Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna jäätmekava vastuvõtmine — KO, 124, 1259

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36 4 ja jäätmeseaduse § 59 lõike 1 alusel Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Jõgeva linna jäätmekava (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2005. a. Volikogu esimees Raul KULL VASTU VÕETUD Jõgeva Linnavolikogu 16. veebruari 2005. a määrusega nr 3 JÕGEVA LINNA JÄÄTMEKAVA OÜ Hendrikson & Ko; Õpetaja 9, Tartu, Narva mnt 7, Tallinn; http://www.hendrikson.ee. Töö nr 518/04. Projektijuht Robert Tomasson. Sissejuhatus Jõgeva linna jäätmekava on koostatud eesmärgiga korraldada jäätmehooldust Jõgeva linnas. Jõgeva linna jäätmekava on koostatud aastateks 2004–2010. Jäätmekava on eraldiseisev dokument ning Jõgeva linna arengukava osa. Jäätmekava koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, jäätmeseadusest, üleriigilisest jäätmekavast, Jõgevamaa jäätmekavast, Jõgeva linna arengukavast, linna põhimäärusest ning muudest jäätmekäitlusega seonduvatest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest. Jäätmekava käsitleb kõikide jäätmeliikide, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest, tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise printsiipe. Jõgeva linna jäätmehoolduse korraldamise eesmärk on keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja toimiva jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama: • keskkonnanõuetele vastava jäätmetöötluse; • jäätmetekke vältimise; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise; • jäätmete taaskasutuse laiendamise; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise. Jäätmekäitluse õiguslikust regulatsioonist tulenevate, korraldatud jäätmeveo kogemuse, jäätmekäitluse infrastruktuuri väljaarendamise ja täpsete statistiliste andmete olemasolu korral tulevikus on võimalik täpsemalt prognoosida ning välja pakkuda paremaid jäätmekäitlusalaseid lahendusi. Jäätmekava realiseerimine sõltub lisaks Jõgeva linnas toimuvatele arengutele ka laiemast, üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt läbi vaadata ja korrigeerida. Jäätmekava on koostatud OÜ Hendrikson & Ko ning Jõgeva Linnavalitsuse töötajate koostöös. 1. Ülevaade Jõgeva linnast • Üldülevaade Jõgeva linn asub Jõgevamaa keskosas, olles maakonna suurim linn. Jõgeva linn asub ida–lääne-suunaliselt Tartu–Jõgeva–Aravate maantee (Piibe maantee) ja Pedja jõe vahel ning on põhjast määratletud Jõgeva-Mustvee maanteega. Jõgeva linn on nii maakonna halduskeskus kui piirkonna teenindus- ja hariduskeskus. Linna pindala on 3,86 km2, seisuga 1. jaanuaril 2004. a elas linnas 6250 elanikku. Jõgeva linn on ümbritsetud Jõgeva vallaga. 20. sajandi alguses oli Jõgeva väike küla, kuid sellest ajast alates on areng olnud kiire, asustuse raskuspunkt kandus kihelkonnakeskuselt Laiuselt peagi Jõgevale, kuhu rajati lühikese ajaga rohkelt kauplusi ning pisiettevõtteid. Linnaõigused sai Jõgeva 1938. aastal. Nõukogude ajal kujunes Jõgevast rajoonikeskus ja põllumajandusrajooni juhtiv linn. Linna läbiv Tartu–Tapa raudtee jaotab linna kaheks. Idapoolne, peamiselt Pedja jõe ja raudteevaheline hoonestus on linna vanem osa, põhiosa moodustavad peamiselt väikeelamukvartalid, kus leidub ka väheseid korterelamuid ning on ehitatud uusi ühepereelamuid. Pedja jõe läänekaldale jääb loodusliku ilmega rekreatsiooniala, jõe idakaldal paiknevad hajusalt korterelamud ja tootmismaa. Raudteejaamast lõunasse jääb kompaktne tööstus-tootmiskvartal, mis moodustab teisel pool raudteed paikneva tootmisalaga ühtse terviku. Linna läänepoolne ala raudtee ja Piibe maantee vahel moodustab peamise osa linna territooriumist, traditsiooniline linnakeskus on koondunud Pargi ja Rohu tänava vahelisele maa-alale. Korruselamute kvartalid moodustavad vööndid keskusest põhja ja lõuna pool ning kahel pool Piiri parki. Linna põhjapiiri ääres kahel pool Piiri tänavat paiknevad mitmed ühiskondlikud hooned (kool, haigla, spordikeskus jne). Kesklinnast lääne pool ja lõunas asuvad ühepereelamute kvartalid. Linna lõunapoolses osas Toominga tänava ääres asuvad linna puhastusseadmed ja üksikud tootmishooned, Turu tänava ääres ja lõpus tootmis- ja laohooned. • Looduskeskkond Jõgeva linn paikneb Vooremaa maastikurajoonis. Linna piiresse jääb kaks loode–kagu-suunalist voort, maapinna kõrgus voorte lagedel ja voortevahelistes nõgudes erineb rohkem kui kümme meetrit, maapinna absoluutkõrgused ulatuvad 83 meetrini. Linna idaosas voolab 200–300 meetri laiuses orus Pedja jõgi. Jõgeva linn paikneb Raikküla lademe lubjakivi avamusalal, aluspõhi on 0,5–14 meetri sügavusel. Pinnakatte erinevatest setetest on levinum saviliivmoreen (laiguti liivsavimoreen), paljudes kohtades leidub pindmise kihina täitepinnast. Ehitusgeoloogiliste tingimuste ja geoloogilise ning geomorfoloogilise ehituse alusel saab jagada linna neljaks osaks. I rajoon hõlmab Pedja jõe äärsed alad, kus pinnakatte moodustavad õhukesed alluviaalsed liivad, põhjavesi on looduslikult reostuse eest kaitsmata. II rajoon hõlmab suurema osa Jõgeva linnast, rajoonis moodustab pinnakatte peamiselt 2–5 m paksune moreenpinnas, nõgudes leidub soosetteid, põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. III rajoon hõlmab Tartu maanteest läänes oleva ala ning individuaalelamute rajooni linna lõuna-loodeosas, pinnakate on valdavalt 5–10 m paksune moreen, põhjavesi hästi kaitstud. IV rajoon haarab voorte laed, kus peamiselt moreenist koosneva pinnakatte paksus on üle kümne meetri ning põhjavesi on hästi kaitstud. Jõgeva linnas ei asu looduskaitsealasid ega looduskaitse alla võetud üksikobjekte. Aasa, Allika ja Piiri tänavate vahelisel niidul paikneb III kategooria kaitsealuse liigi, kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorchia incarnata) asurkond. • Rahvastik ja sotsiaalsfäär Jõgeva linnas elab 1. jaanuari 2004. aasta seisuga 6250 inimest, mis moodustab ca 16% Jõgevamaa rahvastikust. Jõgeva linna elanike tihedus on 1662,4 in/km2, mis on linnaliste omavalitsuste keskmisest mõnevõrra kõrgem. Linna rahvastikust ca 20,7% on tööeast nooremad, 65,3% on tööealised ja 14% tööeast vanemad. Ajavahemikul 1991–2004 on linna rahvastik vähenenud 887 inimese võrra. Jõgeva linnas on 671 elamut, neist 103 korterelamut u 2100 korteriga. Jõgeva linnas elab korterelamutes 4197 (u 67%) ja eramajades 2073 (u 33 %) inimest. 1. jaanuari 2003. aasta seisuga oli Jõgeva linnas registreeritud 241 töötut, neist 104 sai töötu abiraha, 25 töötuskindlustushüvitist ning 112 oli registreeritud tööotsijana. 2002. aastal sai sotsiaalmaksuga maksustatud tulu 3784 Jõgeva linna elanikku (neist töövõtjana sai töötasu 3146 inimest), keskmine tinglik kuu sissetulek töövõtjal oli 3816 krooni. Jõgeva linnas on kaks lasteaeda, 10. septembri 2004. a seisuga oli lasteaedades kokku 278 last. Linnas on kolm üldhariduskooli – Jõgeva Gümnaasium (962 õpilast), Jõgeva Ühisgümnaasium (624 õpilast) ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkool (150 õpilast). Paljud õpilased on pärit ümbruskonna valdadest (enamikus Jõgeva vallast). Jõgeva peamine tervishoiuasutus on SA Jõgeva Haigla, kus pakutakse nii ambulatoorset kui statsionaarset arstiabi, haiglas on 2 osakonda 77 voodikohaga, millele lisandub 20 statsionaarse hooldusravi voodikohta. Jõgeva linnas tegutseb 5 perearsti, kes teenindavad lisaks linna elanikele ka ümbruskonna valdade elanikke. Lisaks tegutseb linnas 9 eraarsti ning 5 hambaravikabinetti. • Ettevõtlus Jõgeva linnas on seisuga 1. aprilli 2004. a äriregistris registreeritud 241 ettevõtjat, neist 53 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 188 äriühingut (lisaks tegutseb linnas mitmeid mujal registreeritud ettevõtjaid). Kuigi arvuliselt on Jõgeva linnas kõige suurem osa Jõgevamaa ettevõtlusest, on sellealane aktiivsus (ettevõtjate ja äriühingute arv tuhande elaniku kohta) 2004. a alguse seisuga suhteliselt madal. Tegutsevatest äriühingutest tegutseb 10% primaarsektoris, 22% sekundaarsektoris ja 68% tertsiaarsektoris. Tegutsevate äriühingute tegevus põhitegevusalade kaupa: • põllumajandus, jahindus ja metsamajandus • töötlev tööstus • elektrienergia, gaasi- ja veevarustus • ehitus • hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite jm remont • veondus, laondus, side • hotellid ja restoranid • kinnisvara, rentimine ja äritegevus • finantsvahendus • tervishoid ja sotsiaalhoolekanne • muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus – 27; – 23; – 2; – 10; – 95; – 21; – 6; – 37; – 4; – 11; – 5. Enamus äriühinguid on väikese või keskmise töötajate arvuga, üksnes viiel äriühingul on töötajate arv suurem kui 50. Jäätmekäitluse osas tuleb pidada olulisemaks töötleva tööstusega tegelevaid ettevõtjaid, töötlevas tööstuses on Jõgeval esindatud puidu- ja mööblitööstus (Valmeco AS, Codoron OÜ, Craftwood OÜ, Vorm OÜ, Softcom OÜ, SJ OÜ), toiduainetööstus, õmblus- ja nahatööstus (J. K. Sandras OÜ, Jõgeva Rõivas OÜ, Nordlanden OÜ, Skineks OÜ). Teenindussfääris on jäätmekäitluse seisukohalt olulisemateks harudeks ehitusettevõtted, transpordi- ja autohooldusettevõtted, otseselt jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted (Jõgeva Elamu AS, Eesti Metall OÜ, Kronopal OÜ), erikäsitlust vajab Jõgeva Haigla. Pakendijäätmete käitluse korraldamise seisukohalt omavad tähtsust linnas tegutsevad kauplused ja müügikohad. Suurimaks kaubandusettevõtjaks on linnas Jõgeva Majandusühistu, kellele kuulub 5 kauplust, kokku on linnas 125 kauplust/müügikohta. • Tehniline infrastruktuur Jõgeva linna läbib Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaatee, linna põhjapiiri taga kulgeb Jõgeva–Mustvee tugimaantee. Viimasel paikneb raudtee viadukt, mis on Jõgeval ainus raudtee ületamise koht. Linna tänavate kogupikkus on 26,8 km, mustkattega tänavaid on 17,7 km. Linna läbib Tartu–Tapa raudteeliin, raudteed kasutatakse peamiselt kaubavedudeks. Ühisveevärki- ja kanalisatsiooni haldab OÜ Jõgeva Vesi. Jõgeva linn saab joogivee ordoviitsiumi ja siluri veekompleksidest toituvatest puurkaevudest. Linnas saab ühisveevärgist vett u 74% elanikkonnast, ülejäänud elanikkond kasutab salvkaevude vett. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud u 74% elanikkonnast. Jõgeva linna puhastusseadmed koosnevad mehhaanilisest puhastist ja sellele järgnevast bioloogilisest puhastist. Reoveesete juhitakse settetihenditesse ja kuivatatakse seejärel mehhaaniliselt (tsentrifuugidega). Kaugkütteteenust osutab linnale äriühing AS Eraküte, kellele kuuluvad soojusvõrgud ja keskkatlamaja. Ülejäänud katlamajad on lokaalsed ja kasutavad toodetud soojusenergiat oma vajaduste rahuldamiseks. Tarbijate gaasiga varustamiseks on välja ehitatud peaaegu kogu linna hõlmav kesk- ja madalrõhu gaasivõrk, gaasi tarbijateks on katlamajad ning suur hulk kodutarbijaid. 2. Jäätmekava seadusandlik taust 2.1. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Peamine õigusakt, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus (RT I 2004, 30, 208; 30, 208), mis jõustus 2004. aasta 1. mail. Vajaduse uue jäätmeseaduse järele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Tabel 3. Jäätmeseadusest tulenevad õigused ja kohustused omavalitsusele Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. §-d 39; 42; 55–59 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu, jäätmekava avalikustamine ja vastu võtmine. § 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele (välja arvatud tootjavastutuse korral). § 66 lg 2 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66 lg 4 Linna- või vallavolikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära. § 67 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 33; 2004, 25, 168; 56, 401) alusel kehtestatud korras. § 67 lg 2 Pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. § 67 lg 3 Veopiirkonnas ei tohi teenindavate elanike arv ületada üldjuhul kümmet tuhandet. § 67 lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse organ, lähtudes eeldatavast jäätmekogusest, hoonestusest ning teede ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69 lg 4 Linna- või vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 71 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79 Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või linna- ja vallavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus. § 129 Saastetasu seaduse muutmine – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. § 135 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. § 135 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus laiene. Jäätmeseaduses on rõhku pandud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise kohustusele. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmise kohustus laieneb eelkõige tiheasustusaladele, hajaasustuses võib korraldatud jäätmeveo sisseseadmisest loobuda, kui selleks puudub keskkonna- või tervisekaitseline vajadus või osutub see liialt kulukaks. Samas on väikse elanike arvuga omavalitsused antud kohustusest vabastatud. Korraldatud olmejäätmeveo regulatsiooni täpsustamise ja karmistamise tingis asjaolu, et suure osa elanikkonna (eriti eramute, suvilate) jäätmekäitlus on nõrgalt kontrollitud ja reguleeritud, mis võib tuua kaasa omaalgatusliku ning keskkonnanõuetele mittevastava jäätmekäitluse (metsaaluste ja jäätmaade prahistamine, avalike või teiste isikute jäätmekonteinerite kasutamine jmt). Muudest jäätmekäitlusega seonduvatest õigusaktidest on olulisemad pakendiseadus ja keskkonnajärelevalve seadus. Uue pakendiseaduse kohaselt on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustus pakendiettevõtjail. Kohaliku omavalitsusel on eelkõige koordineeriv roll. Keskkonnajärelevalve seaduse kohaselt on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve teostaja. Tabel 4. Muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused omavalitsusele Keskkonnajärelevalve seadus § 3 lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus § 6 lg-d 1–4 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, linna- ja vallavalitsus. Kohalik omavalitsusüksus rakendab seadusega sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks. Pakendiseadus § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. 2.2. Jõgeva linna õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Kohalikest õigusaktidest on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisemad jäätmehoolduseeskiri ning teataval määral puudutab jäätmekäitlust ka heakorraeeskirjas sätestatu. Linna arengukavas on toodud välja peamised jäätmekäitlusega seonduvad probleemid ning võimalikud lahendused. Jõgeva linna arengukava on vastu võetud Jõgeva Linnavolikogu 29. jaanuari 2004. a määrusega nr 2. Linna arengukavas on ära toodud peamised jäätmemajanduse probleemid ning tegevused: Probleemid: • jäätmekava puudumine; • puuduvad jäätmete liigiti üleandmise kohad ja võimalused; • puuduvad orgaaniliste jäätmete kompostimise võimalused; • jäätmekäitlusalane töö on linnas nõrgalt juhitud; • vähene prügikastide olemasolu. Eesmärgid, tegevussuunad: • toimiv jäätmete kogumis- ja käitlussüsteem; • teiste piirkondade kogemuste tundmaõppimine. Tegevused: Jäätmekava koostamine, jäätmejaama ehitamine, kogumispunktide väljaehitamine ja/või paigaldamine, kompostimisväljaku ehitamine, keskkonnaspetsialisti töölevõtmine, ning linna täiendavate prügikonteinerite paigaldamine, elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine keskkonnaprojektide läbi. Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud Jõgeva Linnavolikogu 5. oktoobri 2000. a määrusega nr 33. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse, kõrvaldamise, kohtsorteerimise, jäätmeveoga liitumise jne korraldused ning nendega seotud tehnilised nõuded, samuti ka jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud, et jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud jäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Jõgeva Linnavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud jäätmekäitlejaga, linnavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud muu hulgas rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ja taaskasutamiseks ning korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada jäätmete hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) või andma need üle käitlusettevõttele. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud taaskasutatavate jäätmete eraldikogumise ning vastavatesse konteineritesse paigaldamise nõue ning ohtlike jäätmete käitlemise nõuded, samuti nõuded jäätmete kompostimisele, põletamisele ning kõrvaldamisele. 2.3. Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Eesti keskkonnastrateegia kiideti heaks Riigikogu 12. märtsi 1997. a otsusega. Keskkonnastrateegia määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid ning põhiülesanded aastani 2000 ja 2010. Käesoleval ajal on koostamisel uus keskkonnastrateegia, mille põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Keskkonnastrateegia eelnõus (eelnõu seisuga 30.07.2004) on jäätmetekke vähendamise ja jäätmehoolduse eesmärkidena püstitatud: kasutada tooret ja materjale säästvalt, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastumist, kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale ning arendada jäätmekäitlust rakendades printsiipe «saastaja maksab» ja «tootjavastutus». Selleks lähtutakse järgmisest jäätmekäitluse hierarhiast: 1) jäätmete tekke vältimine ja tekkivate jäätmekoguste vähendamine; 2) tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine; 3) jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4) keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; 5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Keskkonnastrateegia eesmärkide täitmiseks on antud järgmised Jõgeva linna jäätmehooldusega otsesemalt seonduvad ülesanded: • rajada Eestis optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik, käidelda jäätmed tekkekohale võimalikult lähedal asuvates nõuetekohastes jäätmekäitluskohtades; • tagada kõikide jäätmete käitlemine vastavalt õigusaktidele ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele; • edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduvkasutust, materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust; • nii tööstus- kui olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumise ja taaskasutamise korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid; • tõsta biolagunevate jäätmete taaskasutamine järk-järgult 55 massiprotsendini; • tekkivate pakendijäätmete taaskasutamise oluline suurendamine; • tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem; • kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu; • toetada uuringuid jäätmealase teabe kogumiseks ja töötlemiseks. 2.4. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega. Üleriigilise jäätmekava koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine komplekse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu. Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks. Üle-Eestilises kontekstis on Jõgeva linna jäätmeteke marginaalse tähtsusega, seetõttu on antud piirkonda üleriigilises jäätmekavas puudutatud võrdlemisi põgusalt. Loomulikult kehtivad ka Jõgeva linna kohta üleriigilises jäätmekavas erinevate jäätmeliikide käitluseks kavandatavad abinõud ja suundumused. Jõgevamaa jäätmekava valmis 2002. aastal (koostaja Kobras AS). Järgnevalt on toodud peamised Jõgeva linna jäätmekäitlusega seonduvad ülesanded ja seisukohad: • rakendada kolmetasandiline jäätmekäitlussüsteem: ○ 1. tasand – jäätmete kohtsorteerimine kodumajapidamistes ja asutuste juures ning kohtsorteeritud jäätmete kogumine kodumajapidamistes ja asutuste juures. Kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmekogumispunktis ja/või jäätmekogumisjaamas, kompostimine kohapeal; ○ 2. tasand – kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmekogumisjaamas, kus toimub vastavalt vajadusele järelsorteerimine ja mõningane käitlemine, kompostimine kompostimisväljakutel; ○ 3. tasand – tasandi moodustavad jäätmete kõrvalduskohad (Torma prügila) ja suuremad jäätmete taaskasutuskohad; • elanikkonna harimine, et saavutataks olmejäätmete sorteerimine. Tekkivate olmejäätmete taaskasutamine võimaluste piires. Biolagunevate jäätmete kohtsorteerimise ning taaskasutamise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine; • igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks olmejäätmete kogumiskoht (jäätmekogumisjaam), kus jäätmetekitaja saab üle anda liigiti kogutud jäätmed. Jäätmekogumisjaam võib olla rajatud mitme omavalitsusüksuse koostöös. Vajadusel/võimalusel rajatakse kaupluste, teenindusasutuste ja elamute juurde eraldikogumise võimalusega jäätmekogumispunktid; • propageerida orgaaniliste jäätmete eraldamist ja komposteerimist tekkekohas, soodustada komposteerimist eramajapidamistes. Aia- ja puidujäätmete kompostimine eraldi teistest biojäätmetest, komposti kasutamine haljastuses ja muul sobival viisil. Kompostimisväljakute optimaalne arv ja asukohad määrata kohaliku omavalitsuse jäätmekavas ja ühisveevärgi arengukavas; • pakendijäätmete kogumissüsteemid tuleb välja arendada eelkõige suuremates asulates ning neid ümbritsevates piirkondades, eraldi pakendijäätmete kogumissüsteemid ettevõtetele (läbi jäätmekäitleja) ja kodumajapidamistele (läbi jäätmejaamade ja -punktide); • kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb igasse omavalitsusse paigutada vähemalt üks keskkonnanõuetele vastav konteiner. Võimalusel seostada ohtlike jäätmete kogumiskohad jäätmekogumisjaamadega. Arendada ohtlike jäätmete kogumist asutuste ja bensiinijaamade baasil. Korraldada omavalitsuse territooriumil vähemalt üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, kus võetakse vastu ka suuremõõtmelisi jäätmeid; • kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu (korraldatud olmejäätmevedu). Volikogu määrusega kehtestatakse veopiirkonnad, veetavate jäätmete liigid, vedamise sagedus, aeg ning teenustasu piirmäär. Korraldatud jäätmeveo piirkonnad määratakse omavalitsuse jäätmekavas; • aladel, mis jäävad välja korraldatud jäätmeveo piirkonnast, lahendatakse jäätmekäitlus jäätmekogumisjaamade, jäätmekogumispunktide ja/või jäätmetekitaja ja jäätmevedaja vahelise lepinguga. Ettevõtetes tekkivad jäätmed kogutakse lahku vastavalt vajadusele ja spetsiifikale, äravedu lepinguliselt firmaga; • linna teenindavaks prügilaks jääb Torma prügila. Siinkohal tuleb märkida, et pärast Jõgevamaa jäätmekava valmimist on toimunud jäätmekäitlust reguleerivas seadusandluses olulised muutused, mistõttu kõiki kavas toodud ülesandeid ei ole käesoleval ajal võimalik väljapakutud lahenduste abil ellu viia. 3. Jõgeva linna jäätmehoolduse iseloomustus 3.1. Andmed tekkivate jäätmekoguste kohta Käesoleva jäätmekava koostamisel on algandmetena kasutatud peamiselt piirkonna jäätmetekitajate ja -käitlejate poolt Jõgevamaa Keskkonnateenistusele esitatud jäätmekäitluse statistilist aruandlust aastatest 2001, 2002 ja 2003. Tekkivate jäätmekoguste analüüsimisel lähtuti ka Jõgevamaa jäätmekavas ja üleriigilises jäätmekavas ning erinevates uuringutes toodud arvestuslikest jäätmetekke näitajatest. Analüüsil kasutati ka Jõgeva Linnavalitsuse ja jäätmevedajate poolt esitatud andmeid jäätmekoguste kohta. Toimiv jäätmete algarvestus ja statistiline töötlus ei anna täielikku ülevaadet tekkivate jäätmete kogustest, nende kohtsorteerimisest, käitlemisest ning ladestamisest. Riiklikus jäätmestatistikas leiavad vähe kajastamist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmetekitajad, kes veavad oma vahenditega tekkivad jäätmed ladestamisele, samuti nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses kohapeal taaskasutatavad või kõrvaldatavad jäätmed, illegaalselt ladestatavad jäätmed. Seega on jäätmekava koostamiseks kasutatavad algandmed puudulikud, mille tõttu on raske hinnata ka praegusel ajal tekkivaid jäätmete koguseid ning anda korralikke jäätmekoguste tulevikuprognoose. 3.2. Tekkivad jäätmete kogused ja nende käitlemine 3.2.1. Olmejäätmed Olmejäätmed on jäätmeseaduse kohaselt kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid. Tihtipeale märgitakse olmejäätmete koosseisu ka teisi, omadustelt sarnaseid, kuid teistes tekkesfäärides tekkinud jäätmeid. Vastavalt riiklikule jäätmestatistikale tekkis/koguti 2003. aastal Jõgeva linnas 1337 tonni olmejäätmetena klassifitseeritud jäätmeid, varasematel aastatel on jäätmekäitlejad näidanud antud näitajast oluliselt suuremaid või väiksemaid jäätmekoguseid (tabel 5). Tabel 5. Jõgeva linnas tekkinud/kogutud olmejäätmed (jäätmed koodiga 20 … …, ettevõtete jäätmearuandlus) Kogutud olmejäätmeid, t/a Kokku Sh ettevõtetelt* Sh kodu- majapidamistest Sh eraldi kogutud jäätmed Elaniku kohta kg/el/a 2001 2763 1535 1228 24 431 2002 95 51 44 4 15 2003 1365 595 770 34 218 * Ettevõtetelt kogutud segaolmejäätmete koguses sisalduvad osaliselt ka otse elanikkonnalt kogutavad jäätmed (nt korteriühistud). Jäätmestatistikas toodud tekkivate ja kogutavate jäätmete kogused erinevad väga suurel määral. Võrdlemisi objektiivseks näitajaks võib pidada 2003. aasta näitajat, mis on võrreldav Jõgevamaa keskmise jäätmetekke näitajaga (2003. aastal 233 kg inimese kohta aastas), kuid oluliselt madalam Eesti keskmisest olmejäätmete tekke näitajast (2003. aastal oli 396 kg inimese kohta aastas) (ITK, 2004). 2002. aasta statistikat moonutab jäätmekäitlejate poolt statistikasse märgitud nn määratlemata päritoluga jäätmed, mis tähendab, et jäätmekäitlejad ei ole statistikas määratlenud kogutavaid jäätmekoguseid tekkeomavalituse järgi. Samuti võib kahelda 2001. aasta statistika paikapidavuses, antud aastal ladestas AS Jõgeva Elamu olmejäätmed Tooba prügilas, prügilas puudus kaal, mistõttu ei olnud ladestatavate jäätmete kogused hinnatud mitte kaaluliselt, vaid mahust lähtuvalt teatavat erikaalu väärtust kasutades. Üldjuhul kasutatava segajäätmete erikaalu väärtuseks on 0,22 t/m3, viimase aja andmed lubavad erikaalu väärtuse paigaldada vahemikku 0,1…0,15 t/m 3. Peamine osa Jõgeva linnas tekkivatest olmejäätmetest moodustavad segaolmejäätmed. Segaolmejäätmetest on eraldi kogutud üksnes ohtlikud jäätmed ning 2003. aastal ka tänavapühkmed. Sisuliselt on olmejäätmed ka pakendijäätmed, kuid vastavalt jäätmenimistu koodidele klassifitseeritakse eraldi kogutud pakendijäätmed olmejäätmetest erinevaid koode kasutades. Jäätmestatistikas on eraldi märgitud kodumajapidamistest ja ettevõtlusest kogutavad jäätmed. Tegelikkuses sisaldavad ettevõtlusest kogutavad jäätmed ka kodumajapidamistest pärinevaid koguseid. Ligikaudu 1/4 kortermajadest on korteriühistud, enamikku kortermajadest haldab AS Jõgeva Elamu. Seetõttu käsitletakse neid kui ärikliente ning statistikasse märgitakse kui ettevõtlusest pärinevad jäätmed. Tuginedes segaolmejäätmeid vedavate ettevõtete andmetele, võib eeldada, et jäätmevedu toimub käesoleval ajal ligikaudu pooltest elamutest. Andmetest ei selgu kui suurte majadega on tegemist, seetõttu pole võimalik esile tuua jäätmeveoga mittehaaratud elanike osa. Samuti ei esitatud andmeid konteinerite arvu, mahu ja tühjendamise sageduse kohta. Jäätmestatistika alusel leitud jäätmekogus on väiksem kui on linnalise asustusega piirkondade arvutuslik jäätmeteke, maakonna keskuse puhul võib olmejäätmete tekkeks hinnata orienteeruvalt 320 kg elaniku kohta aastas. Antud eeldusest lähtuvalt tekiks Jõgeva linnas olmejäätmeid u 2000 t/a, mis on u 640 t võrra rohkem kui reaalselt jäätmeid koguti. Tegelikkuses võib vahe arvutusliku ja 2003. aastal toimunud reaalselt kogutava jäätmekoguse vahel olla väiksem, kuna mõnede jäätmekäitlejate jäätmestatistikas esineb ka määratlemata päritoluga jäätmeid, mis võivad osaliselt pärineda ka Jõgeva linnast. • Segaolmejäätmete koostis Olmejäätmete koostise teadmine on oluline mitmest aspektist. Ühest küljest annab segajäätmete koostise teadmine ülevaate vaadeldavas piirkonnas tekkivate jäätmete taaskasutuspotentsiaalist, teisalt on segajäätmete koostist tarvis arvestada ladestatavate jäätmete nõuetele vastavusel hindamisel. Eestis on tehtud mitmeid olmejäätmete koostise uuringuid, mille käigus on üksikute prügikastide sortimise abil leitud olmejäätmete fraktsiooniline koostis. Kuna uuringute läbi viimisel on kasutatud erinevaid metoodikaid, ei ole tehtud uuringute tulemused omavahel täielikult võrreldavad. Tekkivate olmejäätmete koostise hindamisel saab kasutada AS Vaania poolt 2000. a mitmes Eesti asustatud punktis (sh Tallinn, Pärnu, Rapla, maa-asulad) läbi viidud jäätmeuuringu tulemusi ( Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eesti erinevates piirkondades , 2000), Jõgeva linna puhul on otstarbekas kasutada uuringu keskmistatud tulemusi. Tabelis 6 on toodud nimetatud uuringu alusel Jõgeva linnas tekkiv orienteeruv olmejäätmete kogus fraktsioonide kaupa. Tabel 6. Võimalik olmejäätmete koostis, arvutuslikud fraktsioonide kogused Jõgeva linnas (jäätmete osakaal AS-i Vaania andmetele tuginedes) Fraktsioon Osatähtsus massiprotsentides (AS Vaania andmed) Teke tonnides Orgaanilised jäätmed 42,1 842 Paber ja kartong 25,3 506 Klaas 2,7 54 Metall 3,8 76 Plastik 11,6 232 Puit 3,3 66 Inertsed jäätmed 6,7 134 Komposiitmaterjalid 3,4 68 Tekstiil 0,9 18 Ohtlikud jäätmed 0,2 4 Kokku 100,0 2000 Samas märgib jäätmete koostise uuringu koostaja, et antud uuringu tulemused ei ole piisavad põhjapanevate järelduste tegemiseks, põhjalike järelduste tegemiseks oleks vajalik regulaarseid ja sihipäraseid olmejäätmete koostise analüüse. Samuti tuleb rõhutada, et antud uuringutulemuste põhjal saadud fraktsioonkoostis iseloomustab juba teataval määral eelnevalt elanikkonna poolt sorteeritud jäätmete koostist (näiteks eraldatud osa pakenditest ja pakendijäätmetest – eelkõige klaaspakend). • Olmejäätmete tekke prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha. Olmejäätmete koguste vähendamine ei ole õnnestunud ka teistes arenenud riikides. Tekkivate olmejäätmete koguse suurenemist põhjustab eelkõige tarbimise suurenemine ning nõuded pakendamisele. Aktiviseeruv jäätmete (peamiselt pakendijäätmete) taaskasutusse suunamine kombineerituna algselt sorteeritud olmejäätmete veohinna diferentseerimisega võib kokkuvõttes vähendada lõppladustamisele suunatavate jäätmete kogust. Nii Eestis tervikuna, kui ka Jõgeva linnas on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, mis tuleneb eelkõige pakendijäätmete arvelt. Riiklikes ega maakondlikes jäätmemajanduse arengudokumentides ei ole toodud täpseid olmejäätmete tekke kasvu prognoose. Üleriigilises jäätmekavas on prognoositud näiteks paberi kasutamise kasvu 3–5% aastas, muude jäätmeliikide osas on andmeid kasvu prognoosimiseks peetud ebapiisavateks. Samas on eesmärgiks võetud aastas inimese kohta tekkivate olmejäätmete tekke stabiliseerimine aastateks 2005–2006. Tuginedes segaolmejäätmeid vedavate ettevõtete andmetele, võib eeldada, et jäätmevedu toimub käesoleval ajal ligikaudu pooltest elamutest. Jõgeva linna üldplaneeringu rahvastikuprognoosi kohaselt linna elanike arv lähiaastatel oluliselt ei suurene, üldplaneeringu ning arengukava kohaselt on nähtud ette linnas ettevõtluse arendamist. Seega kui võtta nii tarbimise suurenemisest kui ettevõtluse arendamisest tulenevaks jäätmetekke suurenemiseks 5% aastas, siis saab prognoosida 2006. aastal teoreetiliselt kogutavaks olmejäätmete orienteeruvaks koguseks 2200 tonni aastas. Tuleb eeldada, et selleks ajaks eraldatakse vastavate kogumis- ja käitlusskeemide abil segaolmejäätmetest praeguse olukorraga võrreldes suurem osa pakendijäätmetest, biolagunevatest jäätmetest, suuremõõtmelistest jäätmetest ning elektroonikajäätmetest. Kui suudetakse eraldikogumissüsteemide ja kohapealse käitlemise abil eraldada ladestamisele suunatavatest jäätmetest kuni 40%, saaks 2006. aastaks prognoosida ladestatavate segaolmejäätmete koguseks orienteeruvalt 1300 t aastas. 3.2.2. Pakendijäätmed Pakendid ja pakendijäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. Vastavalt uuringutele tekib Eestis inimese kohta kuni 85 kg pakendijäätmeid aastas, tekkivad pakendijäätmed saab põhimõtteliselt jagada pakendimaterjalide järgi: paber ja papp – 43%, klaas – 24%, plast – 17%, metall – 8%, puit – 8%, muu – 1% ( SEI-Tallinn, 2003). Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on ca 25–30%, mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60%. Jõgeva linna asustusstruktuuri arvestades võib tekkivate pakendijäätmete kogust hinnata Eesti keskmise taseme lähedale, eeldatavasti tekib pakendijäätmeid vähem kui suurlinnades, kuid rohkem kui maapiirkondades. Seega võttes pakendijäätmete eritekkeks 85 kg elaniku kohta aastas, tekib Jõgeva linnas 530 t olmepakendite jäätmeid aastas. Tekkivad pakendijäätmed jagunevad materjali järgi orienteeruvalt: paber ja papp – 226 t, klaas – 126 t, plast – 89 t, metall – 42 t, puit – 42 t, muu – 5 t. Tegelikkuses Jõgeva linnas tekkivate pakendijäätmete kogus ei ole teada, reaalselt tekkivate jäätmete kogus võib arvutuslikust kogusest erineda. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis sorteeritakse elanike poolt välja ning kogutakse (ostetakse kokku) nn taarapunktides. Teiseks pakendijäätmete kogumissüsteemiks on nende sorteeritud kogumine valiksorteerimiskonteinerite kaudu. Sellise süsteemi abil kogutavate pakendijäätmete kogus sõltub eelkõige omavalitsuse ja elanikkonna keskkonnateadlikkusest. Jõgeva linna on paigaldatud 11 pakendikonteinerit. Konteinerid asuvad Rohu tn 2, Tähe tn 8, Suur tn 39, Piiri tn 2, Puiestee tn 23, Tuur tn 12, Mustvee mnt 1b, Tellisaare tn 5, Kivi tn 1, Nurme tn 7 ja turuplatsil. Klaasikonteinerite abil koguti 2003. aastal 10,9 t klaaspakendit. Klaasikonteinereid tühjendab Ragn-Sells Eesti AS. Lisaks kogub ettevõte 1,5 t klaaspakendijäätmeid ka teistelt tekitajatelt. Seega koguti 2003. aastal ligikaudu arvutuslikust klaaspakendi jäätmetest üksnes ligikaudu 10% (tegelikkuses võib kogutava klaaspakendi osakaal olla suurem, kuna antud kogusele lisanduvad nn taarapunktides vastu võetavad pakendid ja pakendijäätmed). Lisaks klaaspakendi jäätmetele koguti Jõgeva linnast 2003. aastal 5,7 t ohtlikke aineid sisaldavaid pakendeid (mis on ohtlikud jäätmed). 3.2.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel – toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja papp, reoveesete jmt. Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata linnas tekkivate biolagunevate jäätmete täpset kogust. Lähtudes tabelist 6 võib järeldada, et aastas linnas potentsiaalselt tekkivate segaolmejäätmete hulgas on orienteeruvalt 1400 tonni biolagunevaid jäätmeid (u 70% olmejäätmete kogusest). Peamise osa (u 800 t) moodustavad sellest köögi- ning aiajäätmed. Köögi ja aiajäätmed tekivad nii kodumajapidamistes kui ka ettevõtluses (sh nii toitlustusettevõtetes kui näiteks koolisööklates, haljastusjäätmeid aga avalike haljasalade hooldusel). Aastani 2002 pakkus haljasalade hooldusteenust peamiselt OÜ Riisom. 2001. aastal andis ettevõte käitlejale üle 60 t haljasalade hooldusel tekkivaid biolagunevaid jäätmeid, millest 19 t pärines Jõgeva Linnavaralt. 2002. aastal andis ettevõte jäätmekäitlejatele üle 30 t segaolmejäätmeteks klassifitseeritud jäätmeid, võib eeldada, et ka antud jäätmete puhul on vähemalt osaliselt tegemist pargi- ja aiajäätmetega. Alates 2003. aastal ettevõtte poolt käitlejale üle antud jäätmeid ei ole jäätmestatistikas kajastatud. 2002. aastast hooldab linna haljasalasid AS Jõgeva Elamu, ettevõtte jäätmestatistikas ei kajastu haljasalade hooldamiselt tekkivate jäätmete kogused, Jõgeva Linnavalitsuse andmeil kogus ettevõte 2003. aastal linna haljasaladelt 730 m3 haljastusjäätmeid. Võib oletada, et kogutud haljastusjäätmed toimetati edasi prügilasse ning statistilises aruandes on need märgitud segaolmejäätmete hulka. Koduaedades tekkivad haljastusjäätmed valdavalt käideldakse (kompostitakse, põletatakse) kohapeal ning need ei satu tsentraalsesse jäätmekäitlusesse. Paberi- ja papijäätmete (koos vastavate pakendijäätmetega, mille osakaal on u 50%) hulk on arvestuslikult u 480 t. Jõgeva linna on paigaldatud viis vanapaberikonteinerit, mida tühjendatakse kaks korda kuus. Vanapaberikonteinerid paiknevad peamiselt korterelamute juures (Rohu tn 2, Tähe tn 16, Kivi tn 1, Suur tn 12 ja Puiestee tn 23). Kogutava vanapaberi kogus ei ole teada. Konteinerid on 4,5 m3 mahuga ning neid tühjendatakse kaks korda kuus. Paberijäätmete tiheduseks võib võtta 70 kg/m3. Juhul kui võtta vanapaberi konteinerite keskmiseks täituvuseks 75%, oleks kogutav vanapaberi kogus arvutuslikult u 30 t/a, mis moodustab rohkem kui kümnendiku arvutuslikust linnas tekkivast vanapaberi (välja arvatud pakend) kogusest. Lisaks olmelise tekkega biolagunevatele jäätmetele, on biolagunevateks jäätmeteks ka reoveesete, puidujäätmed jmt, antud jäätmeid käsitletakse lähemalt käesoleva töö punktis 3.2.4. 3.2.4. Tööstusjäätmed Jäätmekäitluse aspektist võib Jõgeva linnas olulisemateks tööstusharudeks pidada puidu- ja mööblitööstust ning õmblus- ja nahatööstust. Tööstusjäätmeteks klassifitseeruvaid jäätmeid tekib lisaks mitmesuguste ettevõtete abitootmises, kommunaalmajanduses. • Puidu- ja mööblitööstuse jäätmed Jõgeva linnas tegutseb üks pehmemööblit tootev ettevõte, viis puitu vääristavat või puidust tooteid tootvat ettevõtet, lisaks alustas üks ettevõte puidugraanulite tootmisega. Linna suurimaks puidu töötlejaks on puitmaju valmistav AS Valmeco. Puidu töötlemisel tekkivate jäätmete kogused ei ole teada, puidutöötlejad ning puidujäätmeid taaskasutavad ettevõtted valdavalt ei osale jäätmearuandluses, jäätmestatistikas kajastuvad osaliselt AS-is Valmeco tekkivad puidujäätmed (2001. aastal 4453 t ning 2002. aastal 1638 t). Siiski võib puidujäätmeid pidada koguseliselt olulisemateks Jõgeva linnas tekkivateks tööstusjäätmeteks. Üldjuhul on puidujäätmete käitlemine võrdlemisi hästi korraldatud, tekkivad puidujäätmed taaskasutatakse kohapeal või teiste tarbijate poolt eelkõige kütusena. Lähiajal kavandab tootmistegevusega alustada okaspuusaepurust puidugraanuleid tootev J&S Manufacture OÜ. Samuti suunatakse puidujäätmeid kasutusse loomadele allapanuna ning haljastuses. Ehkki Jõgeva linnas tegutsevates puiduettevõtetes toimub muu hulgas ka puidu immutamine või katmine pinnakattematerjalidega, ei ole jäätmestatistika kohaselt linnas tekkinud ohtlike jäätmete hulka klassifitseeritud puidujäätmeid. • Õmblus- ja nahatööstuse jäätmed Nahatööstuses oli Jõgeva linnas peamiseks ettevõtteks praeguseks pankrotistunud AS Corium, ettevõtte tegevuse tulemusel tekkis 2001. aastal 120 t (millest 21 t oli ohtlikke jäätmeid) ning 2002. aastal 43,5 t (millest 7,6 t ohtlikke jäätmeid) tööstusjäätmeid. Peamise osa jäätmetest moodustasid kõlu ja laustajäätmed, painimisjäätmed ning kohtpuhasti setted, ohtlikest jäätmetes tekkis peamiselt kroomi sisaldavad setted ning kroomi sisaldavad parknahajäätmed. Lisaks otsestele tootmisjääkidele anti käitlejale üle ka olmejäätmeid. Pärast ettevõtte pankrotistumist jätkas eelnevat tegevust OÜ Skineks, käesoleval ajal on ettevõtte tootmismaht vägagi väike, mistõttu tekkinud tööstusjäätmete kogused on minimaalsed, tekkivad jäätmed on antud käitlejale üle. Ettevõtet seadistatakse ümber ning muretsetakse juurde uusi tootmisvahendeid, mistõttu suureneb ka tootmismaht. Kavade kohaselt rakendatakse kõiki parkimistehnoloogiaid (kaasa arvatud kroomnaha tootmine). Jõgeva linnas tegutseb kolm rõivaid tootvat ettevõtet, samuti tegeletakse villase ja sünteetiliste lõngade tootmisega. • Muu ettevõtluse jäätmed Muudeks ettevõtluses tekkivateks ning tööstusjäätmeteks klassifitseeritavateks jäätmeteks võib pidada eelkõige metallitöötlemise jäätmeid ning kommunaalmajanduse jäätmeid – reoveepuhastusjäätmed, energeetikajäätmed. Tekkesfäärist lähtudes on otstarbekas eraldada metallide töötlemise jäätmed (näiteks metalliviilmed ja treilaastud) ehitus- ja lammutustöödel tekkivatest metallijäätmetest. Jõgeva linnas ei tegutse ettevõtteid, mille põhitegevus oleks metallide töötlemine, küll aga tekib metallitöötlusjäätmeid mitmete ettevõtete abitootmises. Jäätmestatistika kohaselt anti 2002. aastal Jõgeva linna ettevõtete poolt jäätmekäitlejatele üle 61 t mustmetalli viilmeid ja treilaaste. Teistel aastatel üleantud metallitöötlusjäätmete kohta info puudub, kuna jäätmestatistikas on metallijäätmed märgitud ehitus- ja lammutusjäätmetena või ei ole jäätmeid tekkekoha järgi määratletud. Peamine osa Jõgeva linnas reovee puhastamisega kaasnevatest jäätmetest pärineb Jõgeva reovee tsentraalpuhastist, vähestel ettevõtetel on lokaalsed reoveepuhastid. Jõgeva linnale kuuluvas reoveepuhastis tekkis 2003. aastal 226 t olmereovee puhastussetteid, 34 t liivapüünise setteid ning 8 t võreprahti. Reovee puhastussetted juhitakse settetihenditesse ning suunatakse reoveepuhasti vahetus läheduses paiknevatele setteväljakutele. Sette kompostimiseks ja taaskasutusse suunamiseks on kavas rajada reoveepuhasti lähedusse kompostimisplatsid, kus oleks võimalik setet töödelda koos haljastusjäätmetega. Energeetikajäätmeid – eelkõige koldetuhka – tekib Jõgeva linnas võrdlemisi vähe. Alates 2001. aastast baseerub Jõgeva linna tsentraalküte maagaasil, kuni selle ajani kasutati kütusena ka puitu. Gaasiküte on kasutusel ka paljude väiketarbijate poolt. Suuremad tahkekütust kasutavad katlamajad on suurematel puitutöötlusettevõtetel, kes kasutavad kütusena enda tootmisjääke. Jäätmestatistika kohaselt tekkis Jõgeva linnas 2001. aastal 39 t puidutuhka, millest 36 t pärines sel ajal linna keskküttesüsteemi hallanud AS-ist Jõgeva Soojus. Hilisematel aastatel ei leia puidutuhk jäätmestatistikas kajastamist. Puit on peamiseks kasutatavaks kütuseks lokaalküttes, lokaalküttes tekkiv tuhk antakse üle koos olmejäätmetega või kõrvaldatakse kohapeal. Teised tootmisharud on Jõgeva linnas esindatud vähem, teistest tootmisharudest väärib märkimist veel toiduainetööstus – pagaritooteid toodavad Jõgeva Majandusühistu ja Margin Invest OÜ, AS ETK Leib on tootmistegevuse lõpetanud. Mõlema ettevõtte tootmismaht on võrdlemisi väike ning tootmistegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket, jäätmed antakse käitlejatele üle peamiselt olmejäätmetena klassifitseeritult. • Tööstusjäätmete tekke prognoos Jõgeva linna arengukavas ja üldplaneeringus on nähtud ette ettevõtluse arendamist linnas, kusjuures on ka edaspidi eelistatud ainult keskkonnasõbraliku väiketööstuse arendamine, perspektiivse tööstuse suundadena on märgitud keskmise raskusega tööstus ja väikeettevõtlus põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks, puidu ümbertöötlemiseks, õmblustööstus jne. Tööstusjäätmete tekke täpne prognoosimine on komplitseeritud, arengudokumentidest lähtuvalt võib oodata tööstusjäätmete mahu mõningast kasvu, kuid eeldatavasti jääb tööstusjäätmete osakaal üldises jäätmetekkes samaks. Tööstusettevõtete arenemisega kaasnevat jäätmeteket kompenseerib keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate (parima võimaliku tehnoloogia) rakendamine, mille abil väheneb ladestamisele suunatavate jäätmete hulk ning suureneb võimalus jäätmeid suunata taaskasutusele. Tootmisettevõtete keskkonnalubade väljaandmisel on oluline võrrelda tekkivate jäätmete hulka toodanguühiku kohta ning võrrelda seda parima võimaliku tehnika käsiraamatutes esitatud juhtarvudega. Omavalitsusel ning keskkonnateenistusel on järelevalveorganina ning vastavate lubade väljaandjatena oluline roll keskkonnasäästvate tehnoloogiate rakendamisel. 3.2.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ülevaade Jõgeva linnas tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmete tekkest on puudulik, võrdlemisi paremini on ehitusjäätmed esindatud 2003. aasta jäätmestatistikas, varasemate aastate kohta on andmed puudulikud. Statistika kohaselt tekkis 2003. aastal linnas kokku 274 t ehitus- ja lammutusjäätmeid, millest 135 t olid metallijäätmed (peamiselt raud ja teras), 107 t ehitusprahti ning 32 t mineraalseid jäätmeid (betoon ning süvenduspinnas). Ehitus- ja lammutusjäätmeid andsid üle üksnes ettevõtted, nagu: Jõgeva Ehitus AS, Vooremaa Teed AS, samuti kogusid määratlemata ettevõtetelt ehitusjäätmeid AS Ragn-Sells Eesti ja AS Jõgeva Elamu. 2002. aastal tekkis (võeti käitlejate poolt vastu) 122 t mustmetallijäätmeid ning 2001. aastal 15 t ehitusprahti ning väheses koguses metallijäätmeid. Võib eeldada, et tegelikkuses tekib ehitus- ja lammutusjäätmeid aruandluses kajastuvast kogusest oluliselt rohkem. Näiteks peegeldab jäätmestatistika vähest inertsete ehitusjäätmete (eelkõige pinnas, kivid, tellised) teket. Levinud praktika kohaselt inertsed jäätmed taaskasutatakse ehitusobjektidel või muudel aladel täitepinnasena. Ehkki toimub jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine, ei kajastu antud jäätmed statistikas. Jõgevamaa ehitus- ja lammutusjäätmete keskmiseks tekke näitajaks on hinnatud ca 150 kg/a elaniku kohta (Hendrikson & Ko, 2002). Eeldades, et Jõgeva linnas tekib ehitus- ja lammutusjäätmeid maakonna keskmisest kogusest rohkem, võib tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguseks hinnata orienteeruvalt 1200 t/a. Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on ajaliselt vägagi varieeruv, suuremad kogused kaasnevad eelkõige suuremate tootmisobjektide rajamisega või kasutuselt välja jäänud hoonete lammutamisega. Peamise osa tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest moodustavad eelduste kohaselt pinnas ja kivid, metallijäätmed ning ehituspraht. • Tekke prognoos Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub suuresti investeeringutest ja ehitusmahtudest. Lähtudes linna arengudokumentides ette nähtud elamu- ja tootmisalade arendamise kavadest ning ehitus- ja lammutusjäätmete enam korraldatud käitlemisest on oodata tekkivate ning vastavalt käideldud (sh statistikas kajastuvad) ehitus- ja lammutusjäätmete koguse suurenemist. 3.2.6. Transpordiga seotud jäätmed Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmeid tekib eelkõige mootorsõidukite hooldustöid tegevates ettevõtetes, samuti ka näiteks transpordiettevõtetes. Jõgeva linnas tegutseb 4 autoteeninduse või -hooldusega ja 9 -vedudega tegelevat ettevõtet. Neist ettevõtetest figureerib jäätmealases aruandluses ainult kaks: Antima Autoteenindus OÜ ja Market Transport OÜ. Transpordiga seotud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh ohtlike jäätmetega. Käesolevas punktis käsitletakse vanasõidukite ja vanarehvide tekkega seonduvat, teisi transpordiga seonduvaid ohtlikke jäätmeid (akud, vanaõlid jmt) käsitletakse ohtlike jäätmete teket käsitlevas punktis. • Vanasõidukid Vanasõidukid on praegu ja ka pikemas perspektiivis probleeme tekitavateks kompleksjäätmeteks. Jäätmeseaduse kohaselt kuuluvad mootorsõidukid ja nende osad probleemtoodete hulka, millest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustus pannakse selle tootjale. Jõgeva linnas autolammutusi ei reaalselt tegutse, romusõidukeid võtab käitlemiseks vastu OÜ Eesti Metall, Jõgeva vallas tegutseb Semaco Romulad OÜ. Jõgeva linnas tekkivate romusõidukite kogus ei ole teada, OÜ Eesti Metall on võtnud eraisikutelt vastu 2003. aastal 50 t romusõidukeid, kuid kogutud jäätmed ei ole tekkekoha järgi määratletud. • Vanarehvid Ka vanarehvid kui vanasõiduki osad kuuluvad jäätmeseaduse kohaselt probleemtoodete hulka. Riikliku jäätmekava alusel tekib Eestis ca 15 000 t vanarehve aastas. Lisaks reaalsele tekkele on vanarehve varasematel aegadel ladustatud ettevõtetes, veetud prügilatesse ja tühermaale. Millistes kogustes on ladustatud varasemal ajal tekkinud vanarehve ei ole teada. Jõgeva linnas tekkivate vanarehvide koguste kohta andmed puuduvad. Jäätmestatistikas kajastub üksnes 0,5 t autoteeninduses tekkinud vanarehve. Jäätmetekitajale on vanarehvide üleandmine Jõgeva linnas oluline probleem. 3.2.7. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutuste jäätmed võib jagada nelja põhilisse rühma – riskijäätmed (risk nakkusohu tõtt), bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt, ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed ning tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed. Tervishoiul tekkivaid riskijäätmeid võib defineerida kui jäätmeid, mille vahetu kontakti puhul on käitlemisel teatud risk – teravad-torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed ning üldjuhul ka bioloogilised jäätmed (Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus . DANCEE, 2001). Tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed jagunevad: ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed (viimaste hulka kuuluvad näiteks mitmesuguste kemikaalide jäägid, kasutatud ilmutid, kinnitid, filmid, elavhõbedalambid, patareid jne). Peamise osa tervishoiuasutustes tekkivatest jäätmetest moodustavad olmejäätmed. Peamine tervishoiuga tegelev asutus Jõgeva linnas on SA Jõgeva Haigla. Vastavalt jäätmestatistikale tekkis Jõgeva Haiglas 2003. aastal ligikaudu 0,5 tonni nakkusohtlikke tervishoiujäätmeid, kuid ei ole näidatud teiste riskijäätmete (näiteks teravad-torkivad jäätmed) teket. Tekkivad riskijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevale ettevõttele. Haiglates tekkivate riskijäätmete koguse hindamisel saab kasutada näitarvuna 0,11 kg voodi kohta päevas ( Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. DANCEE, 2001). Lähtudes Jõgeva Haigla voodikohtade arvust ning nimetatud näitarvust, peaks haiglas tekkima riskijäätmeid 3 t/a. Jõgeva Haigla on 2003. aastal andnud käitlejale üle ka 0,4 t ohtlikke jäätmeid (kinnistilahused, pliiakud ning elavhõbedalambid või elavhõbedat sisaldavad jäätmed) ning 84 t segaolmejäätmeid. Teiste linnas tegutsevate tervishoiuasutuste poolt anti käitlejatele üle alla ühe tonni ohtlikke jäätmeid (kinnistilahused ning teravaid ja torkivaid esemeid), elanikkonnalt koguti ohtlike jäätmete kogumise käigus 9 kg vananenud ravimeid. 2002. aastal andis AS Corium jäätmekäitlejale üle 9,5 t tervishoiujäätmeid. 3.2.8. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekib Jõgeva linnas nii koguseliselt kui sortimendilt võrdlemisi vähe (siiski konkreetsed andmed on puudulikud). Valdavalt on tegemist transpordile või olmesfäärile iseloomulike ohtlike jäätmetega, spetsiifiliste tööstuses tekkivate ohtlike jäätmetena võib esile tuua kroomnaha tootmisel tekkivad ohtlikud jäätmed. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine elanikkonnalt Elanikkonna poolt tekitatavad jäätmed sisaldavad alati ka teatava osa ohtlikke jäätmeid, mille eraldamine muudest olmejäätmetest on jäätmete ohtlikkuse vähendamisel peamiseks ülesandeks. Jõgeva linnas on elanikkonna poolt tekitatud ohtlike jäätmete kogumiseks rajatud statsionaarne kogumispunkt, kogumispunkt asub Estakaadi tänaval. Linna on paigaldatud kümme vanade patareide kogumiskasti. Ohtlike jäätmete kogumispunkti ning patareikaste haldab OÜ Market Transport, kogutud ohtlikud jäätmed antakse üle AS-ile Epler & Lorenz. Elanikkonnalt kogutud ohtlike jäätmete kogused on toodud tabelis 7. Tabel 7. Jõgeva linna elanikkonnalt kogutud ohtlikud jäätmed (Jõgeva Linnavalitsuse andmeil) Jäätmeliik Kogutud (kg/a) 2000. a 2001. a 2002. a 2003. a Akud 3547 2495 5513 2567 Patareid 29 41 32 19 Päevavalguslambid, tk 1415 1560 1902 283 Termomeetrid, tk 32 4 8 7 Vanad ravimid 51 18 54 9 Vanaõlid 96 1223 388 41 Õlifiltrid 91 57 69 7 Lahustid – 4 16 28 Värvijäägid 36 90 313 173 Saastunud taara 58 19 14 12 Aerosoolipudelid 6 – 2 5 Elavhõbe – – 2 – Õliga saastunud pinnas – 24 11 5 Taimekaitsevahendid – – – 25 Väetised – – 5 7 Kemikaalid 213 148 – – Kokku 4127 4119 6417 2897 Elanikkonnalt kogutavate ohtlike jäätmete kogus on pidevalt suurenenud, kuid 2003. aastal toimis kogutavate ohtlike jäätmete koguse oluline vähenemine. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et elanikkond on aastate jooksul andnud üle varasemal ajal tekkinud ning ladustatud ohtlikud jäätmed. Kuna piirkonna teistes omavalitsustes valdavalt statsionaarset ohtlike jäätmete kogumiskohta ei ole, võib eeldada, et Jõgeva linna kogumikohta toovad oma jäätmeid ka ümbruskonna valdade elanikud. Erinevate jäätmeliikide kogutavad kogused varieeruvad üsna suurtes piirides, kuid kõikidel aastatel moodustavad peamise osa kogutavatest jäätmetest akud, mis on jäätmeseaduse kohaselt tootjavastutusega tooted, mille jäätmete kogumine nende tootja ülesanne. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtluses Vastavalt riiklikule ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kontseptsioonile on ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, üleandmine käitlejale ning teenuse eest maksmine ettevõtja kohustuseks. Ettevõte võib anda oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed vastavalt käitlejale üle käitleja tegevuskohas, st tekitaja transpordib ise jäätmed käitluskohta. Enamlevinumaks ning ettevõtjale valdavalt mugavamaks mooduseks on ka transporditeenuse ostmine käitlejatelt. Ettevõtluse iseloomu alusel peaks Jõgeva linnas ohtlikest jäätmetest tekkima erineva päritoluga vanaõlisid, kasutatud akusid ja patareisid, värvide ja muude pinnakattematerjalide jääke, luminestsentslampe, samuti ka naha parkimisel tekkivaid ohtlikke jäätmeid ning tervishoiujäätmeid. Vastavalt jäätmestatistikale on vähesed Jõgeva linnas tegutsevad ettevõtted ohtlikke jäätmeid tekitanud või andnud ohtlike jäätmeid üle käitluslitsentsi omavale käitlejale. Jäätmestatistika kohaselt 2003. aastal tekkis ettevõtluses või anti üle üksnes 2,33 t ohtlikke jäätmeid (jäätmed pärinevad Jõgeva Haiglast ja OÜ-st Antimo Autoteenindus). Teiste ettevõtete ohtlikke jäätmeid ei ole jäätmestatistikasse märgitud. Olukord, kus statistika kohaselt ohtlikke jäätmeid ei teki, on võimalik üksnes juhul, kui toimub nende illegaalne käitlemine, ladustamine ning üleandmine järgnevatel aastatel või üleandmine eelkõige elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumiskohas. Lisaks teistele ettevõtluses tekkivatele jäätmetele AS-ile Epler & Lorenz andnud ohtlikke jäätmeid üle ka Jõgevamaa Keskkonnateenistus, üle anti 21,5 t pestitsiide ning 5,5 t ohtlike ainetega saastunud pakendit. Tegemist ei ole Jõgeva linnas tekkinud jäätmetega, vaid maakonna põllumajandusettevõtete kemikaaliladude likvideerimisel tekkinud jäätmetega. • Jääkreostus Jääkreostus on jäätmekogumid või saastunud pinnas, mis on seotud eeskätt nõukogude perioodil toimunud tegevusega ja mille puhul kaasnev vastutus võib olla ebaselge. Jõgeva linnas ei ole olulise keskkonnaohuga jääkreostusobjekte. Mõnel pool on veel leida metalli- ja/või ehitusjäätmete (lagunenud või lammutatavad hooned) kogumeid, mis ei ole niivõrd keskkonnaohtlikud, kuivõrd rikuvad maastikupilti. 3.2.9. Muud jäätmed • Elektri ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskmetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). Praegusel ajal nimetatud jäätmed põhiliselt ladestatakse prügilates, kusjuures käitlemisel valdavalt neid ei eraldata muudest olmejäätmetest. Enim on pööratud tähelepanu külmikutele, eelkõige vanemates külmikutes kasutatavatele freoonidele, mis lendumisel kahjustavad osoonikihti. Elektri- ja elektroonikajäätmete kogus näitab üldiselt üsna kiiret kasvutendentsi. Vastavalt HFT Network OY uuringule «Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine» on ligikaudne elektroonikajäätmete aastane tekkekogus Eestis 6…9 kg/in. Seega võib Jõgeva linnas elektroonikajäätmeid tekkida orienteeruvalt 50 t/a. Elanikkond saab elektroonikajäätmeid käitlemiseks üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktis. Viimastel aastatel on elanikkonnalt kogutud 1,5…1,7 t elektroonikajäätmeid. Lisaks on elektroonikajäätmeid andnud käitlejale üle Jõgevamaa Keskkonnateenistus (2003. aastal 1,2 t), kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eraldatud osasid on ettevõtted andnud käitlejale u 16 t. • Suurjäätmed Suurjäätmeteks (ka kogukad-, suuremõõtmelised-, suuregabariidilised jäätmed) on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, uksed-aknad, pliidid jne. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osad neist võivad sisaldada ka ohtlike aineid. Kogukad jäätmed tekitavad probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel, tihtipeale on võimalik neid võtta mujal uuesti kasutusse. Vastavasse kogumiskohta toodud kogukate jäätmete uuesti kasutuselevõtmise praktika on teistes maades laialt levinud, viimastel aegadel on taolist tegevust hakatud rakendama ka Eestis. Kohesest taaskasutusest samm edasi on nimetatud asjadele pisiremondi tegemine enne kasutusse võtmist. Linnas ei toimu spetsiaalset suuremõõtmeliste jäätmete kogumist. Jäätmetekitajal on suuremõõtmeliste jäätmete äraveoks võimalik kokku leppida jäätmekäitlejaga, tihti paigaldatakse sellised jäätmed lihtsalt konteinerite kõrvale, lootuses, et need viiakse jäätmekäitleja poolt ära. 3.3. Jõgeva linnas tegutsevad jäätmekäitlejad Olmejäätmete käitlusteenust pakub Jõgeva linnas peamiselt AS Jõgeva Elamu, jäätmetekitajalt võtavad olmejäätmeid vastu ka Ragn-Sells Eesti AS, Amestop OÜ, Cleanaway Tartu AS, JYKY OÜ ning Väätsa Prügila AS. 2003. aastal kogus olmejäätmetest peamise osa (u 75%) AS Jõgeva Elamu, teiste käitlejate poolt kogutavate jäätmete osakaal on väike. Olulised Jõgeva linnas tegutsevad jäätmekäitlejad on metallijäätmete kokkuostjad – OÜ Eesti Metall ning OÜ Kronopal. Ettevõtted võtavad vastu nii Jõgeva linnast kui ümbruskonnast pärinevaid metallijäätmeid. Mastaabilt on olulisem ettevõte OÜ Eesti Metall, kes 2003. aastal kogus jäätmestatistika kohaselt rohkem kui 8300 t metallijäätmeid, kogutavatest jäätmetest moodustasid ehitus- ja lammutusjäätmed ~87% (peamiselt mustmetall), valukärnid ja vormid ~9%, mustmetalli töötlusjäätmed ~3% ning romusõidukid ja seadmed ~1%. Ettevõtte metallijäätmete kogumis- ja töötluskoht asub Jõgeva linnas Turu tn 13, tootmisterritooriumil metall sorditakse margilisuse ja paksuse järgi, tükeldatakse, osa purustatakse metalliveskis, värviline metall sorditakse margilisuse ja sulamite järgi. Ettevõtte poolt vastu võetavate metallijäätmete kogus on jätkuvalt suurenenud, alates käesolevast aastast võetakse vastu ka elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. OÜ Kronopal poolt kogutavate metallijäätmete kogused on väiksemad, jäätmestatistika kohaselt koguti 2003. aastal ligikaudu 13 t ehitus- ja lammutusjäätmetena klassifitseeritud metallijäätmeid (millest ligikaudu poole moodustab mustmetall). Vastavalt ettevõttele väljastatud jäätmeloale kogutakse värviline metall Jõgeva linnas Suur tn 98b asuval renditud platsil, mustmetalli kokkuostu antud kohas ei toimu, kogutud metall antakse üle jäätmeid taaskasutavale või eksportivale ettevõttele. Ohtlikke jäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid kogub Jõgeva linnas AS Epler & Lorenz, ettevõte teenindab nii Jõgeva linna ohtlike jäätmete kogumispunkti kui ka ettevõtteid. Elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete elektroonikajäätmete kogumispunkti haldab OÜ Market Transport. Jäätmekäitlejaks tuleb pidada ka puidugraanulite tootmist alustavat J&S Manufacture OÜ-d. Ettevõte kavandab puidugraanulite tootmisega alustada juba käesoleval aastal, käesoleval ajal on alustatud juba toorme kogumisega. Ümbertöödeldavaks saepuru koguseks prognoositakse kuni 2000 m 3 kuus. Ettevõtte tehnoloogia lubab kasutada märga okaspuusaepuru, graanulite pressimisel ei kasutata lisandina liimaineid. Puidujäätmeid võetakse vastu nii ümbruskonna suurematelt puidutöötlejatelt, kuid põhimõtteliselt ka väiketootjatelt. Põhimõtteliselt tuleb jäätmekäitlejateks pidada ka linnas tegutsevaid puidutöötlemisettevõtteid, mis kasutavad kütusena oma tegevuses tekkivaid puidujäätmeid. 3.4. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.4.1. Jäätmete taaskasutamine Säästva arengu printsiipe järgides on oluline võimalikult suures koguses juba tekkinud jäätmeid taaskasutada kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel (sh kasutamine kütusena, pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks jms). Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale ja maailmas tunnustatud põhimõtetele tuleb taaskasutamisel enamasti kasutada järgnevasse pingeritta seatud võimalusi: • otsene ringlus (korduvkasutamine); • materjaliringlus; • bioloogilised protsessid (kompostimine); • energeetiline otstarve (põletamine). Jäätmete taaskasutamine võib toimuda nii jäätmete tekkekohas (näiteks biolagunevate jäätmete kompostimine kodumajapidamistes, jäätmete kasutamine teisese toormena või kütusena jäätmeid tekitavates ettevõtetes), kuid ka jäätmekäitlejate poolt (näiteks puidujäätmete töötlemine ja kasutamine kütusena, pakendi- ja pakendijäätmete ringlussevõtt tootena või materjalina, vanapaberi ja metallijäätmete taaskasutus). Vähesed Jõgeva linna jäätmetekitajad – eelkõige tööstusettevõtted – osalevad jäätmearuandluses, seega on andmed kohapeal taaskasutatavate jäätmete kohta puudulikud, teatud info on jäätmekäitlejate poolt kogutavate ning eeldatavasti taaskasutusse suunatavate jäätmete koguste kohta. Koguseliselt olulisemaks Jõgeva linnas tekkivaks ja/või kogutavaks ning taaskasutusse suunatavaks jäätmeliigiks on mitmesugused metallijäätmed, kohapeal metallijäätmete ulatuslikku taaskasutust ei toimu. Nii jäätmetekitajad kui Jõgeva linnas tegutsevad metallijäätmekäitlejad on teistele ettevõtete andnud 2003. aastal taaskasutusse suunamiseks üle ligikaudu 12 000 t metallijäätmeid. Jõgeva linna puhul on peamisteks eelkõige lähipiirkonnas taaskasutatavateks jäätmeteks puidu töötlemise jäätmed. Puitu töötlevates ettevõtetes tekkivad puidujäätmed kasutatakse nii kohapeal kui teiste tarbijate poolt kütusena, osa puidujäätmetest töödeldakse tulevikus ümber puidugraanuliteks. Lisaks võivad puidujäätmed leida taaskasutus piirkonna loomapidamisettevõtetes allapanuna või kasutatakse haljastuses. Taaskasutatavad puidujäätmete kogused statistikas ei kajastu. Statistika kohaselt taaskasutasid 2003. aastal Jõgeva linna ettevõtted ca 20 t ehitus- ja lammutusjäätmeid. Siiski võib eeldada, et tegelikkuses taaskasutatakse ehitus- ja lammutusjäätmetest oluliselt rohkem, tihtipeale on ehitusjäätmete taaskasutamine formaalne, tegelikult jäätmed kõrvaldatakse. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisel on peamisteks teedeks korduvkasutus, kasutamine täitepinnasena (pinnasejäätmed, kivid, tellised jmt) või kütusena (puidujäätmed). Jäätmesegust eraldatud metallijäätmed (nii lammutusjäätmed kui metallitöötlemisjäätmed) suunatakse jäätmekäitlejate vahendusel ümbertöötlemisse. Jäätmestatistikas ei kajastu kodumajapidamistes taaskasutatavad olmejäätmete kogused. Kodumajapidamistes toimub eelkõige jäätmete kompostimine (köögi- ja haljastusjäätmed) või kasutamine kütusena (puidu- ja vanapaberijäätmed). Kodumajapidamistes toimuvaks jäätmete taaskasutamiseks on paremad võimalused eramutes, korterelamute puhul on kohapeal taaskasutatavate jäätmete kogused eeldatavasti oluliselt väiksemad. Jäätmekäitlusettevõtete vahendusel suunatakse taaskasutusse ka linna paigaldatud pakendi ja vanapaberikonteinerite abil kogutavad kohtsorteeritud jäätmed. 3.4.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on jäätmeseaduse kohaselt nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Jõgeva linnas tekkivate jäätmete kõrvalduskohaks on Torma prügila, kus ladestatakse peamine osa taaskasutust mitte leidvatest jäätmetest, peamisteks ladestatavateks jäätmeliikideks on segaolmejäätmed ning ehitus- ja lammutusjäätmeid. 2003. aastal ladestati Torma prügilasse u 1250 t Jõgeva linnast pärinevaid olmejäätmeid, u 40 t olmejäätmeid veeti ladestamiseks maakonnast välja (Aardlapalu prügilasse), Tormas ladestati lisaks u 130 t ehitus- ja lammutusjäätmeid (peamiselt ehituspraht). Jäätmestatistika kohaselt ei ole Jõgeva linnas kohapeal jäätmeid kõrvaldatud. Võib eeldada, et teataval määral toimub jäätmete omaalgatuslik ja/või illegaalne kõrvaldamine. Omaalgatuslikult kõrvaldatakse peamiselt olmejäätmeid (jäätmete põletamine, matmine, hülgamine), samuti ka näiteks ehitus- ja lammutusjäätmeid. Sagedasti toimub väidetavalt jäätmete taaskasutamise, kuid tegevuse peamine eesmärk on siiski jäätmete keskkonda viimine (näiteks pinnase täitmine mineraalsete jäätmetega, olmeprahi põletamine). 3.5. Jäätmehoolduse peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised Jõgeva linnas toimuva jäätmekäitlusega seonduvad kitsaskohad: • jäätmestatistikast jäävad välja jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladustatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed, seega puudub ülevaade linnas reaalselt tekkivatest jäätmekogustest; • puudub täpne ülevaade jäätmekäitlusteenust tarbivate jäätmetekitajate kohta, mistõttu ei ole võimlik hinnata jäätmeveoga mitteliitunud isikute osakaalu; • toimub ulatuslik jäätmete kohapealne taaskasutamine, mille kohta puudub igasugune info (puidujäätmete kasutamine kütusena, ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamine maapinna planeerimises jmt); • vähesed Jõgeva linna ettevõtted on andnud ohtlikke jäätmeid jäätmekäitlusettevõtetele; • linna on paigaldatud kohtsorteeritud vanapaberi, klaasi ning pakendikonteinerid, vajalik on konteinerite võrgustikku täiendada; • jäätmetekitajal puudub statsionaarse kogumispunkti näol võimalus üle anda vanarehve, suuremõõtmelisi jäätmeid, probleemiks on ka haljastusjäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete (kaasa arvatud puit) kogumis- ja käitluskoha puudumine. 4. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik läbi jäätmete kohapealse sorteerimise, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige toiduainete jääkide ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket kui kahjurputukate koondumist. Ebaõigete lahenduste kasutamisel ohtlike jäätmete kogumisel ja hoiustamisel kaasneb mõju eelkõige töötajate tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. Seetõttu tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel kasutada spetsiaalseid kogumis- ja hoiustamisvahendeid, piirata kõrvaliste isikute juurdepääs ohtlikele jäätmetele ja tagada arvestuse pidamine. Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistööde kui veo käigus. Jäätmekonteinerite tühjendamine peaks toimuma ajal, mil transpordimüra ei häiri elanikkonda (päevasel ajal). Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult teatav jäätmete kohapealne taaskasutamine ja kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei kaasne kompostimisega olulisi negatiivseid mõjusid, häireteta kompostimise tagamiseks on oluline, et oleks tagatud piisav õhu juurdepääs kompostitavale materjalile, oleks tagatud materjali piisav niiskus ning kompostitava materjali süsiniku ning lämmastiku optimaalne vahekord. Vastasel juhul võib orgaanilise aine lagunemine peatuda, kompostihunnik võib haiseda, sinna võivad koguneda närilised või kärbsed. Keskkonnahäirete vältimiseks on soovitatav, et eelkõige tiheasustuses toimuks aastaringne toidujäätmete kompostimine suletavates kompostimisnõudes. Keskkonnamõju vähendamiseks ei tohiks kompostida näiteks veekogude või kaevude läheduses. Teatavate jäätmeliikide põletamine – eelkõige puit – ei oma olulist keskkonnamõju ning see on ladestavate jäätmete koguse vähendamise võimalusena igati soositav. Vältida tuleb muude laialt levinud jäätmete – plastik, kumm jmt – põletamist, mille tulemusena eralduvad kahjulikud laguproduktid. Linnas puuduvad sulgemist või katmist vajavad prügilad. Kavandatavate jäätmekogumis- ja taaskasutussüsteemide rakendamisega kaasneb vähene loodusvara kasutus. 5. Jäätmehoolduse eesmärgid 5.1. Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ning prognoositavat elanikkonna ja ettevõtluse struktuuri ning jäätmeteket on Jõgeva linna jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded. Jäätmete tekke vältimine/vähendamine (jäätmeseadus) • iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; ○ rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; ○ kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt sellised tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. • toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkinud jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena, edendama teisese toorme kasutamist toodetes. Jäätmete taaskasutamine (jäätmeseadus) • jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; • jäätmete taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele, kui see ei ole võimalik tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena; • jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; • kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Pakendi kogumine ja taaskasutamine (pakendiseadus) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. Pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, peab oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud. Pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud: • alates 1. mai 2004. a peab pakendiettevõtja, v.a isik kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 50% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas; • alates 31. detsembri 2012. a peab pakendiettevõtja, v.a isik kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 60% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendmaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. Korraldatud jäätmevedu (jäätmeseadus) • kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi; • kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta korraldatud jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajaid on vähe või on see ülemära kulukas ning puudub keskkonnakaitse- või tervisekaitsevajadus; • kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene; • kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära; • kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuse organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi; • kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; • korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. Ladestamine prügilas Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse töötlemata (kaasa arvatud sortimine ja pakendamine) jäätmeid (töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust, samuti ka püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas). Olmejäätmete võimalikult suures osas taaskasutamiseks tuleb need enne prügilasse ladestamist sortida, segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud, liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajadusel läbi järelsorteerimine, vajadusel tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladustamist täiendavalt töödelda. Keskkonnaminister võib kehtestada määrusega jäätmete sortimise korra, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Läheduse põhimõtet arvestades laieneb sortimata olmejäätmete ladestamise keeld kuni 1. jaanuarini 2008. a ainult neile prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. Alates 1. jaanuarist 2008. a kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla: • üle 45 massiprotsendi alates 16.07.2010. a.; • üle 30 massiprotsendi alates 16.07.2013. a.; • üle 20 massiprotsendi alates 16.07.2020. a. Probleemtoodete käitlemine Jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodeteks: patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist (endisaegsed jäätmed). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse «Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad » eelnõule tuleb romusõidukite kogumine ja tootjale tagastamine korraldada selliselt, et romusõiduki omanikule oleks sõidukist loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki kogumispunkti üleandmine oleks võimalik vähemalt omaniku elukohajärgse maakonna piires. Tootja peab tagama, et 1. jaanuarist 2006. a jäätmeks muutunud mootorsõiduki taaskasutatav osa on vähemalt 85% romusõiduki keskmisest massist ja korduskasutuse ja ringlusesse võetavate komponentide, materjalide ja ainete mass on vähemalt 80% romusõiduki keskmisest massist. Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a. määruse nr 27 « Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded » kohaselt tuleb jäätmevaldajal koguda patareid ja akud lahus muudest jäätmetest ning jäätmevaldaja on kohustatud andma need üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, füüsiline isik peab kodumajapidamises tekkinud kasutatud patareid ja akud üle andma jäätmekäitlejale kooskõlas kohaliku omavalitsuse organi kehtestatud jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tükeldamata rehve, alates 16. juulist 2006. a ei tohi prügilates ladestada ka tükeldatud rehve (piirang ei laiene prügilas ehitusmaterjalidena kasutatavatele rehvidele ning jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 mm): Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja tähtajad» eelnõu kohaselt tuleb elektroonikaromud koguda lahus muudest jäätmetest, kogumisel tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist, kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete turustamisega tegelevad tootjad on kohustatud tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvatest seadmetest tekkinud elektroonikaromu, tootjad on vabastatud tema poolt enne 13. augusti 2005. a turustatud elektroonikaromude kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise kohustusest. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. 5.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine; • jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste muutmisega. Tootmises on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi kavandamisel. Toodete valmistamisel ja sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: • uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Olmesfääris tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu abil. Olmesfääris on eesmärkideks: • elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine. 5.2.1. Andmekogud Kõikide tulevikku suunatud tegevuste kavandamine saab põhineda korralikel olemasolevat situatsiooni kirjeldavatel andmekogudel. Olemasolevate andmekogude ebatäielikkus suurendab prognooside koostamisel ja tegevuste kavandamistel eksimuste tõenäosust. Jäätmekavaga seatud eesmärkide täitmise jälgimiseks tuleb tagada usaldusväärsete andmete olemasolu. Riiklikele andmebaasidele on aluseks riiklik statistiline jäätme- ja pakendiaruandlus. Kohalikuks peamiseks jäätmealaseks andmebaasiks saab olema jäätmetekitajate register. Andmebaase täiendatavateks andmekogudeks on jäätmete koguste ja nende koostise väljaselgitamiseks korraldatavad uuringud ja vaatlused. Eesmärgid on: • riiklikele andmekogudele kvaliteetse informatsiooni tagamine; • kohaliku jäätmetekitajate registri loomine ja käigushoidmine; • pakendiettevõtjate ning probleemtoodete tootjate olemasolu ning tegevusmahu hindamine; • vajalike lisauuringute kavandamine ja läbiviimine; • aastal 2006 saavutada andmekogude usaldusväärne tase. 5.2.2. Segaolmejäätmed Segaolmejäätmete kui kõige heterogeensema koostisega jäätmegrupi puhul on vajalik eesmärkide püstitamiseks ning lahendusteede leidmiseks usaldusväärse andmebaasi olemasolu. Segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste tarbimisharjumustest. Jäätmearuandluse põhjal koguti 2003. aastal Jõgeva linnast ühe elaniku kohta kuni 218 kg segaolmejäätmeid aastas, mis on maakonna keskmisest näitajast (233 kg) mõnevõrra madalam tulemus. Arvutuslikult tekib linnas u 2000 t olmejäätmeid aastas, olmejäätmete eritekkeks on u 320 kg inimese kohta aastas. Võib eeldada, et osa jäätmetekitajatest on jäätmeveo süsteemist väljas. Jõgeva linnas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv. Üleriigilise jäätmekava eesmärkideks on stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2005…2006, suurendada olmejäätmete taaskasutust, eesmärk on taaskasutada 30–40% jäätmetest. Ladestatavate jäätmete koguste stabiliseerimine ja vähendamine eeldab kohtsorteerimise rakendamist ja lahuskogumissüsteemi loomist alljärgnevatele jäätmegruppidele: • paberi- ja papijäätmed; • pakendijäätmed; • suurjäätmed ja elektroonikajäätmed; • ohtlikud jäätmed; • biolagunevad jäätmed. Kohtsorteeritud jäätmete kogumis- ja käitlussüsteeme on lähemalt käsitletud vastavate jäätmeliikide käitlemise korraldamise alapunktides. Tagamaks linnas elavate/tegutsevate jäätmetekitajate haaratus jäätmekäitlusega, on kavandatud sisse seada kogu linna territooriumit hõlmav korraldatud olmejäätmevedu. 5.2.3. Pakendijäätmed Pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmes tekkivatest jäätmetest, uuringute alusel moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete üldmassist kuni 30%. Pakendijäätmed on kerged, mahult moodustavad pakendijäätmed isegi kuni 60%. Eestis tekib inimese kohta kuni 85 kg pakendijäätmeid aastas, Jõgeva linna puhul võib pakendijäätmete tekke näitajaks hinnata u 85 kg elaniku kohta aastas. Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik läbi elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunalise harimise ja selgitustöö kaudu (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik – nn ülepakendatud kaupade ostmisest loobumine, suurema pakendi eelistamine, loodussõbralikest materjalidest pakendi eelistamine jne). Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv aastaks 2006. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumise ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu linna hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik ning suunata kogutud pakendijäätmed taaskasutusse. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik peab toimima alates 1. jaanuarist 2005. a. Lähtudes riiklikest eesmärkidest on Jõgeva linna jäätmekäitluse korrastamisel eesmärgiks eraldada ning suunata taaskasutusse 50% käesoleval ajal ladestamisele suunatavatest pakenditest ja pakendijäätmetest. Lähtudes arvestuslikust Jõgeva linnas tekkivatest pakendijäätmete kogustest tuleks lähiajal vastava kogumisvõrgustiku abil koguda kuni 265 t pakendijäätmeid. Pakendijäätmete kogumise planeerimisel on soovitatav lähtuda asustustüübist ja rahvastiku tihedusest. Antud juhul on tegemist linnaga, kus rahvastiku tihedus ületab 1000 elanikku ruutkilomeetri kohta. Sellisel juhul on soovitatav paigaldada pakendijäätmete kogumispunktid vähemalt 500 meetri kohta, mis Jõgeva linna puhul teeb 15 kogumispunkti. Kogumispunkti asukoha määramisel tuleb silmas pidada, et: – inimesel oleks lihtne leida ja kasutada (tõmbekeskused, väljakujunenud liikumisteed); – lihtne juurdepääs, ka autoga (teede olemasolu); – kogumispunkti olemasolu ei avaldaks negatiivset mõju piirkonnas elavatele inimestele (vaade, müra, hais); – kavandatava kogumispunkti ala ei oleks hõlmatud teiste planeeringutega ega oleks seatud piiranguid. Taolise ühtlase pakendijäätmete kogumisvõrgustiku saab välja arendada juhul, kui pakendiettevõtted on loonud vastava organisatsiooni. Juhul kui seda tehtud ei ole, on iga müügikoht kohustatud pakendit vastu võtma selle vahetus läheduses. Võttes arvesse Jõgeval asuvate müügikohtade paiknemise, tuleb kogumispunktide kõrge kontsentratsioon kesklinna piirkonda. Samas kortermajade piirkonnas, kus rahvastiku tihedus kõige kõrgem, satuvad vaid üksikud kogumispunktid. Tuleb arvestada asjaoluga, et pakendiettevõtted on kohustatud vastu võtma analoogset pakendit, mis ise müünud. See asjaolu tekitab tarbijates teatud segaduse pakendi üleandmisel just õigesse kohta. Pakendi suurusest ja iseloomust sõltuvalt tuleb ette näha ka erinevad kogumismahutid. Näiteks suuremõõtmeliste kaupade pakendi (papp, puit, penoplast) kogumiseks ei saa kasutada väikesemõõdulisi konteinereid. Seega tuleb taoliste müügikohtade lähedusse paigutada vastavamõõdulised konteinerid. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et müügikohtadepõhine pakendijäätmete kogumissüsteem on suhteliselt keerukas ja raskesti reguleeritav. Pakendi kogumise süsteem, mis baseerub pakendi tootjal ja maaletoojal (õigemini nende organisatsioonil) on lihtsamalt juhitav ja kasutatav. See võimaldab viia kogumiskohad elamurajoonidesse ja annab võimaluse koguda ühes kohas kõike pakendiliike, mille eest antud pakendiettevõtete organisatsioon vastutab. 5.2.4. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed, sõnnik jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu vanapaber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberijäätmed (va pakend) moodustavad ligikaudu 15% segaolmejäätmete üldkogustest. Paberi- ja papijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Eestis laiemalt tegutseb mitu vanapaberit koguvat ning taaskasutavat ettevõtet. Vanapaberi taaskasutamiseks on otstarbekas see tekkekohas eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Paberijäätmete koguste vähendamisel on eesmärgiks vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust kolmandiku võrra. Selline paberijäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumiskohtade võrgustiku laiendamise abil. Vanapaberi kogumissüsteemi tuleb täiendada veel 10–15 konteineri võrra. Samuti tuleb nõuda vanapaberi lahuskogumist ka ettevõtetes, kus võib eeldada kõrget paberijäätmete teket. Heaks eeskujuks võib olla vanapaberi eraldi kogumine linnavalitsuses. Haljastusjäätmetest saab eristada avalike haljasalade hooldamisel tekkivaid jäätmeid ja koduaedades tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80% ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset kompostimist. Parimad võimalused eraldikogutud köögijäätmete lokaalseks taaskasutuseks on hajaasustuses ning eramajapidamistes, kus on eesmärgiks kohapeal taaskasutada 2008. aastaks 50% tekkivatest köögijäätmetest (eelkõige kompostimise teel). Kortermajade puhul on samuti võimalik rakendada kompostreid, kuid lähtudes kortermajade piirkonnas kompostimise teatavast komplitseeritusest, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Juhul kui Torma prügilasse rajatakse biolagunevate jäätmete kompostimisväljak, on kohapealsele käitlemisele alternatiiviks biolagunevatele köögijäätmetele eraldi kogumissüsteemi rajamine (biolagunevate jäätmete konteiner) ning kogutud jäätmete tsentraliseeritud käitlemine. Tsentraliseeritud käitlusskeemi rakendamine on mõttekas eelkõige korterelamute ja vastava ettevõtluse jäätmete käitlemisel. 5.2.5. Tööstusjäätmed Jõgeva linnas tekib vähe spetsiifilisi tööstusjäätmeid, olulisemateks tööstusjäätmeteks on puidu vääristamisel tekkivad jäätmed, metallijäätmed ning tekstiili- ja nahatöötlemisjäätmed. Igasugune tööstuslik tootmine toob kaasa jäätmetekke, enamasti ei ole võimalik jäätmeteket vältida, võimalik on jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine. Paljudel juhtudel on jäätmete koguste vähendamine või taaskasutamise suurendamine võimalik lihtsate töökorralduslike võtetega. Olemasolevate tootmisettevõtete puhul on esmaeesmärgiks korraldada olemasolevate jäätmete tekke analüüs, mis annab suuniseid jäätmekoguste vähendamiseks ning taaskasutuse suurendamiseks. Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti kogumist ja kohtsortimist. Jäätmed tuleks sortida järgmistesse liikidesse: ohtlikud jäätmed, püsijäätmed, klaaspakend, paber ja kartong, plastid, metallid, puit, elektri- ja elektroonikaseadmed, biolagunevad jäätmed, sortimisest ülejäänud prügi. Enamasti on ettevõtluses tekkivate jäätmete kohapealse sorteerimise rakendamine lihtsalt korraldatav. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud tööstusjäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik. Teatavate jäätmeliikide puhul on see hõlpsalt korraldatav (metallijäätmed, puidujäätmed). 2003. a statistiline aruandlus ei peegelda tööstusjäätmete teket (v.a reoveepuhasti sete). Siiski on vajalik jälgida tööstusjäätmete käitlemist, eriti ohtlike ja taaskasutamist leidvate jäätmete osas. Tähtsamate ettevõtete käest on otstarbekas nõuda jäätmealast aruandlust ja arvestust. Uute tootmisettevõtete puhul on eesmärgiks jäätmevaese tehnoloogia rakendamine, seda parimate võimalike tehnoloogiate rakendamise ning tootmise kavandamisel jäätmekäitlusega arvestamise. kaudu Parimate võimalike tehnikatega arvestamine käitiste kavandamisel võimaldab vähendada ka tekkivate jäätmete ohtlikkust ning suurendada nende taaskasutust. Jäätmevaese tootmise juurutamist ja arengut saab suunata ja kontrollida ettevõtete keskkonnajuhtimissüsteemide ning toodete elutsükli analüüsi abil. 5.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud jäägid (näiteks värvi jäägid, naftasaadustega reostunud materjalid ja pinnas). Nimetatud jäätmete tekkekogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade lammutamine. Käesoleval ajal puudub täielik ülevaade piirkonnas tekkivate ja käideldavate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise tõhustamine on võimalik kindlate nõuete seadmise kaudu ehitustööde läbiviimisel, mis oleks määratud juba projektstaadiumis. Vastavasisulised parandused tuleb teha ehitusmäärusesse ja jäätmehoolduseeskirja. Kavandatavas jäätmejaamas on ette nähtud koht ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimiseks ja töötlemiseks. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse puhul on eesmärkideks: • ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse tõhustamine; • ehitus- ja lammutusjäätmete eritekke ning jäätmete ohtlikkuse vähendamine; • ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise arendamine, kõrvaldatavate jäätmekoguste vähendamine. 5.2.7. Transpordiga seotud jäätmed Transpordijäätmed tekivad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses (sh autolammutused ja -hooldused). Vanarehvide käitlemise lahendused tuleb leida riiklikul tasemel, luues selleks vastavad majanduslikud ning tehnilised tingimused. Kuna vanarehvid kuuluvad probleemtoodete hulka, on nende kogumine ning käitlemine tootjate ülesandeks. Vastava tootjaid ühendava organisatsiooni loomisel tuleb organisatsiooniga koostöös näha ette rehvide käitlejale üleandmiskohad (rehvitöökodade ja jäätmekogumiskohtade baasil). Vastava süsteemi rakendumiseni jääb Jõgeva linnas vanarehvide käitlusskeemiks nende ajutine ladustamine tekkekohas või üleandmine vastavat teenust pakkuvale ettevõttele. Jäätmejaama rajamise järgselt saab vanarehve koguda juba seal. Mootorsõidukid ja nende osad on samuti probleemtooted, probleemtoodete tootjad on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisse veetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokku kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Vastava tootjavastutuse organisatsiooni toimima hakkamisel tuleb organisatsiooni ning teiste omavalitsustega läbirääkimiste tulemusel panna paika piirkonda laiemalt hõlmav vanasõidukite tootjale tagastamiskohtade võrgustik. Võrgustiku rajamisel on vajalik, et minimaalselt oleks üks romusõidukite üleandmiskoht igas maakonnas, Jõgeva linnas on romusõidukeid võimalik üle anda OÜ Eesti Metall kogumispunktis, linna lähedal tegutseb ka Semaco Romulad OÜ. Linnas tegutseb mitu autoremondi ja vedudega tegelevat ettevõtet, kus potentsiaalselt võib tekkida transpordiga seotud jäätmeid. 5.2.8. Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib väheohtlike materjalide kasutamisel langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjutustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ja üleandmissüsteem on erinev. Vastavalt jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on eesmärkideks: • segaolmejäätmetega prügilasse suunatavate ohtlike jäätmete koguse vähendamine; • eraldi kogutavate ohtlike jäätmete koguse suurendamine; • ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste pakkumine; • ohtlike jäätmete alase teabe levitamine. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, jäätmetekitaja peab tasuma üleantud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärgid: • ülevaate saamine linna ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete kogustest; • ohtlike jäätmete kogumisel ning käitlemisel keskkonna- ja tervisekaitseliste nõuete järgimine. Ohtlike jäätmete üleandmine on võimalik kogumispunkti kaudu Estakaadi tänaval. Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt on tasuta, üleandjaid ei registreerita. Antud süsteem võimaldab ohtlike jäätmeid üle anda ka teiste omavalitsuste elanikel ja ettevõtetel. Lähiajal on oodata ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide rajamist naaberomavalitsustes, mis leevendab probleemi esimest osa. Et vältida ettevõtete ohtlike jäätmete tasuta üleandmist, tuleb ettevõtetes sisse seada jäätmealane arvestus ja aruandlus ning registreerida vastuvõtupunktis ettevõtete poolt üleantavad ohtlikud jäätmed. Ettevõtted, mis koguvad ohtlikke jäätmeid, peavad statistilises aruandes ära märkima kõik isikud, kes on ohtlike jäätmeid üle andnud. Edasise ohtlike jäätmete lahuskogumise tõhustamiseks on otstarbekas levitada teavet ohtlike jäätmete tuvastamise, väljasortimise ja üleandmisvõimaluste kohta. 5.2.9. Muud jäätmed Muude jäätmete all on käesolevas töös käsitletud elektri- ja elektroonikajäätmeid ja kogukaid jäätmeid. Eraldi käsitluse tingib nende võimalik keskkonnaohtlikkus ja käitlemise komplitseeritus. Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad on tulenevalt jäätmeseadusest probleemtooted, mille tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Jõgeva linna jäätmekava kontekstis on eesmärgiks koostöös tootjaid esindava organisatsiooniga luua elanikkonnale elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete üleandmisvõimalus. Esialgu saab elektri- ja elektroonikajäätmeid koguda edasi ohtlike jäätmete kogumispunktis, kus võetakse käesoleval ajal vastu kineskoope. Elektri- ja elektroonikajäätmete koguse suurenemisel võib tekkida ruumipuudus. Aastaks 2007 tuleks koguda elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Kogukate jäätmete käitlemise korraldamise puhul on samuti eesmärgiks jäätmete äraandmise võimaluse loomine nii statsionaarse kogumispunkti kui võimalusel/vajadusel vastavate aktsioonide näol. Jäätmejaama avamiseni tegeleb suuremõõtmeliste jäätmete kogumise ja veoga korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud ettevõte. 5.2.10. Tervishoiuasutuste jäätmed Vastavalt tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riiklikule juhendmaterjalile on riiklikul tasandil otsustatud rajada Tartu Ülikooli Kliinikumi piirkondlik tervishoiujäätmete töötluskeskus, milles vastav autoklaav ka tööd alustas. Töötluskeskus hakkab vastu võtma teiste tervishoiuasutuste riskijäätmeid eeldatavalt käesoleval aastal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali kohaselt on Jõgeva haigla määratletud kui teise tasandi tervishoiuasutus, mis kujuneb kogumispunktiks, mis peab vastu võtma jäätmeid väikestelt ümbruskonna jäätmetekitajatelt. Jõgeval tekkivate tervishoiujäätmete käitlemisel on eesmärk: – korrastada haiglasisene tervishoiujäätmete käitlussüsteem (sh jäätmete sortimine, identifitseerimine, pakendamine ja märgistamine); – vältida ka eelnevalt töödeldud nakkusohtlike jäätmete ladestamine prügilas; – suunata vastavalt pakendatud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustamiseks Tartusse; – nakkusohutute kudede jäätmete kohapealne kõrvaldamine viia vastavusse keskkonnanõuetega (sealhulgas vastavad keskkonnakasutusload) või korraldada nende kõrvaldamine näiteks rajatavas Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskuses; – ümber korraldada teravate ja torkivate jäätmete kahjutustamine (näiteks kipsi valamine); – rajada Jõgeva Haiglasse esmatasandi tervishoiuasutuste riskijäätmete kogumispunkt. Kodu- ja põllumajandusloomade tervishoiul tekkivad riskijäätmed tuleb suunata kahjutustamiseks rajatavasse Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskusesse, need enne vastavalt pakendades ja märgistades. 5.3. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Jõgeva linna jäätmete käitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitteleidvate jäätmete ladestamine prügilas. Üleriigilisel ja maakondlikul tasandil on võetud suund uute keskkonda vähemõjutavate jäätmekeskuste rajamisele ja olemasolevate väikeprügilate sulgemisele. Jõgeva linna puhul on taaskasutust mitteleidvate jäätmete kõrvalduskohaks Torma prügila. Lähtudes läheduse põhimõttest ei tohi Jõgeva linnast kogutavaid jäätmeid vedada kõrvaldamiseks teistesse prügilatesse (juhul kui nende ladestamine Torma prügilas on lubatud). Tagamaks vastuvõetavate jäätmete ladestamiskõlblikkus, tuleb rakendada prügila tagamaal efektiivset jäätmete kohapealset sortimist. Antud tähenduses on sortimise all peetud silmas jäätmete kohtsorteerimise rakendamist, mille abil jäätmete tekkekohas eraldatakse jäätmesegust eelkõige ohtlikud jäätmed ning taaskasutatavad jäätmed. 6. Eesmärkide realiseerimine 6.1. Jäätmekäitluse üldine skeem Jõgeva linnas tekkivate jäätmete kogus on võrdlemisi väike, mistõttu ei ole otstarbekas rakendada tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid kulutusi nõudvaid jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise tehnoloogiaid. Piirkonna jäätmekäitluse skeemi puhul on eeldatud: • lähiaastatel suureneb tekkivate olmejäätmete kogus; • suureneb taaskasutusse suunatavate jäätmete kogus; • väheneb prügilasse ladustamisele suunatavate jäätmete kogus; • Jõgeva linna rajatakse jäätmejaam ning Torma prügilasse jäätmetöötlusjaam. Jäätmekäitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine ja taaskasutamine kohapeal (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks) või tsentraalses süsteemis, kõrvaldatavate jäätmekoguste minimeerimine. Jäätmekäitluse skeem ja tegevused on järgmised: Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine: • koostada jäätmetekitajate register; • välja selgitada pakendiettevõtted ja probleemtoodete tootjad; • viia läbi käideldavate segaolmejäätmete koostise uuring; • viia läbi elanikkonna tarbimisharjumuste ning jäätmetekke ja -käitluse uuring; • nõuda linnas tegutsevatelt jäätmekäitlejatelt (sh pakendijäätmete kogujad, ohtlike jäätmete kogujad) aruandlust jäätmekoguste kohta eri kogumiskohtade lõikes. Maksimaalne olmejäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine: • edasi arendada vanapaberi kogumissüsteemi, eelkõige tuleb paberi ja papi kogumiskonteinerid paigaldada korterelamute piirkonda; • Jõgeva linna pakendiettevõtjate (kaasa arvatud pakendatud kaupade müüjad) baasil arendada välja pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik, võrgustiku rajamine ja selle tööshoidmine on pakendiettevõtjate ülesanne (kes võib selle delegeerida edasi); • suurematesse ettevõtetesse (kaasa arvatud õppe- ja haldusasutused) paigaldada oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks eraldi konteinerid; • tootmises tekkivad jäätmed sorteerida kohapeal lähtuvalt jäätmete omadustest ning taaskasutusvõimalustest, tootmisjäägid suunata eelistatavalt lähipiirkonnas taaskasutusse; • edasi arendada võimalusi suuremõõtmeliste jäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ning vanarehvide üleandmiseks statsionaarse kogumiskoha baasil, suuremõõtmeliste jäätmete ja elektroonikaromu puhul ka võimalusel vastavate aktsioonide näol. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul üleandmine võimalusel ka müügikohtades. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: • biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas: ○ aia- ja haljasjäätmete kompostimine kohapeal, kasutada võib nii kinniseid kompostreid kui aunkompostimist; ○ eramute puhul köögijäätmete kompostimine koos muude biolagunevate jäätmetega, tiheasustusaladel köögijäätmete aastaringseks kompostimiseks tuleb kasutada suletavaid kompostimisnõusid, tagada oskusteabe ja info olemasolu ning kättesaadavus sihtgrupile; ○ lokaalne kompostimine – tiheasustusaladel kortermajadel ühine lokaalse haaratusega kompostimisvõimalus, jäätmetekitajad ise kompostivad. Pilootprojektina rajada kortermajade grupi tarbeks köögijäätmete komposteerimisvõimalus; • alternatiivina kohapealsele biolagunevate jäätmete kompostimisele saab korraldada biolagunevate jäätmete eraldikogumine ning suunamine kompostimiseks Torma prügilasse rajatavatele kompostimisväljakutele; • ettevõtluses (kaasa arvatud toitlustamisega seotud ettevõtted) tekkivate biolagunevate jäätmete eraldikogumine ning suunamine Torma prügilasse rajatavatele kompostimisväljakutele, toidujäätmete kasutamine loomasöödana (järgides vastavaid veterinaarnõudeid); • ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivad jäätmed koguda eraldi ning kompostida kohapeal või suunata käitlemiseks reoveepuhasti kompostimisväljakule. Ehitus- ja lammutusjäätmed: Tekkivate ja käideldavate ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse korraldatuse tõhustamiseks tuleb: • siduda suuremate ehitusobjektide puhul jäätmekäitluse nõuded ehitusdokumentatsiooniga (projekteerimistingimuste abil nõuda jäätmekäitluse kajastamist ehitusdokumentatsioonis); • ehitiste vastuvõtul muuhulgas kontrollida jäätmekäitlusdokumentatsiooni; • tagada ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine üksnes vastavat õigust (jäätmeluba või registreerimistõend) omavate isikute poolt. Ehitus- ja lammutusjäätmete puhul on peamine eesmärk tekkivate jäätmete suhtelise koguse vähendamine ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on põhiroll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorraldusega ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • vähendada ohtlike ainete kasutamist; • eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust. Kõrvaldatavate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste vähendamisel on vajalik rakendada nende sorteerimist tekkekohas ning nende suunamist taaskasutusse. Tekkivate jäätmete puhul on otstarbekas eraldi koguda näiteks puit, metall (mustmetall ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (võimalusel/vajadusel sorteerida ka need fraktsiooniti eraldi – kivid, pinnas, betoon jmt), ohtlikud jäätmed ning ehitusjäätmesegu. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusteed on: • sorteeritud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; • telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine väikeehitiste juures; • jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; • sorteeritud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete põletamine; • kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel; • sorteeritud ja ohtlike aineid mittesisaldava mineraalse (kruus, liiv, saviliiv) ning kattepinnase (muld) taaskasutamine heakorrastus- ja haljastustöödeks täite- ja kattepinnasena. Asbesti sisaldavad jäätmed ei ole taaskasutatavad. Torma prügilas ei ole võimalust asbesti sisaldavate jäätmete ladestamiseks, need tuleb vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks väljapoole piirkonda (näiteks Aardlapalu prügilasse). Ohtlike jäätmete kogumine ja transport: Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete puhul: • teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimine kohapeal; • suunata tootjate poolt rajatava patareide ja akude kogumiskohtade võrgustiku toimimist. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete puhul: • saavutada kontroll kõikide ohtlikke jäätmeid tekitavate ettevõtete üle (kaasa arvatud väikeettevõtlus), regulaarselt kontrollida eeldatavalt ohtlikke jäätmeid tekitavate ettevõtete jäätmekäitlusdokumentatsiooni (ohtlike jäätmete üleandmisaktid); • ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed käidelda lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt; • lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks õigust mitteomavate isikute poolt; • tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine; • vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid. Jäätmete kogumine ja transport: • rakendada linna hõlmav korraldatud olmejäätmevedu, moodustada jäätmeveopiirkond; • haarata kõik jäätmeveopiirkonnas olevad jäätmetekitajad korraldatud olmejäätmeveo süsteemi, jäätmeveopiirkonnas olevaid jäätmetekitajaid lubada jäätmeveoga mitte ühineda äärmisel juhul; • koostada jäätmetevaldajate register, mille alusel hakkab toimuma korraldatud olmejäätmevedu; • elanikud ja ettevõtted peavad muretsema endale jäätmekonteinerid või muud nõuetele vastavad kogumisvahendid (võib ka mitme ettevõtte või kodumajapidamise peale olla ühine); • kuni pakendikogumissüsteemi toimimahakkamiseni säilitada olemasolevad pakendikonteinerid; • edasi arendada paberi- ja papijäätmete kogumissüsteemi, võimalusel ühildada jäätmepunktide või pakendijäätmete kogumissüsteem paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustikuga; • teha teavitustööd ja arendada jäätmete kohtsorteerimist. Jäätmete kõrvaldamine: • lähtudes läheduse printsiibist, kõikide ladestatavate jäätmete suunamine Torma prügilasse. 6.2. Korraldatud jäätmeveo korraldamine Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. Jõgeva linn moodustab ühe veopiirkonna. Jäätmeseaduses on antud veopiirkonna maksimaalseks orienteeruvaks elanike arvuks 10 000 inimest. Esialgu korraldatakse korraldatud jäätmeveoga üksnes segaolmejäätmete kogumine ning käitlusse suunamine. Tulevikus on võimalik rakendada korraldatud jäätmevedu ka teistele jäätmeliikidele (näiteks paberi- ja papijäätmed, ehitusjäätmed). Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui kinnisasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeveoga tuleb lubada üksnes erandkorral. Elanikest jäätmevaldajaid võib vabastada korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest, kui elamus elab kuni kaks inimest, toimub nõuetekohane orgaaniliste jäätmete kompostimine (tiheasustusalal aastaringne toidujäätmete kompostimine toimub kinnistes kompostrites), paberi- ja papijäätmed, pakendijäätmed ning muud eraldi kogutavad jäätmed antakse üle vastavate kogumisskeemide abil, kohtsorteerimisel ülejäänud jäätmed viiakse edasisse käitlusse (Torma prügilasse) omavahenditega. Sellisel juhul peab jäätmevaldaja esitama linnavalitsusele vastava avalduse, kus võtab endale kohustuse esitada kord aastas kirjalik aruanne oma jäätmete käitlemise kohta (vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõikele 5 ning § 116 lõikele 1). Samuti võib jäätmevaldaja teatud tähtajaks vabastada põhjendatud taotluse alusel jäätmeveoga liitumise kohustusest, kui ta antud jäätmetekkekohas reaalselt ei ela (näiteks tegelikkuses tühjalt seisvad elamud vmt). Korraldatud olmejäätmeveo ellurakendamisel on üheks kitsaskohaks elanikkonna poolt kasutatavate konteinerite tüübiline erinevus (mõnel pool kasutatakse nõukogudeaegseid metallkonteinereid, mille tühjendamine on kaasaegse tehnikaga raskendatud). See tuleneb piirkonnas tegutsevate jäätmekäitlejate erinevatest tehnilistest nõudmistest. Lähtudes eritüübiliste konteinerite kasutamisest ning teenusepakkujate erinevatest tehnilistest võimalustest, tuleb korraldatud jäätmeveo puhul konteineripark unifitseerida või jõuda muule kokkuleppele. 1. Konteineripargi unifitseerimine on hõlbus olukorras, kus kasutajad on võtnud konteinerid rendile. Antud juhul vahetab konteineri omanik rentniku vana konteineri uue sobiva konteineriga. 2. Olukorras, kus jäätmetekitaja on konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. • Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt, milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama. Konteinerite väljavahetamine võib toimuda ka jäätmeveo firma kaudu. Antud juhul asendab jäätmeveo firma vanad metallist konteinerid kaasaegsete plastmassist konteineritega. Osa uutesse konteineritesse investeeritud rahast saab firma tagasi, kui viib vanad konteinerid metalli kokkuostu. • Teiseks teeks on seada korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentidesse sisse ka vanade konteinerite teenindamise nõude (mis võib tõsta pakutava teenuse maksumust). Alternatiiviks konteinerite kasutamisele on kasutada prügikottide süsteemi. Prügikottide süsteemi rakendamine teataval määral leevendaks eritüübiliste konteinerite tühjendamisel tekkivaid probleeme. Korraldatud jäätmeveo sisseseadmiseks peab Jõgeva Linnavalitsus korraldama konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras konkursi korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks. Konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused), jäätmeveo teenustasu piirmäär. Konkursil edukaks tunnistatud ettevõttel on määratud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Esimese vastava konkursi korraldamisel on soovitatav määrata võrdlemisi lühike eri- või ainuõiguse kestvus. Lühema kestuse korral saab esialgsest ebamäärasusest tulenevaid riske paremini maandada, lühem kestus võib aga teisalt suurendada majanduslikku kulukust. 6.3. Jäätmekäitluskohtade võrgustik Jõgeva linna jäätmekäitluskohtade võrgustiku moodustavad esialgu ettevõtete ja majapidamiste jäätmete konteinerid, olemasolevad pakendijäätmete ja vanapaberi kogumiskohad ning ohtlike jäätmete üleandmiskohad. Tulevikus täiendavad jäätmekäitluskohtade võrgustikku pakendiettevõtjail baseeruvad pakendikogumiskohad, vanapaberikonteinerid ning suuremõõtmeliste ja elektroonikajäätmete kogumiskohad. Jõgeva linna jäätmekäitlusega otseselt seonduvateks jäätmekäitluskohtadeks on ka Torma vallas asuv prügila ning kavandatav jäätmejaam. Töödeldud segaolmejäätmete ladestamine peab toimuma Torma prügilas. Kuna prügilasse kavandatakse rajada ka biolagunevate jäätmete kompostimisväljakud, võib seal toimuda ka Jõgeva linnast eraldi kogutud orgaaniliste jäätmete kompostimine (juhul kui neid ei kompostita tekkekohas). Rajatavas jäätmejaamas võib toimuda kohapealset taaskasutust mitteleidvate ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemine ning taaskasutusse suunamine, samuti haljastusjäätmete kompostimine. 6.3.1. Jäätmejaam Jäätmejaam on planeeritud rajada linna reoveepuhasti vahetusse lähedusse, kus toimub juba praegu sette kompostimine. Jõgeva linnas asuvas jäätmejaamas peaks toimuma järgmiste jäätmeliikide kogumine ja esmane töötlemine: • orgaaniliste jäätmete kompostimine; • taaskasutatavad materjalid (eelkõige paber ja papp, klaas, plast ja ka metall); • suurjäätmed ja elektri- ja elektroonikajäätmed; • ohtlikud jäätmed; • vanarehvid; • ehitusjäätmed. Taoliste jäätmejaamade funktsioneerimise korraldamise juures tuleb arvestada, et ohtlike jäätmete vastuvõtt ja säilitamine toimuks kindla järelevalve all ja et oleks tagatud ohutu säilitamine. Seepärast tuleb ohtlikke jäätmeid säilitada lukustatavas ruumis selleks ettenähtud kogumisvahendites, tagades nende vastuvõtu kindlatel kellaaegadel. Samadel põhimõtetel on otstarbekas toimida ka elektroonika- ja suuremõõtmeliste jäätmete puhul. Taaskasutatavatest materjalidest tuleb tagada eelkõige paberi ja papi vastuvõtt ning võimalusel ka vastuvõetava materjali järelsorteerimine (eraldada paberi ja papi eri liigid lähtudes taaskasutusvõimalustest). Metallijäätmete kogumine jäätmejaamas peaks olema teisejärguline, piirkonnas töötab metallikokkuost, kuid siiski võiks olla võimalus metallijäätmete üleandmiseks ka jäätmejaamas. Suuregabariidiliste ja elektri- ja elektroonikajäätmete puhul tuleb arvestada rakenduva tootjavastutuse printsiibiga, mille kohaselt on tootja kohustatud probleemtoodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama (jäätmejaamas toimub ainult kogumine). Jaamas toimuks ka esmane suuregabariidiliste jäätmete töötlemine – teatav parandamine ja remont ning edasimüük või halvas seisundis olevate esemete lammutamine. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kohta pole piisavat informatsiooni. Nende jäätmete täiemahuline käitlemine eeldab suhteliselt suurt pindala ning seetõttu täpsemad käitlemise mahud ja viisid selguvad tulevikus. Eesmärgiks tuleb seada ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimine ja vajalik töötlemine kohapeal. Biolagunevad jäätmed (eelkõige puhastusseadmete sete ja haljastusjäätmed) tuleb töödelda kompostiks. 6.3.2. Ohtlike jäätmete kogumispunkt Käesoleval ajal toimiv ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt säilib jäätmejaama avamiseni. Pärast jäätmejaama avamist hakkab ohtlike jäätmete kogumispunkti funktsioone täitma jäätmejaam. Kogumispunktis kogutakse järgmiseid jäätmeliike: • suurjäätmed ja elektri- ja elektroonikajäätmed; • ohtlikud jäätmed; • vanarehvid. Keskkonnaohu vältimiseks peaks jäätmepunkt paiknema asfaltbetoon- või monoliitbetoonkattega platsil. Vältimaks võimalikke vandalismiakte on soovitatav ümbritseda kogumiskoht aiaga. Kuna jäätmekogumispunktis saab toimuma ka ohtlike jäätmete ja olmejäätmete vastuvõtt, tuleb keskkonnaohu ennetamiseks ning kontrolli tagamiseks näha ette võimalus teenindava personali jaoks. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ning vanarehvide puhul tuleb arvestada rakenduva tootjavastutuse printsiibiga, mille kohaselt on tootja kohustatud probleemtoodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Antud jäätmete kogumislahendus on nende tootjate välja töötada, kuid jäätmekogumispunkt peaks olema nende jäätmete üheks kogumiskohaks. Selliste jäätmete kogumiseks võib kasutada ühest otsast avatavaid 10 m3 mahuga konteinereid, kuhu jäätmeid on võimalik kompaktselt paigaldada. Sellist konteinerit tuleks kasutada ka suuremõõtmeliste jäätmete ning vanarehvide kogumiseks. Soovituslik on, et antud konteinerid oleksid pealt suletud, et oleks välditud sademete sattumine konteineritesse. Elektroonikaromude kogumine peaks toimuma üksnes Jõgeval. 6.3.3. Pakendi-ja pakendijäätmete kogumivõrgustik Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik tuleb välja arendada pakendatud kaupade müügikohtade baasil. Vastavalt pakendiseadusele peavad pakendiettevõtjad, kaasa arvatud pakendatud kauba müüjad tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi- ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas müügikohas. Sealjuures võib pakendiettevõtja anda selle kohustuse üle vastavalt tunnustatud taaskasutusorganisatsioonile (välja arvatud tagatisrahaga pakendite vastuvõtu puhul, tagatisrahaga koormatud pakendid ja vastavad jäätmed peab vastu võtma kauba müüja). Võib eeldada, et pakendiettevõtted valdavalt liituvad taaskasutusorganisatsiooniga ning konkreetsed pakendi kogumise lahendused pannakse paika organisatsiooni ja omavalitsuse vaheliste kokkulepetega. Kuna käesoleval ajal taaskasutusorganisatsioonid veel sisuliselt ei tegutse, ei ole antud töös võimalik kogumissüsteemi täpselt määratleda. Kuna pakendijäätmete üleandmisvõimalus ei pea olema igas pakendatud kaupu müüvas müügikohas (välja arvatud tagatisrahaga koormatud pakendid), võib pidada otstarbekaks poolte kokkuleppel kujundada igasse asulasse üks pakendikogumiskoht (seda juhul, kui müügikohad asuvad tarbija seisukohalt üksteisele piisavalt lähedal, et pakendijäätmete viimine teise müügikohta ei tekitaks liigset vaeva). Kui müügikohtade omanikud ei soovi ühiseid pakendijäätmete üleandmiskohti, tuleb tagada pakendi ja pakendijäätmete üleandmisvõimalus kõikides müügikohtades. 6.3.4. Paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerid Käesoleval ajal toimub vanapaberi eraldi kogumist viie konteineri baasil. Võetud eesmärkide – ladestatavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja jäätmete taaskasutuse suurendamine – täitmiseks on tarvis edendada vanapaberi eraldikogumist. Vanapaberi kogumiskonteinerid tuleb eeskätt üles seada keskküttega korrusmajade piirkondades, kus on vanapaberi kasutamine majapidamises raskendatud. Korrusmajade piirkondades tuleb vanapaberi konteinerid paigaldada majade lähedusse, eramurajoonides näiteks suuremate kaupluste lähedusse (võimalusel ühildada pakendijäätmete kogumiskonteineritega). Vanapaberi kogumiskonteinerite valikul tuleb eelistada piluga konteinereid, vältimaks teiste jäätmetega risustamist. Vanapaberi tekkivaks koguseks Jõgeva linnas võib arvestada 200 t/a ning planeeritud kogutavaks koguseks 100 t/a (8,3 t/kuus; 1,6 kg/in/kuus). Sellisel juhul tuleb arvestada vanapaberi kogumiskonteinerite üldmahuga ca 20 m3/kuus ehk 1 m3 konteinerimahtu 300 inimese kohta. Konteineri suuruse valikul tuleb arvestada teenindatava piirkonna elanike arvuga. Selleks et täpsemini prognoosida vanapaberikonteinerite täitumist, on otstarbekas korraldada vanapaberi katsekogumine umbes 300 elanikuga kortermajade alal. 7. Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus 7.1. Jäätmehoolduse korraldamine Jäätmehoolduse ja jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted tulenevad nii riiklikest, maakondlikest kui kohalikest eesmärkidest (arengukavast). Üldised põhimõtted on fikseeritud jäätmeseaduses ja teistes õigusaktides ning jäätmekäitluse arengudokumentides. Tuleviku jäätmekäitlust silmas pidades peaks korraldus tagama ka järgmiste eesmärkide täitmise: • jäätmekäitlus peab muutuma isetasuvaks majandusharuks; • printsiipide saastaja maksab ja tootja vastutab ulatuslikum rakendamine; • omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate, valdavalt eraõiguslike äriühingute huvide optimaalne ühildamine; • kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine jne. Tabel 8. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – Keskkonnaministeerium • Jäätmehoolduse reguleerimine õigusaktide kaudu; • jäätmehoolduse arendamine riiklike toetusprogrammide kaudu; • jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise koordineerimine riigi tasandil; • üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm); • maakondade jäätmekavade koostamise korraldamine, riigi ja maakonna jäätmekava täitmise kontroll. Maakonna tasand – maavalitsus ja keskkonnateenistus • Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil; • kohalike omavalitsuste jäätmemajanduse alane nõustamine; • jäätmeload ja jäätmealane aruandlus jne. Omavalitsuse tasand (jäätmekeskuse tasand) • Jäätmehoolduse arendamine; • korraldatud jäätmeveo sisseseadmine, sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; • kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; • pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise koordineerimine; • jäätmete sortimise, sh liigiti kogumise korraldamine; • järelevalve jäätmekäitluse üle; • omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine; • haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; • elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmetekitaja tasand • Jäätmekäitlusnõuete ja –normide järgimine; • korraldatud jäätmeveoga ühinemine; • nõudmisel ettevõtte jäätmekava koostamine, jäätmearvestuse pidamine; • loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parima võimaliku tehnika rakendamine; • keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidega kaasaminek. Jäätmekäitleja tasand • Anda professionaalsel tasemel teenust vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidele, samuti vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete litsentsis kehtestatud nõuetele; • jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine, parima võimaliku tehnika rakendamine jäätmehoolduses; • tootja peab tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise (probleemtoodete tootja); • pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmine ja nende taaskasutamine (pakendiettevõtted); • keskkonnateadlikkuse tõstmine; • põhieesmärgiks on kasumi teenimine. Kuna Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri jõustus 2000. aastal, on tarvis seda muuta ja/või täiendada vastavalt muutunud seadusandluse nõuetele ning jäätmekavas toodud põhimõtetele. Jäätmehoolduseeskirjas tuleb muu hulgas määratleda: • kõikide jäätmekäitluses osalejate (sh omavalitsus, jäätmetekitaja, jäätmekäitleja, probleemtoodete tootja, pakendiettevõte) ülesanded lähtuvalt jäätmeseadusest, pakendiseadusest ning jäätmekavast; • täpsustada korraldatud jäätmeveo korraldamise ja läbiviimise protseduuri, määratleda korraldatud jäätmeveo piirkond, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik, samuti tuleb täpsustada jäätmevaldaja mõiste, kellel on kohustus korraldatud jäätmeveoga liituda ning näidata, milliste kriteeriumite alusel võib jäätmevaldajaid vabastada kohustusest liituda korraldatud jäätmeveoga ja nõuded sellise jäätmetekitaja poolt esitatavale aruandlusele; • täpsustada korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmete veosagedus, mis võib olla erinev sõltuvalt asustustüübist ning jäätmete kohapealsest käitlemisest; • täpsustada biolagunevate jäätmete kohapealse käitluse nõudeid (eelkõige nõuded köögijäätmete kompostimisele), näidata ära taaskasutatavate jäätmete ning erikäitlust vajavate jäätmete kogumise ja käitlusnõuded (sh vanapaber, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed, kogukad jäätmed, probleemtoodete jäätmed); • sätestada tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitluse kord (sh riskijäätmete pakendamine ning vastavalt märgistamine, jäätmete üleandmine edasiseks käitluseks vastavat õigust omavale ettevõtjale); • täpsustada ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusnõudeid (sh nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete kohapealseks sorteerimiseks, samuti jäätmete kohapealse taaskasutuse ning käitlejale üleandmise nõuded); • sätestada jäätmekäitluse järelevalve korraldus (sh eri järelevalveasutuste õigused ja kohustused, samuti ka jäätmetekitajate ja -käitlejate ning korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikute jäätmearvestuse ning tegevusest aruandmise kohustus). Jäätmehoolduseeskirja täpsustamiseks peab linnavolikogu võtma vastu määruse, millega määratakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär. Samuti peab kohaliku omavalitsuse organ asutama määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. 7.2. Jäätmehoolduse finantseerimine Jäätmehoolduse finantseerimises tuleb ulatuslikumalt rakendada printsiipi saastaja maksab. 2003. aastal kulutas Jõgeva Linnavalitsus jäätmekäitlusele u 376 700 krooni, antud summast 54 000 krooni kulus ohtlike jäätmete kogumispunkti haldamise rahastamiseks, 20 000 krooni ohtlike jäätmete kogumisele (lisaks on ohtlike jäätmete kogumist finantseerinud Keskkonnainvesteeringute Keskus 20 000 krooniga), 40 000 krooni Jõgeva linna prügipäevade korraldamiseks (KIK-i kaasfinantseerimine 25 000 krooni ulatuses) ning 45 000 krooni prügiurnide tühjendamiseks, remondiks ja uute soetamiseks (10 tk) ning haljastus- ja pakendijäätmete käitlemiseks. Lisaks on kulutatud 20 000 krooni jäätmejaama uuringuteks (KIK-i kaasfinantseerimine 65 000 krooni ulatuses), 170 000 krooni Tooba prügila sulgemiseks ja 27 700 krooni Jõgeva linna prügila likvideerimiseks (KIK-i kaasfinantseerimine 252 000 krooni ulatuses). Sulgemist vajavaid prügilaid enam ei ole, mis vähendab kulutusi jäätmehooldusele. Samas on kavas rajada uus jäätmejaam, mis nõuab suhteliselt suuri ühekordseid investeeringuid ning tulevikus ka püsikulutusi. Praegustel andmetel on jäätmejaama rajamiseks vajalik summa 6,6 mln krooni (omafinantseering – 1,65 mln krooni). Lisakulutusi nõuab ka vanapaberi kogumissüsteemi rajamine ja käigushoidmine. Vastavalt jäätmeseadusele korraldavad jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil omavalitsusorganid, jäätmehoolduse arendamiseks nimetatakse jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärgiks on vältida või vähendada jäätmeteket või tõsta jäätmehoolduse taset. Jäätmeseaduse § 72 kohaselt toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Saastetasu seaduse § 10 lõike 1 punktide 1–2 kohaselt on olmejäätmete keskkonda viimisel saastetasu alates 1. jaanuarist 2005. aastast 30 krooni tonni kohta ning § 7 lõike 2 kohaselt makstakse olmejäätmete keskkonda viimise eest saastetasu 75% ulatuses päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Jäätmeseaduse § 11 lõike 3 kohaselt toetab lisaks riik jäätmehoolduse arendamist toetusprogrammide kaudu. Lähtudes reaalsest ja arvutuslikust Jõgeva linna jäätmetekkest ning eeldatavast toimuma hakkavast olmejäätmete aktiviseeruvast kohtsortimisest, võib Jõgeva Linnavalitsusele jäätmehoolduse arendamiseks ette nähtud rahasummaks hinnata orienteeruvalt kuni 45 000 krooni aastas. Antud summa moodustaks ligikaudu kümnendiku Jõgeva Linnavalitsuse poolt eelmisel aastal jäätmehoolduse arendamiseks tehtud kulutustest ning 100% KIK-i poolt ohtlike jäätmete käitlemiseks ja heakorrastustöödeks eraldatud summast. Seoses jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sätestatuga ning käesolevas jäätmekavas kavandatuga, toimuvad Jõgeva linna poolt jäätmehoolduse toimimise jooksvates kuluartiklites järgmised muutused: • linnavalitsus ei pea finantseerima pakendijäätmete kogumist – pakendijäätmete tekitaja ülesanne, sisuliselt maksab tarbija; • linnavalitsus ei pea finantseerima elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ja vanarehvide kogumist – tootjate ülesanne, sisuliselt maksab tarbija; • vähenevad kulutused linnavalitsuse olmejäätmete konteinerite tühjendamisele ning risustunud alade koristusele – seoses korraldatud olmejäätmeveo rakendamisega ja paraneva järelevalvega eeldatavasti väheneb olmejäätmekonteinerite täituvus ning risustatud alade teke; • ohtlike jäätmete kogumine ja käitlus võib muutuda täielikult omavalitsuse finantseeritavaks; • lisanduvad kulutused vanapaberi kogumisele – eelkõige konteinerite rendile või ostmisele – orienteeruvalt 70 000 krooni konteinerite soetamisele; • lisanduvad kulutused suurjäätmete kogumisele; • senisest aktiivsemaks ning kulukamaks peaks muutuma jäätmekäitluse propageerimine (sh teabe levitamine, propageerimine, ürituste korraldamine, pilootprojektide läbiviimine) – orienteeruvalt kuni 15 000 krooni aastas. Eeltoodust lähtuvalt võib prognoosida, et jäätmekava rakendamise ning kõikide jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktidega paika pandud käitlusskeemide rakendumise järgselt suurenevad omavalitsuse poolt jäätmekäitluse arendamiseks (v.a linnavalitsuse olmejäätmevedu) tehtavad kulutused praegusega võrreldes 1,5 kuni 2 korda. Eraldi kuluartikliteks saavad olema rajatavate jäätmekogumisobjektide – eeskätt jäätmejaama – rajamine. Käesoleval ajal ei ole võimalik välja tuua jäätmejaama rajamise täpset maksumust, selle rajamisele peab eelnema planeerimine/projekteerimine (sh majandusanalüüs), vajadusel keskkonnakaitseliste aspektide analüüs. Jäätmekäitlusobjektide, mille eesmärgiks on muu hulgas jäätmete taaskasutamise suurendamine, rajamiseks on omavalitsusel võimalik taotleda finantseerimisabi. Käesoleval ajal võib peamisteks väiksemamahulisemate objektide kaasfinantseerimise allikateks pidada SA Keskkonnainvesteeringute Keskust ja Euroopa Regionaalarengu Fondi ( ERDF). Omavalitsuse omafinantseeringu osaks antud struktuuride poolt finantseeritavates projektides on vähemalt 10–25%. Omavalitsuste kulutuste vähendamiseks ning kaasfinantseeringu saamise tõenäosuse tõstmiseks on otstarbekas rajada antud objekte koostöös, see tähendab ühe projekti elluviimisega ei lahendata üksnes Jõgeva linna huvisid. 7.3. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Seni on elanikkonna kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine toimunud Jõgeva prügipäevade raames. Üritus oli suunatud kogu elanikkonnale, eraldi sihtgrupina oli valitud kooliõpilased. Prügipäevade toimumisest oli teavitatud kohaliku ajalehe kaudu. Inimestele anti võimalus etteteatamisel tasuta üle anda lahuskogutud jäätmed (ohtlikud jäätmed, vanametall ja -paber, suurjäätmed). Kooliõpilastele korraldati keskkonnateemaliste esseede konkurss, kus paremaid osalejaid ka premeeriti. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; • jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne). Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitatav oleks korraldada erinevaid kampaaniaid eri sihtgruppidele arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • oluline on teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; • on oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas. Võimalikud jäätmekäitlusalased elanikkonna kaasamise projektid oleksid järgmised: • keskkonnasõbraliku ettevõtte valimine (keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonna säästmisel edukate ettevõtete tunnustamise konkurss); • infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks; • infovoldiku koostamine piirkonnas asuvate eraldi kogutud jäätmete (sh ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, suurjäätmed jmt) üleandmisvõimaluste tutvustamiseks; • infovoldiku koostamine biolagunevate jäätmete kohapealse taaskasutamise propageerimiseks (esialgu oleks sihtrühmaks eramajade elanikud, hiljem eraldi materjalid korrusmajade tarbeks); • ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid ja nende üleandmisvõimalusi tutvustava infovoldiku koostamine. • õpilastele suunatud üritused – eri konkursid ja võistlused, ühisüritused. 7.4. Järelevalve Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid: • keskkonnainspektsioon; • omavalitsus. Lisaks nimetatutele on järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelevalvet loomsete jäätmete käitluse üle. Käesoleval ajal ei toimu jäätmekäitlusalane järelevalve vajalikul määral. Tarvis on suurendada järelevalveinstantside ja Jõgevamaa Keskkonnateenistuse vahelist koostööd. 7.5. Koostöö omavalitsuste vahel Käesoleval ajal ning ka tulevikus väljub jäätmehooldus omavalitsuste piiridest. Koostöö vajadus tuleneb eelkõige omavalitsuste vahelistest tihedatest sidemetest kui ka logistilisest situatsioonist. Koostöö võib käia õgevamaa Omavalitsuste Liidu kaudu ning laieneda ka teistele läheduses asuvatele omavalitsustele. Peamisteks ühistegevusteks võib pidada: • korraldatud jäätmeveo korraldamist; • probleemtoodete kogumissüsteemi kujundamist (koostöös probleemtoodete tootjate esindajatega); • ohtlike jäätmete kogumisringi korraldamist; • rahataotluste koostamist jäätmekäitlustoimingute kaasfinantseerimise saamiseks (näiteks ohtlike jäätmete kogumisringi läbiviimiseks, vanapaberikonteinerite hankimiseks jmt); • jäätmeteket ning jäätmekoostist käsitlevate uuringute läbiviimist; • teavitamist ja elanikkonna kaasamist. Eraldi vajab käsitlust kõikide Torma prügila teeninduspiirkonnas asuvate omavalitsuste koostöö Torma prügila haldamisel. Käesoleval ajal on prügilas kasutuselolev ladestusala täitumas, mistõttu on päevakorral uue ladestusala rajamise vajadus, prognooside kohaselt tuleb uus ladestusala ehitada välja 2006. aastal. Käesoleval ajal on Torma prügila omanikuks Torma Linnavalitsus. Kuna tegemist on siiski tugiprügilaga, mille laiendamine vajab olulisi finantsvahendeid, on vajalik ka teiste omavalitsuste toetus. Koostöö vajadust suurendab ka asjaolu, et finantseerimise taotlemine võib üksnes ühele omavalitsusele kuuluva prügila laiendamiseks osutuda komplitseerituks. Lisa 1 JÄÄTMEKAVA RAKENDAMINE JA EELDATAVAD KULUTUSED Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Tulemused Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Viited, märkused 1. Jäätmete koguste ja koostise välaselgitamine 1.1. Käideldavate segajäätmete koostise ja erikaalu uuring Perioodiline ülevaade käideldavatest jäätmetest 2005 Sõltub metoodikast, peaks sisalduma teenustasus Uuringu võiks teha koostöös naaberomavalitsustega iga viie aasta järel 1.2. Elanikkonna tarbimisharjumuste ning jäätmetekke uuring Perioodiline ülevaade jäätmetekkest 2005–2006 Eeldus 10 000 krooni, kuid sõltub metoodikast, rahastaks KIK Uuringu võiks teha koostöös naaberomavalitsustega iga viie aasta järel 1.3. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt Ülevaade ettevõtte jäätmetekkest ja käitlusest Vastavalt vajadusele Kulud kannab vastav ettevõte Jäätmeseaduse § 44 lg 4 1.4. Määratleda pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid Ettevõtete suunamine 2004–2005 Täiendav rahastamine pole vajalik Pakendiseaduse § 15 lg 1 1.5 Jäätmetekitajate registri loomine Jäätmetekitajate registreerimine 2005 Võimalik läbi viia ilma täiendava rahastamiseta Jäätmeseaduse § 69 2. Jäätmete sortimine kohapeal 2.1. Vanapaberi konteinerite arvu suurendamine Segaolmejäätmete koguse vähendamine, vanapaberi taaskasutamise tingimuste loomine 2005 Kuni 70 000 krooni. Võimalik KIK-i toetus 2.2. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku välja arendamine Segaolmejäätmete koguse vähendamine, pakendi taaskasutamise tingimuste loomine 2005 Pakendiettevõtte rahastamine Pakendiettevõtete kohustus vastavalt pakendiseadusele 2.3. Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine ettevõtetes Taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koostöös keskkonna- teenistusega 2.4. Elektri- ja elektroonikajäätmete lahuskogumise võimaluste loomine Elektri- ja elektroonikajäätmete võrgustiku arendamine 2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 2.5. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine Segaolmejäätmete koguse vähendamine Iga aasta 10 000–15 000 krooni Sõltub kogutavate jäätmete kogusest 3. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport 3.1. Ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt Statsionaarne kogumiskoht Jõgeval Iga aasta Kuni 40 000 krooni aastas. Võimalik KIK-i toetus Sõltub kogutavate jäätmete kogusest ning käitlemise maksumusest, kogumisring koostöös naaberomavalitsustega 3.2. Patareide ja akude lahuskogumine Jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2004–2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 3.3. OJ nõuetekohane kogumine ja üleandmine ettevõtetes Ettevõttesisesed OJ kogumispunktid, jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2005 Kulud kannab ettevõte Jäätmeseaduse § 28 4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.1. Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehtiusdokumentatsiooniga Ülevaade ehitusjäätmete liikidest ja kogustest 2005 Ei nõua lisakulutusi Vastav täiendus jäätmekäitluseeskirjas 5. Biolagunevad jäätmed 5.1. Biojäätmete kompostimise propageerimine eramajadele; juhendmaterjali levitamine Kompostimine muutub lihtsamaks, segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005 5000–10 000 krooni. Võimalik KIK-i toetus Voldiku trükkimine 5.2. Biojäätmete (k.a haljastusjäätmed) lahuskogumine ja käitlemine või suunamine edasiseks käitlemiseks Torma jäätmejaama Segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005– – Sõltub kompostimisväljaku rajamisest 6. Jäätmete kogumine ja transport 6.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine Korraldatud olmejäätmevedu 2005 Võimalik konsultatsioon Veoettevõte valitakse konkursi alusel 6.2. Jäätmejaama rajamine Lahuskogutud jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt 2005–2006 Määratakse projektiga, orienteeruvalt 6,6 mln kr (omafinantseering 1,65 mln kr) Taotlus on heaks kiidetud ERDF-i poolt 7. Jäätmete kõrvaldamine 7.1. Jäätmete suunamine Torma prügilasse Jäätmeseaduse nõuete täitmine Pidevalt – – 7.2. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade likvideerimine Jäätmeseaduse nõuete täitmine Vastavalt vajadusele 15 000 – 20 000 kr Sõltub avastatud objektide iseloomust ja arvust 8. Jäätmehoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus 8.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele Ajakohastatud jäätmekavad 2007 Kokku 5000 – 10 000 krooni aastas – 8.2. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine Täiendava raha saamine jäätmehooldusesse Pidevalt – – 8.3. Selgitustöö ja ürituste korraldamine Eelduste loomine kavandatu täitmiseks Pidevalt Kuni 15 000 krooni aastas – 8.4. Kontrollida ettevõttes nõuetekohast OJ kogumist ja üleandmist Ettevõtte OJ käitlemise kontroll kord aastas Kord aastas Täiendav rahastamine pole vajalik Keskkonnajärelevalve seadus 8.5. Jäätmekäitluseeskirjade ülevaatamine Eeskirjade kaasajastamine 2004–2005 – Vastavalt õigusaktide nõuetele Kasutatud materjalid • Jäätmeseadus, RT I 26.02.2004, 9, 52. • Keskkonnajärelevalve seadus, RT I 10.12.1997, 86, 1460. • Konkurentsiseadus, RT I 16.04.2004, 25, 168. • Pakendiseadus, RT I 06.05.2004, 41, 278. • Veterinaarkorralduse seadus, RT I 2004, 38, 257. • Loomatauditõrje seadus, RT I 2004, 34, 236. • Uuendatud Eesti keskkonnastrateegia – eelnõu seisuga 17.05.2004. • Keskkonnastrateegia, RT I 01.04.1997, 26, 390. • Üleriigiline jäätmekava, RT I 23.12.2002, 104, 609. • Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu», RT I 12.04.2004, 23, 155. • Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 122 «Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta», RT I 28.04.2004, 31, 212. • Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud», RT I 12.04.2004, 23, 157. • Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord», RT I 12.04.2004, 23, 156. • Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2001. a määrus nr 290 «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning nende loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord», RT I 21.09.2001, 76, 455. • Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded», RTL 28.04.2004, 49, 847. • Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded».,RTL 05.05.2004, 56, 938. • Keskkonnaministri 8. juuli 2004. a määrus nr 89 «Romusõidukite käitlusnõuded».,RTL 20.07.2004, 97, 1527. • Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 27 «Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded», RTL 28.04.2004, 53, 900. • Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 23 «Vanaõli käitlusnõuded», RTL 28.04.2004, 49, 849. • Jõgeva Linnavolikogu 26. septembri 2003. a määrus nr 14 «Jõgeva linna arengukava aastateks 2003–2010 vastuvõtmine». • Jõgeva Linnavolikogu 28. veebruari 2001. a määrus nr 2 «Jõgeva linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». • Jõgeva Linnavolikogu 13. juuni 2003. a määrus nr 11 «Jõgeva linna avaliku korra eeskirja kehtestamine». • Jõgevamaa jäätmekava, Kobras AS, 2002. • Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi rakendamine Eestis, SEI-Tallinn, 2003. • Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine, HFT Network Oy, 2003. • Jõgevamaa jäätmekäitluse korrastamine. Teostatavuse uuring, OÜ Hendrikson & Ko, 2002. • Lust, K., 2004. Ettevõtjad Jõgeva maakonnas. Jõgeva Maavalitsus, majandusarengu osakond. • Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskuse andmed Jõgeva linna jäätmekäitluse kohta.