Jõhvi Linnavolikogu — Linnavara kasutusse andmise korra kinnitamine — RTL, 121, 472

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punkti 6, Jõhvi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada linnavara kasutusse andmise kord (lisatud). 2. Määrus jõustub 2. märtsil 1998. a. Volikogu esimees Harry Heinrichen Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 18. veebruari 1998. a määrusega nr 31 Linnavara kasutusse andmise kord I. ÜLDSÄTTED § 1. Linnavara kasutusse andmine (1) Käesolev kord reguleerib Jõhvi linnale kui avalik-õiguslikule isikule kuuluva vara (edaspidi linnavara) teisele isikule rendile või tasuta kasutusse andmist. (2) Linnavara rendile andmisega ei tohi rentniku tegevus või tegevusetus linnavara suhtes halvendada selle seisukorda, välja arvatud loomulik kulumine (amortisatsioon). (3) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; b) linnavara hind ületab 1 000 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) linnavalitsus, kui kasutusse andmise tähtaeg on kuni viis aastat ja vara väärtus ei ületa 1 000 000 krooni; 3) linna asutus tema valduses oleva linnavara suhtes, kui linnavara antakse kasutusse ühekordselt mitte kauemaks kui üheks aastaks või kui kasutusse antakse väikevahendid. (4) Linnavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtajad: 1) vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 36 aasta; 3) kui on tõenäoline, et linnavara on lähiajal vajalik muudeks vajadusteks, antakse linnavara rendile tähtaega määramata. (5) Linnavara hindamisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadav tulu; 3) samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu; 4) ekspertide hinnangud; 5) muud asjaolud, mida peetakse oluliseks. (6) Linnavara kasutusses andja on kohustatud pidevalt kontrollima kasutusse andmise lepingute täitmist ning võtma tarvitusele kõik seaduslikud vahendid vältimaks linnale kahju tekitamist. § 2. Linnavara kasutusse andmise vormid: 1) vara tasuta kasutusse andmine; 2) vara rendile või üürile (eluruumid) andmine. § 3. Linnavara kasutusse andmise viisid: 1) kasutusse andmine otsustuskorras; 2) kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) kasutusse andmine enampakkumise korras. § 4. Piirangud kasutusse andmise taotlejatele (1) Üldjuhul võivad linnavara kasutusse taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. (2) Kasutusse andmist ei või taotleda isiklikult ega oma esindaja kaudu: 1) vara kasutusse andmise läbiviimisega seotud isikud (läbiviijad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad), nende lähisugulased või -hõimlased. Lähisugulastena käsitatakse isiku vanemaid, lapsi ja lapselapsi, õdesidvendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. Lähihõimlastena käsitatakse abikaasat, abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad; 2) maksuvõlglased (nii riiklike kui ka kohalike maksude võlglased). II. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE OTSUSTUSKORRAS § 5. Otsustuskorras linnavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmine (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) linnale kuuluvatele (aktsiate või osade ainuomanik on linn) äriühingutele; 4) riigivõimu- ja kohalike omavalitsuste asutustele; 5) mittetulundusühingutele; 6) linnale tähtsate ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) linnale vajalike tööde tegijale või teenuse osutajale; 8) muudel juhtudel vastavalt volikogu otsusele. (2) Lõikes 1 nimetatud väiksema tasu suuruse määrab linnavalitsus. § 6. Linnavara otsustuskorras rendile või üürile andmine (1) Otsustuskorras antakse rendile või üürile: 1) kortereid või eluruume linnale vajalike spetsialistide, linna asutuste spetsialistide ja sotsiaalhoolekannet vajavate linnakodanike majutamiseks; 2) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 3) linnavara, mille suhtes või mille abil on kasutaja kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi; 4) linnavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud eelläbirääkimised või enampakkumine, mis ei ole aga andnud soovitud tulemust; 5) linnavara on jäänud mingitel põhjustel ootamatult kasutajata, mille tõttu on seatud ohtu selle säilimine; 6) muud linnavara, lähtudes linna huvidest, volikogu otsusel. (2) Otsustuskorras rendile või üürile andmisel ei ole esmatähtis võimalikult suure rendi(üüri)tasu saamine, vaid linnale vajalike spetsialistide ja linnakodanike vajaduste rahuldamine ning linnale tähtsate tööde tegemine või teenuste osutamine. III. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 7. Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmine (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara kasutusse andmise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui renditasu. (2) Lisatingimuseks on üldjuhul rentniku kohustus teha renditava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud renditava linnavaraga. § 8. Eelläbirääkimistega pakkumise korras linnavara kasutusse andmise läbiviimine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi linnavara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Kui otsustavaks organiks on volikogu, valmistab pakkumise ette ja viib selle läbi linnavalitsus. Kui kasutusse andjaks on linnavalitsus, on komisjoni esimeheks linnapea või tema asendaja, liikmeteks linnavalitsuse liikmed ning linnavalitsuse jurist. Kohaliku omavalitsuse asutuse juht moodustab pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes vabariiklikus ajalehes ning see peab sisaldama: 1) renditava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldajat; 3) lisatingimusi ja renditasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja selle tasumiseks vajalikke rekvisiite. (3) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kümme kalendripäeva. (4) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii renditasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (5) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (6) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (7) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. (8) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. (9) Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud renditasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. (10) Rendilepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. (11) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul lõikes 10 nimetatud haldusakti andmisest arvates sõlminud rendilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS § 9. Enampakkumise põhimõtted (1) Enampakkumise korras antakse kasutusse linnavara, mille kasutusotstarve ei piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärgiks on võimalikult suurema renditasu saamine. § 10. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise valmistab ette linnavalitsus, kes määrab kindlaks: 1) enampakkumise läbiviija; 2) enampakkumise viisi ja tingimused; 3) rendi alghinna; 4) rendilepingu tingimused; 5) osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suuruse. Käesoleva korra paragrahvi 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhtudel määrab osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suuruse volikogu. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes ja vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) rendile antava linnavara nimetus, asukoht ja lühiiseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) rendi alghind; 5) enampakkumise viis; 6) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumise aeg ja koht; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg ja viis. § 11. Enampakkumise alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud rendi suurus; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. (2) Alghinda ei määrata, kui renditava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu. § 12. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult, kas: 1) suulise enampakkumisena; 2) kirjaliku enampakkumisena. (2) Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. (3) Enampakkumise läbiviimiseks moodustab linnavalitsus vastava komisjoni. § 13. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enne enampakkumise algust registreerib enampakkumise komisjon enampakkumisele ilmunud isikud, kandes nad vastavale registreerimislehele, kuhu märgitakse kõigi osavõtjate nimed, registreerimisnumbrid ja osavõtjate allkirjad. Registreerimislehel peab olema fikseeritud enampakkumise toimumise kuupäev ja enampakkumisele pandud linnavara täpne nimetus ja iseloomustus. Osavõtja peab vastama käesolevas korras kehtestatud tingimustele, olles tasunud osavõtumaksu ja vajadusel ka tagatisraha. Osavõtja on kohustatud esitama isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku puhul tuleb lisada volitusi tõendav dokument. Kõik registreerunud isikud annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest. Isikuid, kes ei anna vastavat allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu või tagatisraha tasumise kohta, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (2) Osavõtja esineb kuni enampakkumise lõpuni saadud registreerimisnumbri all. (3) Komisjoni esimees tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda, teatab enampakkumisele lubatud osalejate arvu ja kuulutab välja osalejate registreerimisnumbrid. (4) Komisjoni esimees teeb teatavaks minimaalse pakkumise määra (enampakkumise sammu). (5) Enampakkumine algab rendile antava vara rendi alghinna teatamisega komisjoni esimehe poolt ja tema haamrilöögist. (6) Enampakkumises osaleja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab oma pakkumise pärast komisjoni esimehe vastavat luba. Komisjoni esimehel on õigus teha märkusi korda rikkuvale osavõtjale või kõrvalistele isikutele ning vajadusel peatada enampakkumine kuni segavate asjaolude kõrvaldamiseni. (7) Enampakkumine lõpeb komisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima rendihinna kolmekordest teatamist. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse, kuhu kantakse enampakkumise toimumise aeg, koht ja komisjoni liikmete nimed, samuti rendile antava vara täpne nimetus, asukoht ja iseloomustus ning osavõtjate registreerimisnumbrid. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendihind ja rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustuse võtta rendile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendilepingu sõlmimiseks ning vara antakse rendile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise, kusjuures tagatisraha talle ei tagastata. Teistele, mittevõitnud isikutele kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. (9) Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks kirjalikult linnavalitsusele. § 14. Enampakkumise nurjumine Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele, eiravad läbiviimise korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest pakkumisest võttis osa vaid üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike; 5) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendilepingu sõlmimisest. § 15. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) tegevusalad, millega rendipinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. (3) Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise läbiviija vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. (4) Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Enampakkumisest osavõtjaid ümbrike avamise juurde ei kutsusta, kuid neil on õigus tutvuda koostatud protokolliga. Rendileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendisumma kohta. (5) Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal. § 16. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 15 kalendripäeva jooksul enampakkumise päevale järgnevast päevast arvates. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud isik; 3) enampakkumine loetakse nurjunuks. (4) Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. (5) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendilepingu sõlmimise kuupäeva. (6) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendilepingu sõlmimiseks ja linnavalitsus võib kutsuda lepingu sõlmimisele paremuselt järgmise pakkumise teinud osavõtja või kuulutada välja uue vara kasutusse andmise läbiviimise. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (7) Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi tasumisel.