Laimjala Vallavolikogu — Laimjala valla põhimääruse kinnitamine — RTL, 108, 444

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 335; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210) paragrahvi 22 punkti 9, Laimjala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laimjala valla põhimäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Laimjala Vallavolikogu 21. detsembri 1993. a. määrus nr. 3 «Laimjala valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 26. veebruaril 1998. a. Volikogu esimees Albert KÕVE Kinnitatud Laimjala Vallavolikogu 26. veebruari 1998. a. määrusega nr. 5 Laimjala valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Laimjala valla põhimääruse mõiste Laimjala valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Laimjala valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Laimjala valla omavalitsus 2.1. Laimjala valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse organid, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 2.3. Laimjala valla kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2.4. Kohalik omavalitsus vallas teostub territooriumi haldusjaotuse järgi demokraatlikult moodustatud vallavolikogu ja -valitsuse kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 2.4.1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle põhiülesandeks on avalik-õiguslike funktsioonide täitmine. 3. Laimjala valla omavalitsuse põhimõtted 3.1. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine vallas; 3.1.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.1.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 3.1.5. vastutus vallale antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 3.1.6. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ning vahendamine soodsaimatel tingimustel; 3.1.7. tegevuse avalikkus. 4. Laimjala valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kehtivatest seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 4.2. Vald kohaliku omavalitsuse üksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 5. Laimjala valla omavalitsusorganid 5.1. Laimjala valla omavalitsusorganid on: 5.1.1. vallavolikogu -- omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike elanike poolt Kohaliku omavalitsuste volikogu valimise seaduse alusel; 5.1.2. vallavalitsus -- vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 6. Laimjala valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 6.1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja lepingud. 6.2. Valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. 6.3. Vallavolikogu valib Saare Maakohtu kaasistujad seaduses ettenähtud korras. 7. Laimjala valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 7.1. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistele lepingutele. 7.2. Valla omavalitsusorganid võivad vallavolikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. 8. Laimjala valla sümboolika ja selle kasutamise kord 8.1. Valla sümbolid on vapp ja lipp. 8.2. Laimjala valla vapiks on pikuti lainelõikeliselt poolitatud sini-hõbedane kilp, mille sinise välja ülemisel poolel kuldne kaheksaharuline täht. Põhjendus: Kilbijaotus tähistab valla paiknemist ajaloolisel piiskopi- ja ordumaade piiril. Lainelõige viitab Saaremaa oludes märkimisväärsetele jõgedele. Sinine sümboliseerib merd, hõbedane vaimsust. Need on ka Saaremaa vapi värvid. Kuldne täht osutab kompassiristina meresõitudele ja Laimjala vallast igasse ilmakaarde siirdunud inimestele. See kujund sümboliseerib ka kuldset kannusetähte, mis on rüütli, laiemas mõttes kõigi teenekate ja väljapaistvate isikute tunnus. 8.3. Laimjala valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105x105 cm. Valla lippu ja vappi kasutatakse vastavalt statuudile (lisa 1). 8.4. Vallavolikogu võib kehtestada muude valla sümbolite nimistu ja kasutamise korra. 8.5. Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. 8.6. Laimjala valla lippu kasutatakse valla pidupäevadel ja muudel avalikel üritustel ning suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega. 8.7. Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid valla sümboolika kasutamiseks. 8.8. Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib omistada nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele valla tänukirju. 8.9. Valla sümboolika ja tema statuudi muutmine või täiendamine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. 8.10. Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, maakonna, omavalitsuse või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna teise riigi lipust, Eesti riigilipust või mõnest muust lipust vasakul. II. LAIMJALA VALLA HALDUSJAOTUS 9. Valla piirid 9.1. Laimjala valla piir (sh. merepiir) koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt koos piiri kirjeldusega. 9.2. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 9.3. Valla piire või nime võib muuta järgmistel juhtudel: 9.3.1. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras haldusüksuste nimistu muutmisel; 9.3.2. territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel; 9.3.3. haldusüksuse piiride korrigeerimisel vastavalt maakorralduslikele vajadustele. 9.4. Valla piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse valla ja asjaomaste ametkondade poolt vastavalt nende pädevusele ja huvitatud poolte kokkuleppele. 9.5. Laimjala valla piiride muutmist võivad algatada vastavalt seadusele: 9.5.1. Vabariigi Valitsus, tehes ettepaneku Saare maavanema kaudu vallavolikogule. 9.6. Valla piiride muutmise algatamisega vallavalitsus korraldab: 9.6.1. koos asjaomaste valitsusasutuste või omavalitsustega elanike arvamuse väljaselgitamise; 9.6.2. vajalikuks peetavate uuringute läbiviimise; 9.6.3. piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning rahaliste ja muude varaliste küsimuste lahendamise. 9.7. Vallavolikogu teeb otsuse piiride muutmise taotlemise kohta pärast kõigi piiride muutmisega seotud küsimuste lahendamist. 9.8. Asjaomane volikogu esitab Saare maavanemale: 9.8.1. volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta; 9.8.2. seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus, teise valla koosseisu arvatava territooriumiosa suurus, elanike arv ja maakasutajad ning piiride muutmise seotus valla arengukavaga; 9.8.3. valla kaardi koos kavandatava piiri kirjeldusega. III. LAIMJALA VALLA ELANIK 10. Vallaelaniku mõiste 10.1. Laimjala valla elanik on isik, kellel on isikuregistri järgi alaline elukoht Laimjala vallas. 11. Vallaelaniku valimisõigus 11.1. Laimjala valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 12. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine 12.1. Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikuga võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Laimjala valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. LAIMJALA VALLAVOLIKOGU 13. Valla esinduskogu 13.1. Laimjala Vallavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 13.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi rahvahääletusi ja -küsitlusi. 13.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 13.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu poolt volitatud isik. 14. Vallavolikogu valimise kord 14.1. Volikogu valitakse kolmeks aastaks otsese, üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 14.2. Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis lähtuvalt vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 14.3. Valimisringkondade arvu, nende piirid ja muud seadustest tulenevad kohustused kohalike omavalitsuste valimiste läbiviimiseks Laimjala valla haldusterritooriumil määrab kindlaks vallavolikogu hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. 14.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. 15. Vallavolikogu liige 15.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. 15.3. Volikogu liige juhindub seadustest, valla põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 15.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. 15.5. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 15.6. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 15.7. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 16. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 16.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 16.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 16.1.2. tagasiastumisega; 16.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist; 16.1.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 16.1.5. teovõimetuks tunnistamisega; 16.1.6. tema surmaga. 16.2. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise hetkest. 16.3. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 17. Volikogu liikme volituste peatamine 17.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 17.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 17.1.2. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 17.1.3. astumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 17.1.4. tema suhtes tõkendine vahi alla võtmisega. 17.2. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise hetkest. 18. Volikogu asendusliige 18.1. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduses sätestatud korras määratud isik; 18.2. Volikogu asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise hetkest. 19. Volikogu asendusliikme volituste lõppemine 19.1. Asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatamist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 19.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 20. Vallavolikogu ainupädevus 20.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 20.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 20.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 20.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 20.1.4. koormiste määramine; 20.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 20.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 20.1.7. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 20.1.8. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 20.1.9. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 20.1.10. taotluse esitamine või arvamuse avaldamine valla piiri või osavalla nime andmiseks või muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamine; 20.1.11. vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitluse läbiviimine seaduses ettenähtud korras; 20.1.12. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 20.1.13. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 20.1.14. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning mandaatide arvu määramine ja valimiskomisjoni moodustamine; 20.1.15. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 20.1.16. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 20.1.17. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning vallavalitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 20.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele või volikogu komisjonide esimeestele; 20.1.19. vallavalitsuse liikmetele töötasumäärade kinnitamine; 20.1.20. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 20.1.21. volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 20.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 20.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 20.1.24. Saare Maakohtu kaasistujate valimine; 20.1.25. nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks, tema suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamine; 20.1.26. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 20.1.27. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 20.1.28. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 20.1.29. kehtestab ja tühistab valla üldplaneeringu ja tiheasustuse detailplaneeringud; 20.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine. 20.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks punktis 20.1 nimetatule ka muud seadustega sätestatud või vallavolikogu poolt määratud küsimused. 21. Vallavolikogu struktuur 21.1. Volikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. 21.2. Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. 21.3. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. 21.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. 22. Vallavolikogu esimees 22.1. Volikogu esimees: 22.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 22.1.2. esindab vallavolikogu vastavalt seaduse, põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele; 22.1.3. kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 22.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 22.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 22.1.6. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 22.1.7. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel; 22.1.8. täidab seaduste alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 22.2. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 23. Vallavolikogu esimehe valimine 23.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 23.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 23.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 23.4. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 23.5. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 23.6. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 23.7. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 23.8. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 24. Vallavolikogu komisjon 24.1. Volikogu moodustab lähtudes valla elanike huvidest ja oma töö vajadustest alalisi ja ajutisi komisjone ning töögruppe. 24.2. Volikogu alalised komisjonid on: 24.2.1. revisjonikomisjon; 24.2.2. eelarve- ja majanduskomisjon; 24.2.3. sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 24.2.4. kultuuri-, haridus- ja spordikomisjon; 24.2.5. maaelukomisjon. 24.3. Komisjonide põhiülesandeks on volikogu istungitel arutlusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. 24.4. Komisjonid töötavad ühiskondlikul alusel. 24.5. Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhimäärusega. Komisjoni põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 24.6. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel. 24.7. Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. 24.8. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse komisjoni esimehe juures. Komisjoni otsus protokollitakse. Komisjoni otsustel on soovituslik iseloom. 24.9. Eelarve- ja majanduskomisjoni pädevuses on koostöös vallavalitsusega vallaeelarve projektide koostamine, volikogu dokumentide projektide koostamine ja volikogule esitamine, mis on seotud ettevõtluse, munitsipaliseerimise, erastamise, kohalike maksude, ehituse ning elamu- ja kommunaalmajanduse küsimustega. 24.10. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni pädevuses on tervishoiu- ja sotsiaalhooldeküsimused. 24.11. Maaelukomisjoni pädevuses on keskkonnakaitse, kalandus ja jahindus, metsanduse, energeetika, heakorra- ja maaeluküsimused. 24.12. Kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni pädevuses on valla kultuuri-, haridus- ja spordiküsimused. 24.13. Komisjonide pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjonide põhimäärusega. 24.14. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu poolthäälteenamusega. 25. Volikogu revisjonikomisjon 25.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 25.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse kontrollitavas valdkonnas erialaseid teadmisi omavaid spetsialiste või konsultante, kes ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega vallaasutuses. 25.3. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse punktides 24.3--24.5, 24.7--24.8 sätestatud alustel. Revisjonikomisjoni liikmed on ainult vallavolikogu liikmed. 25.4. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise, samuti uute liikmete valimise komisjoni koosseisu otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. 25.5. Revisjonikomisjon kontrollib vastavalt revisjonikomisjoni tööplaanile ja revisjonikomisjoni otsustele: 25.5.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu otsustele ja määrustele; 25.5.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 25.5.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõttesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 25.5.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 25.5.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 25.6. Plaanilised kontrollimised viiakse läbi vastavalt komisjoni tööplaanile. Plaanivälised kontrollimised määrab volikogu esimees kooskõlastatult revisjonikomisjoni esimehega. 25.7. Revisjonikomisjoni tööd korraldab komisjoni esimees, kes: 25.7.1. koostab revisjonikomisjoni tööplaani ja esitab selle volikogule kinnitamiseks; 25.7.2. valmistab ette kontrollülesande projekti ning määrab kooskõlastatult volikogu esimehega kontrollimise läbiviimise aja, viisi ja ulatuse; 25.7.3. määrab kontrolli läbiviivad isikud ning teeb vajadusel ettepanekud ekspertide ja erialaspetsialistide kaasamiseks kontrollimisel; 25.7.4. korraldab algaktide ning kontrollitud asutuste juhtide seletuskirjade alusel revisjonikomisjonile edastatava koondakti koostamise ning kirjutab sellele koos kontrollijatega alla. 25.8. Revisjonikomisjoni liikmel on temale kontrollülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 25.8.1. saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 25.8.2. pääseda koos kontrollitavate asutuste vastava teenistujaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlasse; 25.8.3. esitada volikogu esimehele, revisjonikomisjonile, revisjonikomisjoni esimehele ja vallakantseleile ettepanekuid nende pädevuses olevates küsimustes. 25.9. Kontrollimised toimuvad kirjaliku kontrollülesande alusel. Kontrollülesande valmistab ette komisjoni esimees. Volikogu esimees võib ülesannet muuta. 25.10. Kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärgi ja ulatuse, kontrollijate nimed ja kontrolli läbiviimise aja. Ülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile. 25.11. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. 25.12. Kontrollitava asutuse teenistujad on kohustatud viibima nende vastutuses oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. 25.13. Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele. 25.14. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. 25.15. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides ning peab hoidma kontrollitava asutuse ärisaladust. 25.16. Kontrollija kannab oma teenistuskohustuste täitmisel vastutust seadustes sätestatud korras. 25.17. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. 25.18. Kontrollimise tulemused vormistatakse lähtudes püstitatud ülesandest. 25.19. Kontrollija poolt läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. 25.20. Aktis peab olema märgitud kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitav periood ja kontrolli läbiviimise aeg. 25.21. Aktis peavad sisalduma faktilise olukorra kirjeldus, viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda, ja järeldused, mis osas on õigusakte rikutud. 25.22. Majandusliku kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad. 25.23. Kontrollib valla sõlmitud lepingute täitmist. 25.24. Kontrollitud asutuse juht on kohustatud esitama revisjonikomisjoni esimehele seletuskirja akti kohta viie tööpäeva jooksul. 25.25. Kontrollakti ja seletuskirja alusel koostab revisjonikomisjon kümne tööpäeva jooksul seletuskirja saamisest koondakti, millele kirjutavad alla revisjonikomisjoni esimees ja kontrollijad. 25.26. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 26. Vallavolikogu istung 26.1. Volikogu töövorm on istung. 26.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vähemalt kuus korda aastas. Juulikuus volikogu korralisi istungeid ei toimu. 26.3. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise volikogu istungi vallavalitsuse või 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 26.4. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ametis olev vallavanem ja valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. 26.5. Volikogu kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne volikogu istungit välja kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused koos otsuste projektidega. 26.6. Volikogu liikmete kohalolek fikseeritakse volikogu liikme allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. 26.7. Volikogu istungi päevakorraprojekti esitab kinnitamiseks volikogu esimees, tema äraolekul asendaja, arvestades vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. 26.8. Ettepanekuid volikogu päevakorra kohta ja volikogu dokumentide projekte võivad esitada: 26.8.1. volikogu liikmed; 26.8.2. vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 26.8.3. revisjonikomisjon ja teised komisjonid; 26.8.4. valla elanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme kaudu. 26.8.5. Päevakorraprojekti kantakse kõik ettevalmistatud ja esitatud eelnõud. 26.9. Volikogu päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 26.10. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Mõlema puudumisel lükatakse volikogu istung edasi. Volikogu esimest istungit juhib kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 26.11. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 26.12. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorraprojektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda poolthäälteenamusega. 26.13. Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud projekti arutamist ilma tema osavõtuta. 26.14. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 26.15. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 20.1.2, 20.1.4, 20.1.6--20.1.10, 20.1.14--20.1.15, 20.1.17 ja 20.1.23 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 26.16. Hääletamine volikogus on avalik. 26.17. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 26.18. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 26.19. Volikogu otsused fikseerib istungi juhtataja. 26.20. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu esimees tagab istungi protokollide ja volikogu õigusaktide kättesaadavuse volikogu poolt kehtestatud korras. 26.21. Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, volikogu õigusaktide ja protokollide kättesaadavus tagatakse seaduste ning vallavolikogu istungi reglemendi alusel. 27. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 27.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele. 27.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamus. 27.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või komisjoni esimehe vabastamise. 27.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotuse tõttu. 28. Vallavolikogu õigusaktide algatamine 28.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 28.1.1. volikogu liikmel; 28.1.2. volikogu komisjonil; 28.1.3. vallavalitsusel; 28.1.4. vallavanemal; 28.1.5. vallaelanikel käesoleva põhimääruse punktis 63 sätestatud korras. 28.2. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 29. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja nende jõustumine 29.1. Volikogu määrused avalikustatakse vallamajas oleval teadetetahvlil, valla infolehes ja valla raamatukogudes. 29.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja nad jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 29.3. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast. 29.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ja need tuleb saata täitjatele ning asjaosalistele. 29.5. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 29.6. Volikogu määruste ja otsustega ning istungite protokollidega saab iga isik tutvuda vallakantseleis tööpäevadel. 29.7. Volikogu määrused ja otsused ning protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 29.8. Volikogu õigusaktidest ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 30. Õigusaktide täitmise kontroll 30.1. Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollivad volikogu revisjonikomisjon ja vallavalitsus. 30.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada järelepärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. 30.3. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. 30.4. Vastus järelepärimisele tuleb esitada kirjalikult ühe kuu jooksul. 30.5. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vallavalitsuse istungile. Vastusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 31. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 31.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 31.1.1. pole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei võetud vastu eelarveaasta alguseks; 31.1.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. 31.2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. VALLAVALITSUS 32. Vallavalitsus 32.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Laimjala vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, korraldab vallavara valdamist, kasutamist ning käsutamist, koostab valla eelarveprojekti ja korraldab eelarve täitmist. 32.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 32.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 32.3. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 32.4. Vallavalitsus moodustab vallakantselei ning kinnitab ametnike ametijuhendid. 32.5. Vallakantselei tegevust juhib vallasekretär. 32.6. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingute alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 33. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 33.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja ametikoha järgi vallasekretär. 33.2. Vallavalitsuse isikkoosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. 33.3. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse nimetamise päevast. 33.4. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel, lõpevad valitsuse liikmete volitused päevast, millal uus koosseis on õiguspädev küsimusi otsustama. Käesolev punkt ei laiene vallasekretärile. 33.5. Vallavalitsus, v.a. vallasekretär, esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavanema valimiseni ja vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. 33.6. Vallavanema tagasiastumisega ei kaasne vallavalitsuse tagasiastumine. 33.7. Kui avaldatakse umbusaldust või tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute liikmete ametisse nimetamiseni. 34. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 34.1. Vallavalitsus: 34.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 34.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi vallaeelarve projekti jt. volikogu määruste ja otsuste projektid; 34.1.3. korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 34.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 34.1.5. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 34.1.6. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtuorganites; 34.1.7. annab volituse valla esindamiseks kohtus; 34.1.8. korraldab kutsealuste ja reservväelaste arvestamist ja mobiliseerimist ning õppekogunemistele kutsumist seaduse alusel ja korras; 34.1.9. osutab kaasabi oma territooriumil riigikaitseliste õppuste läbiviimisel; 34.1.10. kinnitab ametisse vallaasutuse juhi vallavanema ettepanekul; 34.1.11. täidab talle seadusega pandud riigikaitselisi ülesandeid. 34.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 34.3. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja. 34.4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 34.5. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 34.6. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab istungi juhataja hääl. 34.7. Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu vallavalitsuse istungil. 34.8. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. 34.9. Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust. 34.10. Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse. 34.11. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil. 34.12. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, nende äraolekul abivallavanem. Vallasekretäri asendamine määratakse vallavanema käskkirjaga. 34.13. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 34.14. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad igal tööpäeval vallasekretäri juures. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. 35. Vallavanem 35.1. Vallavanem valitakse avalikku teenistusse määratud ajaks ning nimetatakse ametisse vallavolikogu otsusega. 35.2. Vallavanem: 35.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 35.2.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele erivolituseta; 35.2.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 35.2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 35.2.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 35.2.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 35.2.7. esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks vallasutuse juhi kandidaadi; 35.2.8. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus erivolituseta; 35.2.9. täidab talle seaduste ja volikogu otsuste alusel pandud ülesandeid. 35.3. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavalitsuse volituste saamise päevani. 35.4. Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 36. Vallavanema valimise kord 36.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 36.2. Vallavanema valimised viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu esimese istungi päevast arvates. 36.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 36.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu iga liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 36.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 36.6. Hääletuskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 36.7. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogus koosseisu poolthäälteenamuse. 36.8. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas punktis sätestatud korras. 36.9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 37. Vallavanema asendamise kord 37.1. Vallavanemat asendab majandusnõunik. 37.2. Vallavanema ja majandusnõuniku äraolekul määrab vallavanem asendajaks ühe vallavalitsuse liikmetest oma käskkirjaga. 38. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 38.1. Vallavalitsuse liikme volitused lõpetatakse enne tähtaega: 38.1.1. isikliku avalduse alusel; 38.1.2. vallavanema esildisel; 38.1.3. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 38.1.4. umbusalduse avaldamise korral; 38.1.5. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega tahtliku kuriteo eest; 38.1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 38.1.7. tema surma korral. 38.2. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. 39. Vallavanema sotsiaalsed garantiid 39.1. Vallavanema ametist vabastamisel seoses tema volituste lõpetamisega makstakse talle hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaþi: 39.1.1. alla kolme aasta -- kahe kuu ametipalk; 39.1.2. 3--5 aastat -- kolme kuu ametipalk; 39.1.3. 6--10 aastat -- kuue kuu ametipalk; 39.1.4. üle kümne aasta -- 12 kuu ametipalk. 39.2. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse vallavanemale ühe kuu ametipalk. 39.3. Vallavanema volituste lõppemisel tema surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele vallavanema kuue kuu ametipalk. Nimetatud hüvitust makstakse lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. 40. Vallasekretär 40.1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 40.2. Vallasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse punktides 33.2, 33.3, 33.5 ja 33.6 ning punktis 38 kehtestatu. 40.3. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 40.4. Vallasekretär võetakse avalikku teenistusse määramata ajaks. 40.5. Vallasekretär juhib vallakantselei tegevust. 40.6. Vallasekretär: 40.6.1. juhib vallakantselei tööd, korraldab vastavalt valla õigusaktidele vallakantselei valitsemisele antud vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 40.6.2. korraldab volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide ja töö avalikustamist; 40.6.3. hoiab valla- ja vapipitsatit; 40.6.4. informeerib volikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 40.6.5. kinnitab valijate nimekirja; 40.6.6. täidab teisi talle seaduste ja valla põhimääruse alusel pandud ülesandeid. 40.7. Vallasekretär korraldab vastavalt volikogu määrustele ja otsustele ning vallavalitsuse määrustele ja korraldustele vallavalitsuse kantselei tiitlipärases valduses oleva vallavara ning haldusaparaadi ülalpidamiskuludeks eraldatud vahendite kasutamist ja käsutamist. 40.8. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanem käskkirja alusel kooskõlastatult volikogu esimehega. 40.9. Vallasekretäri ametist vabastamisel makstakse talle hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaþi: 40.9.1. alla kolme aasta -- kahe kuu ametipalk; 40.9.2. 3--5 aastat -- kolme kuu ametipalk; 40.9.3. 6--10 aastat -- kuue kuu ametipalk; 40.9.4. üle kümne aasta -- 12 kuu ametipalk. 40.10. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule ühe kuu ametipalk. 40.11. Vallasekretäri surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitusena kuue kuu ametipalk. 40.12. Nimetatud hüvitust makstakse lisaks muudele seaduses ettenähtud hüvitustele. 41. Vallakantselei 41.1. Vallakantselei on valla ametiasutus, kelle põhiülesanne on volikogu, tema alaliste ja ajutiste komisjonide, volikogu liikmete ning vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline teenindamine. 41.2. Vallakantselei: 41.2.1. tagab valla õigusaktide avalikustamise; 41.2.2. tagab valla õigusaktide väljavõtete ja koopiate edastamise; 41.2.3. vastutab posti vastuvõtmise, registreerimise, edastamise ja säilimise eest; 41.2.4. vastutab volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse eest; 41.2.5. väljastab õiendeid ja tõendeid; 41.2.6. peab valla elanike registrit; 41.2.7. vormistab passi taotluse dokumendid; 41.2.8. vormistab perekonnaseisualased dokumendid; 41.2.9. peab sõjaväearvestust vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingu ulatuses; 41.2.10. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuses; 41.2.11. vastutab personalitöö eest; 41.2.12. täidab volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri seaduslikke korraldusi. 41.3. Vallakantselei töökord määratakse: 41.3.1. töösisekorra eeskirjaga; 41.3.2. ametijuhenditega. 42. Vallavalitsuse komisjonid 42.1. Tööks vajalikud komisjonid moodustatakse ühekordselt vallavalitsuse või vallavolikogu poolt. Komisjoni koosseisu võib haarata spetsialiste ja eksperte, kes ei pea olema vallavalitsuse töötajad. 42.2. Vallavalitsuse komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga. 42.3. Komisjonide otsused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS 43. Valla avalik teenistus 43.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 43.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses, mida tasustatakse valla eelarvest haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasustamiseks ettenähtud vahendite arvelt. 43.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 43.4. Ametnik on ametiasutuses ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud ametiisik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavolikogul, vallavanemal või nende poolt volitatud isikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 43.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 43.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 43.7. Vähemalt viis aastat valla avalikus teenistuses olnud ametiisiku ametist vabastamisel, v.a. juhul, kui seda tehakse seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses; kui ametnikul on staaþi 6--10 aastat -- kuue kuu ametipalga ja üle kümne aasta -- 12 kuu ametipalga ulatuses (avaliku teenistuse seaduse § 131). Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 43.8. Valla avalik teenistus toimub seadusega ja Laimjala valla õigusaktidega sätestatud korras. 44. Valla teenistujate teenistusse võtmine 44.1. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 44.2. Ametnik võetakse ametisse määramata ajaks. 44.3. Määratud ajaks võetakse teenistusse: 44.3.1. ajutiselt äraoleva ametniku asendaja; 44.3.2. konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja; 44.3.3. koosseisuväline ametnik; 44.3.4. volikogu poolt vastavale ametikohale nimetatud ametnik. 44.4. Teenistusse võtmise õigust omav isik võib kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Katseajal kontrollitakse ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametikohale. 44.5. Ametisse nimetamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine vormistatakse volikogu otsusega. 44.5.1. Vallavanema otsusel võib avaliku konkursi välja kuulutada ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses. 45. Valla asutused 45.1. Laimjala valla kui kohaliku omavalitsusüksuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud valla asutused. 45.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus ja vallakantselei. 45.3. Valla asutuste süsteemi kuuluvad haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 45.4. Valla asutuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. 45.5. Valla asutusel on oma eelarve, Laimjala valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplanketid. Asutusel võib olla oma sümboolika. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 46. Vallaeelarve 46.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 46.2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 47. Valla eelarve tulud ja kulud 47.1. Valla eelarve tulud on: 47.1.1. laekumised maksudest; 47.1.2. laekumised majandustegevusest, asutustelt ja varadest; 47.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 47.1.4. laenud ja intressid; 47.1.5. muud laekumised. 47.2. Valla eelarve kulud on: 47.2.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 47.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 47.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 47.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 5% ulatuses eelarve kuludest. 48. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 48.1. Valla eelarveprojekti koostab vallavalitsus koostöös volikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga. Projekti alusel teatatakse igale eelarveliste vahendite kasutajale tema eelseisva eelarveaasta kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused muutmise ettepanekutega projekti koostajaile. 48.2. Vallavalitsus koostöös eelarve- ja majanduskomisjoniga esitab eelarveprojekti hiljemalt üks kuu enne uue eelarveaasta algust vallavolikogule. 48.3. Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Valla eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude ja kulude põhjendatud muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 48.4. Valla eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumise teel. 48.5. Valla eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse. 48.6. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. 48.7. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus teha iga kuu kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 48.8. Eelarves määratud kulutusi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 48.9. Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada vallavalitsus, volikogu majanduskomisjon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 48.10. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjagamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmise vajalikud tuluallikad. 48.11. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. 48.12. Vallavalitsusel ning tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 48.13. Eelarve reservfondi käsutab vallavolikogu vallavalitsuse, eelarve- ja majanduskomisjoni ettepanekul. 48.14. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib vallavalitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 48.15. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise korra kohaselt. 48.16. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks volikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. 48.17. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 48.17.1. bilanss aruandeaastale uue eelarveaasta alguseks; 48.17.2. tulude ja kulude aruanne; 48.17.3. muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. 49. Kohalikud maksud ja koormised 49.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. 49.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 49.3. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 49.4. Kui seadusega või valla õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud kohalike maksude kogumist. 49.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 49.6. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 49.7. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 49.8. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 49.9. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. 49.10. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 49.11. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 49.12. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA 50. Vallavara mõiste 50.1. Vallavara on vallale kui kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 50.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest või lepingutest ei tulene teisiti. 50.3. Vallavara võetakse arvele valla raamatupidamise inventari nimestikus. 50.4. Vallavara registrisse kantakse vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 51. Vallavara omandamine ja valitsemine 51.1. Vallavara täieneb seaduste, tehingute ja majandustegevuse alusel. 51.2. Vallavara valitseja on vallavolikogu. 51.3. Vallavara valitseja ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitseja ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada. 52. Vallavara kasutamine 52.1. Vallavara kasutatakse: 52.1.1. avalikuks otstarbeks; 52.1.2. valla valitsemiseks; 52.1.3. tulu saamiseks. 52.2. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat asja. 52.3. Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. 53. Vallavara võõrandamine 53.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 53.1.1. vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 53.1.2. vara on muutunud kõlbmatuks kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 53.1.3. vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 53.1.4. võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 54. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine 54.1. Vallasasja või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seadusega või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 55. Valla majandustegevus 55.1. Valla majandustegevuseks on: 55.1.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 55.1.2. osalemine ettevõtluses; 55.1.3. tehingud vallavaraga; 55.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine; 55.1.5. muu vallavolikogu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 55.2. Vallavara tiitlipäraste valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 55.3. Vallavolikogu võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 55.4. Valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab, samuti osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 55.5. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. IX. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 56. Valla arengukava 56.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri alused. 56.2. Valla arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. 56.3. Valla arengukava projekti koostab volikogu majanduskomisjon koostöös vallavalitsusega vähemalt kahe eelseisva aasta kohta. Arengukava analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. 56.4. Valla arengukava kinnitab volikogu pärast kava projekti avalikku arutelu. 56.5. Vallavolikogu avalikustab arengukava projekti ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Kinnitatud valla arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks volikogu poolt kehtestatud korras. 57. Valla ehitustegevus ja planeerimine 57.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine. 57.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seadusega ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 57.3. Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude elanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 57.4. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu ehitusmääruse. 58. Kultuurimälestiste kaitse 58.1. Valla omavalitsusorganid korraldavad valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 59. Keskkonnakaitse 59.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 59.2. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi, mis seatakse valla üld- ja detailplaneeringutes ning valla õigusaktides. X. VALLA ÕIGUSAKTID 60. Vallavolikogu õigusaktid 60.1. Vallavolikogul on õigus üldaktidena anda määrusi. 60.2. Vallavolikogul on oma pädevuse piires õigus anda üksikaktidena otsuseid. 61. Vallavalitsuse õigusaktid 61.1. Vallavalitsusel on õigus oma pädevuse piires anda üksikaktidena korraldusi. 61.2. Vallavalitsusel on õigus üldaktidena anda määrusi. 62. Õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 62.1. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid kehtivad Laimjala valla territooriumil. 62.2. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded: 62.2.1. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid peavad olema avalikustatud Laimjala Vallavalitsuses ja (või) Laimjala valla infolehes enne nende jõustumist ning kättesaadaval kõigile isikutele vallasekretäri juures. 62.2.2. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 62.2.3. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 62.3. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid jõustuvad üldreeglina sätestatud tähtaegadel ning need saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele. 62.4. Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. 62.5. Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vallavanema äraolekul abivallavanem. 62.6. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. 62.7. Valla omavalitsusorganite õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse vastavalt seadusele vallakantseleis ja kuuluvad alalisele säilitamisele. 63. Õigusaktide algatamise õigus 63.1. Vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelaniku nõudel on õigus algatada vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus. 63.2. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus ühe kuu jooksul volikogule probleemi lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 63.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul vallavolikogus või -valitsuses. 63.4. Õigusaktide vastuvõtmine, muutmine või tühistamine võetakse arutusele vallavolikogu või -valitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle saabumist. 64. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides 64.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 64.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XI. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 65. Koostöövormid 65.1. Laimjala vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 65.2. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 65.3. Laimjala vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks olla omavalitsusüksuste liidu liige. 65.4. Eelmises lõigus tähendatud koostöö korral võib Laimjala Vallavalitsus omavalitsusüksuste seas sõlmida lepinguid ühisasutuste moodustamiseks. 65.5. Valla nimel sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. 65.6. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumisel või nendest lahkumisel, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu. XII. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 66. Põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. 67. Põhimäärus või temas tehtud muudatused jõustuvad volikogu poolt sätestatud tähtaegadel.