Justiitsminister — Kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhendi kinnitamine — RTL, 165, 627

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 10 alusel määran: Kinnitada kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhend (lisatud). Minister Paul VARUL Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 6. mai 1998. a määrusega nr 19 Kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhend I. Üldsätted 1. Käesolev juhend määrab kohtueelse ettekande koostamise üldnõuded. 2. Kohtueelse ettekande koostamise eesmärk on anda arvamus: 2.1. kohtualuse või süüdistatava isikuomaduste, iseloomu ja sotsiaalse seisundi kohta; 2.2. kohtualusele või süüdistatavale kriminaalhoolduse määramise otstarbekuse kohta; 2.3. kohtualusele või süüdistatavale sobivate kohustuste ja nendega taotletavate eesmärkide kohta. 3. Kohtueelne ettekanne peab olema: 3.1. erapooletu ja tasakaalukas; 3.2. arusaadav ning konkreetne; ja 3.3. korrektses keeles. 4. Kohtueelses ettekandes ei tohi teha kohtule või prokurörile ettekirjutusi kuriteo raskusastme, vastutust kergendavate või raskendavate asjaolude ega karistuse liigi kohta. 5. Kohtueelse ettekande koostab kriminaalhooldusametnik ja tema ettepanekud on soovituslikud. 6. Kohtueelne ettekanne koosneb järgmistest osadest: 6.1. kohtualuse või süüdistatava isikuandmed; 6.2. kohtueelse ettekande andmed; 6.3. kohtueelse ettekande koostamisel kasutatud allikate loetelu; 6.4. kohtualuse või süüdistatava seisundi lühianalüüs; 6.5. uue kuriteo toimepanemise eeldused; 6.6. kokkuvõte. 7. Kohtueelset ettekannet koostades kriminaalhooldusametnik: 7.1. kohtub kohtualuse või süüdistatavaga vähemalt üks kord. Alla 18 aastase kohtualuse või süüdistatava soovi korral võib kohtumise juures viibida alaealise seaduslik esindaja; 7.2. tagab, et kohtueelse ettekande koostamiseks kasutatav teave on asjakohane ja põhineb kontrollitud faktidel; 7.3. võimaluse korral kohtub kohtualuse või süüdistatava perekonnaliikmete, sõprade, lähedaste isikute, kolleegide, õpingukaaslaste ja seadusliku esindajaga; 7.4. tutvub riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste andmetega kohtualuse või süüdistatava kohta ning kogub andmeid õppeasutusest või töökohast. Lastekodus, turvakodus või varjupaigas elanud kohtualuse või süüdistatava puhul esitab kriminaalhooldusametnik kohtueelses ettekandes võimaluse korral ka nende asutuste alaliste elanike hinnangu kohtualuse või süüdistatava kohta. 8. Kui kohtualune või süüdistatav keeldub kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegemast või jätab ettenähtud kohtumisele tulemata, koostab kriminaalhooldusametnik võimalikult tervikliku ja objektiivse kohtueelse ettekande muude talle kättesaadavate andmete põhjal. 9. Kui kohtualuse või süüdistatava ja kriminaalhooldusametniku suhtlemist takistab keeleline erinevus, võib kriminaalhooldusametnik kasutada tõlki. Tumma või kurdiga suheldes võib kriminaalhooldusametnik kasutada vahendajana isikut, kes valdab viipekeelt. 10. Kohtueelne ettekanne vormistatakse kriminaalhooldusregistris vastavalt kriminaalhooldusregistri juhendile. II. Kohtualuse või süüdistatava isikuandmed 11. Kohtueelse ettekande kohta otsust koostades täidab kohtunik või prokurör kohtueelse ettekande esilehe, kus on kohtualuse või süüdistatava isikuandmed ja kohtueelse ettekande andmed. 12. Kohtunik või prokurör kannab kohtueelse ettekande esilehele kohtualuse või süüdistatava järgmised andmed: 12.1. ees- ja perekonnanimi; 12.2. sünniaeg ja -koht; 12.3. isikukood; 12.4. sugu; 12.5. rahvus; 12.6. kodakondsus; 12.7. passi või muu isikut tõendava dokumendi nimetus, selle number, dokumendi väljaandja ja väljaandmise aeg; 12.8. elukoht sissekirjutuse järgi või alaline elukoht; 12.9. alaealise puhul tema seadusliku esindaja andmed; 12.10. töökoht ja amet või kool, kus ta õpib; 12.11. haridus; 12.12. perekonnaseis; 12.13. varasem karistatus; 12.14. süüks pandava kuriteo kvalifikatsioon ja kuriteo toimepanemise aeg. 13. Kui kohtunikul või prokuröril kõiki isikuandmeid ei ole, võib ta teha kriminaalhooldusametnikule ülesandeks need selgitada. 14. Kohtunik või prokurör võib esilehele märkida, mis probleemile peab kriminaalhooldusametnik eriti tähelepanu pöörama. III. Kohtueelse ettekande andmed 15. Kohtueelse ettekande esilehele kannab kohtunik või prokurör kohtueelse ettekande koostamise otsusega seotud andmed. Kohtueelse ettekande andmed on: 15.1. ettekande kohtule või prokurörile esitamise kuupäev; 15.2. ettekannet koostava kriminaalhooldusametniku ees- ja perekonnanimi; 15.3. kriminaalhooldusosakonna nimi; 15.4. ettekande koostamise kohta otsuse tegemise kuupäev; 15.5. ettekande koostamise kohta otsuse teinud kohtuniku või prokuröri ees- ja perekonnanimi; 15.6. kohtu või prokuratuuri nimi, kellele kohtueelne ettekanne koostatakse. IV. Kohtueelse ettekande koostamisel kasutatud allikad 16. Kohtueelse ettekande koostamisel kasutatud allikatena käsitatakse: 16.1. dokumenti, fotot, filmi-, heli-, video- või muud teabesalvestist, küsitlust jms ja teabe saamiseks kasutatud meetodi kirjeldust (küsitlus, dokumendi vaatlus, vestlus jt); 16.2. andmete kontrollimiseks kasutatud meetodi kirjeldust; 16.3. kättesaamatuks jäänud kasulikku teabeallikat, põhjendusega, miks ei ole kättesaadav; 16.4. mitteusaldusväärset teabeallikat, põhjendusega, miks ei ole usaldusväärne; 16.5. andmeid tõlgi kasutamise kohta, tõlgi ees- ja perekonnanimi ning keel, millest on tõlgitud; 16.6. varasema kohtueelse ettekande andmeid, kui ettekanne on koostatud; 16.7. varasema kriminaalhoolduse andmeid, kriminaalhooldusele määramise otsust. V. Kohtualuse või süüdistatava seisundi lühianalüüs 17. Kohtualuse või süüdistatava seisundi lühianalüüs koosneb järgmistest osadest: 17.1. üldseisundi lühianalüüs: 17.1.1. lühike elulookirjeldus; 17.1.2. praeguse elukorraldusega seotud probleemid, positiivsed kogemused; 17.1.3. isikuomaduste, käitumise ja väärtushinnangute kirjeldus; 17.1.4. muutused pärast kuriteo toimepanemises süüdistamist; 17.1.5. tulevikuväljavaade; 17.1.6. korraldatud kohtumiste kirjeldus ja üldmulje; 17.2. sotsiaalne seisund: 17.2.1. perekonnaseis, suhted perekonnaga ja teiste lähedaste isikutega; 17.2.2. haridus (õppeasutus, lõpetamise aeg; kutseharidus, lisaerialad ja täiendkoolitus); 17.2.3. suhted koolikaaslaste ja õpetajatega; 17.2.4. töö (elukutse, teenistuskäik, praegune amet); 17.2.5. suhted töökaaslaste ja tööandjaga; 17.3. majanduslik seisund: 17.3.1. sissetulek; 17.3.2. elamistingimused; 17.3.3. ülalpidamiskulud, kui on ülalpeetavaid; 17.3.4. võlad, kui on; 17.3.5. järelmaks, kui on; 17.4. tervislik seisund: 17.4.1. üldseisund; 17.4.2. psüühiline seisund. 18. Kriminaalhooldusametnik selgitab kuriteo soodusasjaolusid, mis võivad olla seotud kohtualuse või süüdistatava isikuomaduste ja sotsiaalsete või muude teguritega. 19. Lühianalüüsis toob kriminaalhooldusametnik objektiivselt esile kohtualuse või süüdistatava puudused ja voorused. VI. Uue kuriteo toimepanemise eeldamine 20. Kriminaalhooldusametnik peab eeldama, kas kohtualune või süüdistatav võib toime panna uue kuriteo. Eeldamine seisneb uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse selgitamises ja kuriteo laadi ettenägemises. 21. Kuritegu eeldades peab kriminaalhooldusametnik silmas ka kohtualuse või süüdistatava: 21.1. enesetapu või enesevigastamise võimalikkust; 21.2. võimalikku rünnet teiste isikute vastu. 22. Uue kuriteo toimepanemist peab eeldama kõigi kuritegude puhul. 23. Uue kuriteo toimepanemist eeldades kriminaalhooldusametnik: 23.1. kaalub uue kuriteo toimepanemise võimalikkust ja püüab ette näha selle laadi ning raskusastet; 23.2. kirjeldab kohtualuse või süüdistatava käitumist ja käitumise põhjal eeldatavaid kuritegelikkuse ilminguid; 23.3. kirjeldab kohtualuse või süüdistatava võimet muutuda ja muutumise motivatsiooni; 23.4. arvestab kohtualuse või süüdistatava sotsiaalset tausta ja suhteid tema perekonnas ning tema sõprus- ja tutvusringkonda; 23.5. selgitab, kas kohtualune või süüdistatav teadis, et tegu, mille toimepanemises teda kahtlustatakse, on kuritegu. VII. Kokkuvõte 24. Kokkuvõttes teeb kriminaalhooldusametnik oma järeldustele toetudes kohtunikule või prokurörile ettepaneku määrata kohtualune või süüdistatav kriminaalhooldusele. 25. Kokkuvõttes esitab kriminaalhooldusametnik ka oma isikliku arvamuse kohtualuse või süüdistatava isikuomaduste kohta ja talle kriminaalhoolduse määramise kohta. 26. Kohtualusele või süüdistatavale kriminaalhoolduse määramise ettepanekus on järgmised andmed: 26.1. määratavate kohustuste loetelu; 26.2. kohustustega saavutada loodetavate eesmärkide loetelu; 26.3. kohaldatava katseaja pikkus; 26.4. tegevus ja tegevuskavad, mis aitaksid kõige tõhusamalt eesmärke saavutada; 26.5. järelevalve korraldus: kui tihti tuleb kohtuda kriminaalhooldajaga ja kui tihti esitada kohtule korralisi ettekandeid; 26.6. sotsiaalse seisundiga seonduvaid asjaolusid, mida arvestada kohustuste määramisel; 26.7. uue kuriteo toimepanemise eeldamise korral kirjeldada, mis asjaoludel on võimalik uue kuriteo toimepanemist ära hoida; 26.8. kui kriminaalhoolduse määramise ettepanek näeb ette ravi- ja võõrutuskuuri, peab kohtueelses ettekandes olema: 26.8.1. spetsialisti arvamus kohtualuse või süüdistatava seisundi kohta; 26.8.2. spetsialisti ettepanek kohtualusele või süüdistatavale ravi- ja võõrutuskuuri määramise kohta; 26.8.3. kohtualuse või süüdistatava nõusoleku võimalikuks ravi- ja võõrutuskuuriks; 26.9. kriminaalhooldusametniku isiklik arvamus kohtualuse või süüdistatava isikuomaduste kohta ja talle kriminaalhoolduse määramise kohta. 27. Kokkuvõttes selgitab kriminaalhooldusametnik, kas kohtualuse või süüdistatava kriminaalhooldusse on vaja kaasata ja kas on võimalik kaasata tema perekonnaliikmeid ning kuidas võib kaasamine perekonnaliikmetele mõjuda. 28. Kui kriminaalhooldusametnik oma järelduste põhjal leiab, et kohtualusele või süüdistatavale kriminaalhooldust määrata ei ole otstarbekas, selgitab ta seda ja esitab oma soovitused edasise tegevuse kohta. 29. Kui vabadusekaotus on üks võimalikest kohaldamisele kuuluvatest karistustest, selgitab kriminaalhooldusametnik kokkuvõttes, kuidas see võib mõjutada kohtualuse või süüdistatava: 29.1. perekonna elu; 29.2. teenistuskäiku ja hariduse omandamist; 29.3. sotsiaalsest seisundist tulenevaid asjaolusid. 30. Kokkuvõttes esitatud soovitused ja ettepanekud peavad olema igati kaalutud ning põhjendatud. VIII. Lõppsätted 31. Kriminaalhooldusametnik esitab kohtueelse ettekande kriminaalhooldusosakonna juhatajale. 32. Kriminaalhooldusosakonna juhataja kinnitab kohtueelse ettekande ja esitab selle ettenähtud ajal kohtunikule või prokurörile. 33. Kui kohtueelset ettekannet ei ole kriminaalhooldusametnikust olenemata põhjusel tähtajaks koostatud, taotleb kriminaalhooldusametnik kohtunikult või prokurörilt tähtaja pikendamist. 34. Kui isik mõistetakse õigeks, saadab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist asjakohase teate kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule. Teate saanud kriminaalhooldusametnik tegeleb kohtueelse ettekandega vastavalt kriminaalhooldusregistri juhendile. 35. Kui kohus otsustab määrata süüdimõistetu kriminaalhooldusele, saadab ta jõustunud kohtuotsuse kriminaalhooldusülesandeid täitma nimetatud kriminaalhooldajale. Kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule saadab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist teate süüdimõistetu kriminaalhooldusele määramise ja kriminaalhooldaja nimetamise kohta. Teate saanud kriminaalhooldusametnik tegeleb kohtueelse ettekandega vastavalt kriminaalhooldusregistri juhendile. 36. Kui kohus mõistab isikule vabadusekaotusliku või muu karistuse, saadab ta pärast kohtuotsuse jõustumist asjakohase teate kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule. Teate saanud kriminaalhooldusametnik tegeleb kohtueelse ettekandega vastavalt kriminaalhooldusregistri juhendile. Asekantsler Juhan PARTS