Jõhvi Linnavolikogu — Linnavara omandamise ja mahakandmise ning linnale rahaliste kohustuste võtmise korra kinnitamine — RTL, 121, 471

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punkti 6, Jõhvi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada linnavara omandamise ja mahakandmise ning linnale rahaliste kohustuste võtmise kord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 16. oktoobri 1996. a määruse nr 25 «Jõhvi linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise aluste muutmine ja täiendamine» punkti 1.1 alapunktid 5, 5.1, 5.2, 5.3 ja punkti 1.2 alapunktid 37'1 ning 37'1.1. 3. Määrus jõustub 2. märtsil 1998. a. Volikogu esimees Harry Heinrichsen Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 18. veebruari 1998. a määrusega nr 30 Linnavara omandamise ja mahakandmise ning linnale rahaliste kohustuste võtmise kord § 1. Linnavara omandamise põhimõtted (1) Linnavara omandatakse linnaelanike huvides. (2) Linnavara omandamise tasu eest otsustab: 1) kinnisvara ja vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni -- volikogu; 2) vallasvara puhul väärtusega 10 000--100 000 krooni -- linnavalitsus; 3) vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni -- kohaliku omavalitsuse asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui linnavara omandamine on vajalik asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. Kui vara omandamine on planeeritud eelarveliselt, siis eriotsustust vaja ei ole. (3) Ostueesõiguse teostamise otsustab linnavalitsus. Ostueesõiguse teostamise otsuses tuleb ära näidata selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikad. Kui ostueesõiguse teostamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab ostueesõiguse teostamiseks vastava loa volikogu. (4) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud vara või linnale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab linnavalitsus. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb linnavalitsus (või selle struktuuriüksus) või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on linn, määrab pärandi või kingi valdaja linnavalitsus. (5) Riigivara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub seadusandluses sätestatud korras. (6) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub kohaliku omavalitsuse asutuse juhi pädevusse, sõlmib vastava lepingu asutuse juht. § 2. Linnavara omandamise viisid Linnavara omandamise viisid on: 1) vara ostmine; 2) linnale vara pärandamine või kinkimine; 3) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine; 4) ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine; 5) igamine; 6) muud seadusega sätestatud viisid. § 3. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine hanke korras Hankeid korraldab linnavalitsus vastavalt riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korrale, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. Hankelepingu sõlmib linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab linnavalitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks volikogu. § 4. Linnavara mahakandmine (1) Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav; 3) kui vara on osaliselt või täielikult hävinenud. (2) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) maatüki oluliseks osaks oleva hoone või rajatise või selle osa, samuti vallavara puhul väärtusega üle 100 000 krooni -- volikogu; 2) vallasvara puhul väärtusega 10 000--100 000 krooni -- linnavalitsus; 3) vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni - vara valdava kohaliku omavalitsuse asutuse juht. (3) Mahakandmise korral on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus, vara hävitamiseks vajalike tööde eelarve ja võimalik keskkonnaohtlikkus, varaga seotud rahalised õigused ja kohustused, meetmed, mis on võetud puudujäägi likvideerimiseks, ja muud vajalikud andmed. (4) Vara või selle osa kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel. Mahakandmine tuleb kümne tööpäeva jooksul registreerida linnavararegistris ja vajadusel ka muudes registrites. (5) Kui linnavara mahakandmise vajaduse on tinginud kellegi süüline tegevus või tegevusetus, on linnavara valdaja kohustatud koostama asjakohase akti ning tekitatud kahju seaduses kehtestatud korras süüdlaselt sisse nõudma. (6) Vara väärtus määratakse asjaõigusseaduse paragrahvis 29 sätestatust tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. § 5. Linnale rahaliste kohustuste (laenude) võtmine Linnale rahaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu.