Keskkonnaminister — Keskkonnaministri 22. juuni 1995. a määruse nr 29 muutmine — RTL, 143, 542

Maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562) paragrahvi 19 alusel: Muuta keskkonnaministri 22. juuni 1995. a määrusega nr 29 kinnitatud «Maavara geoloogilise uuringu läbiviimise ja maavaravarude kinnitamise kord» (RTL 1995, 51/52, 1731) lisa 7 ja kehtestada see uues sõnastuses (lisatud). Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Lisa 7 Keskkonnaministri 22. juuni 1995. a määruse nr 29 juurde (Keskkonnaministri 17. märtsi 1998. a määruse nr 26 sõnastuses) Turba uuringu juhend I. ÜLDANDMED 1. Soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Käesolevas juhendis loetakse sooks ala, kus on turvast vähemalt 30-sentimeetrise kihina. 2. Turvas on orgaaniline maavara, mis sisaldab mineraalaineid mitte üle 35% kuivmassist ja mis on tekkinud sootaimede mittetäielikul lagunemisel suurenenud niiskuse ning hapnikuvaeguse tingimustes. Turvas jaguneb: 1) vähelagunenud turbaks, lagunemisastmega H1 kuni H3; 2) hästilagunenud turbaks, lagunemisastmega H4 kuni H10. 3. Soode puhul eristatakse erinevaid lasundeid: 1) madalsoo tüüpi turvaste esinemine üle poole lasundi paksusest moodustab madalsoolasundi; 2) raba ja siirdesoo tüüpi turvaste esinemine üle poole lasundi paksusest moodustab siirdesoolasundi, kusjuures lasundi pindmises osas võib olla alla 0,5 m paksune rabaturbakiht; 3) rabasegalasundi pindmise osa rabaturbakiht on 0,5 m kuni pool lasundi kogupaksusest; 4) rabalasundis moodustavad rabaturbad üle poole lasundi kogupaksusest. 4. Turbamaardla piiriks on turbakihi 0,9 m samapaksusjoon. Sugekiht on ülemine turbakiht, kus taimejäänused on veel lagunemata ning kus toimub turba moodustumine. Sugekihi paksus täpsustatakse uurimise käigus, aga üldjuhul on selleks rabas ülemised 0,25 , siirdesoos 0,2 ja madalsoos 0,1 m. II. UURINGUMETOODIKA 5. Uuring viiakse läbi turbamaardla või selle osa kasutamisest huvitatud tellija soovil. Tulenevalt konkreetse maardla keerukusest ja varasemast uuritusest võib Eesti Maavarade Komisjon põhjendatud taotluse puhul uuringu mahtu vähendada või suurendada. 6. Tarbevaru uuringuvõrk koosneb sõltuvalt maardla geoloogilise ehituse keerukusest ja pindalast ruutudest küljepikkusega 100 kuni 200 m. Turbalasundit sondeeritakse igas võrgupunktis (piketis), määrates lasundi kogupaksuse, vähelagunenud turba kihi paksuse ning turba lamami iseloomu. Lubatud on lokatsiooniseadmete kasutamine. Paksused määratakse täpsusega 0,05 m.Tuleb ära kasutada eelnenud uuringute andmestik. 7. Hüdroloogiliste uurimiste peaülesanne on loodusliku veevõrgu ja olemasoleva kuivendussüsteemi seisundi kindlakstegemine turbalasundi kuivendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Selleks uuritakse põhilisi veevastuvõtjaid kohani, kus on kindlustatud turbamaardla isevooluliseks kuivendamiseks piisav kalle (vähemalt 0,3). Vajadusel rajatakse veevastuvõtjale ristprofiilid, millel looditakse veepinna ja kallaste kõrgused ja mõõdetakse vee sügavus. Antakse hinnang võimalike muutuste kohta ümbruskonna pinna- ja põhjavees pärast maardla kuivendamist. Hüdrogeoloogilise uurimisega tehakse kindlaks põhjavee tase. Varasemate hüdrogeoloogiliste andmete puudumisel võetakse veeproovid sõltuvalt uuringuala pindalast: kuni 500 ha vähemalt kaks proovi, 501--1000 ha -- kolm proovi, üle 1000 ha -- viis proovi. 8. Uuringualal kasvava metsa puidumahu määramiseks kasutatakse Eesti Metsakorralduskeskuse takseerandmeid. Takseerandmete puudumisel teostatakse metsataksatsioon. 9. Turbaproovid üldtehniliseks analüüsiks võetakse arvestusega üks proovipunkt 40 ha kohta, kuid mitte vähem kui kolm proovipunkti uuritava ala kohta. Proovid võetakse 0,25 m intervalliga kogu turbalasundi ja selle all olevate kaasnevate maavarade (järvelubi ja -muda) lasundi ristlõike ulatuses. Proovi mass peab olema vähemalt 0,5 kg. Mineraalpõhjast võetakse igas proovipunktis vähemalt 1 proov. 10. Kütteväärtuse ja raskmetallide määramiseks võetakse analüüsiks vajaliku massiga proovid arvestusega üks proovipunkt iga 200 ha uuritava ala kohta, kuid mitte vähem kui kaks punkti uuritava ala kohta. Kütteväärtuse proovid võetakse 0,5 m intervalliga vähemalt 0,5 kg massiga. Kütteväärtus määratakse laboratoorselt eraldi vähe- ja hästilagunenud turbale, kusjuures intervalliga proovid keskendatakse. Raskmetallide proovid hästilagunenud turbast võetakse 0,5 m intervalliga. Laboratoorseks määramiseks proovid keskendatakse. Vähelagunenud turbast võetakse proov ülemisest 0,5 m kihist. Proovid võetakse raskmetallide analüüsiks vajaliku massiga. Punktides 9 ja 10 nimetatud proovid võetakse reeglina samadest kohtadest. Igas proovipunktis koostatakse taimkatte, mikroreljeefi ja hüdroloogiline kirjeldus. 11. Turbalasundi stratigraafia täpsustamiseks kirjeldatakse igal uuringuvõrgu sihil kolmes punktis turba botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatuses. Lagunemisastme iseloomustamiseks välitingimustes soovitatakse kasutada Lennart von Posti skaalat: H1 -- lagunemata turvas, kokkusurumisel eraldub selge värvusetu vesi, taimejäänused on kergesti eristatavad; H2 -- peaaegu lagunemata turvas, kokkusurumisel eraldub peaaegu selge kollakaspruun vesi, taimejäänused on kergesti eristatavad; H3 -- nõrgalt lagunenud turvas, pigistamisel eraldub kergelt hägune pruunikas vesi, taimeosad on nõrgalt lagunenud; H4 -- kergelt lagunenud turvas, kokkusurumisel eraldub tugevalt hägune pruun vesi, taimejäänused on vähelagunenud; H5 -- mõõdukalt lagunenud turvas, koos veega eraldub veidi turvast, taimejäänuste eristamine palja silmaga on raske; H6 -- küllalt tugevalt lagunenud turvas, eralduv vesi on tumepruun, pigistamisel tuleb umbes 1/3 turbast sõrmede vahelt läbi; H7 -- tugevalt lagunenud turvas, pigistamisel tuleb umbes pool turbast sõrmede vahelt välja, eralduv vesi on tumepruun, taimejäänused on raskesti eristatavad; H8 -- hästi lagunenud turvas, pigistamisel tuleb umbes 2/3 turbast sõrmede vahelt läbi, vett reeglina ei eraldu, taimejäänuseid on raske eristada; H9 -- peaaegu täielikult lagunenud turvas, pigistamisel tuleb praktiliselt kogu turvas ühtlase massina sõrmede vahelt läbi, taimejäänuseid ei ole näha; H10 -- täielikult lagunenud turvas, pigistamisel tuleb kõik sõrmede vahelt läbi, vaba vett ei eraldu. 12. Kännususe uurimiseks rajatakse prooviplatsid arvestusega üks plats 200 ha kohta, kuid mitte vähem kui kaks platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 või 50×2 m, sellel tehakse 50 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. 13. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs (botaaniline koostis, tuhasus, happesus, lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskmetallide (Cd, Cr, Pb, Ni, Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Veeproovidest määratakse anioonid, katioonid, vee karedus, vaba CO2 , PHT, pH, kuivjääk, värvus, läbipaistvus ja lõhn. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisastme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala ligilähedane seos on järgmine: humifikatsiooniklassile H1 vastab lagunemisaste kuni 10, H2 -- 1115, H3 -- 1625, H4 -- 2630, H5 -- 3135, H6 -- 3640, H7 -- 4145, H8 -- 4650, H9 -- 5155, H10 -- üle 55%. Kaasnevate maavarade proovidest määratakse nende koostis, tuhasus ja looduslik niiskus. Mineraalpõhja proovidest määratakse nende lõimis ja filtratsioonikoefitsient. III. VARU ARVUTAMINE 14. Uuringuala pindala määratakse ringpiiri nurgapunktide koordinaatide alusel. Selle piires määratakse varuplokkide, laugaste jt veekogude ning kaitsetsoonide pind täpsusega 0,01 ha. 15. Keskmised paksused määratakse sondeerimispunktides saadud paksuste aritmeetilise keskmisena täpsusega 0,05 m varuplokkide lõikes. Arvestatakse ka sondeerimisandmete alusel interpoleeritud paksustega ploki piiril. Keskmistest paksustest arvestatakse maha sugekiht. Vähe- ja hästilagunenud turba keskmised paksused arvutatakse eraldi. 16. Turbavarude arvutus toimub turba 40%-lise niiskuse juures ja arvestusühikuks on tuhat tonni. Eraldi arvutatakse varu vähe- ja hästilagunenud turbale. Maardlate turbavaru energiasisaldus väljendatakse MWh-des.