Põlva Linnavolikogu — Põlva linnavara eeskirja kinnitamine — RTL, 133, 519

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punkti 6 alusel Põlva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põlva linnavara eeskiri (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 1998. a. Volikogu esimees Kalju ALBERT Kinnitatud Põlva Linnavolikogu 25. märtsi 1998. a määrusega nr 4 Põlva linnavara eeskiri I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Põlva linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. § 2. Linnavara mõiste (1) Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Põlva linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. (2) Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad linnale, kui seadusest, linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamise ning lahutatud asja eraldi käsutamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui tervikvara hind ületab 500 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui tervikvara hind ei ületa 500 000 krooni. § 4. Linnavara kasutamise otstarve Linnavara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) linna valitsemise otstarbel; 3) linnale tulu saamiseks. Vara kasutuse otstarbe määrab linnavalitsus. § 5. Avalikul otstarbel kasutatav linnavara (1) Avalikul otstarbel kasutatavat linnavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud ja rannad jms. (2) Avalikul otstarbel kasutatava linnavara kasutamise tingimusi määravad kindlaks selleks pädevad organid ja ametiisikud. (3) Linnavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava linnavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. § 6. Valitsemise otstarbel kasutatav linnavara (1) Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule ja linnavalitsusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava linnavarana käsitatakse kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Linnavalitsus otsustab selle üleandmise teis(t)ele käesoleva eeskirja paragrahvi 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatu(te)le või see võõrandatakse käesoleva eeskirja IV osas sätestatud korras. § 7. Tulu saamiseks kasutatav linnavara Linnavara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. § 8. Linnavara valitsemine ja valdamine (1) Linnavara valitsejad on: 1) linnavolikogu; 2) linnavalitsus. (2) Kohaliku omavalitsuse asutus on linnavara valitsejaks linnavalitsuse poolt tema kasutada antud vara suhtes. (3) Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla linnavara kasutajaks. (4) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. (5) Linnavara jaotuse ja üleandmise käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatu(te) kasutusest teis(t)ele otsustab linnavalitsus. (6) Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registripidajale. (7) Linnavalitsuse valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 9. Linnavara arvestus ja linnavara register (1) Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus. (2) Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri asutab ja registri pidamise korra kinnitab linnavolikogu. Linnavara registripidaja määrab linnavalitsus. (3) Linnavalitsus ja kohaliku omavalitsuse asutus on kohustatud tagama linnavara arvestuse pidamise. Linnavara koosseisus toimunud muudatustest teatatakse registripidajale järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida. II. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 10. Linnavara omandamise põhimõtted (1) Linnavara omandatakse linnaelanike huvides. (2) Linnavara omandamise tasu eest otsustab: 1) linnavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 500 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara hind ületab 50 000 krooni, kuid ei ületa 500 000 krooni; 3) kohaliku omavalitsuse asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. (3) Ostueesõiguse teostamise otsustab linnavalitsus. Ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. Kui ostueesõiguse teostamisel võetaks linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, peab linnavalitsusele ostueesõiguse teostamiseks loa andma linnavolikogu. (4) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud pärandi või linnale kingitud kingi vastuvõtmise linnavolikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. (5) Riigilt saadava vara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (6) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub kohaliku omavalitsuse asutuse juhi pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht. § 11. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldab ja pakkumise edukaks tunnistamise otsustab linnavalitsus. (2) Hankelepingu sõlmib linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab linnavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogu. § 12. Linnale varaliste kohustuste võtmine Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) võetakse laenu; b) võetakse muid varalisi kohustusi üle 500 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 500 000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. III. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted § 13. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutusse andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse otsustuskorras tasuta kasutada või rendile ning enampakkumise või konkursi korras rendile. (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; b) linnavara hind ületab 500 000 krooni; 2) kohaliku omavalitsuse asutus, kui kasutusse antakse väikevahendeid; 3) linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu või kohaliku omavalitsuse asutus. (3) Linnavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on vajalik linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. (4) Kui tekib vajadus linnavara hindamiseks enne kasutusse andmise otsustamist, siis määratakse hind eeskirja paragrahvis 18 ettenähtud alustel või korraldatakse vara erakorraline hindamine, kui korralisest hindamisest on möödas üle ühe aasta. (5) Kui linnavara antakse kasutusse eeskirja paragrahvi 14 lõike 3 punktis 4 ettenähtud alusel või linnavara suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss, siis määratakse kasutusse andmise lepingu tingimused kindlaks lähtudes eeskirja paragrahvidest 17, 23 või 25. Kui linnavara antakse kasutusse tasuta või väiksema tasu eest, ei ole vaja määrata lepingu täitmise tagatisi. Lepingu sõlmib linnavalitsus. Kinnisasja kasutusse andmisel tuleb lepingus fikseerida kasutusse andmise tähtaeg ning kinnisasja üleandmise ja tagastamise tingimused. (6) Linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valitseda on lepinguobjektiks olev vara, kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. § 14. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) äriühingutele, kus linnale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organitele; 5) mittetulundusühingutele; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse linnavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse linnavalitsus. (3) Otsustuskorras rendile või üürile annab linn: 1) kortereid või muid linna eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) vara, mille bilansiline jääkmaksumus, või vara osa, mille maksumus, arvestatuna bilansilisest jääkmaksumusest, ei ületa 20 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 4) linnavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on vaja eriteadmisi; 5) linnavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 6) muud linnavara linnavolikogu otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. § 15. Linnavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras (1) Linnavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust; 2) konkursi korraldamine on linna huvidest lähtudes otstarbekam kui linnavara muu kasutada andmise viis. (2) Kui ei ole alust anda linnavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse linnavara rendile enampakkumise korras. 2. peatükk. Linnavara rendile andmine enampakkumise korras § 16. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) rendilepingu tingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes üleriigilises ajalehes ja kohalikus ajalehes, vajadusel raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (paragrahvi 20 lõige 2); 2) rendileantava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise tingimustega ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendileantava varaga, samuti enampakkumise tingimustega ja rendilepingu põhitingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas paragrahviga 19; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (paragrahvi 20 lõige 2). § 17. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendileantava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad(päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus; 5) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused. (2) Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendileantava vara korrashoiu korra; 2) rendileantava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. § 18. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendileantava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. § 19. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; samuti alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) linna rendivõlglased. § 20. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. § 21. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument ja maksuameti õiend maksude tasumise kohta. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. (3) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija (juhataja). Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. § 22. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri ja maksuameti õiend maksude tasumise kohta. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (3) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. (4) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (paragrahvi 21 lõiked 5, 6 ja 7) järgmiste erinevustega: 1) enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 23. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutus paragrahvi 19 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendileantava vara kohta (asukoht; ruumide puhul korrus ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites; kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseadusele, samuti muud olulised andmed); 3) rendileantava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus ja selle korrigeerimise alused; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava teate kättesaamise päevast. (8) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt eeskirja paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatule. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt eeskirja paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendilepingut. (10) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 3. peatükk. Linnavara rendile andmine konkursi korras § 24. Enampakkumise sätete kohaldamine Linnavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursil kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (§ 22), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. § 25. Konkursi tingimused (1) Lisaks paragrahvis 17 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandjal on õigus saada osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja toetused rentnikule vara kasutamiseks (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne rendilepingu sõlmimist. § 26. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise linnavalitsus. (3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama; osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse linnavalitsus. § 27. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Pakkumise esitamise tähtaeg on sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. (3) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta, kusjuures selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. (4) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. (5) Kui konkursil on kehtestatud alghind, teeb komisjon otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (6) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. § 28. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse ka osavõtjate pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud nõuetele. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks paragrahvi 23 lõikes 3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus liiga madalaks, arvestades üldist turukonjunktuuri; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. IV. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted § 29. Linnavara võõrandamise mõiste Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 30. Linnavara võõrandamise tingimused (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) linnavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 3) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 4) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valitseda oli võõrandatud vara, kontrollib võõrandamise lepingu täitmist ja on kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. § 31. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) võõrandatava vara hind on suurem kui 500 000 krooni; b) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle hind on suurem kui 200 000 krooni; c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 50 000 krooni; d) vara võõrandatakse käesoleva eeskirja paragrahvis 32 sätestamata viisil; 2) kohaliku omavalitsuse asutus, kui võõrandatakse väikevahendeid; 3) linnavalitsus, kui seda ei otsusta linnavolikogu või kohaliku omavalitsuse asutus. (2) Enne kinnisasja võõrandamise otsustamist määrab linnavalitsus kindlaks kinnisasja kasutamise sihtotstarbe ja hoonestamise (hoonestusulatus, korruselisus jms) tingimused ning korraldab vajadusel kinnisasja jagamise, ühendamise või vahetamise. (3) Kui enne linnavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see eeskirja paragrahvis 35 ettenähtud alustel või maa erakorralise hindamise teel, kui korralisest hindamisest on möödunud üle ühe aasta. Hindamist korraldab linnavalitsus. § 32. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Linnavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene linnavara muu võõrandamise kord. § 33. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 100 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. (2) Linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel. (3) Linnavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Järelmaksuga müügi korral määrab linnavalitsus kindlaks ka lepingu täitmise tagatised, v.a kui linnavara müüakse alandatud hinna eest kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2. 2. peatükk. Linnavara müük enampakkumise korras § 34. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) ostu-müügilepingu tingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes üldriikliku leviga ajalehes ja kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ja lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (§ 35) kinnitatakse linnavalitsuse poolt. § 35. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus. § 36. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased. § 37. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse paragrahvide 20--23 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon. (3) Alghind tehakse pakkujatele teatavaks enne enampakkumise alustamist. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. § 38. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel oluliselt eirati selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 36 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud pakkumised on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus. § 39. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kinnitamisteate kättesaamise päevast. (3) Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. peatükk. Linnavara erastamine § 40. Erastamise õiguslik alus (1) Linnavara erastamine toimub erastamisseaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Põlva linnale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele ja mitteeluruumide erastamise seadusele. § 41. Erastamise korraldaja (1) Linnavara erastamise korraldaja on linnavalitsus, kes määrab erastamise läbiviija. (2) Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Linnavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. (3) Erastamise läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. § 42. Erastamise viisid ja kord (1) Erastamine toimub erastamisseaduses sätestatud viisil ja korras. (2) Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 34--39 sätestatud korras. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. § 43. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega; 6) erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. (2) Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. (3) Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. V. LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE § 44. Linnavara mahakandmine (1) Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus. (3) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara jääkmaksumus on suurem kui 100 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara jääkmaksumus on väiksem kui 100 000 krooni; 3) kohaliku omavalitsuse asutus, kui maha kantakse väikevahendeid. (4) Kui linnavara ei ole säilinud, linnavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab linnavara mahakandmise linnavalitsus, edastades tehtud otsuse ja selle aluseks olnud materjalid linnavolikogule. § 45. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus ja oma pädevuse piires kohaliku omavalitsuse asutus. (2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 100 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 100 000 krooni.