kriminaalhooldaja koostööd lepingu alusel, mille on isik sõlminud kohtuga. XI. Kriminaalhoolduse lõpetamine 55. Kui kriminaalhooldus on lõpetatud, esitab kriminaalhooldaja kohtule korralise ettekande koos lisaga ja hoolduskavaga kahes eksemplaris. Korralise ettekande lisas on järgmised andmed: 55.1. kriminaalhoolduse lõpetamise põhjus; 55.2. mis olid kriminaalhoolduse eesmärgid; 55.3. millised eesmärgid täideti; 55.4. positiivsed ja negatiivsed ilmingud kriminaalhooldusaluse arengus; 55.5. kriminaalhooldust edendanud ressursid ja takistanud asjaolud. 56. Kriminaalhooldaja esitab korralise ettekande koos lisaga ja hoolduskavaga kriminaalhooldusosakonna juhatajale, kes võib teha kriminaalhooldajale ettepaneku täiendada korralist ettekannet ja selle lisa. 57. Kui korralist ettekannet ja selle lisa ei täiendata, kinnitab selle kriminaalhooldusosakonna juhataja ning saadab ettekande koos lisa ja hoolduskavaga kohtule. 58. Kohtunik tutvub korralise ettekande ja selle lisa ning hoolduskavaga ja kirjutab mõlemale eksemplarile alla. 59. Korralise ettekande ja selle lisa ning hoolduskava üks eksemplar jääb kohtusse, teine saadetakse kriminaalhooldusosakonda ja lisatakse kriminaalhooldusaluse dokumenditoimikusse. 60. Kriminaalhooldusaluse isiku- ja dokumenditoimik suletakse kohtuniku allkirjastatud korralise ettekande ning selle lisa alusel ja säilitatakse kriminaalhooldusosakonnas vastavalt kriminaalhooldusosakonna kodukorrale ja kriminaalhooldusregistri juhendile. Asekantsler Juhan PARTS