Jõhvi Linnavolikogu — Linnavara võõrandamise korra kinnitamine — RTL, 121, 473

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punkti 6, Jõhvi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada linnavara võõrandamise kord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 16. oktoobri 1996. a määruse nr 25 «Jõhvi linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise aluste muutmine ja täiendamine» punkti 1.2 alapunktid 30, 30.1, 30.2, 30.3 ja 30.4. 3. Määrus jõustub 2. märtsil 1998. a. Volikogu esimees Harry Heinrichsen Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 18. veebruari 1998. a määrusega nr 32 Linnavara võõrandamise kord I. ÜLDSÄTTED § 1. Linnavara võõrandamise mõiste Linnavara on linnale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 2. Linnavara võõrandamise tingimused (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) linnavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 3) linnavara võõrandatatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 5) linnavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Linnavalitsus või linnaasutus kui kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valitseda oli võõrandatud vara, on kohustatud teostama kontrolli võõrandamise lepingute täitmise üle ja on kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduslikud meetmed vältimaks linnale kahju tekitamist. (3) Enne linnavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamist informeerib linnavalitsus sellest linnaasutusi kui kohaliku omavalitsuse asutusi, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski linnaasutus ei taotle linnavara enda valdusse või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis linnaasutusi ei informeerita. (4) Linnale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks linna ees olevate ülesannete täitmiseks. (5) Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele ja asendamisele, linnavara erastamisele ning riigi omandisse andmisele, mis toimub Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153), erastamisseaduses (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153), eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210), mitteeluruumide erastamise seaduses (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210), kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduses (RT I 1997, 1, 2) ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras. § 3. Linnavara võõrandamise viisid Linnavara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) volikogu otsusel muul viisil. II. LINNAVARA VÕÕRANDAMISE OTSUSTAMINE § 4. Linnavara võõrandamise otsustaja (1) Linnavara võõrandamise otsustaja on: 1) kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning ning aktsiate ja osade puhul -- linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul; 2) vallasvara puhul väärtusega 10 000--100 000 krooni -- linnavalitsus; 3) vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni -- linnavara valitsev kohaliku omavalitsuse asutus, kui võõrandatav vara on tema valduses ja kasutuses ning tema tegevust reguleeriva õigusakti alusel on tal selleks õigus. (2) Linnavara võõrandamise otsus vormistatakse vastavalt volikogu otsusega, linnavalitsuse korraldusega või kohaliku omavalitsuse asutuse juhi käskkirjaga. § 5. Linnavara hind (väärtus) Linnavara väärtus määratakse asjaõigusseaduse paragrahvis 29 sätestatust tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu, või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata asja kasulikkust. § 6. Linnavara võõrandamise korraldaja Linnavara võõrandamise korraldaja on: 1) kinnisvara, aktsiate ja osade, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 10 000 krooni -- linnavalitsus; 2) vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni -- seda valitsev kohaliku omavalitsuse asutus. § 7. Linnavara tasu eest ja tasuta võõrandamine (1) Linnavara tasu eest võõrandamine on selle müümine raha eest paragrahvis 3 sätestatud viisil. (2) Linnavara võib tasuta võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) tasuta võõrandamine on ette nähtud seaduses. § 8. Piirangud võõrandamisest osavõtjatele (1) Üldjuhul võivad vara võõrandamises osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. (2) Linnavara võõrandamisel, välja arvatud võõrandamisel enampakkumise korras, ei või ostjana osaleda isiklikult ega oma esindaja kaudu: 1) võõrandamise läbiviimisega seotud isikud (korraldajad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad), nende lähisugulased või -hõimlased. Lähisugulastena käsitatakse isiku vanemaid, lapsi, lapselapsi, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. Lähihõimlastena käsitatakse abikaasat, abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad; 2) maksuvõlglased (nii riiklike kui ka kohalike maksude osas). III. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS § 9. Avaliku enampakkumise mõiste (1) Avalik enampakkumine on linnavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. Enampakkumine toimub juhul, kui ei kehtestata lisatingimusi või kui kehtestatud lisatingimused on kehtestatud lõplikena, s.t. nende üle ei peeta läbirääkimisi. (2) Avalikus enampakkumises võivad osaleda kõik isikud. (3) Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. § 10. Alghinna ja maksetingimuste määramine Alghinna ja maksetingimuste määrajaks on: 1) kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul -- volikogu; 2) vallasvara puhul väärtusega 10 000--100 000 krooni -- linnavalitsus; 3) vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni -- linnavara valitsev kohaliku omavalitsuse asutus. § 11. Avaliku enampakkumise üldpõhimõtted (1) Enampakkumise korraldaja moodustab oma haldusaktiga enampakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab komisjoni esimehe. Kui läbiviijaks on linnavalitsus, kuuluvad komisjoni linnavalitsuse liikmed ja linnavalitsuse jurist. Komisjon otsustab, kas enampakkumine viiakse läbi suuliselt või kirjalikult, ning määrab kindlaks enampakkumise läbiviimise tingimused, mida ei ole määranud müügi otsustaja. (2) Lähtudes müügi otsusest avaldab müügi korraldaja teate enampakkumise kohta kohalikus ajalehes, vajadusel ka ühes üleriigilises ajalehes vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. (3) Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht; a) kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; b) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 2) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 3) müügi korraldaja; 4) enampakkumise läbiviimise vorm (suuline, kirjalik); 5) müügi alghind; 6) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 7) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg; 8) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 9) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 10) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad; 11) sanktsioon ostu-müügilepingu sõlmimata jätmise korral. (4) Pärast teate avaldamist tagab müügi korraldaja informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning ostu-müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. (5) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 3000 krooni. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. (6) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. (7) Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. § 12. Suulise enampakkumise kord (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat(-jaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast, müügitingimustest ja võimalikest sanktsioonidest ostu-müügilepingu sõlmimisest keeldumisel. Esindajad esitavad vastavad volikirjad. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. (3) Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma lõikes 2 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise kohta, enampakkumisele ei lubata. (4) Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. (5) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). (6) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. (7) Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise läbiviija korraldusi. (8) Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist. (9) Enampakkumise võitnud osaleja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Kui ka tema keeldub allkirja andmast, korratakse ülaltoodud protseduuri ja sanktsioone kuni osaleja selgumiseni, kes annab nõutava allkirja. Kui ükski osaleja ei nõustu allkirja andma, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. Enampakkumise protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. § 13. Kirjaliku enampakkumise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja vastavalt paragrahvis 11 sätestatud tingimustele müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 7) tõendit maksuvõlgnevuste puudumise kohta. (3) Enampakkumiskomisjon (paragrahvi 11 lõige 1) avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele ja paragrahvis 11 nimetatud teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. (5) Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille viib kirjalikult läbi sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. (6) Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et kui pakkumise tulemused kinnitatakse, maksab ta pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajal. § 14. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimaluses) teatavaks kõigile osalejatele pakkumisele järgneva tööpäeva jooksul. (2) Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada komisjonile kaebus (protest) enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab need koos oma seisukohaga kahe tööpäeva jooksul müügi korraldajale, kes kahe tööpäeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kui komisjoniks oli linnavalitsus oma liikmetega, esitatakse saabunud protestid lahendamiseks volikogu juhatusele. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab viieteistkümne tööpäeva jooksul (erandkorras lähemal volikogu istungil) või jätab need kinnitamata: 1) kinnisvara ja aktsiate ning osade võõrandamisel -- volikogu; 2) vallasvara puhul väärtusega üle 5000 krooni -- linnavalitsus; 3) vallasvara puhul väärtrusega alla 5000 krooni -- vara valitsev kohaliku omavalitsuse asutus. (4) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. (5) Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. (6) Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral ostumüügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse esitatud pangagarantii. (7) Tulemuste mittekinnitamisel läbiviija poolt läbiviimise korra mittejärgimise tõttu tagastatakse parima pakkumise teinud isikule tasutud tagatisraha ja osavõtumaks täies ulatuses. (8) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. (9) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul ostu-müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. IV. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 15. Eelläbirääkimistega pakkumise üldsätted (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. § 16. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise kord 1. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab selle korraldaja oma haldusaktiga vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama paragrahvi 11 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega. (3) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. (4) Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, kus peale lõikes 3 nimetatu peavad olema täielikud andmed pakkuja kohta (nimi, isikukood, aadress; registrikood, asukoht, kandeotsuse ja registriosa koopiad; esindajate volikirjad; dokument osavõtutasu tasumise kohta jms.) ning tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta. (5) Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad all kõik komisjoni liikmed ja protokollija. (6) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. (7) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. (8) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. (9) Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on müügi korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (10) Ostu-müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Sellisel juhul parimale pakkujale tagatisraha ei tagastata. (11) Osavõtutasu, mis on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 3000 krooni, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast. V. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE OTSUSTUSKORRAS § 17. Linnavara otsustuskorras võõrandamise otsustaja (1) Otsustajaks on: 1) vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni -- volikogu; 2) vallasvara puhul väärtusega 10 000--100 000 krooni -- linnavalitsus; 3) vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni -- linnavara valitsev kohaliku omavalitsusasutuse juht. (2) Otsus vormistatakse vastava haldusaktiga. VI. LÕPPSÄTTED § 18. Ostu-müügilepingu sõlmimisest teatamine Müügi korraldaja on kohustatud kümne tööpäeva jooksul pärast ostu-müügilepingu sõlmimist teatama kohalikus ajalehes kellele, mis hinna ja lisatingimustega vara müüdi. § 19. Ostu-müügilepingud (1) Ostu-müügileping peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) lepingupoolte nimed, nende täielikud andmed (registrikood, isikukood, elukoht, asukoht, mis alusel tegutsevad jne.); 2) lepinguobjekti nimetus, asukoht; 3) hind, selle tasumise kord ja tähtajad, arvelduste vorm; 4) ostjale omandiõiguse ülemineku aeg ja üleandmise kord; 5) lepingu täitmise tagatised; 6) muud vajalikud tingimused. (2) Ostu-müügilepingute tingimuste täitmist ostja poolt kontrollib linnavalitsus. Ostjapoolsete rikkumiste ilmnemisel on linnavalitsus kohustatud ostjat sellest teavitama, juhtides tema tähelepanu rikkumise olemusele ning nõudes toimimist vastavalt lepingus sätestatule. Kui ostja ei täida lepingutingimusi ja ei reageeri müüja nõudmistele, on linnavalitsus õigustatud algatama lepingu kehtetuks tunnistamise menetlust. (3) Linnavara võõrandamisega seotud kulud võib linnavalitsuse otsusel katta vara müügist laekunud vahendite arvel. Müügist laekunud raha, millest on maha arvatud eespool nimetatud kulud, laekub linna eelarvesse.