Legislator Case Law & Legislation
87722 EE

Haanja Vallavolikogu — Avaliku korra ja heakorra eeskirja kinnitamine Haanja vallas — RTL, 129, 507

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Haanja Vallavolikogu — Avaliku korra ja heakorra eeskirja kinnitamine Haanja vallas — RTL, 129, 507

Vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410) paragrahvi 2 lõikele 2 Haanja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada avaliku korra ja heakorra eeskiri Haanja vallas (lisatud). 2. Tühistada Haanja Vallavolikogu 17. novembri 1994. a määrus nr 11 «Haanja valla avaliku korra eeskirjad». 3. Määrus jõustub 25. märtsil 1998. a. Volikogu esimees Urmas VEEROJA Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 26. veebruari 1998. a määrusega nr 3 Avaliku korra ja heakorra eeskiri Haanja vallas I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskiri sätestab avalikes kohtades käitumise, nende kohtade korrashoiu nõuded, kalmistute kasutamise ja haldusvastutusele võtmise korra nimetatud nõuete rikkumisel. 2. Iga inimese kohuseks Haanja valla territooriumil on täita käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid, sanitaar-, tuletõrje-, ehitus-, keskkonnakaitse- ja muid nõudeid. 3. Vallavalitsuse kohuseks on tagada eeskirja tutvustamine vallaelanikele, samuti kõigile teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning selle täitmine. 4. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab heakorra üksikküsimusi vallavalitsus. II. TEEDE, VÄLJAKUTE, PARKIDE JA HALJASALADE KORRASHOID 5. Valla avalike kohtade korrashoid on kinnisvaraomanike, kaasomanike või ajutiste kasutajate (edaspidi valdajad) kohustus. 6. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad, samuti ehitus- ja remonditöid tegevad ettevõtted on kohustatud korras hoidma kruntide siseterritooriumid ja nendega piirnevad puhastusalad. 7. Puhastusala hõlmab krundiga piirneva territooriumi kuni tänava või tee telgjooneni. Kui hooned ja kasutatavad maa-alad on ainult ühel pool tänavat või teed, hõlmab puhastusala kogu sõidutee ja mõlemad kõnniteed. Hoonete ja ehitiste vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon, kui see ei ole kindlaks määratud teisiti. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit. Valla poolt tsentraliseeritult puhastatavatel tänavatel ja teedel peavad külgnevate hoonete jms omanikud, valdajad või kasutajad puhastama sõidutee ühe meetri kauguselt sõidutee äärest. 8. Puhastusala koristust või lumetõrjet mittevõimaldanud transpordivahendite juhid või omanikud on kohustatud koristama tee kahe meetri kauguselt ümber sõiduki. 9. Puhastusalal tuleb: 9.1. tänavad pühkida ja praht koristada; 9.2. puhastada prahist truubid, sadeveekaevud, rentslid ja kaevude kaaned, keldriakende valgusðahtid, telefonikabiinid, bussipeatused jne, tühjendada prügist väikeurnid; 9.3. niita muru, kärpida puude ja põõsaste oksi, pügada hekke (puude võrad peavad jalgtee kohalt 2,5 m kõrguselt tagasi pügatud olema, liiklusmärgid peavad olema nähtavad); 9.4. koristada varisenud puulehed teedelt ja murupinnalt; 9.5. informeerida vallavalitsust kuivanud puudest ja okstest, mis võivad kokku puutuda õhuliinide juhtmetega või varjata liiklusmärke; 9.6. informeerida teede valdajat või vallavalitsust teekattesse tekkinud aukudest, lahtistest kaevuluukidest jt ohtlikest olukordadest teedel. 10. Talvisel ajal tuleb puhastusalad hoida korras nii, et nendel liikumine ei oleks ohtlik. 11. On keelatud: 11.1. igasugune prahi mahaloopimine või toppimine sobimatutesse kohtadesse, igasugune reostamine (sh sülitamine); 11.2. puudelt, põõsastelt, lilledelt õite ja okste murdmine, lõikamine, koorimine või muul viisil kahjustamine; 11.3. haljasaladel käimine ja piiretele ronimine; 11.4. pinkide, piirete ja prügikastide, majaseinte ja igasuguste ehitiste ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ning määrimine; 11.5. kulu põletamine; 11.7. lindude ja linnupesade hävitamine; 11.8. teadaannete ja reklaamplakatite ülespanemine ilma vallavalitsuse loata ning aegunud reklaami ülesjätmine; 11.9. avalikes kohtades alkoholi, õlle ja muude joovastavate ainete tarvitamine ning lärmitsemine ja kaaskodanike pahatahtlik tülitamine; 11.10. teisi määrivates ja haisvates riietes käimine või sisenemine üldkasutatavatesse hoonetesse, ühissõidukitesse; 11.11. kaaskodanikke tülitav äritsemine ja kerjamine; 11.12. nõuetekohaselt kinnitamata ja pudenemisohtlike koormatega liiklemine; 11.13. pesta veekogus (ääres) pesu ja inimesi; 11.14. pesta mootorsõidukeid veekogule lähemal kui 30 meetrit; 11.15. jalgrattaga haljasalal või kalmistul sõitmine; 11.16. tülitada pahatahtlikult inimesi, kasutades ebasündsaid väljendeid ja riivata oma tegevusega teiste inimeste sündsustunnet; 11.17. viibida supluskohtades loomaga ja ujutada loomi avalikes supluskohtades; 11.18. sõita ujumiseks tähistatud piirkonnas veesõidukitega. III. HOONETE, RAJATISTE JA ÕUEDE KORRASHOID 12. Hoonete valdajad (ka üürnikud) on kohustatud tagama: 12.1. hoonetel tänavasiltide ja majanumbrite olemasolu Haanja ja Ruusmäe külas; 12.2. mitmekorteriliste majade koridoride ja trepikodade elanike nimekirjade olemasolu Haanja ja Ruusmäe külas; 12.3. soojasõlmede, keldrite ja teiste abiruumide lukustamise; 12.4. õuede üldise puhtuse ja korra; 12.5. õuedes paiknevate sanitaarseadmete (reoveevalamud jms) regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise; 12.6. televisiooni- ja raadiovastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 13. Prügikonteinerid ja -urnid peavad asuma selleks ettenähtud kohtades, kusjuures: 13.1. alalise juurdepääsu nendele peab tagama omanik; 13.2. kõik konteinerid peavad olema korras (terved, varustatud kaanega); 13.3. konteinerite valdaja on kohustatud sõlmima prügiveofirmaga sellise lepingu, mis tagab konteinerite äraveo enne nende ületäitumist; 13.4. lepingu rikkumisest või hooletust äraveost tekkinud prahi peab koristama (või koristamise kompenseerima) prügivedaja; 13.5. keelatud on prügikonteinerisse visata tulist tuhka, kustutamata sütt ja teisi põlevaid materjale, vedelikke, samuti toksilisi keskkonnaohtlikke aineid; 13.6. laste mänguväljakute omanikud ja haldajad peavad organiseerima liivakastides liiva vahetamise vähemalt üks kord aastas ja tagama väikevormide hooldamise ja remondi ning kõrvaldama viivitamatult objektid, mis võivad tekitada lastele traumasid. 14. Keelatud on: 14.1. lärmata kella 23 ja 6 vahel, rikkuda kaaskodanike rahu valju muusika või mõnel muul viisil müra tekitamisega; 14.2. viibida loata asutustele ja ettevõtetele kuuluvatel märgistatud ja piiretega ümbritsetud territooriumidel; 14.3. paigaldada hoonete fassaadidele sobimatuid esemeid, loata ümber ehitada rõdusid ja fassaade; 14.4. loata ehitada ja paigaldada kuure, garaaþe jm rajatisi; 14.5. paigutada küttepuid, ehitusmaterjale jms väljapoole krundi piire, samuti paigutada neid õues korratult, laduda vastu kasvavaid puid, piirdeaedu või majaseinu; 14.6. eriloata tarastada ajutises maakasutuses olevat köögiviljamaad; 14.7. kütta kasvuhooneid õhku reostavatest küttesüsteemidest; 14.8. väetada aiamaad komposteerimata fekaalidega; 14.9. jätta kasvuhoonetele peale rebenenud kilet. 15. Ühiskasutusega hoonetes on keelatud: 15.1. loata viibida hoonete soojasõlmes, kilbiruumis ja katusel; 15.2. paigutada trepikotta ja koridori mööblit, kaste ning tolmukoguvaid ja haisvaid esemeid; 15.3. kloppida rõdudel, akendel ja ustel riideid ja vaipu, kuivatada pesu jm esemeid rõdupiirdest kõrgemal. IV. EHITUSOBJEKTIDE JA KOMMUNIKATSIOONIDE KORRASHOID 16. Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale territooriumile või tänavale. Ajutised piirded peavad olema hooldatud ning tagama kõrvaliste isikute mittesattumise objektile ja möödujate ohutuse. Piirdel peab olema info tööde tegijate ja tähtaegade kohta. 17. Puude ja põõsaste ning muu haljastuse likvideerimise korral tuleb krundi valdajal või ehitusorganisatsioonil taotleda nõusolekut vallavalitsuse maanõunikult. 18. Maa-aluste kommunikatsioonide ja polügonomeetriavõrgu punktide tsoonis võib kaevetöid teha ainult vastavate asutuste esindajate järelevalvel. Sealjuures: 18.1. kaevepinnas tuleb eemaldada ja kasutada sihipäraselt; 18.2. mustkattega tänavatel tuleb eelnevalt freesida kaevendi piirid ja eemaldada äärekivid ning vajadusel vedada näidatud kohta või ladustada kohapeal; 18.3. pärast kaevetöid tuleb taastada ümbruse heakord; 18.4. kaevamistööde tegija garanteerib teekatte ja heakorra tähtaegse ja kvaliteetse taastamise. 19. Kommunikatsioonide vigastustest tuleb vigastuse põhjustajal või selle avastajal viivitamatult informeerida vastavat avariitalitust. 20. Avariidest põhjustatud antisanitaarse või ohtliku olukorra likvideerib süüdlane. 21. Tehnovõrkude omanikud, haldajad või kasutajad on kohustatud korras hoidma neile kuuluvad tehnovõrgud, tagama liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupead peavad olema teekattega ühes tasapinnas. 22. Puurkaevude ja veetrasside valdajatel tuleb kinni pidada sanitaarnõuetest. 23. Keelatud on: 23.1. takistada ligipääsu kommunikatsioonidele; 23.2. lasta pinnasesse, veekogudesse, kanalisatsiooni- või sadeveetorustikku tarvitatud õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergestisüttivaid ja teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 23.3. puistata pühkmeid, esemeid või muud prahti kanalisatsiooni rest- või kontrollkaevudesse. V. HEAKORD KAUPLEMISEL JA TEENINDAMISEL 24. Müügiinventari (kaubalett, varjualune, kiosk vms) kasutamine, reklaamsiltide, aknavarjude jms ülesseadmine tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja krundi valdajaga. 25. Kauplemisel tuleb hoida korras kogu kauplemisest mõjutatud ümbrus (vähemalt 5 m ulatuses). Spetsiifilise pakendi, ühekordse taara jms kasutamisel peab kaupleja tagama piisava arvu prügiurnide olemasolu ja nende õigeaegse tühjendamise. Kaupade laadimise või kauplemise lõpetamisel tuleb ümbrus kohe korrastada. Taarakastide ladustamine tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. 26. Rahvaüritusel määrab kauplemise korra ürituse korraldaja, kooskõlastades selle vallavalitsuse ja territooriumi valdajaga. Territoorium tuleb korrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 27. Keelatud on: 27.1. kaubelda ilma vastava loata; 27.2. kaubelda sanitaarnõudeid rikkudes; 27.3. teenindada ilmses joobes isikuid; 27.4. müüa alkoholi, õlut ja tubakasaadusi alla 18-aastastele; 27.5. osta alla 18-aastastele alkoholi, õlut ja tubakasaadusi. VI. ALAEALISED 28. Keelatud on: 28.1. lubada alaealisi nendele sobimatuks tunnistatud üritustele ja ilma täiskasvanud saatjata üritustele, mis lõpevad pärast kella 22 (ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini pärast kella 24); 28.2. kõik üritused, kus võivad osaleda alla 15-aastased noored, tuleb lõpetada arvestusega, et noored jõuaksid koju enne eelmises punktis nimetatud kellaaega või et oleks tagatud nende kojujõudmine koos täiskasvanud saatjaga. 29. Alaealistel on keelatud külastada ilma täiskasvanud saatjata baari, kohvikut, restorani ja viibida teistes avalikes kohtades pärast kella 22 (ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini pärast kella 24). VII. AVALIK KORD KULTUURIÜRITUSTEL 30. Kultuuriürituse korraldaja peab informeerima üritusest piirkonna politseikonstaablit neli päeva enne ürituse algust. 31. Kultuuriürituse korraldaja peab viivitamatult välja saatma ebakaines olekus ning korda rikkuvad või ürituse läbiviimist takistavad isikud. Kui nimetatud isikud ei allu korraldusele, peab korraldaja sellest viivitamatult teatama politseile ning vajaduse korral ürituse katkestama. VIII. LOOMADE PIDAMINE JA SÕNNIKUVEDU 32. Loomade pidamine on lubatud vaid sanitaareeskirjas ettenähtud tingimusi täites, loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud hoonetes, kuurides või aias selleks eraldatud kohas. 33. Keelatud on karjatada loomi tänavatel ja teede ääres, parkides ja selleks mitteettenähtud kohtades. 34. Loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ning veekogudesse. 35. Loomade ja lindude tekitatud reostuse peab likvideerima ja kahju hüvitama omanik. 36. Sõnnikuveol tuleb vältida teede ja tänavate reostumist. Tekkinud reostus tuleb likvideerida kohe. IX. KALMISTUTE HALDAMINE 37. Omanikud on kohustatud korrastama hauatähised, hauarajatised, kalmud ja kalmudevahelised teed vähemalt kaks korda aastas. 38. Surnuid on lubatud matta surmatunnistuse alusel. 39. Kalmistuvahile peab teatama eelseisvast matmisest ja vormistama matmisloa üldjuhul 48 tundi enne matmist. Kalmistuvaht registreerib iga matmise. 40. Matmine on lubatud ainult valgel ajal. Matmine on keelatud riiklikel pühadel. 41. Haanja Vallavolikogu kinnitatud nimekirja alusel korrastab kalmistu haldaja ühishauad, mälestusmärgid ja kalmistutele maetud kultuurilooliselt tuntud isikute kalmud. 42. Kui matmisest on möödas rohkem kui 50 aastat ning hauaplatsi ja -rajatisi ei ole korrastatud kolme viimase aasta jooksul ning hauatähisel ei ole kunstilist ega kultuurilist väärtust, on kalmistuvahil õigus vallavalitsuse loal matmispaik tasandada ja võtta see kasutusele uue hauaplatsina. 43. Kultuurilooliselt tuntud isikute matmisplatsidele peale ei maeta. 44. Kalmistud on avatud ja neid võib külastada kõigil nädalapäevadel. 45. Kalmistute külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. 46. Keelatud on: 46.1. kalmude, hauatähiste, ja -rajatiste mis tahes rüüstamine; 46.2. koduloomade kaasatoomine; 46.3. lõkete tegemine kalmistuvahi loata; 46.4. hauaplatside mõõtmete suurendamine hauaplatside katmisel uue materjaliga; 46.5. prügi mahapanek selleks mitteettenähtud kohtadesse. Puulehed, pärjad, kuuseoksad ja suuremõõdulised esemed viiakse põletusplatsile, muu prügikonteineritesse; 46.6. sõitmine kalmistul mis tahes liiklusvahendiga ilma kalmistuvahi loata; 46.7. loomade matmine. X. RAKENDAMISE KORD 47. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid ja nende määratud isikud vastutavad eeskirjaga pandud kohustuste täitmata jätmise eest. 48. Eeskirja rikkujaid karistatakse kehtiva haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 49. Rikkumise kohta protokolli koostamise või kohapeal trahvi sissenõudmise õigus on politsei-, terviskaitseteenistuse ja looduskaitseameti töötajatel ning teistel haldusõiguserikkumiste seadustiku ja vallavolikogu poolt volitatud isikutel. 50. Kui süüdlane ei likvideeri eeskirja rikkumisest tekkinud tagajärgi, võib seda teha süüdlase kulul vallavalitsus, mis ei vabasta süüdlast vastutusest eeskirja rikkumise eest. 51. Kontroll käesoleva eeskirja täitmise üle panna vallavalitsusele ja valla politseiametnikele. 52. Eeskiri jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Riigi Teataja Lisas.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →