Pärsti Vallavolikogu — Pärsti vallavara eeskirja kinnitamine — RTL, 127, 494

Viljandimaa Pärsti Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pärsti vallavara eeskiri (lisatud). 2. Kehtestada käesolev määrus 1. jaanuarist 1998. a. 3. Tühistada Pärsti Vallavolikogu 24. augusti 1994. a otsus nr 39 «Pärsti valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». 4. Määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Hans MAATEN Lisa Pärsti Vallavolikogu 19. novembri 1997. a määruse nr 11 juurde Pärsti vallavara eeskiri I. ÜLDSÄTTED § 1. Korra eesmärk (1) Käesolev eeskiri määrab kindlaks Pärsti valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. (2) Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, rendiseaduse ja teiste Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. § 2. Vallavara mõiste (1) Vallavaraks on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev kinnis- ja vallasvara ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või töövõtulepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvaraks on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast osa eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine toimub ainult vallavolikogu otsuse alusel. II. VALLAVARA VALDAMINE § 4. Vallavara valduse mõiste ja valdaja (1) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti servituudi teostamine. (2) Vallavara valdajaks on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallavalitsuse struktuuriüksus; 4) valla asutus. (3) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavara üleandja. (4) Rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu lepingu alusel üleantud vallavara osas peab otsene valdaja tagama vara säilimise, korrashoiu, sihipärase kasutamise ja arvestuse. § 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine (1) Vallavara jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul, lähtudes sellest, milline vara on valdajale vajalik tema põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (2) Kinnisvara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul, vallasvara üleandmise vallavalitsus asjaosaliste kokkuleppel. (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra, bilansilise maksumuse ja kulumi kohta. (4) Vallavara üleandmise normdokumendid vormistab vallavalitsus. § 6. Vallavara omandamine (1) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. (2) Vallavara omandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) omandatava vara hind ületab 50 000 krooni; b) omandatakse kinnisvara; 2) vallavalitsus, kui vara hind ületab 10 000 krooni, kuid ei ületa 50 000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuuriüksus või vallaasutuse juht tema eelarvesse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 10 000 krooni. (3) Pärandvara või kingi vastuvõtmise Pärsti vallale otsustab volikogu, kui sellega kaasnevad õigused on väiksemad kui kaasnevad kohustused. Pärandvara või kingi valdajaks jääb asutus, kes on kokkuleppes näidatud pärandvara või kingi saajana. Kui pärandvara või kingi saajaks on Pärsti vald, määrab valdaja volikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 7. Vallavara arvestus (1) Vallavara arvestuse korraldab vallavalitsus. (2) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel. (3) Valdaja vastutab andmete õigsuse eest. Vallavalitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. § 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdaja poolt (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise vallavarana otsustab vallavolikogu, kui: 1) võetakse laenu; 2) on teisi rahalisi kohustusi (üle 50 000 krooni), mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. (2) Muudel juhtudel otsustab varaliste kohustuste võtmise vallavalitsus tingimusel, et kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. § 9. Valla osalus ettevõtluses (1) Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osaluse vajadus tuleneb valla arengukavast või vallavara majandamise kavast. (2) Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus juriidilises isikus ja osaluse ulatuse otsustab volikogu. (3) Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. III. VALLAVARA KASUTAMINE § 10. Vallavara kasutamine Vallavara kasutatakse: 1) valla üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) vallale tulu saamiseks. § 11. Üldiseks otstarbeks kasutatav vallavara (1) Üldisel otstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on avalikud teed, tänavad, väljakud, pargid, haljasalad jne. (2) Vallavolikogu kehtestab üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirja, seab selle kasutuspiiranguid, muudab kasutamise eesmärki ja kehtestab tasu selle teatud kasutusviisi eest. (3) Vallavalitsus tagab üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute kohta käiva teabe avalikustamise. (4) Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks kasutamiseks volikogu otsuse alusel. (5) Lõikes 1 kinnitatud vallavara, mille kasutamiseks on kehtestatud tavalisest erinev kord, peab olema looduses selgelt tähistatud. (6) Asi, mis väliselt sarnaneb avalikult kasutatava vallavaraga, kuid mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, peab olema looduses piirimärkide ja tõketega tähistatud kui eraasi. § 12. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara (1) Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele või tema struktuuriüksusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse samuti allasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik asutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui vallavara ei ole enam vajalik valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise kasutamise otsustab vallavalitsus. Tervikvara ja kinnisvara kasutamise otsustab vallavolikogu. § 13. Tulu saamiseks kasutatav vallavara (1) Vallavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (2) Tulu saamiseks kasutatavat vallavara peab otsene valdaja kasutama kas rendi-, üüri-, hoiu-, pandilepingu alusel või paigutatakse vallavara ettevõtlusse. (3) Tulu saamiseks kasutatava vallavara tõhusa kasutamise eest vastutab vallavalitsus. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 14. Vallavara kolmandatele isikutele kasutada andmine (1) Vallavara kolmandatele isikutele üürile, rendile või kasutusse andmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui on: a) kinnisvara; b) kasutusse, üürile või rendile andmise tähtaeg üle viie aasta (kinnisvaral 25 aastat); c) vallavara bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vallavara andmist ei otsusta vallavolikogu. (2) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise tähtaeg võib üldjuhul olla: 1) vallasasjadel kuni viis aastat; 2) kinnisasjadel kuni 25 aastat. (3) Vallavara kasutusse andmine ilma tähtajata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale või muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. § 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuse korras (1) Otsustuse korras võib vallavara anda kasutusse tasuta, tavalisest väiksema tasu või tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilisele isikule, kus valla osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist; 4) Eesti Vabariigi võimuorganeile; 5) mittetulundusühingutele ja nende liitudele; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 8) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel. (2) Kui vallavara antakse paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele tavalisest väiksema tasu eest või tasuta, tuleb vallavara kasutuslepingus sätestada kulude kandmine vara kasutamisel. (3) Kui paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse kasutusse andmise otsustaja. (4) Otsustuse korras üürile või rendile andmise otsustab volikogu (paragrahvi 14 lõige 1) või vallavalitsus (paragrahvi 14 lõige 2), kui: 1) üürile antakse eluruume, mille kasutamistasu on määratud tariifidega; 2) üksikut asja, mille kasutamistasu on määratud tariifidega; 3) vara, mille abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 4) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud kahel korral tulemusteta enampakkumine või konkurss ei ole andnud tulemust. § 16. Vallavara rendile andmine konkursi korras (1) Vallavara võib anda rendile konkursi korras, kui: 1) rentnik on kohustatud vallavaraga tegema teatud töid või osutama teatud teenust ja a) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; b) osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse tehniliste tingimuste või muude tingimuste kohta; c) töö nõuab oskusi, mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul vajalik. § 17. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras (1) Enampakkumise korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui muu kasutusse andmise viis. (2) Enampakkumise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. (3) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel raadios, televisioonis või üleriigilise levikuga ajalehes 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. (4) Kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise läbiviijat; 2) rendile antava vara nimetust, asukohta, iseloomustust; 3) enampakkumise läbiviimise kohta ja aega; 4) enampakkumise läbiviimise viisi (avalik, piiratud, suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) piiratud enampakkumise korral esitatavaid tingimusi; 6) enampakkumise, rendilepingu ja rendile antava varaga tutvumise aega ja kohta; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtaega ja viisi. Osamaksu ja tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija; 8) rendiobjekti kasutusotstarvet; 9) enampakkumisest osa võtta võivaid isikuid kooskõlas paragrahvi 19 lõikega 2. § 18. Enampakkumise läbiviimise korraldus (1) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi vallavolikogu või vallavalitsuse poolt määratud komisjon või ametiisik. (2) Enampakkumise läbiviimise viisi (suuline, kirjalik, segapakkumine) otsustab läbiviija (komisjon, ametiisik). (3) Enampakkumine viiakse läbi, kui soovi on avaldanud vähemalt üks osavõtja. (4) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. § 19. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest osavõtt on keelatud isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikutel (alghinna määrajad ja läbiviijad, enampakkumise kinnitajad ning nende abikaasad ja otseliini sugulased); 2) valla rendivõlglased. § 20. Alghind (1) Alghinna määrab enampakkumise läbiviija, komisjon või ekspert. Alghind määratakse konkreetse arvuga ja dokument, milles on määratud alghind, pannakse pitseeritud ümbrikusse ja hoitakse saladuses. (2) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (3) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. § 21. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide asukoht, ruumide numbrid inventariseerimisplaanide järgi, nende üldpind, ruumide seisund nende üleandmisel); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord (kui tasumine toimub natuuras või renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused); 5) kinnisasja puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kord; 6) hoonete puhul kindlustuse ja ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kord; 7) keskkonnanõuete täitmise kohustus; 8) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 9) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvesse võtta krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud panti. Krediidiasutuse usaldusväärsuse ja tagatise piisavuse otsustab enampakkumise läbiviija; 10) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 11) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 12) vara korrashoiu kohustus, kui seda on vaja täpsemalt määratleda; 13) muud vajalikud tingimused. § 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjale ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim ja võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et kohustub võtma vara rendile enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osamaksu osavõtjatele ei tagastata. § 23. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbiviimise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumiste protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (paragrahvi 22 lõiked 5, 6, 7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (paragrahv 19) ja puudulike (paragrahvi 22 lõiked 1, 2) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumiste läbiviimist õigus tutvuda enampakkumiste protokolliga. § 24. Segapakkumiste läbiviimise kord (1) Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele pakkumistele paragrahvis 22 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele paragrahvis 23 sätestatut, arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellele keelule osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. § 25. Piiratud enampakkumise läbiviimise kord (1) Piiratud enampakkumine erineb avalikust enampakkumisest selle poolest, et volikogu (vallavalitsus) kehtestab rendile antavale varale lisatingimused (kasutusotstarve, keskkonnakaitse erinõuded, töökohtade loomine, investeeringute maht jt). (2) Piiratud enampakkumisel esitatavad (nõuded) lisatingimused tehakse teatavaks enampakkumise kuulutuses. (3) Olenevalt läbiviimise vormist viiakse piiratud enampakkumine läbi käesolevas eeskirjas kehtestatud suulise (paragrahv 22), kirjaliku (paragrahv 23) või segapakkumise (paragrahv 24) korra kohaselt. § 26. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu (kui rendile andmise otsustas volikogu) või vallavalitsus (kui rendile andmise otsustas vallavalitsus). (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) 15 päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub paragrahvi 19 lõikudes 1 ja 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind on põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus enampakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine oli kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muudel asjaoludel. (5) Kui enampakkumist ei toimu või kuulutatakse nurjunuks, tulemust ei kinnitata või võitjatega lepingut ei sõlmita, otsustab enampakkumise tulemuste kinnitaja, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile otsustuse korras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele (paragrahv 21): 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku korral registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta; 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rentnikult nõutavad lepingutäitmise tagatised; 5) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast otsuse tegemist kirjalikult tähitud kirjaga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimise teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitempli kuupäev). (8) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või kümne päeva jooksul ettenähtud kohta lepingu sõlmimiseks mitteilmumisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama nõutavad lepingu täitmise tagatised. Selle täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse sõlmida rendilepingut. (10) Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. § 27. Vallavara rendileandmine konkursi korras Vallavara rendileandmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (paragrahv 23), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. § 28. Rendilepingu tingimused (1) Lisaks enampakkumise korra paragrahvis 18 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendileandmise puhul sätestada alljärgnevaid tingimusi: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuste eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole paragrahvi 28 lõike 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. § 29. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise vallavalitsus. (3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama, osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise otsustamine ning nende suuruse määrab vallavalitsus. § 30. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Konkurss võib olla: 1) avalik -- kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud -- kui pakkumisi kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursis osalemiseks. (3) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursis osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendileandmise otsustamine. (4) Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse lõikes 3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks paragrahvi 17 lõikes 2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursis osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. (5) Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. (6) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. (7) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus või vallavolikogu (paragrahvi 14 lõige 1). Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm liiget. (8) Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (9) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega volikogule või vallavalitsusele, kelle pädevuses on vastava vara rendileandmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. § 31. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjatele esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks paragrahvi 25 lõikes 3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus üldist turukonjuktuuri arvestades liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE § 32. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on peamiselt vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 33. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik või on vallale kahjulik; 2) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 3) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 4) vallavara on antud vallale üle erastamiskohustusega; 5) vallavara ei anna tulu; 6) rendile antud vallavara renditingimused seda võimaldavad; 7) muudel seaduses ettenähtud juhtudel või volikogu otsuse alusel. (2) Vallavara tunnistab vallale mittevajalikuks või tarbetuks volikogu vallavalitsuse ettepanekul. Otsustamisel arvestada volikogu majanduskomisjoni arvamust vara otstarbe ja hinna kohta. (3) Mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski valla asutus või üksus ei taotle vallavara enda valdusse selleks ettenähtud tähtajaks (v.a juhul, kui vara võib rikneda või hävineda). § 34. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) volikogu, kui: a) võõrandatakse kinnisvara; b) vara bilansiline maksumus on suurem kui 15 000 krooni; c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud tasu eest; d) vara võõrandatakse enampakkumiseta; 2) vallavalitsus, kui seda ei otsusta volikogu. (2) Võõrandamise läbiviija otsustab volikogu (paragrahvi 34 lõige 1) või vallavalitsus. § 35. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuse korras, kas: a) tasuta või alandatud tasu eest; b) tasu eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesoleva eeskirja alusel ei kasutata teist võõrandamise viisi. § 36. Vallavara võõrandamine otsustuse korras (1) Vallavara võõrandamine otsustuse korras võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enampakkumise läbiviimise ajaks; 2) võõrandatava vara hind on tariifidega kindlaks määratud; 3) enampakkumisega võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemust; 4) võõrandatava vara bilansiline maksumus on väiksem kui 10 000 krooni; 5) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu alusel, on rentnikul vara väljaostu õigus. (2) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse või hoolekande alastel eesmärkidel. (3) Vallavara müügilepingu või tasuta üleandmise akti sõlmib vallavalitsus. § 37. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused; 4) enampakkumise läbiviija. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes, raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujale võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine). Kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumises osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmääraks on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui kaks 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmääraks on 2000 krooni. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ning lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghinna või selle ärajätmise (paragrahv 37) kinnitab vallavalitsus. § 38. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi antud hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised tunnused. (2) Alghinna (või selle ärajätmise) otsustab vallavara võõrandaja või annab alghinna määramiseks volituse enampakkumise läbiviijale. (3) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib mitte leida vara ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. § 39. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei võta osa: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased. § 40. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse paragrahvide 22, 23, 24 ja 25 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab volikogu või vallavalitsus vastavalt paragrahvile 34. (3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. § 41. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) 20 päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) 10 päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 38 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. (5) Enampakkumiste tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. (6) Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. § 42. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavalitsus. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamisteate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamisteate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. § 43. Vallavara erastamine (1) Erastamise objektiks on vallavara, sealhulgas aktsiad ning asutused või nende osad, kui nimetatud vara on vallale üle antud erastamiskohustusega vastavalt omandireformi aluste seadusele või on vallavolikogu otsusega vallavara erastamisnimekirjas. (2) Valla omandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Taotluse nõusoleku saamiseks esitab volikogu. (3) Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektidena määratletud isikud. (4) Erastamise läbiviimise korra kehtestab vallavolikogu. VI. VALLAVARA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE JA KOORMAMINE § 44. Vallavara mahakandmine (1) Vallavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja selle võõrandamine ei ole võimalik. (2) Vara mahakandmisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara koosseis, bilansiline maksumus ja vara seisukord. (3) Vallavara mahakandmise otsustab volikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 15 000 krooni, muudel juhtudel vallavalitsus. § 45. Vallavara koormamine (1) Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis oleva kinnis- või vallasvara (vallasasjade) koormamist piiratud asjaõigusega (reaalservituudid, reaalkoormatised). (2) Vallavara koormamine peab toimuma vallavara otstarbekama kasutamise huvides, vara koormamine on ette nähtud valla majandamise kavas või sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus. (3) Vallavara koormamise otsustab vallavolikogu. (4) Vallavara pantimise otsustab vallavolikogu ja pantida võib vallavara üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. § 46. Kinnisasja ostueesõigus (1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab volikogu. (2) Volikogu otsuses peab olema ära näidatud selleks vajaliku raha allikas. § 47. Hoonestusõiguse seadmine Pärsti valla maale hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus ja see toimub Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. § 48. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus või kohtuvälises korras vallavalitsus või vallaasutus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada vallavolikogu. (3) Vallavara valdajal, kooskõlas vallavalitsusega, on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. § 49. Vallavara eeskirja jõustumine Vallavara eeskiri jõustub 1. jaanuaril 1998. a.