Narva Linnavolikogu — Narva linna ehituspõhikirja kinnitamine [määrus nr 20/15] — RTL, 149, 565

Narva linna ehituspõhikirja kinnitamine Narva Linnavolikogu 24. septembri 1997. a määrus nr 20/15 Kuulanud ära Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti linnaarhitekti kt I. Vahramejeva informatsiooni, Narva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narva linna ehituspõhikiri (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub pärast selle avaldamist trükis seadusega ettenähtud korras. Alus: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 punkt 1. Volikogu esimees Anatoli PAAL Kinnitatud Narva Linnavolikogu 24. septembri 1997. a määrusega nr 20/15 Narva linna ehituspõhikiri I. ÜLDOSA 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva määruse eesmärk on korraldada planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) ja sellega kaasnevate teiste õigusaktide rakendamist Narva linna territooriumil ning linna omavalitsusesiseste ülesannete jaotust. 1.2. Narva linna ehituspoliitika kujundajaks on linnavolikogu, kelle pädevusse kuulub: 1.2.1. linna üldise ehituspoliitika suunamine lähtudes linna arengukavast; 1.2.2. käesoleva määruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 1.2.3. üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine, korrigeerimine ja annulleerimine; 1.2.4. arhitektuurilise planeeringu lähteülesande kinnitamine üldplaneeringu koostamiseks; 1.2.5. kehtivat üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamine; 1.2.6. detailplaneeringute tühistamine; 1.2.7. muude käesolevas määruses ja õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine. 1.3. Narva linna ehituspoliitika elluviijaks on linnavalitsus, kelle pädevuses on: 1.3.1 planeeringute ja nende lähteülesannete koostamine; 1.3.2 detailplaneeringute kehtestamine; 1.3.3 muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine. II. MAA-ALADE PLANEERIMINE 2. Mõisted ja üldsätted. Üldplaneering 2.1. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi või linna osa kohta. 2.2. Üldplaneering on linnale kohustuslik. 2.3. Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks vajalike tingimuste kehtestamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9) puhke- ja virgestusalade määramine; 10) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 11) muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. 2.4. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldusele hajaasustuses. 2.5. Üldplaneeringus sätestatakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 3. Detailplaneering 3.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 3.2. Detailplaneeringuga määratakse; 1) planeeritava ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõigus; 3) tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 4) haljastus ja heakorrastus; 5) ehitistevahelised kujad (kuja on ehitise lubatud väikseim vahekaugus); 6) tehnovõrkude- ja rajatiste paigutus; 7) keskkonnakaitse abinõud; 8) maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 9) vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 10) olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 11) servituutide vajadus; 12) riigikaitselised maa-alad; 13) muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 3.3. Ajalooliselt väljakujunenud krundi- ja hoonestusstruktuuriga, linna arengu erinevatel etappidel kujunenud arhitektuuriliste ansamblitega ning tehnovõrkudega varustatud piirkondades, mille kohta kehtiv detailplaneering puudub, võib linnavalitsus kehtestada detailplaneeringu käesolevas punktis sätestatust väiksemas mahus tingimusel, et see ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringuga. 3.4. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. 3.5. Krundi ehitusõigus sisaldab: 1) krundi kasutamise sihtotstarvet; 2) lubatud ehitiste arvu krundil; 3) ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 4) ehitiste lubatud kõrgust. 3.6. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 3.7. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses. 3.8. Kohalik omavalitsus võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele. 3.9. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 3.10. Kui krundi suuruse ja piiride muutmine toimub maaomaniku või kasutaja taotlusel, on linnavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse muutmise dokumentide vormistamisega kaasnevad kulutused. 3.11. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse, keskkonnakaitse, riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. 4. Planeeringute koostamine ja avalikkuse osalemine selles 4.1. Üldplaneeringute koostamist korraldab linnavalitsus Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti (edaspidi arhitektuuriamet) kaudu ning seda koordineerivad maavalitsus ja Keskkonnaministeerium. 4.2. Üldplaneeringu lähteülesande koostab arhitektuuriamet, kooskõlastab linnaehitusnõukogu ja kinnitab Narva Linnavolikogu. 4.3. Üldplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja maht. 4.4. Detailplaneeringu koostamist korraldab arhitektuuriamet. 4.5. Detailplaneeringu lähteülesande koostab arhitektuuriamet Narva linnaehitusnõukogu ettepanekute alusel, kooskõlastab linnavalitsus ja kinnitab linnavolikogu. 4.6. Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks detailplaneeringu graafilise osa koosseis. 4.7. Piirkondade, mis oma asukohalt sobivad aiamajade ja suvilate ümberehitamiseks eramuteks, detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustab linnavalitsus linnaehitusnõukogu ja arhitektuuriameti ettepanekul. 4.8. Arhitektuuriamet võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teisele isikule, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta detailplaneeringu koostamisest. 4.9. Linnavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üld- ja detailplaneeringutest kohalike ja maakondlike teabevahendite kaudu vähemalt kord aastas või vahetult enne üld- ja detailplaneeringutega seotud kavatsuste realiseerimisele asumist. 4.10. Arhitektuuriamet tutvustab iga linnavalitsuse algatatud planeeringu eesmärki kohalikes teabevahendites kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 4.11. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab arhitektuuriamet tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. 4.12. Planeeringut võivad koostada või selle koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele planeeringu koostamist korraldav arhitektuuriamet või kinnisasja omanik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. 4.13. Planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni on planeeringualal asuvad või planeeringuala kohta käivat informatsiooni valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale arhitektuuriametile või selleks volitatud planeeringu koostajale. 4.14. Arhitektuuriamet on kohustatud korraldama ja tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ja kättesaadavuse huvitatud isikutele arhitektuuriameti arhiivis. 4.15. Linnavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud planeeringud muudavad selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. Ajutine ehituskeeld hakkab kehtima planeeringu lähteülesande kinnitamisest. 4.16. Ajutise ehituskeelu võib kinnitada kuni kaheks aastaks. 4.17. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist. 4.18. Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast arhitektuuriameti poolt. 4.19. Planeeringute koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab arhitektuuriamet avalikke arutelusid. 4.20. Üldplaneering koostatakse koostöös kohalike omavalitsustega ja maavalitsusega. 4.21. Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse üldplaneering planeeringuala naabrusesse jäävate ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. 4.22. Kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks, või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala, kooskõlastatakse planeeringud riigi vastava ameti või inspektsiooniga. 4.23. Järelevalvet teostav maavalitsus määrab planeeringu teiste kooskõlastuste vajaduse, mis tuleb hankida enne planeeringu avalikku väljapanekut. 4.24. Pärast volikogu ja linnavalitsuse otsust planeeringu vastuvõtmise kohta korraldab arhitektuuriamet planeeringu avaliku väljapaneku. 4.25. Kui planeering võib tuua kaasa sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab arhitektuuriamet tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. 4.26. Arhitektuuriamet teatab kohalikes ja maakonna teabevahendites avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust. 4.27. Avaliku väljapaneku ajal peab olema tagatud huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, mis on planeeringu koostamist korraldava linnavalitsuse käsutuses, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud info. 4.28. Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat ja üldplaneeringutel neli nädalat. 4.29. Planeeringuala kinnisasja omanikel, Narva linna elanikel ja teistel isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 4.30. Kirjalikele ettepanekutele vastab arhitektuuriamet tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. 4.31. Avaliku väljapaneku tulemustest teatab arhitektuuriamet kohalikes ja maakonna teabevahendites. 4.32. Arhitektuuriamet korraldab planeeringute avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. 4.33. Arhitektuuriamet teatab avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavalt käesoleva määruse punktides 4.25 ja 4.26 (II osa 4. ptk) kehtestatud teatamise korrale. 4.34. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb arhitektuuriamet planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning linnavalitsus esitab selle järelevalve teostajale koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. 4.35. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu parandamise järel käesolevas põhikirjas kehtestatud korras. 5. Järelevalve planeeringu koostamise üle, planeeringute kehtestamine ja tühistamine 5.1. Järelevalvet planeeringute üle teostab maavalitsus. 5.2. Üldplaneeringu kehtestab linnavolikogu. 5.3. Kui kehtestatud linna üldplaneering muudab kehtivat maakonnaplaneeringut ja maavalitsus on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab maavalitsus vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse ja maavanem kehtestab need. 5.4. Detailplaneeringu kehtestab linnavalitsus Narva linna ehitusnõukogu ettepanekul, kui linnavolikogu on selle heaks kiitnud. 5.5. Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja maavalitsus on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab arhitektuuriamet vastavad muudatused üldplaneeringusse ja linnavalitsus esitab need linnavolikogule kehtestamiseks. 5.6. Planeeringu kehtestamisest teatab linnavalitsus kohalikes ja maakonna teabevahendites. 5.7. Linnavalitsus saadab üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse järelevalvet teostavale maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale. 5.8. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab arhitektuuriamet tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 5.9. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud, on õigus üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamist vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. 5.10. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu vastuolu korral seaduse või maakonnaplaneeringuga teeb järelevalvet teostav maavalitsus kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse planeeringu vaidlustamiseks. 5.11. Kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või ei pea kinni kohaliku omavalitsuse seaduslikest õigustest, teeb kohalik omavalitsus maavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub kohalik omavalitsus kohtusse planeeringu vaidlustamiseks. 5.12. Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab linnavalitsus kohalikes ja maakonna teabevahendites. 5.13. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistab linnavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest. 5.14. Kehtestatud planeeringu tühistamisest teatab linnavalitsus kohalikes ja maakondlikes teabevahendites. 5.15. Detailplaneeringu tühistamise võib kohtus vaidustada planeeringualal asuva kinnisvara omanik, kes on ühe kuu jooksul pärast planeeringu tühistamise kavatsusest teatamist esitanud kohalikule omavalitsusele kirjaliku protesti. 5.16. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 5.17. Enne planeeringu tühistamist tuleb selgitada selle senise elluviimise tulemusi ning põhjendada edaspidisest elluviimisest loobumist. 5.18. Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. 5.19. Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse arhitektuuriameti arhiivis, kus võimaldatakse omandada kehtestatud planeeringute koopiaid. 5.20. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. 5.21. Kehtestatud planeeringud vaatab üle linnavolikogu ja linnavalitsuse uue koosseisu liikmetest moodustatud komisjon ja ülevaatuse tulemused esitatakse maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. 5.22. Kehtestatud planeeringute ülevaatuse tulemustest informeerib linnavalitsus kohalike ja maakondlike teabevahendite kaudu. 5.23. Kui planeeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab sellest arhitektuuriamet kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 5.24. Kinnisomandile võib kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele seada kitsendusi. 5.25. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesolevas määruses nimetatud kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üld- ja detailplaneeringutest tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju linnavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 5.26. Hüvitise suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus huvitatud isiku nõudel. 5.27. Linnavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 5.28. Planeeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel. 6. Kruntide jagamine ja ühendamine 6.1. Kruntide jagamine või ühendamine on iseseisvate piiritletud kruntide moodustamine nende piiride kindlaksmääramisega. 6.2. Krundi jagamine või ühendamine teostatakse vastavalt kehtestatud planeeringule. Kehtestatud planeering on aluseks uute kruntide moodustamisele ja olemasolevate kruntide piiride muutmisele. 6.3. Kruntide jagamise või ühendamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. Korralduses näidatakse ära: 1) krundi jagamise või ühendamise õiguslik alus; 2) krundi asukoht (aadress) ja suurus; 3) jagamise või ühendamise tulemusel moodustatud krundi asukoht (aadress) ja suurus. 6.4. Krundi jagamisel moodustatakse ühest krundist kaks või enam iseseisvat krunti. Krundi jagamiseks linnavalitsus koostab või tellib krundi jagamise plaani. 6.5. Kui jagatav krunt on kaasomandis, jagatakse krunt kaasomanike kokkuleppel ning kaasomanikud kooskõlastavad krundi jagamise plaani. 6.6. Krunti ei ole võimalik jagada, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 6.7. Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik, iseseisev krunt. 6.8. Kruntide ühendamiseks linnavalitsus koostab või tellib kruntide ühendamise plaani. 6.9. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. III. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 7. Üldsätted 7.1. Määruse antud osaga määratakse kindlaks projektdokumentatsiooni väljatöötamise, kooskõlastamise ja kinnitamise (heakskiitmise) kord Narva linna territooriumil hoonete ja rajatiste ehituseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja restaureerimiseks, territooriumide heakorrastamiseks, detailplaneeringute lokaalseks läbitöötamiseks. 7.2. Projektide koostamisega võivad Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud litsentside väljaandmise korra alusel tegeleda ettevõtted, organisatsioonid, firmad ja ettevõtjad, kes omavad vastavaid litsentse. 7.3. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik kohaliku omavalitsuse väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9. juuli 1996. a määrusega nr 184. 8. Projekteerimise üldreeglid 8.1. Ehitise projekteerimine toimub üldjuhul kooskõlas kinnitatud üld- ja detailplaneeringutega, projekteerimis- ja arhitektuurplaneerimise ülesannetega. 8.2. Planeeringute projektide puudumisel või teistel vajalikel juhtudel otsustab ehituskrundi valiku küsimuse ja teised projekteerimistööde alustamisega seotud küsimused Narva linnaehitusnõukogu vastavalt arhitektuurplaneerimise ülesandele. 8.3. Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks arhitektuurilis-ehituslikud ja teised projekteerimiseks vajalikud lähteandmed, aga määratakse ka isikud, kellega projekt peab olema kooskõlastatud. 8.4. Tingimused ja nõuded projekteerimiseks antakse arhitektuuriameti poolt edasi omanikule või projekti tellijale projekteerimisülesandega või arhitektuurplaneerimise ülesandega (APÜ) või neid asendava dokumendiga mitte hiljem kui neli nädalat taotluse esitamise päevast või projekteerimise alustamisest teatamisest. 1) APÜ väljaandmise vajaduse, samuti seal esitatavad tingimused ja nõuded määrab kindlaks Narva linnaehitusnõukogu. 2) APÜ või teda asendavate dokumentide kehtivus on kaks aastat väljaandmisest kuni ehitusloa saamiseni. 9. Narva linnaehitusnõukogu 9.1. Paremate linnaehituslike ja arhitektuuriliste hoonelahenduste saamiseks ning Narva linnaehituspoliitika paremaks ja täielikumaks elluviimiseks moodustatakse linnavolikogu otsusega linnaehitusnõukogu. 9.2. Linnaehitusnõukogu on linnavalitsuse juures tegutsev nõuandev organ. Linnaehitusnõukogu koosseisu ja volitused kinnitab linnavalitsus linnavolikogu ülesandel. Seoses sellega otsustab kõik küsimused, mis on seotud linna linnaehituspoliitikaga, linnavalitsus linnaehitusnõukogu ettepanekute alusel. 9.3. Linnaehitusnõukogu koosseisu kuuluvad kõik asjasthuvitatud linnaametite esindajad (arhitektuuriamet, keskkonnakaitseamet, linnamajandusamet, tervisekaitsetalitus, tööinspektsioon). 9.4. Linnaehitusnõukogu omab otsustavat hääleõigust mõningate Narva linna puudutavate projektide läbivaatamisel (üksikute hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine, üksikute uute arhitektuurilis-ehituslike mahtude projekteerimine, linna heakorrastuselementide projekteerimine jne). IV. EHITUS 10. Üldmõisted 10.1. Ehitis on hoone või rajatis. 1) Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 2) Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 10.2. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse linnavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. Ajutise ehitise projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine toimub käesoleva määruse sätete kohaselt. 10.3. Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi ja avalikke funktsioone. 1) Väikehoonet võib ehitada ehitusinspektsiooni kirjalikul nõusolekul linnaehitusnõukogu otsuse alusel kasutatava krundi asukoha ja piiride kindlaksmääramisel ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta ning võtta kasutusele ilma kasutusloata. 10.4. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud käesoleva määruse 7. peatüki punktis 7.3 nimetatud juhul. 10.5. Ehitus ehk ehitamine on käesoleva määruse tähenduses: 1) ehitise püstitamine maa peale või maapõue; 2) olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise konstruktsioonide, arhitektuurse ruumilise lahenduse (ruumijaotuse) või välisilme konstruktsiooniline muutmine ja selliste muutmistega seotud ümberehitamine, renoveerimine, restaureerimine; 4) tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 5) ehitise lammutamine. 10.6. Nulltsükkel -- hoone suhtelisest kõrgusest 0, 00 (tavaliselt I korruse põranda pind) allapoole jääv hoone osa. 10.7. Varjatud (kaetud) tööd -- ehitustööd, mis kaetakse järgnevate ehitustöödega ja mille vaatlemine ei ole ilma konstruktsioone avamata võimalik. 11. Üldsätted 11.1. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud üldtunnustatud ehitusreeglite kohaselt tagamaks ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul. 11.2. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning vahetus naabruses asuvate teiste ehitiste remondiks ja hoolduseks, aga ka tulekahjude ja muude õnnetuste või avariide likvideerimiseks. 11.3. Hoonete projekteerimisel ja/või väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. 11.4. Hoone kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundile ei ole kehtestatud nendele ettenähtud spetsiaalseid servituute. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, trepiakende valguskaevud ja muud hoone fassaadil esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda mitte rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 11.5. Ehitis peab omama piisavat kandevõimet, püsivust ja kestvust, ta ei tohi luua ohtu inimestele, varale ja keskkonnale ning ta tarbeomadused peavad säilima kogu kavandatud kasutusea jooksul. 11.6. Üldkasutatavad rajatised ning ehitiste üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ning kasutatavad liikumisraskustega isikutele ja teistele vaeguritele. Selle nõude rakendamist korraldab linnavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 11.7. Ehitise kasutamine peab vastama tema otstarbele ja funktsionaalsetele nõuetele ning tagama ohutud elu-, töö- ja liikumistingimused. 11.8. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestades. 11.9. Ehitus vanalinna muinsuskaitsealal, selle kaitsetsoonis ja linnaehituslikel kaitsealadel võib toimuda ainult kooskõlas nende piirkondade kaitse korraldamise määruste ja nõuetega. 11.10. Ehitusjärelevalvet teostab linna ehitusinspektsioon, kes ehitustegevust reguleerivate seaduste, eeskirjade ja käesoleva määruse sätete kohaselt: 1) korraldab ehitusprojektide kehtivatele seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrolli ja vastavalt vajadusele ehitusprojektide ekspertiise (linnaehitusnõukogu otsuse alusel); 2) väljastab ehituslubasid; 3) registreerib ehitustööde alustamise; 4) peab ehitusregistrit; 5) kontrollib ehitustööde teostajal tegevusloa olemasolu tema poolt tehtavateks töödeks ning nende juhtimiseks nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolu; 6) kinnitab omanikujärelevalve teostaja; 7) kontrollib ehitustöid; 8) korraldab ehitustööde lõppemisel ehitiste ülevaatuse; 9) annab välja ehitise kasutusloa ja informeerib hooneregistrit; 10) kontrollib ehitiste kasutamist ja korrashoidu ning teeb ettekirjutisi puuduste likvideerimiseks; 11) korraldab ehitistega toimunud avariide uurimist. 11.11. Ehitusjärelevalve kontrolli teostamiseks määrab ehitusinspektsioon ehitusele litsentseeritud ehitusjärelevalveinseneri. Ehitusjärelevalveinseneril või ehitusinspektoril on õigus: 1) nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 2) pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; 3) teha ettekirjutisi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 4) teha linna ehitusinspektsioonile ettepanek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei täida tema ettekirjutisi. 11.12. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib ehitusinspektsioon järelevalveinseneri jätta määramata. 11.13. Ehitusinspektsiooni teostatud ehitusjärelevalve kulud katab ehitise omanik linnavalitsuse poolt kehtestatud tasumäärade alusel ja korras. 11.14. Uusehituseks, juurde- ja ümberehituseks, lammutamiseks, samuti ehitise kasutuselevõtuks peab ehitise omanik saama loa käesoleva määrusega sätestatud korras. Mullatöödeks on vajalik saada luba Narva linnamajandusametilt. 11.15. Eritööde (lõhketööd, puuraukude rajamine jt) lubade andmine toimub vastavate ametkondade erimääruste ja eeskirjade kohaselt. 11.16. Ehitise kasutamine peab toimuma kasutusloa ja ekspluatatsiooni reguleerivate eeskirjade kohaselt (tuleohutus-, elektri-, gaasi-, veetarbimise, liftide ja tõsteseadmete ohutu ekspluatatsiooni, tootmise korraldamise ja teised ehitiste ekspluatatsiooni korraldavad eeskirjad). 11.17. Ehitise ja krundi korrashoiu ja ohutuse eest ehituse ajal ning ehitise kasutamise ja lammutamise ajal vastutab ehitise omanik; ehitustööde teostajad ja rentnikud vastutavad ehitise omaniku ees, kui seadused või Narva heakorra ja avaliku korra eeskiri ei sätesta vastutust eri juhtudel teisiti. 11.18. Monumentide, skulptuuride, mälestusmärkide, tänava- ja pargiinventari, firmasiltide, reklaami, ajutiste müügikioskite ja muude linna ilmet mõjutavate monumentaal- ja väikevormide püstitamiseks ja paigaldamiseks ning hoonete fassaadide värvilahenduste teostamiseks kehtestab linnavalitsus eraldi korra. 12. Ehituseks antavad load Ehitusluba 12.1. Ehitusluba on ehitusinspektsiooni antav luba uusehituseks või ehitustööde tegemiseks olemasolevatel ehitistel. 12.2. Ehitusloa taotlemine on kohustuslik järgmisteks ehitustöödeks: 1) ehitise püstitamine maa peale või maapõue; 2) olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitiste konstruktsioonide, arhitektuurse ruumilise lahenduse (ruumijaotuse) või välisilme konstruktsiooniline muutmine ja selliste muutmistega seotud ümberehitamine, renoveerimine, restaureerimine; 4) tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine. 12.3. Ehitusinspektsioon annab ehitusloa kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamise toiminguid võib teostada omaniku esindaja. 12.4. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peatab ehitusinspektsioon ehitusloa, seejärel, täpsustanud muutunud andmed, vormistab ehitusinspektsioon loa uue omaniku nimele. 12.5. Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama ehitusinspektsioonile vastava taotluse vormikohasel taotluslehel. 1) Uusehituse loataotlusele lisatakse: -- dokument, mis tõendab ehituskrundi omandiõigust või dokument, mis tõendab krundi hoonestusõigust (maaeraldus, ostu-müügileping, rendileping, Hooneregistri tõend); -- krundi geodeetiline plaan; -- ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele, kooskõlastatud asjakohaste ametite ja teenistustega (vastavalt projekteerimise tehnilistele tingimustele), kinnitatud Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti ja Narva linnaehitusnõukogu poolt; -- andmed ehitustöövõtja kohta (tegevuslitsentsi koopia lisalehega); -- andmed omanikujärelevalve teostaja kohta (ehitusjärelevalve litsentsi koopia ja kohustusleht); -- andmed ehitusregistri jaoks. 2) Olemasoleva ehitise puhul lisatakse loataotlusele: -- dokument, mis tõendab hoone omandiõigust (rendi puhul rendilepingu koopia ja rendileandja kirjalik nõusolek ehitustööde teostamiseks); -- olemasoleva ehitise kasutusluba; -- ehitusprojekt, mis on kooskõlastatud asjakohaste ametite ja teenistustega (vastavalt projekteerimise tehnilistele tingimustele), kinnitatud Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti ja Narva linnaehitusnõukogu poolt ja kooskõlastatud ehitise omanikuga ja projekti tellijaga; -- andmed ehitusregistri jaoks. 12.6 Ehitusloa taotlemisel lammutustöödeks peab ehitise omanik esitama ehitusinspektsioonile: 1) ehitise omandiõigust tõendava dokumendi; 2) asjasse puutuvate ametkondade (muinsuskaitse, keskkonnakaitse jt) kooskõlastused; 3) projektdokumentatsiooni või lammutustööde teostamise projekti; 4) omanikujärelevalve kohustuslehe. 12.7. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise lammutamine võib ehitusinspektsiooni nõusolekul toimuda ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 12.8. Ehitusinspektsioon vastab ehitusloa taotlusele kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 12.9. Eramu krundil, kui selle krundi ja hoonestuse kohta ei ole arhitektuuri- ja muinsuskaitselisi või muid seaduslikus korras kehtestatud piiranguid ja ettekirjutusi, võib omanik ilma loata: 1) teha elamus ja kõrvalhoonetes väikesemahulisi sisemisi muudatusi, ilma et muutuks hoone või rajatise otstarve ja maht, väheneks põhikonstruktsioonide vastupidavus, suureneks tuleohtlikkus ja halveneks sanitaarhügieeniline seisund ega saaks kahjustatud ehitisele kehtestatud erinõuded; 2) teostada madalhaljastust ning paigaldada väikevorme ja teisi kujunduselemente; 3) lammutada omavolilisi ja ajutisi ehitisi. 12.10. Linnavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui: 1) ehitust ei ole alustatud ühe poolaasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 2) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 12.11. Ehitusloa kehtivusaja lõppemisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendustega. 1) Ehitusluba võib ehitusinspektsioon pikendada üheks aastaks. 2) Ehitusloa pikendamisest keeldumise korral (käesoleva määruse punkti 11.11 alapunkti 3 rakendamisel, tehniliste tingimuste aegumisel ja muudel projekti korrastamist eeldavatel juhtudel) teatab ehitusinspektsioon sellest kirjalikult koos keeldumise põhjendustega. 12.12. Ehitusloa andmisest keeldumine. Ehitusluba ei anta, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; 2) ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava ehituseriala kõrgharidusega insener; 3) projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 2628, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) paragrahvides 143--154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. Kaevetööde luba 12.13. Kaevetöid teostatakse linnavolikogu kehtestatud korras kaevetööde lubade alusel, mida annab välja Linnamajandusamet. 12.14. Kaevetööde luba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate projektikohaste süvendite kaevamisel, kui antud projektile on ehitusinspektsioon väljastanud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi maaeralduse piirides. Ehitise kasutusluba 12.15. Ehitise kasutusluba on luba, mille ehitusinspektsioon annab ehitusloa alusel projektikohaselt valminud ehitisele. 12.16. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist ehitusinspektsioonile ning pärast lõpetatud ehitise geodeetilise täitejoonise täitmist ja üleandmist Narva vanemgeodeedile. 12.17. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema ehitusinspektsioonilt uue kasutusloa. 12.18. Kui ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel või kui ehitis on muutunud ohtlikuks inimeste varale või keskkonnale, siis võib linnavalitsus kasutusloa puuduste likvideerimiseni peatada. 13. Ehitustööde tegemise kord. Ehituse alustamisest teatamine 13.1. Ehitise omanik on kohustatud teatama ehitustööde algusest ehitusinspektsioonile vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist ja registreerima ehitustööde alustamise ehitusinspektsioonis. 13.2. Ehitustööde alustamise registreerimiseks esitab ehitise omanik ehitusinspektsioonile: 1) avalduse; 2) ehitusloa; 3) ehituse omanikujärelevalve kohustuslehe ja litsentsi koopia; 4) ehitustööde teostaja andmed (tegevusloa või litsentsi koopia); 5) ehitise mahamärkimise joonised; 6) ehitusinspektsiooni poolt ehitusregistri täpsustamiseks nõutavad andmed. Omanikujärelevalve 13.3. Ehitustööde pideva järelevalve teostamiseks on ehitise omanik kohustatud määrama kooskõlastatult ehitusosakonnaga omanikujärelevalve, kelle põhikohuseks on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja eeskirjadele, ehitusprojektile ning töövõtulepingule. 1) Ehitusinspektsiooni ettekirjutused on omanikujärelevalve teostajale kohustuslikud. 2) Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad järelevalve leping ja vabariiklikud ning kohalikud õigusaktid. 13.4. Ehitustööde tegemine ilma ehitusinspektsioonis registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. Ehitise omanik on kohustatud omanikujärelevalve muutuse korral selle kooskõlastama ehitusinspektsiooniga. 13.5. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise omanikuga sõlmitud sellekohase lepingu olemasolul projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. 1) Omanikujärelevalve teostaja ei tohi olla ametis ehituse töövõtja juures. 2) Kui omanikujärelevalvet teostab projektorganisatsioon, on ta kohustatud määrama järelevalve korraldamise eest vastutava töötaja. 13.6. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise (eramu, kuni kahekohaline garaaþ, kasvuhoone, puukuur, piirdetara jms) puhul võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik. Ehitamine 13.7. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta. 13.8. Ehitustöid võivad teha tegevusluba omavad ettevõtjad, kes võivad teha ainult neid töid, mille tegemiseks on väljastatud tegevusluba ja mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala spetsialistid. 13.9. Ehitusettevõtja on kohustatud ehitamise käiku dokumenteerima, ehitama projekti kohaselt ning hoidma korras ehitist ja ehitusplatsi. Ehitusprahi väljavedamiseks on vajalik saada luba Linnamajandusametilt ja Keskkonnaametilt. 13.10. Ehitusettevõtja on kohustatud likvideerima garantiiajal ilmnenud puudused. Ehitise garantiiaeg on vähemalt kaks aastat kasutusloa andmise hetkest. 13.11. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahekohalise garaaþi ja väikehoone ehitustöid võivad teha ja juhtida nende omanikud. Ehitusprahi väljaveoks on vajalik saada luba Linnamajandusametilt ja Keskkonnaametilt. 13.12. Hoone ehitusel on kohustuslik hoone nulltsükli kontrollmõõdistamine ja teostuse projektile vastavuse kinnitamine mõõdistaja sellekohase aktiga. Ehituse jätkamine on lubatud pärast nimetatud dokumendi esitamist ehitusinspektsioonile ja tööde jätkamise loa saamist vastava sissekandega ehitusloale. 13.13. Ehitise ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte, lagede ja muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti ukseavade tegemine raudbetoon- ja kiviseintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt projekti järgi, mis on kinnitatud linnaehitusnõukogus, ja pärast ehitusloa saamist ehitusinspektsioonist. 13.14. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita, kooskõlastatult ehitusinspektsiooniga linnavalitsuse kehtestatud korras. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu. 13.15. Ruumi (eluruum/mitteeluruum) funktsiooni muutmiseks peab ruumi valdaja taotlema ehitusinspektsioonis ehitus- ja kasutusluba. 13.16. Tarade ja piirete ehitus krundi tänavapoolses osas, kui see ei ole ette nähtud projektiga, millele on väljastatud ehitusluba, peab olema kooskõlastatud Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ametiga ning registreeritud ehitusinspektsioonis. 13.17. Naaberkruntide vaheliste tarade ja piirete ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 2628, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) kohaselt. 13.18. Ehitusinspektsiooni töötaja ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve tegijale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. Ehitusinspektsiooni insener-inspektori või ehitusjärelevalve kontrolli eest vastutava inspektsiooni töötaja ettekirjutuste mittetäitmisel võivad need töötajad määrata mittetäitjale halduskaristuse vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule trahvina kuni 100 päevapalga ulatuses (paragrahv 74). 13.19. Ehitusele vee, soojus- ja elektrienergia andmine ning müügilepingute sõlmimine on keelatud, kui ehitisel puudub ehitusluba või ei ole ehituse algust registreeritud ehitusinspektsioonis. 13.20. Kui ehitusele on kehtestatud korra vastaselt avatud vee, soojus- ja elektrienergia andmine, samuti ehitusloa tühistamisel ja ehitise kasutuselevõtmisel ilma kasutusloata, on nende ressursside müüjad või tarnijad kohustatud linnavalitsuse korralduse alusel ja selle kohaselt lõpetama ehituse või omavolilise või kastutusloata ehitise varustamise vee, soojus- või elektrienergiaga. 14. Ehitise ülevaatus ja kasutuslubade andmine 14.1. Ehitist võib kasutusele võtta ainult ehitusinspektsiooni väljastatud kasutusloa alusel ja selle kasutamine võib toimuda ainult kasutusloas märgitud otstarbel. 14.2. Ehitist võib kasutusele võtta ka valminud osade kaupa pärast nende ülevaatust ning kasutusloa saamist. 14.3. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama ehitusinspektsioonile viis päeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 1) ehitusloa; 2) ehitise mahamärkimise akti (uusehitisel); 3) ehitusprojekti, kuhu on sisse viidud töö käigus tehtud täiendused ja parandused; 4) ehituse täitedokumentatsiooni: -- ehitustööde päevikud (v.a eramu ehitaja); -- varjatud tööde aktid (v.a eramu ehitaja); -- teostusjoonised ja vajaduse korral kontrollmõõdistamise joonised; -- eritööde vastuvõtuaktid; -- vee-, kanalisatsiooni-, gaasitorustike, soojusvõrkude ja teiste tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutuse alustamiseks; 5) tehniliste ja tehnoloogiliste seadmete ja süsteemide paigaldamise ja katsetuste aktid ning nende kasutusload; 6) tervisekaitse, päästeameti, tuletõrje järelevalve, keskkonnakaitse, töökaitse, linnamajandusameti prügimäe omaniku (jäätmepolügooni) tõendid ja vastavalt vajadusele teiste asjassepuutuvate järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse kohta; 7) ehitusel kasutatud toodete vastavuse tunnistused; 8) ehitise registreerimiskaardi. 14.4. Ehitise omanik kooskõlastab ehitusjärelevalve osakonnaga ülevaatuse toimumise aja ja teostajad. 14.5. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt. 1) Ülevaatajate allkirjadega varustatud akti üks eksemplar kuulub säilitamisele linnavalitsuse ehitusinspektsiooni arhiivis, teist eksemplari säilitab omanik. 2) Ehitusinspektsiooni juhataja kinnitab oma allkirjaga ühe eksemplari ehitise ülevaatuse akti ja täitedokumentatsiooni saamist ning ehitise kasutusloa väljastamise õigsust. 15. Ehituse dokumentatsiooni säilitamine 15.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise. 15.2. Linnavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. 1) Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti arhiivis säilitatakse ehitise ehitusprojekt. 2) Ehitusinspektsiooni arhiivis säilitatakse ehitise ülevaatuse aktid, järelevalvedokumentatsioon ja ehitise täitedokumentatsioon. 3) Maakorralduse osakonna arhiivis säilitatakse tehnovõrkude kontrollmõõdistused. 16. Ehitusregister 16.1. Ehitusregistrit peab ehitusinspektsioon. 16.2. Ehitusinspektsioon annab pärast ehitisele kasutusloa andmist registreerimiskaardi üle hooneregistri pidajale. 16.3. Ehitise andmete muutumisel ehitamise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. V. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID JA KASUTAMINE 17. Ehitise omaniku kohustused 17.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 17.2. Eitise omanik peab tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise ning ehitise kasutamis- ja hooldamisjuhendi pideva täitmise. 17.3. Punktide 17.1 ja 17.2 nõuete täitmiseks ehitise või ehitise osa kasutamise ajal peab omanik või rentnik (v.a eramajade omanikud) käskkirjaga määrama ehitise (ehitiste, ehitise osa) kasutamise ja hooldamise eest vastutava isiku või võtma need kohustused enda kanda. Munitsipaalelamute eest vastutava isiku määrab vastava elamuvalitsuse juhataja. Korteriühistute, aiandus-, suvila-, autogaraaþi- ja paadigaraaþiühistute eest vastutava isiku määrab ühistu esimees juhatuse liikmete hulgast või on ise vastutavaks isikuks ja vastav määramine kinnitatakse ühistu üldkoosoleku prokolliga. Käskkirja koopia või ühistu üldkoosoleku protokolli koopia tuleb anda üle ehitusinspektsioonile ja vastutav isik peab täitma ehitusinspektsioonis kohustuslehe ühe kuu jooksul pärast kasutusloa väljaandmist, aga juba kasutatavate ehitiste puhul kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist. 17.4. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve töötaja ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 17.5. Ehitise omanik on kohustatud lammutama omavolilise või ajutise ehitise ehitusinspektsiooni ettekirjutusega määratud tähtajaks. 17.6. Kui ehitise omanik ei lammuta omavolilist või ajutist ehitist ehitusinspektsiooni määratud tähtajaks, võib linnavalitsus korraldada selle lammutamise omaniku kulul. 17.7. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja koheselt kõrvaldama avariiohu. 1) Kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei kõrvalda avariiohtu linnavalitsuse pool määratud tähtajaks, siis linnavalitsus kõrvaldab selle omaniku kulul. 2) Ehitise omaniku kohustused ehitisega toimunud avariist teatamisel ning avarii tehniliste põhjuste uurimise ja dokumenteerimise kord on määratud kindlaks Vabariigi Valitsuse 14. novembri 1995. a määrusega nr 350. 18. Krundi ja ehitise korrashoiu nõuded 18.1. Maakasutuse korrastamisel ja hoonestustingimuste seadmisel ehituskrundiga piirnevate maa-alade, sõidu- ja kõnniteede määratlemine, nende korrashoiu ja hooldamise kohustuste panemine ehituskrundi omanikule või õiguspärasele valdajale toimub linnavalitsuse kehtestatud korras. 18.2. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. 18.3. Ehitise algset värvitooni muuta, hoonele uue kujundusega välisuksi ja aknaid paigaldada või muul viisil nende välisilmet muuta võib ainult arhitektuuriameti loal, mis antakse kinnitatud viimistluspassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis, ja pärast ehituse alustamise registreerimist ehitusinspektsioonis. 19. Krundi ja ehitise korrashoiu järelevalve 19.1. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostavad linnavalitsuse osakonnad põhimääruse alusel ja piirkonna kordnikud. 19.2. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda: 1) krundi ja ehitise kasutamise peatamist või piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonna seisundile; 2) ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt; 3) lagunenud, kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist (lammutamist, demonteerimist); 4) ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. 19.3. Ehitusjärelevalve nõuete täitmise kohustuslikkus: 1) kui ehitusjärelevalveinsener on tuvastanud, et ehitus ei ole projektikohane või ehitist ei kasutata kasutusloa kohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, peab ehitise omanik tagama järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmise määratud tähtajaks. 2) kui ehitise omanik järelevalveinseneri ettekirjutusi ei täida, võib linnavalitsus peatada või tühistada ehitusloa või kasutusloa. Linnavalitsus ennistab ehitusloa või kasutusloa pärast järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmist. 20. Vastutus määruse rikkumise eest 20.1. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.