Siseminister — Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimääruse kinnitamine — RTL, 127, 485

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356) paragrahvi 42 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimääruse (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks: 1) siseministri 9. veebruari 1994. a määruse nr 5 «Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimääruse kinnitamine» (RTL 1994, 17, lk 559; 1995, 6, lk 206); 2) siseministri 31. jaanuari 1995. a määruse «Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalse Arengu Ameti, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Päästeameti põhimääruse muutmine ja täiendamine» (RTL 1995, 6, lk 206). 3. Kehtestan käesoleva määruse 1. juulist 1998. a. Minister Olari TAAL Asekantsler kantsleri ülesannetes Priiti KELDER Kinnitatud siseministri 3. aprilli 1998. a määrusega nr 4 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning korraldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. 4. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. 5. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Amet on aruandekohustuslik siseministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 6. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Endla 13, EE0100 Tallinn. Ameti struktuuriüksuse, mis ei paikne ameti aadressil, asukoht ja postiaadress tuuakse ära selle põhimääruses. II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 7. Ameti tegevusvaldkonnaks on Eesti elanikkonna määratlemise ja dokumenteerimise ning arvestamise ja kodakondsusega seotud asjade korraldamine ning migratsiooni ja välismaalaste integreerimisega seotud küsimuste korraldamine ametit puudutavas osas. 8. Eesti kodakondsuse asjade ning Eesti kodanikele isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide väljaandmise korraldamisel amet: 1) määratleb isiku kuulumise Eesti kodakondsusesse; 2) korraldab Eesti kodakondsuse saamiseks vajalike eesti keele oskuse eksamite ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite läbiviimist; 3) võtab vastu Eesti kodakondsuse saamise, taastamise ja Eesti kodakondsusest vabastamise sooviavaldusi ning menetleb neid kehtestatud korras; 4) valmistab ette materjalid Eesti kodakondsuse äravõtmise küsimustes; 5) otsustab Eesti kodaniku passi väljaandmise, väljavahetamise, äravõtmise ja kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise. 9. Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise asjade korraldamisel amet: 1) võtab vastu taotlusi elamis- ja töölubade saamiseks ning pikendamiseks; 2) otsustab oma pädevuse piires elamis- ja töölubade andmise ning pikendamise või sellest keeldumise, samuti tühistab elamis- ja töölubasid. 10. Välismaalastele viisade andmise asjade korraldamisel amet: 1) vaatab läbi viisapikendamise taotluse ning otsustab viisa pikendamise või sellest keeldumise; 2) otsustab kehtestatud juhtudel ja korras erandkorras viisa andmise või sellest keeldumise; 3) otsustab viisa tühistamise; 4) peab väljaantud viisade arvestust. 11. Välismaalastele isikut tõendavate dokumentide andmise korraldamisel amet: 1) võtab vastu taotlusi välismaalase passi ja ajutise reisidokumendi saamiseks, väljavahetamiseks, pikendamiseks ja uuendamiseks ning otsustab nende andmise, väljavahetamise, pikendamise ja uuendamise või sellest keeldumise; 2) annab välja, pikendab ja uuendab välismaalase passe ning ajutisi reisidokumente; 3) otsustab välismaalase passi ja ajutise reisidokumendi äravõtmise ning kehtetuks tunnistamise. 12. Varjupaiga taotlemise ja pagulaste Eestis viibimise asjade korraldamisel amet: 1) võtab vastu taotlusi varjupaiga saamiseks Eestis ning menetleb neid kehtestatud korras, valmistab ette materjalid välismaalasele Eestis varjupaiga andmise või sellest keeldumise, samuti varjupaiga äravõtmise kohta; 2) annab ja vahetab välja, võtab ära ja tunnistab kehtetuks pagulase reisidokumente. 13. Välismaalaste Eestist lahkumisega seotud asjade korraldamisel ning illegaalse immigratsiooni tõkestamisel amet: 1) menetleb välismaalaste seaduse rikkumise asju seadusega sätestatud juhtudel ja korras; 2) teeb välismaalastele ettekirjutusi Eestist lahkumiseks ja väljasaatmise otsuseid; 3) peab arvestust Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste üle; 4) kehtestab välismaalasele tähtajalise või alalise keelu Eestisse sissesõiduks; 5) abistab Eestist lahkuda soovivaid välismaalasi nende Eestist lahkumise korraldamisel. 14. Eestis elavate välismaalaste Eesti ühiskonda integreerimise ja migratsiooni asjade korraldamisel amet: 1) töötab koostöös teiste valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega välja välismaalaste Eesti ühiskonda integreerimise arendus- ja rakendusprogramme ning korraldab nende rakendamist ametit puudutavas osas; 2) abistab Eestisse asuda soovivaid Eesti kodanikke ja eestlasi ning siseriiklikult ümberasuvaid isikuid. 15. Eesti elanikkonna arvestuse korraldamisel amet: 1) korraldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa alusel elavate välismaalaste arvestust; 2) teeb koostööd teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega elanikkonna arvestamisega seotud andmete liikumise korraldamisel. 16. Muude asjade korraldamisel amet: 1) töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja siseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud; 2) korraldab ameti tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide harmoniseerimist Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) annab arvamusi ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta; 4) peab andmekogusid Eesti kodanike, Eesti kodaniku passide, Eestis elamisloa alusel elavate välismaalaste kohta, Eestis viisade alusel viibivate välismaalaste kohta, samuti teisi ameti operatiivseks juhtimiseks vajalikke andmekogusid; 5) abistab teisi riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning teeb nendega koostööd oma tegevusvaldkonda puutuvate küsimuste lahendamisel; 6) koostab ameti eelarve eelnõu ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 7) valdab, kasutab ja käsutab ameti valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras; 8) informeerib üldsust ja teabevahendeid ameti tegevusest, töötulemustest, üritustest ja kavadest; 9) suhtleb ja teeb kehtestatud korras koostööd välisriikide vastavate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 10) täidab muid talle seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. III. AMETI JUHTIMINE 17. Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister. 18. Peadirektor: 1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile; 2) juhib vahetult ameti peadirektori asetäitjate tööd; 3) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud abiteenistujatega; 5) esitab siseministrile ettepanekud ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 6) teeb siseministrile ettepanekuid ameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamiseks ja muutmiseks; 7) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 8) moodustab ameti tegevusvaldkonnas üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töögruppe, kaasates neisse kokkuleppe alusel teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teadusasutuste töötajaid ja muid isikuid; 9) sõlmib lepinguid ja esindab ametit teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi ameti esindamiseks; 10) kinnitab ameti asjaajamiskorra, sisekorra eeskirjad ja raamatupidamise sise-eeskirjad; 11) pärib aru ameti teenistujatelt ning määrab neile kehtestatud juhtudel ja korras distsiplinaarkaristusi; 12) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning siseministri määruse ja käskkirjaga, samuti siseministri või Siseministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. 19. Peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. 20. Peadirektor annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras. 21. Ameti peadirektori ajutisel äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja. Peadirektori ajutine asendamine vormistatakse siseministri käskkirjaga. 22. Ametiülesannete jaotus peadirektori ja peadirektori asetäitjate vahel, sealhulgas ameti struktuuriüksuste juhtimisel kehtestatakse peadirektori käskkirjaga. VI. AMETI STRUKTUURIÜKSUSED 23. Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad ja passitrükikeskus. 24. Ameti struktuuriüksusel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti. 25. Struktuuriüksust juhib struktuuriüksuse juhataja. 26. Struktuuriüksuse juhataja: 1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab ja viseerib struktuuriüksuses koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga; 6) esindab struktuuriüksust oma ülesannete täitmisel ja annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) saab ameti juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt üksusele pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb ameti juhtkonnale ettepanekuid struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse ning teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 10) taotleb struktuuriüksuse teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 11) teeb ameti juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks struktuuriüksuse ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 12) vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele kirjutab alla struktuuriüksuse kirjaplangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti; 13) täidab muid struktuuriüksuse põhimäärusega talle pandud ning peadirektori ja vahetu ülemuse antud ülesandeid. 27. Struktuuriüksuse juhataja vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 28. Struktuuriüksuse juhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. 29. Struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda bürood ja talitused, mille pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. Bürood või talitust juhib vastavalt büroo või talituse juhataja. 30. Ameti struktuuriüksused jagunevad kesküksusteks ja regionaalüksusteks. 31. Ameti kesküksused on: 1) arhiiviosakond; 2) avalike suhete osakond; 3) elanike arvestuse osakond; 4) euro- ja õigusosakond; 5) finantsosakond; 6) haldusosakond; 7) info- ja statistikaosakond; 8) integratsiooni- ja migratsiooniosakond; 9) kodakondsuse osakond; 10) koolitusosakond; 11) pagulaste ja illegaalse immigratsiooni osakond; 12) passitrükikeskus; 13) personaliosakond; 14) sisekontrolliosakond; 15) viisaosakond; 16) välismaalaste osakond; 17) üldosakond. 32. Ameti regionaalüksused on: 1) Harjumaa osakond; 2) Hiiumaa osakond; 3) Ida-Tallinna osakond; 4) Ida-Virumaa osakond; 5) Jõgevamaa osakond; 6) Järvamaa osakond; 7) Lõuna-Tallinna osakond; 8) Lääne-Tallinna osakond; 9) Läänemaa osakond; 10) Lääne-Virumaa osakond; 11) Petserimaa osakond; 12) Põhja-Tallinna osakond; 13) Põlvamaa osakond; 14) Pärnumaa osakond; 15) Raplamaa osakond; 16) Saaremaa osakond; 17) Tartumaa osakond; 18) Valgamaa osakond; 19) Viljandimaa osakond; 20) Võrumaa osakond. 33. Arhiiviosakonna põhiülesanne on ameti asjaajamises lõpetatud dokumentide säilitamine ning vajadusel nimetatud dokumentide üleandmine Riigiarhiivi. 34. Avalike suhete osakonna põhiülesanne on üldsuse ja teabevahendite informeerimine ameti tegevusest. 35. Elanike arvestuse osakonna põhiülesanne on elanike arvestuse pidamine ja korraldamine. 36. Euro- ja õigusosakonna põhiülesanne on ameti õigusteenindamine, õigustloovate aktide eelnõude väljatöötamise koordineerimine ning ameti tegevusvaldkonda käsitlevate õigusaktide Euroopa Liidu õigusaktidega harmoniseerimise korraldamine. 37. Finantsosakonna põhiülesanne on eelarveettepanekute väljatöötamine ja eelarve täitmise kontroll, raamatupidamine ning ameti valduses oleva riigivara arvestuse pidamine. 38. Haldusosakonna põhiülesanne on ameti valduses oleva riigivara majandamise korraldamine. 39. Info- ja statistikaosakonna põhiülesanne on ameti ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide ja andmekogude väljaarendamine ja haldamine ning andmete ja tarkvara administreerimise tagamine ja statistika korraldamine. 40. Integratsiooni- ja migratsiooniosakonna põhiülesanne on välismaalaste Eesti ühiskonda integreerimise arendus- ja rakendusprogrammide väljatöötamine koostöös teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega ning programmide rakendamise korraldamine ametit puudutavas osas, samuti ümberasujate abistamine. 41. Üldosakonna põhiülesanne on ameti asjaajamise korraldamine. 42. Kodakondsuse osakonna põhiülesanne on Eesti kodanike määratlemine ning Eesti kodakondsusega seotud asjade korraldamine. 43. Koolitusosakonna põhiülesanne on ameti teenistujate väljaõppe ja täiendkoolituse korraldamine. 44. Pagulaste ja illegaalse immigratsiooni osakonna põhiülesanne on varjupaigataotluste vastuvõtmine, varjupaiga andmise ja äravõtmise asjade korraldamine ning illegaalse immigratsiooni tõkestamise korraldamine. 45. Passitrükikeskuse pühiülesanne on ameti poolt väljaantavate isikut tõendavate dokumentide vormistamise ja väljaandmise korraldamine. 46. Personaliosakonna põhiülesanne on personaliküsimuste korraldamine. 47. Sisekontrolliosakonna põhiülesanne on ameti töötajate teenistusalase tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning riigisaladuse tagamine. 48. Viisaosakonna põhiülesanne on viisaasjade korraldamine. 49. Välismaalaste osakonna põhiülesanne on välismaalastele elamis- ja töölubade ning välismaalase passide väljaandmisega seotud asjade korraldamine. 50. Regionaalüksuse põhiülesanne on ameti tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete ühetaolise täitmise tagamine üksuse teenistuspiirkonnas. 51. Ameti osakondade koosseisu võivad vastavalt osakonna põhimäärusele kuuluda bürood. Büroode ülesanded ja pädevus määratakse kindlaks ameti peadirektori poolt osakonna põhimääruses. 52. Ameti osakonnal võib olla oma plank ja oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. 53. Ameti struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi olevad ameti peadirektori ja peadirektori asetäitjate abid ning nõunikud, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse peadirektori poolt kinnitatud ametijuhendis. V. AMETI SÜMBOOLIKA 54. Ametil on sõõrikujuline 50-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Kodakondsus- ja Migratsiooniamet». Regionaalsel struktuuriüksusel on sõõrikujuline 50-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Kodakondsus- ja Migratsiooniamet», mille ees on vastava regionaalse struktuuriüksuse nimi. 55. Ameti üldplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ameti kirjaplangil ja regionaalse struktuuriüksuse kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist või Riigikantselei poolt registreeritud embleemi. Ameti väikese riigivapi kujutisega kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires ameti peadirektor ja peadirektori asetäitjad. 56. Amet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. 57. Amet kasutab Riigikantselei poolt registreeritud eraldusmärki valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. VI. LÕPPSÄTTED 58. Ameti ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor Andres KOLLIST