Sotsiaalminister — Liigesproteeside eraldamise korra kehtestamine, liigesproteese eraldava komisjoni põhimääruse kinnitamine — RTL, 108, 441

Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462) paragrahvi 14 punkti 5 ja Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; RT I 1994, 23, 387; 1997, 28, 425) paragrahvi 12 lõike 2 alusel sotsiaalminister määrab: 1. Kehtestada liigesproteeside eraldamise kord (lisa 1). 2. Kinnitada liigesproteese eraldava komisjoni põhimäärus (lisa 2). 3. Piirkondlike haigekassade direktoritel moodustada haigekassade juurde liigesproteese eraldavad komisjonid. 4. Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 2. juuli 1993. a. käskkiri nr. 118 «Tasuta endoproteeside eraldamine». 5. Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 1998. a. Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Lisa 1 Kinnitatud sotsiaalministri 10. märtsi 1998. a. määrusega nr. 17 Liigesproteeside eraldamise kord 1. Kohustusliku ravikindlustuse eelarvest ostetavate liigesproteeside eraldamine toimub järjekorra alusel. 2. Liigesproteesi vajav haige peab olema eelnevalt konsulteeritud tervishoiuasutuses, mis omab Sotsiaalministeeriumi poolt väljastatud arstiabialast tegevuslitsentsi liigesproteesimise õigusega. 3. Liigesproteeside eraldamise järjekorra moodustamisel eelistada patsienti, kellel: 3.1. liigesproteesimise tagajärjel eeldatavalt paraneb töövõime; 3.2. liigesproteesimine on meditsiinilistel näidustustel jäänud varem teostamata; 3.3. loksuva või infitseeritud liigesproteesi tõttu on vajadus teostada korduv (revisioon) proteesimine; 3.4. kaks või enam suurt liigest on haaratud patoloogiast: 3.4.1. kahepoolne koksartroos liigeste vähese liikumisulatusega; 3.4.2. polü- või oligoartroos, reumatoidartriit; 3.5. liigesproteesimine on näidustatud trauma tõttu; 3.6. liigesproteesimine tagab eeldatavalt kõrvalise abita toimetuleku. Lisa 2 Kinnitatud sotsiaalministri 10. märtsi 1998. a. määrusega nr. 17 Liigesproteese eraldava komisjoni põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Liigesproteese eraldav komisjon (edaspidi komisjon) on liigesproteesimise taotlusi läbivaatav piirkondlike haigekassade juures asuv nõuandva õigusega alaliselt tegutsev organ. 2. Komisjon lähtub liigesproteeside eraldamist puudutavate ettepanekute tegemisel Keskhaigekassa poolt piirkondlikule haigekassale (edaspidi haigekassa) kinnitatud sellekohasest eelarvest. II. KOMISJONI MOODUSTAMINE JA KOOSSEIS 3. Komisjoni moodustab haigekassa direktor kooskõlastatult haigekassa juures asuva ravikindlustusnõukoguga. 4. Komisjoni koosseisu kuuluvad: 4.1. traumatoloogia-ortopeedia erialaspetsialist; 4.2. maakonna- või linnaarst (Tallinnas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindaja); 4.3. haigekassa esindaja. III. KOMISJONI PÕHIÜLESANDED 5. Laekunud liigesproteesi eraldamise taotluste (koos eriarsti ja liigesproteesimist teostava tervishoiuasutuse poolset konsulteerimist tõendava dokumentatsiooniga) registreerimine. 6. Laekunud taotluste läbivaatamine ja haigekassa direktorile ettepanekute tegemine liigesproteeside eraldamiseks. 7. Liigesproteeside eraldamise järjekorra moodustamine lähtudes sotsiaalministri kehtestatud liigesproteeside eraldamise korrast. IV. KOMISJONI TÖÖ- JA KODUKORD 8. Komisjoni töövorm on koosolek. 9. Komisjoni koosoleku kutsub kokku haigekassa direktor. 10. Komisjoni tööd juhib liikmete poolt komisjoni koosseisust valitud esimees. 11. Komisjoni koosolekud toimuvad kord kvartalis. 12. Komisjoni töökorra kehtestab haigekassa direktor. 13. Komisjon on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osalevad kõik komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 14. Komisjoni koosoleku otsused protokollitakse ja säilitatakse viis aastat. 15. Komisjon esitab oma protokollilise otsuse haigekassale viie päeva jooksul. V. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 16. Kui taotleja ei ole komisjoni otsusega rahul, on tal õigus selle vaidlustamiseks pöörduda Keskhaigekassa poole. VI. KOMISJONI TEGEVUSE LÕPETAMINE 17. Komisjoni töökorra korraldab ümber ja tegevuse lõpetab haigekassa direktor kooskõlastatult ravikindlustusnõukoguga.