Räpina Vallavolikogu — Vallateede haldamise ja kaitse eeskirja kinnitamine — RTL, 149, 568

Lähtuvalt Eesti Vabariigi maanteeseaduse (RT 1992, 1, 1; 1996, 49, 953) paragrahvi 6 lõikest 2, paragrahvi 8 lõikest 3, paragrahvi 14 lõikest 2, liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459) paragrahvi 2 lõikest 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 6 lõikest 1, Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1992. a määrusega nr 294 kinnitatud «Maanteeregistri põhimääruse» (RT 1992, 42, 560) punktist 7 ja Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996. a määrusega nr 177 kinnitatud «Teele liikluse korraldamiseks mittevajalike teabevahendite ülespaneku korra» (RT I 1996, 47, 918) punktist 8, Räpina Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Vallateede haldamise ja kaitse eeskiri» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub kümme päeva pärast Riigi Teataja Lisas avaldamist. Volikogu esimees Väino KIVIOJA Kinnitatud Räpina Vallavolikogu 25. märtsi 1998. a määrusega nr 3 Vallateede haldamise ja kaitse eeskiri 1. Põhimõisted 1.1. Käesolev kord sätestab Räpina vallamaanteede (edaspidi maanteed) haldamise, kasutamise ja kaitse korraldamise alused ja põhinõuded. 1.2. Maanteeks nimetatakse Räpina vallas Räpina vallale kuuluvat või halduses olevat, väljaspool asulaid paiknevat rajatist, mis on ette nähtud sõidukite (sh liikurmasinate) ning jalakäijate liiklemiseks. Maantee koosneb Eesti Standardiga määratletud tarinditest ja elementidest, hõlmates nende paigutamiseks ja korrashoiuks eraldatud teemaad ja ohutusgabariitidega piiratud õhuruumi selle kohal. 1.3. Vallamaanteed on Räpina valla omand ja need on avalikud maanteed. Valdajaks Räpina Vallavalitsus oma struktuuriüksuste kaudu. 1.4. Muudatused maanteede jagunemiseks omandivormi järgi toimuvad vastavalt asjaõigusseadusele ja maanteeregistri põhimäärusele. 1.5. Teemaaks nimetatakse maa-ala, mis on ette nähtud maantee kõikide elementide ja abirajatiste (hooned, parklad jms) paigutamiseks. See maa kuulub Räpina vallale ja on määratud maaeralduse dokumentidega. 1.6. Maantee kaitseks, arendusvõimaluste loomiseks ja korrashoiu- ning liiklusolude püsivuse ja liiklusohutuse tagamiseks kehtestatakse maanteega külgnevatel maavaldustel väljaspool teemaad kaitsetsoon, mille piires kehtivad maaomanikele ja -kasutajatele erinõuded. Vallamaanteede kaitsetsooni laius on 25 m teeteljest mõlemale poole, mitme sõidutee korral äärmiste pärisuunaliste sõiduradade teljest. Eramaantee kaitsetsooni laiuse määrab Räpina Vallavolikogu maantee omaniku taotlusel. 1.7. Olenevalt pealiskihist jagunevad maanteed kattega teedeks, kruusateedeks või pinnasteedeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega tee (asfalt-, tsementbetoon vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusel selleks kujunenud. 2. Üldnõuded maanteede kasutajatele 2.1. Maanteel liiklevate sõidukite gabariidid, parameetrid ja seisund peavad vastama liikluseeskirjale ja sõidukite tehnoseisundi nõuetele. 2.2. Teekattel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub teepinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega). 2.3. Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi tee-elemente või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treiler). 2.4. Punktis 2.3 nimetatud sõidukid võivad kattega maanteed ületada selleks ettenähtud kohtades ja ka mujal, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja -katte rikkumise. 2.5. Maanteel on keelatud teha selliseid sõidukite avariitöid, mille ajal võib kattele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid teekatet lagundavaid aineid. Avariitööde hädavajadusel tuleb rakendada teekatte kaitsmiseks tõhusaid meetmeid. 2.6. Maanteel ei tohi: 2.6.1. sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mis tahes esemete, sõidukite või veostega; 2.6.2. sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud; 2.6.3. sõita või manööverdada eraldusribal, süvendi ja mulde nõlvadel ning külgkraavides; 2.6.4. sõita maanteele ning sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõidud; 2.6.5. ummistada sildade, truupide avasid, külgkraave ja drenaaþe ning takistada vee juhtimist teemaalt; 2.6.6. ladustada teemaale materjale, mis võivad kahjustada maanteed või keskkonda (kemikaalid, väetised, sõnnik jms), piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust; 2.6.7. maanteele või teemaale maha loopida ehk panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett; 2.6.8. jätta teemaale järelevalveta või köietamata kariloomi. 2.7. Punktide 2.6.1--2.6.6 rakendamise maanteehoiuga seotud tegevuse puhul otsustab vallavalitsus. 2.8. Vallavalitsuse loata ei tohi: 2.8.1. sulgeda liiklust; 2.8.2. maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid, samuti eemaldada nendelt katteid; 2.8.3. teha maanteel ja teemaal mis tahes maanteehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms. Kaitsetsoonis ei tohi oma tegevusega halvendada liiklustingimusi maanteel; 2.8.4. projekteerida ja ehitada teemaale ja kaitsetsooni mis tahes hooneid või muid rajatisi, sealhulgas alalisi bussipeatuskohti; 2.8.5. rajada maanteele täiendavaid maha- ja pealesõiduteid; 2.8.6. rajada teemaale ja kaitsetsooni müügipunkte ja muid teeninduskohti (ka ajutisi ning seal olevate hoonete baasil); 2.8.7. paigaldada teabe- ja reklaamivahendeid maanteele, teemaale ning kaitsetsooni; 2.8.8. teha remondi- ja muid töid või muuta liikluskorda raudteeülesõidukohtadel; 2.8.9. korraldada spordivõistlusi ja teisi rahvaüritusi maanteel ning kaitsetsoonis; 2.8.10. ajada karja maanteel; 2.8.11. karjatada kariloomi teemaal; 2.8.12. künda teemaad. 2.9. Punktis 2.8 toodud loa annab vallavalitsus oma korraldusega. 3. Tööd maanteel, teemaal ja kaitsetsoonis 3.1. Kõik maanteel, teemaal ja teekaitsetsoonis kavandatavad maanteehoiuvälised tööd tuleb vallavalitsusega kooskõlastada nende projekteerimise ajal. 3.2. Maantee kaitsetsoonis oleva maa omanik või kasutaja võib kooskõlastamata teha oma majapidamise ja maakasutamisega seotud töid (maa harimine, saagi koristamine jms), kui need tööd ei ole vastuolus maanteeseaduse ja käesoleva eeskirja teiste sätetega. Maanteega vahetult külgnevat maad võib maaomanik või kasutaja harida kuni teemaa piirini, seejuures kahjustamata külgkraave, mullet, süvendit ja nende nõlvu. Ei ole lubatud maaharimismasinatega välja sõita maanteele, manööverdada sellel või selle nõlvadel. 3.3. Maanteel ja teemaal tehtavateks maanteehoiuvälisteks töödeks tuleb taotleda vallavalitsuselt kirjalik luba. Kaitsetsoonis tehtavateks töödeks tuleb saada maaomaniku või valdaja luba ja kooskõlastus vallavalitsusest. Maanteel ja teemaal maanteehoiuvälisteks töödeks loa saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada: 3.3.1. kirjalik taotlus, millega garanteeritakse finantseerimise ja tehnika olemasolu töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks teostamiseks; samuti teekasutajate poolt tee sulgemisega või liikluspiirangutega kaasnevate pretensioonide lahendamine; 3.3.2. tööde projekt koos nõuetekohase liikluskorralduse skeemiga; 3.3.3. tööde kalendergraafik. 3.4. Enne tööde alustamist koostavad töötegija ja vallavalitsuse esindajad kahepoolse akti teekatte, mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Kui ümbersõidutee haarab ka riigi- või eramaanteid, siis nende seisukorra ülevaatamine ja kooskõlastamine toimub nende teede valdaja esindajaga.Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos teevaldaja pretensioonidega ja nende kõrvaldamise tähtajaga. Normaalsete liiklustingimuste mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse tööloas (lepingus). 3.5. Maanteel ja teemaal tehtavate tööde tsooni tähistab töö tegija enne tööde alustamist vastavalt «Teetööde liikluskorralduse juhendile». 3.6. Maanteel või teemaal maanteehoiuväliseid töid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. 3.7. Tööde alustamisest maanteel või teemaal peab töötegija kirjalikult (telefonogramm, faks või avaldus) informeerima vallavalitsust üldjuhul kaks päeva varem. Järelevalvet korraldab vallavalitsus. 4. Liikluse ajutine piiramine või sulgemine maanteedel 4.1. Maanteedel võidakse liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral teetööde või ettenähtud korras kooskõlastatud ürituse ajaks. 4.2. Otsuse maanteel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb teevaldaja. 4.3. Maanteel tekkinud otsese ohu korral võib liikluse sulgeda või seda piirata erandina ka politsei, informeerides sellest kohe vallavalitsust. 4.4. Kõigist maanteedel kavandatavatest liikluse sulgemistest ja piirangutest teatatakse maakonnalehe kaudu. 4.5. Maanteel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega. Aasta jooksul kavandatavad kaevetööde plaanid, mis on seotud teekatte lõhkumisega, tuleb esitada teevaldajale hiljemalt jooksva aasta 1. veebruariks. Avariilistel juhtudel vaadatakse tööde taotlused operatiivselt läbi. 4.6. Enne maanteel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad vallavalitsus ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ning otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga. 4.7. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis töötegija sõlmib maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. 4.8. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse kooskõlastamisel sulgemistingimustega. 4.9. Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt punktides 4.6 ja 4.7 toodud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. 4.10. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha tee lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku. 5. Erakorralised veod 5.1. Erakorralised veod on suuremõõtmelised ja/või raskekaalulised veosed, mida veetakse autode, traktorite või muude eriveeremitega ning mis ületavad Eestis kehtivate sellekohaste normide ja liikluseeskirjaga lubatud mõõtmeid või koormusi, samuti ohtlike ainete ja esemete veod. 5.2. Punktis 5.1 nimetatud vedusid tuleb korraldada vastavalt «Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirjale» või «Ohtlike ainete veo eeskirjale». 5.3. Liikluseeskirjaga lubatud mõõtmeid või koormusi ületava veo korral koostatakse enne veo või vedude alustamist vedaja ja vallavalitsuse esindaja kahepoolne akt teekatte, mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta, seejärel sõlmitakse vedaja ja Räpina valla vahel leping maantee kasutamiseks. Pärast lepingu sõlmimist väljastatakse veoluba «Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirjas» sätestatud korras. 5.4. Maanteede remondi- ja korrashoiukulutuste kompenseerimiseks võtab vallavalitsus erakorraliste vedude vedajalt tasu kehtestatud korras kinnitatud hinnakirja järgi. 6. Liiklus jääteedel 6.1. Liiklus jääteedel toimub vastavalt «Jääteede rajamise, hooldamise ja kasutamise juhendile». 7. Maanteega külgneva maa omanike, kasutajate ning maanteel või kaitsetsoonis olevate rajatiste omanike ja valdajate kohustused 7.1. Maanteega külgneva maa omanik või kasutaja teekaitsetsooni piires: 7.1.1. hoiab korras temale kuuluvad juurdesõiduteed kuni teemaani ja paigaldab nendele Eesti Standardi kohaselt vajalikud liikluskorraldusvahendid; 7.1.2. hoiab teemaaga külgneva maa-ala ning sellel paiknevad hooned või rajatised korras ega halvenda oma tegevusega maantee seisundit või maanteehoiu tingimusi. 7.2. Maanteel (sh teemaal) paiknevate melioratsiooni ja hüdrotehniliste ning teiste maantee koosseisu mittekuuluvate rajatiste hoidu korraldab nende omanik või valdaja kooskõlastatult vallavalitsusega. 7.3. Juhul kui kaitsetsoonis paiknevate ehitiste või rajatiste (sh haljastuse) seisukord ohustab liiklust või maanteed, peab omanik nad viivitamatult korrastama. 7.4. Maanteid ületavaid raudteeviadukte hoiab korras raudtee omanik või valdaja. Maanteega ühel tasapinnal asuvaid raudteeülesõidukohti hoiavad korras maantee ja raudtee omanik või valdaja vastavalt raudteeülesõidukohtade tehnokasutuseeskirjale. 7.5. Juriidilised ja füüsilised isikud, kelle kasutuses olev maa külgneb teemaaga, peavad hoolitsema, et koduloomad ja -linnud ei pääseks maanteele. 7.6. Maantee talihooldeks peab teemaaga külgneva maa omanik või kasutaja võimaldama teemaaga külgnevale maale ajutiste lumetõkete paigaldamist, lumevallide ja -kraavide rajamist tuisklume tõkestamiseks ning lume paiskamist väljaspoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei kahjusta maa omaniku või kasutaja vara ega takista juurdepääsu tema elukohta ja kinnisvarale. 7.7. Teemaal ja teemaaga külgneval alal mulla-, maaharimis-, ehitus- ja teisi töid tegevad juriidilised ja füüsilised isikud vastutavad selle eest, et sõidukid ei kannaks teele pori, sõnnikut jms või tagavad selle pideva koristamise sõiduteelt, hoiatades ühtlasi liiklejaid teel esinevast ohust. 8. Maantee valdaja kohustused 8.1. Vallavalitsus vastutab temale kuuluva või tema halduses oleva maantee seisundi eest ja on kohustatud hüvitama liiklejale maantee kasutamiskõlbmatuse ning asjakohase tähistuse ja teabe puudumise või puudulikkusega tekitatud kahju Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud korras. 8.2. Vallavalitsus ei vastuta liiklushäirete ja liiklejatele tekitatud kahju eest, kui nende tekkimine ei olenenud temast, sealhulgas: 8.2.1. liiklustakistuse või liiklusohtliku olukorra tekitamise korral liikleja enda, teise liikleja, veose omaniku või mõne teise isiku poolt; 8.2.2. erakorraliste liiklustakistuste korral nende kõrvaldamiseks kehtestatud tähtaja kestel. 8.3. Vallavalitsus ei hüvita liiklejatele maantehoiu korraldamisest tingitud liikluspiirangute tõttu tekkinud lisakulusid, kui Eesti Vabariigi normatiivaktis või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. 9. Maanteeregistri pidamine 9.1. Räpina valla maanteeregister on riigi maanteeregistri osa, kus registreeritakse valla- ja eramaanteed. 9.2. Valla maanteeregistri pidaja ja algdokumentatsiooni säilitaja on vallavalitsus. 9.3. Valla maanteeregistri pidamine toimub Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1992. a määrusega nr 294 kinnitatud maanteeregistri põhimääruse (RT 1992, 42, 560) kohaselt. 9.4. Maanteeregistri andmete väljastamine on tasuline. Ühekordne maanteeregistri andmete väljastamise tasu on 30 krooni. 9.5. Igal maantee omanikul või haldajal on õigus saada registripidajalt oma maantee kohta registris sisalduvaid andmeid tasuta. 10. Maanteele liikluse korraldamiseks mittevajalike teabevahendite ülespanek 10.1. Maanteele liikluse korraldamiseks mittevajalike teabevahendite ülespanek toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996. a määrusega nr 177 kinnitatud «Teele liikluse korraldamiseks mittevajalike teabevahendite ülespaneku korrale» (RT I 1996, 47, 918). 10.2. Maantee kaitsetsooni teabevahendite ülespaneku kirjaliku loa annab Räpina Vallavalitsus. 10.3. Teabevahendi ülespanemiseks esitab teabevahendi paigaldaja ja omanik vallavalitsusele kirjaliku taotluse koos teabevahendi paigaldamise skeemiga. Kui teabevahend hakkab asuma kolmanda isiku maal, võtab teabevahendi paigaldaja või omanik taotlusele ka maaomaniku kooskõlastuse. 11. Liikluse korraldamine 11.1. Valla teede liikluse korraldamise ja liikluskorraldusvahendite õige paigutusega tegeleb vallavalitsus. 11.2. Liiklust vallateedel korraldab vallavalitsus oma korraldustega. 12. Maantee kasutajate vastutus 12.1. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes maanteede kasutamise või muu tegevusega on kahjustanud, risustanud või saastanud maanteid, kasutanud neid ebasihipäraselt või rikkunud käesoleva eeskirja teisi sätteid, kannavad vastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. 12.2. Maanteele tekitatud materiaalse kahju peab süüdlane hüvitama. 12.3. Materiaalse kahju suuruse teeb kindlaks maantee valdaja.