Viljandi Linnavolikogu — Viljandi linna põhimääruse muutmine — RTL, 159, 601

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 punkti 9 Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Viljandi linna põhimäärust vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks 26. jaanuari 1996. a otsus nr 96 «Viljandi linna põhimääruse kinnitamine». 3. Käesolev määrus jõustub alates Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Tauno TUULA Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 27. märtsi 1998. a määrusega nr 31 Viljandi linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Viljandi linna omavalitsuse mõiste (1) Viljandi linna omavalitsus (edaspidi Viljandi omavalitsus) on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Viljandi omavalitsust teostavad linnaelanikud ja linna omavalitsusorganid. § 2. Viljandi omavalitsuse põhimõtted (1) Viljandi omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 3. Viljandi omavalitsusorganid Viljandi omavalitsusorganid on Viljandi Linnavolikogu (edaspidi ka «linnavolikogu») ja Viljandi Linnavalitsus (edaspidi ka «linnavalitsus»). § 4. Viljandi omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Viljandi omavalitsusorganite ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ning lepingutel. (2) Viljandi omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Viljandi Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 5. Viljandi omavalitsusorganite suhted teiste kohalike omavalitsustega (1) Viljandi linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. § 6. Viljandi omavalitsusorganite rahvusvaheline suhtlemine (1) Viljandi linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. (2) Viljandi linna esindamine rahvusvahelistes suhetes toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. § 7. Asjaajamiskeel Viljandi omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Viljandi omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 8. Linna piir (1) Viljandi linna piir (edaspidi ka «linna piir») koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel (2) Linna piir tähistatakse linna suubuvatel teedel. § 9. Viljandi linnaelaniku mõiste Viljandi linna elanik (edaspidi ka «linnaelanik») on isik, kelle alaline elukoht on Viljandi linn. § 10. Linnaelaniku valimisõigus Linnaelanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 11. Muude isikute õiguslik seisund Viljandi linnas Muudel isikutel on Viljandi linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadustega kehtestatud piirangud. § 12. Viljandi linna sümbolid ja nende kasutamise kord (1) Viljandi linna sümbolid on vapp ja lipp. (2) Viljandi linna vapiks (edaspidi ka «vapp») on helesinine (koobaltsinine) kilp, mille keskel asub heraldiline «Valge roos». Roosi õielehed on hõbedased, nende vahelt väljaulatuvad karikalehed ja tolmukad on kuldsed. Vapil on kaks kuju: vapp kilbita, vapp kilbiga. (3) Viljandi linna lipp (edaspidi ka «lipp») koosneb kahest võrdsest laiust -- helesinine (koobaltsinine) ja valge. Helesinine laid asub üleval ja vastab värvilt vapi sinisele. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 220×110 cm. (4) Vappi kasutatakse järgmiselt: 1) kilbiga ja kilbita, värvides või must-valgena võib vappi kasutada linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse ametite ja osakondade ning munitsipaalasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel jne. 2) kilbita vappi kasutatakse linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse ametite ja osakondade ning munitsipaalasutuste pitsatitel. 3) muudel juhtudel võib kasutada linna vappi linnavalitsuse loal. 4) vapi must-valgel kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. (6) Vapi loata või etaloni järgimata kujutise kasutamise eest kohaldatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid. (7) Lippu kasutatakse järgmiselt: 1) lipp heisatakse alaliselt Viljandi linna raekoja hoonel kõrvuti riigilipuga; 2) lippu võib heisata riiklikel pühadel, avalikel üritustel, linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste linnadega; 3) lipu valmistamine ärilistel eesmärkidel toimub linnavalitsuse loal. (8) Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. § 13. Viljandi linna aukodanik (1) Viljandi linna aukodanikuks valitakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega isik, kellel on Viljandi linna ees erilised teened. (2) Viljandi linna aukodaniku statuudi kinnitab linnavolikogu. II. LINNAVOLIKOGU § 14. Linnavolikogu mõiste (1) Linnavolikogu on Viljandi linna kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. (3) Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees või aseesimees. § 15. Linnavolikogu valimise kord (1) Linnavolikogu valitakse kolmeks aastaks otsestel, üldistel ja ühetaolistel valimistel, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogu valimisteks määrab valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Vastav linnavolikogu otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks hiljemalt 45 päeva enne valimiste päeva. § 16. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad linnavolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. (3) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu ega kanna õiguslikku vastutust, v.a seaduses ettenähtud juhtudel, hääletamise ja poliitiliste avalduste eest linnavolikogus või selle organites. (4) Linnavolikogu liikme kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. (5) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks astub tema asemele linnavolikogu asendusliige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse jõustumise hetkest. (6) Linnavolikogu liikmele hüvitatakse saadikutegevusega seotud kulud linnavolikogu poolt määratud ulatuses ja korras. (7) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. (8) Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 17. Linnavolikogu ainupädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) linnaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja linna valimiskomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse ja tema liikmete (v.a linnasekretäri) kinnitamine ja vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele (v.a linnasekretärile) või linnavolikogu komisjoni esimehele; 18) linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) linnavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) linnavolikogu esimehele ja aseesimehele töötasu määramine; 21) linnavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) linna esindamise korra kehtestamine; 23) linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24) kohtu kaasistujate valimine; 25) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 26) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 27) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 28) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 29) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 30) detailplaneeringu tühistamine; 31) muud seaduses sätestatud või volikogu poolt määratud küsimused. (2) Linnavolikogu ainupädevusse mittekuuluvates küsimustes tehtavad linnavalitsuse määrused ja korraldused võivad tulla linnavolikogus läbivaatamisele kas linnavolikogu komisjoni (vastavalt pädevusele) või linnavolikogu liikme ettepaneku alusel. Linnavolikogul on õigus teha linnavalitsusele ettepanek oma määruse või korralduse muutmiseks või tühistamiseks. § 18. Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. (2) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada muud alatised või ajutised komisjonid linnaelu probleemvaldkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. (3) Vähemalt kolm samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse linnavolikogule, kes fraktsiooni registreerib. (4) Linnavolikogu istungi ettevalmistamiseks moodustatakse linnavolikogu eestseisus, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed. § 19. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees on linnavolikogu juht, kes: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 3) esindab Viljandi linna linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. Linna esindamisel peab linnavolikogu esimees tuginema linnavolikogu otsustele; küsimuste kooskõlastamisel kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid linnavolikogule seisukoha võtmiseks; 4) korraldab ja kontrollib linnavolikogu otsuste täitmist; 5) informeerib igal istungil linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest. (2) Linnavolikogu esimees valitakse ning talle avaldatakse umbusaldust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. § 20. Linnavolikogu aseesimees Linnavolikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul laienevad tema volitused linnavolikogu aseesimehele, kes valitakse ja kellele avaldatakse umbusaldust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. § 21. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu komisjoni moodustab linnavolikogu linnaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamise eesmärgil. Komisjonid võivad olla alatised või ajutised. (2) Komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse linnavolikogu otsusega komisjoni esimehe ettepanekul. Linnavolikogu liikmetel on õigus osaleda omal soovil kõigis linnavolikogu komisjonides, informeerides sellest komisjoni esimeest ja linnavolikogu, kes kinnitab linnavolikogu liikme vastava komisjoni liikmeks. (3) Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (4) Komisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni liige vastavalt komisjoni põhimäärusele. (5) Komisjon töötab välja linnavolikogu otsuse eelnõusid, annab soovitusi ja arvamusi linnavolikogule ja linnavalitsusele vastavalt oma tegutsemisvaldkonnale. (6) Komisjoni täpsem pädevus ja töökord määratakse kindlaks linnavolikogu poolt kinnitatud komisjoni põhimääruses. § 22. Revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmed kinnitatakse linnavolikogu otsusel ja linnavolikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 3) linna ametiasutuste ja munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ning munitsipaalasutustesse või äriühingutesse paigutatud linna vara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja teeb nende kõrvaldamise ettepanekud kirjalikult linnavalitsusele. Linnavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul linnavolikogule. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma tööst ja töö tulemustest linnavolikogule ning esitama märkused ja ettepanekud. § 23. Linnavolikogu fraktsioon Linnavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest linnavolikogu liikmest, kes ühinevad käesoleva põhimääruse paragrahvi 18 lõikes 3 kehtestatud korras. § 24. Linnavolikogu istung (1) Linnavolikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku linnavolikogu esimees või aseesimees kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu töökorras kehtestatud korras. (2) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (3) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees või aseesimees. Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutatakse läbi linnavolikogu eestseisuses. Päevakorra eelnõu kuulutatakse välja ajakirjanduses vähemalt kolm ööpäeva enne linnavolikogu istungi toimumist. (5) Linnavolikogu istungil arutatakse linnavolikogu eestseisuse poolt päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast istungi päevakorra kinnitamist võib seda muuta vaid linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (6) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. (7) Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 17 lõike 1 punktides 2, 4, 6--10, 14, 15, 17 ja 23 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (8) Linnavolikogu istung protokollitakse. Linnavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse linnavolikogu määratud korras. (9) Linnavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste, protokolliliste otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja linnavolikogu töökorras sätestatud korras. § 25. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnaelanikel paragrahvis 46 sätestatud korras. (2) Linnavolikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. III. LINNAVALITSUS § 26. Linnavalitsuse mõiste (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Viljandi linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Linnavalitsus täidab lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Linnavalitsus korraldab munitsipaalasutuste tegevust. (4) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. § 27. Linnavalitsuse moodustamise põhimõtted (1) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea(d), linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. (2) Linnavalitsuse moodustab ja tema koosseisu kinnitab (v.a linnasekretär) linnapea ettepanekul linnavolikogu. Linnavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse uue liikme kandidaadi. (3) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (4) Linnavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. § 28. Linnavalitsuse koosseisu kinnitamise ja muutmise kord (1) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu kahe nädala jooksul peale linnapea ametisse nimetamist linnavolikogu poolt. (2) Linnavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega linnapea poolt esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (3) Kui linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälteenamust, on linnapeal aega kaks nädalat uue linnavalitsuse liikmete koosseisu linnavolikogule kinnitamiseks esitamiseks. (4) Kui linnavolikogu ei ole kinnitanud linnavalitsuse koosseisu kahe kuu jooksul alates linnapea valimisest, peab linnavolikogu avaldama linnapeale umbusaldust ning valima uue linnapea. (5) Linnavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse uue liikme kandidaadi, kes kinnitatakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. § 29. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse koosseisu kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve: 1) linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil; 2) linnapea tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 3) kui linnavolikogu avaldab linnavalitsusele umbusaldust. (3) Pärast lahkumispalve esitamist jätkab linnavalitsus oma tegevust (v.a alapunktis 3 sätestatud juhul) kuni uue linnavalitsuse ametisse astumiseni, kuid mitte kauem kui 1 (üks) kuu arvates lahkumispalve esitamisest. (4) Linnavalitsusele linnavolikogu poolt umbusalduse avaldamisel lõpevad linnavalitsuse volitused umbusalduse hääletamise tulemuste kinnitamise hetkest. (5) Linnapea surma korral täidab linnapea ülesandeid kuni uue linnapea valimiseni abilinnapea. (6) Linnapeale linnavolikogu poolt umbusalduse avaldamisel tuleb linnavolikogul valida samal istungil uus linnapea. (7) Linnavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, linnapea ettepanekul või linnavolikogu umbusaldusavalduse põhjal. Linnavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle linnavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul alates lahkumispalve saamisest. Linnavolikogu peab linnavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul alates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (8) Kui tagasi astub üks või mitu linnavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikutele linnavalitsuse liikmetele, väheneb linnavalitsuse koosseis kuni uute täiendavate linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui linnavalitsuse liikmete koosseis väheneb üle poole linnavolikogu kinnitatud linnavalitsuse algkoosseisust, ei ole linnavalitsus kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. § 30. Linnavalitsuse pädevus ja töökord (1) Linnavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega, linna põhimäärusega või teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ja mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 2) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 3) esindab linna linnavolikogu poolt kehtestatud korras; 4) nimetab ametisse munitsipaalasutuste juhid. (2) Linnavalitsuse töövormiks on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab linnavalitsus istungite reglemendiga. (3) Linnavalitsus võtab linnavalitsuse istungil vastu määrusi, korraldusi ja protokollilisi otsuseid. § 31. Linnapea (1) Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 1) esindab linnavalitsust kui Viljandi linna omavalitsusüksust vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud linna esindamise korrale; 2) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse teenistust; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) nimetab ametisse linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 5) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna munitsipaalasutuste juhtide kandidaadid; 6) annab linnavalitsuse teenistuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 8) täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. § 32. Linnapea asendamise kord Linnapead asendab tema äraolekul abilinnapea, kelle määrab linnavalitsuse liikmete hulgast vastavale ametikohale linnapea oma käskkirjaga. § 33. Linnapea valimise kord (1) Linnapea valimiseks tuleb linnavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogu tööle rakendumisest. (2) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Linnapea kandidaadi ülesseadmine toimub kirjalikult esitatud ettepaneku alusel. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse nimekirja. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (5) Valimise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 1) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Igale linnavolikogu liikmele antakse üks linnapea kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletaja teeb hääletussedelile vastava märke selle kandidaadi nime järele, kellele kuulub tema eelistus. Igal linnavolikogu liikmel on ainult üks hääl; 2) hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed; 3) valimistulemused kinnitab linnavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (6) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimub kogu linnapea valimise protseduur uuesti algusest peale. § 34. Linnasekretär (1) Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (2) Linnasekretär: 1) juhib linnavalitsuse kantselei tegevust; 2) korraldab linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) esindab linna kohtus ilma erivolituseta; 4) hoiab linna vapipitsatit; 5) täidab teisi talle seaduste või linnavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. (3) Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea. § 35. Linnavalitsuse liige (1) Linnavalitsuse liige on isik, kes kuulub linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisu. (2) Linnavalitsuse liige täidab seaduste ja käesoleva põhimäärusega linnavalitsusele pandud ülesandeid. § 36. Tööandja kohustus linnavalitsuse liikme ees (1) Tööandja on kohustatud võimaldama linnavalitsuse liikmel osa võtta linnavalitsuse istungitest ja koosolekutest ning täita temale pandud ülesandeid. (2) Tööandja ei ole kohustatud säilitama linnavalitsuse liikmele käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ülesannete täitmise ajaks töötasu. § 37. Linna teenistus (1) Linna teenistus on palgaline teenistus- või töösuhe, mida tasustatakse linna eelarves selleks ettenähtud vahendite arvel. (2) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. (3) Linna teenistus jaguneb linnavalitsuse teenistuseks ja munitsipaalasutuste teenistuseks. (4) Linnavalitsuse teenistus toimub linnavalitsuse kantseleis, linnavalitsuse ametites ja osakondades ning nende struktuuri kinnitab linnavolikogu. (5) Munitsipaalasutuste teenistus toimub munitsipaalasutustes ning nende struktuuri ja koosseisud kinnitab vastava munitsipaalasutuse juht eelarves ettenähtud kulude piires. (6) Linnavalitsuse kantselei ja linnavalitsuse ametite põhimäärused kinnitab linnapea ning munitsipaalasutuste põhimäärused kinnitab linnavolikogu. (7) Linnavalitsuse teenistusse võtmine ametniku või muu teenistuja kohale toimub linnapea käskkirja alusel. Munitsipaalasutuse töötaja tööle võtmisel sõlmib töölepingu munitsipaalasutuse juht. Munitsipaalasutusse juhi teenistusse võtmine toimub linnavalitsuse korraldusega. IV. LINNAVARA § 38. Linnavara mõiste (1) Linnavara on linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv vara koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Linnavara kohta peetakse linnavararegistrit. § 39. Linna eelarve tulud ja kulud (1) Linna eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised munitsipaalasutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Linna eelarve kulud on: 1) seadusega pandud kohustuste täitmine; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmine; 3) muude vajaduste finantseerimine; 4) reservfondi moodustamine vähemalt ühe protsendi ulatuses eelarve kuludest. (3) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 40. Linna eelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Linna eelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. Eelarve koostamise korra kehtestab linnavolikogu. (2) Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Linna eelarve projekti koostamist korraldab rahandusamet. (4) Linna eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha linnavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks või linna võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (5) Linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna elanikele. § 41. Linna majandustegevus (1) Linna majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud linnavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 4) osalemine fondides ja sihtkapitalide moodustamine; 5) muu tegevus, mis on suunatud linnal lasuvate kohustuste täitmiseks vajaminevate vahendite saamisele. (2) Linnavara tiitlipäraste valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Linnavara tiitlipärased valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise korras. (4) Linnal on õigus asutada teenuste osutamiseks munitsipaalasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (5) Linna osalemise mittetulundusühingutes ja sihtasutustes ning äriühinguis otsustab linnavolikogu. § 42. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib linnavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. V. LINNA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 43. Linna arengukava mõiste (1) Arengukava on linna põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonna seisundi analüüsist tulenevate muutuste ja tegevuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks. (2) Linna arengukava kinnitab linnavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linnavolikogu kehtestatud korras. Arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadustest lähtuvalt igal aastal. § 44. Linna planeeringud (1) Linna üldplaneering on linna terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab linnavolikogu vabariigi õigusaktides ning linnavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. (3) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavolikogu. (4) Üld- või detailplaneeringu tühistab linnavolikogu vabariigi õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. (5) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringud vaatab üle linnavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohaliku omavalitsuse korralisi valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse. VI. LINNA ÕIGUSAKTID § 45. Linna omavalitsusorganite õigusaktid (1) Üldaktidena annavad linnavolikogu ja linnavalitsus oma pädevuse piires määrusi. (2) Üksikaktidena võtab linnavolikogu vastu otsuseid, linnavalitsus annab korraldusi. (3) Üks eksemplar linna omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse linnakantseleis. § 46. Linnaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. § 47. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused jõustuvad üldjuhul kümnendal päeval pärast nende avalikustamist. Kui määruses on toodud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub määrus alates sellest päevast, kuid mitte varem kui kümnendal päeval pärast selle avalikustamist. (2) Linnavolikogu otsused ja linnavalitsuse korraldused jõustuvad alates neis märgitud päevast, kui seda ei ole märgitud, jõustuvad otsused ja korraldused vastuvõtmise hetkest. (3) Linnavolikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või istungit juhatanud aseesimees. (4) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja linnasekretär. (5) Linnavalitsuse kantselei korraldab linna õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 48. Linna omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine (1) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. (2) Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid ning linnavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema kättesaadavad linnavalitsuse kantseleis, kus nendega on võimalik kohapeal tutvuda. (3) Linnavolikogu määruste, otsuste ja protokolliga peab olema võimalik tutvuda alates kümnendast päevast pärast linnavolikogu istungi lõppemist Viljandi Linnaraamatukogus. (4) Linnavalitsuse määrustega peab olema võimalik tutvuda alates neljandast päevast pärast nende vastuvõtmist Viljandi Linnaraamatukogus. (5) Linna arengukavaga peab olema võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis ja Viljandi Linnaraamatukogus. (6) Ei avalikustata määruseid ja otsuseid, mille avaldamine on keelatud seadusega. VII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE VÕI TÜHISTAMINE § 49. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine (1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tühistab linnavolikogu. (2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli ööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 47.