Pärsti Vallavalitsus — Puiatu Lasteaed-Algkooli arengukava kinnitamine — KO, 119, 1213

Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõigete 1–4, koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 1, Puiatu Lasteaed-Algkooli hoolekogu 20. jaanuari 2005. a koosoleku ja Puiatu Lasteaed-Algkooli 18. jaanuari 2005. a õppenõukogu otsuste ning vallavolikogu 21. novembri 2001. a otsuse nr 223 «Pädevuse delegeerimine» alusel: 1. Kinnitada Puiatu Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2005–2007 (lisas). 2. Määrus jõustub 2005. aasta 1. aprillil. 3. Määrus avalikustada vallakantseleis ja avaldada üldiseks teadmiseks: 3.1. veebilehel; 3.2. Puiatu Lasteaed-Algkoolis; 3.3. Puiatu Rahvaraamatukogus. Vallavanem Erich PALM Vallasekretär Tiia ARUMÄE Kinnitatud Pärsti Vallavalitsuse 21. märtsi 2005. a määrusega nr 9 PUIATU LASTEAED-ALGKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2005–2007 Sisukord I. Sissejuhatus II. Üldandmed 1. Ajalugu 1.1. Kool 1.2. Koolijuhid läbi aegade 1.3. Lasteaed 2. Hetkeseis 2.1. Pedagoogilise personali üldanalüüs 2.2. Lasteaialaste/õpilaskonna üldanalüüs 2.3. Õpilaste arvud 1993–2004 ja prognoos aastani 2010 III. Lasteaed-algkooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad 3. Arenduse valdkonnad ja indikaatorid: 3.1. Strateegiline juhtimine 3.2. Personali juhtimine ja koostöö 3.3. Õpikeskkonna kujundamine 3.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 3.5. Laste toetamine 3.6. Haridustulemuse saavutamine 4. Missioon 5. Visioon ja strateegilised eesmärgid 5.1. Visioon erinevates valdkondades 6. Hetkeseis ja arengueeldused 7. Õppeaastate prioriteedid IV. Tegevuskava kolmeks aastaks Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks: 8.1. Strateegiline juhtimine 8.2. Personali juhtimine ja koostöö 8.3. Õpikeskkonna kujundamine 8.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 8.5. Laste toetamine 8.6. Haridustulemuse saavutamine V. Arengukava uuendamise kord I. SISSEJUHATUS Arengukava on dokument, mis sisaldab pikaajalisi kokkuleppeid. Puiatu Lasteaed-Algkooli arengukavas on määratud: lasteaia- ja kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad; tegevuskava kolmeks aastaks; arengukava uuendamise ja täiendamise kord. Arengukava lähtub Puiatu Lasteaed-Algkooli (edaspidi LAK) põhimäärusest, valla arengukavast aastateks 2004–2010 ning valla hariduse arengukavast aastateks 2004–2010. II. ÜLDANDMED 1. Ajalugu 1.1. Kool Puiatus on kooliharidust antud üle 200 aasta. Esmane märge Puiatu mõisakooli kohta pärineb Viljandi–Kõpu kihelkonna kooliaruandest 1788. aastast. Selle põhjal oli Puiatus üks külakool 25 õpilasega. 1850. aastal ehitati koolile maja kooli päralt olevasse viljapuuaeda Puiatu mõisa maa peale, milles olid ka vallavalitsuse asjaajamise ruumid. 1855. aastal ehitati Puiatu külakoolile uus hoone praegusesse Puiatu asulasse. 1879. aastal muutus Puiatu külakool kolmeklassiliseks, õpilaste arv 55. 1887. aastast tehti üldainete õpetamine vene keeles sunduslikuks peale emakeele ja usuõpetuse. Aastal 1911 oli koolis 28 õpilast: 15 poissi ja 13 tüdrukut. 1917.–1918. a, Eesti riigi iseseisvaks kuulutamise järel määrati koolis õppekeeleks eesti keel, vene keel jäi ainult esimeseks õpitavaks võõrkeeleks. 1919.–1920. õppeaastal muutus kool neljaklassiliseks, õpilasi oli koolis 62. Aastast 1930 töötas kool juba 6-klassilisena, 3-kompletilisena ja õpilasi oli kokku 67. 1934. aastal ehitati Puiatusse uus kahekorruseline koolimaja. 1936. aastal rajati kooli juurde kooliaed puukooliga. 1938.–1939. õppeaastal oli koolis 99 õpilast, 6 klassi ja 3 klassikomplekti. Koolis töötasid ka noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. Seoses nõukogude võimu kehtestamisega muudeti Puiatu 6-klassiline algkool Puiatu Mittetäielikuks Keskkooliks. Sõda tõi kaasa Saksa okupatsiooni ja 1941. a oli Puiatus jälle 6-klassiline algkool. 1944.–1950. a oli Puiatu Mittetäielik Keskkool. 1951. aastast kandis Puiatu 7-kl kooli nime, 1959. aastast Puiatu 8-kl Kool. 1965. a valmis staadion koos spordimajaga. Seoses 6-aastaste laste koolitulekuga muutus kool 1989. aastal Puiatu 9-kl kooliks. Koos Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega sai kooli nimeks Puiatu Põhikool. 1993. a õppis koolis 93 õpilast, 1999. aastal ainult 48 õpilast. Lõpetas viimane 9. klass Puiatu Põhikoolis. Kool muudeti kuueklassiliseks algkooliks 1. septembril 1999. a. 27. novembril 1999. a valmis rekonstrueeritud majaosa, kuhu kolis sisse lasteaed. 1.2. Puiatu koolijuhid läbi aegade Nimi Koolijuht ~ 1800 õpetaja Kool 1855–1878 Jüri Kasvandik 1878–1894 Johan Kasvandik 1894–1930 Tõnis Raudsepp 1930–1931 Jaan Mädamürk 1931–1935 Artur Koort 1935–1944 Rein Vare 1944–1950 Eino Juttus 1950–1993 Kaljula Saare 1993–1999 Ilmar Saarelaid 1999–2003 Sirje Kannel 2004– Ave Orav 1.3. Lasteaed 2. septembril 1999. a alustati vana kooliosa rekonstrueerimist lasteaiaks. Senini Puiatu Erikooli õue peal olnud lasteaed kolis pärast kolme kuud ehitustöid Puiatu kooli juurde. Lasteaia pidulik avamispidu toimus 27. novembril 1999. a, lapsi oli rühmas 12. Lasteaed alustas tööd ühe rühmaga, kahe lasteaia pedagoogi ning lasteaiaõpetaja abiga. 01.09.2002 moodustati seoses hariduslike erivajadustega laste olemasoluga sobitusrühm. 2004. aasta oktoobrist saavad erivajadusega lapsed logopeedilist abi. Seisuga 10.01.2005 töötab lasteaias üks sobitusrühm 13 lapsega. 2. Hetkeseis Vaatamata laste arvu pidevale vähenemisele ning kooli nime muutustele on kooli eesmärk ikka säilinud – anda head haridust. 2004/2005. õppeaastaks on välja kujunenud traditsioonid, mida hoitakse au sees. LAK jätkab traditsiooniliste ürituste läbiviimist: mihklipäev, isadepäev, lasteaia sünnipäev, advent ja jõulud, talverõõmude päev, Jüriöö jooks, tüdrukute ja poiste nädal, emadepäeva pidulik kontsert. Kooliaasta algab ekskursiooniga mõnda huvitavasse Eesti paika. LAK-i paiknemine on loonud suurepärased võimalused õppe-kasvatustööks. Asutusel on oma iluaed, mis on tunnustust leidnud ka Pärsti valla «Kauni kodu» konkursil, kus on võidetud auhinnalisi kohti. Loodus- ja keskkonnahoid on olnud ja on ka edaspidi järgnevate õppeaastate märksõnadeks. Head tingimused on sportimiseks välitingimustes – koolil on olemas staadion ja mänguväljak. Kevadel, sügisel ja talvel toimuvad kooli spordipäevad, kus osaleb kogu koolipere. Igal sügisel on plaanis pidada ülevallalist spordipäeva, kus saavad kõik valla algkooliõpilased oma sportlikke võimeid proovile panna. Üle aasta võetakse osa Pärsti valla laulu- ja tantsupeost. Tuntud on Puiatu laululapsed nii kodukandis, maakonnas kui ka vabariigis. Iga õppenädalat alustatakse hommikukogunemisega, kus informeeritakse õpilasi nädala sündmustest ning antakse edasi üldinfo. Säilitades vana traditsiooni, helistab koolikella elektroonika abita koolitädi. Iga õppeveerandi lõpus istutakse pidulaua taha, et tähistada seda tähtsat sündmust kokkuvõtete tegemise ning parimate tunnustamisega. Väga hea kontakt on lastevanematega, kellega koostöös organiseeritakse ühisüritusi. Ka argipäevaselt on nad koolimajas teretulnud. Tihti külastavad kooli vilistlased. LAK-s tegutseb laulukoor, arvuti-, võimlemis- ja Comeniuse-ring. Kuna pooled õpilastest sõltuvad ühistranspordist, tegutseb koolis pikapäevarühm. Puiatu Lasteaed-Algkoolil on sõpruskooliks Ilola kool Soomes. Kord aastas külastatakse üksteist. Comenius-projekti raames on loodud suhted Austria, Iirimaa, Rootsi ja Soome koolidega. Maakoht pole takistuseks laste arenemisel, pigem eelis. Puiatus on olemas kõik väärtuslik, et siin õppida ja kasvada. See on mitusada aastat järjepidevat, paljude inimeste armastusega tehtud tööd. 2.1. Pedagoogilise personali üldanalüüs Pedagoogid Lasteaed Kool Üldarv 2 7 Põhikohaga 1 2 Osalise tööajaga 1 5 Kõrgharidusega 0 7 Keskeriharidusega 2 0 Kesk- või põhiharidusega 0 1 Vanus 40–49/1; 50–59/1 30–39/3; 40–49/3; 50–59/1 2.2. Lasteaialaste/õpilaskonna üldanalüüs Laste arv Lasteaed Kool Üldarv 13 25 Rühmi/ klassikomplekte 1 2 Poisse 10 15 Tüdrukuid 3 10 Logopeediline abi 7 12 Parandusõpe – 13 Pikapäevarühm – 14 Individuaalne õppekava 1 2.3. Õpilaste arv 1993–2004 ja prognoos aastani 2010 Puiatu LAK õpilaste arv on pidevalt vähenenud. Kokku on 1993–2004 õpilaste arv vähenenud 67 võrra. Õpilaste arv Puiatus aastatel 1993–2004 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Puiatu LAK 92 78 72 68 64 50 38 30 23 22 28 25 Lähtuvalt sündidest on prognoositud Puiatu LAK kooliminevate laste arv aastani 2010. Planeeritavad kooliminejad lapsed aastatel 2005–2010 2005 2006 2007 2008 2009 2010 5 4 5 10 4 4 Laste arv Puiatu koolis aastal 2003. a ja prognoos aastani 2010 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kool 28 25 24 24 24 30 32 31 Siin on prognoositud kõik piirkonna kooliminejad 100%-lt, kuid tuleb arvestada paljude põhjustega. Laste arvu vähenemise üheks põhjuseks on sündivuse vähenemise kõrval ka elanike arvu pidev vähenemine Puiatu külas. Samuti tuleb arvestada sellega, et toimub inimeste liikumine maakonnasiseselt. Suuresti sõltub laste arv ettevõtluse arengust piirkonnas. Viljandi linn kui maakonnakeskus on oluliseks tõmbejõuks ka õpilastele. Viljandi linnas tööl käiv lapsevanem paneb ka oma lapse linna kooli. Vaatamata õpilaste üldarvu vähenemisele jääb Puiatu LAK-s laste arv aastani 2010 stabiilseks. III. Lasteaed-algkooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad 3. Arenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 3.1. Strateegiline juhtimine 1) Arengukava 2) Üldtööplaan ja aasta tegevuskava 3) Sisehindamine 3.2. Personali juhtimine ja koostöö 1) Personali arendamine 2) Koostöö 3.3. Õpikeskkonna kujundamine 1) Turvalisus 2) Ruumid ja maa-ala 3) Õpivõimaluste mitmekesistamine 3.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 1) Kooli- ja lasteaia õppekava 2) Õpetajate töökavad/rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine 3) Õpetamine, kasvatamine, õppimine, mängimine 3.5. Laste toetamine 1) Laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine 2) Tugisüsteemid väikelastega perede nõustamiseks ja toetamiseks 3) Tugisüsteem koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks ja naasmisel. 3.6. Haridustulemuse saavutamine 1) Õpijõudlus 2) Sotsialiseerumine 3) Koolivalmidus 4. Missioon Lasteaed-Algkooli kõikide töötajate missiooniks on kasvatada, toetada ja õpetada inimest, kes kiiresti muutuvas maailmas enesega hakkama saab ja tulevikus teistegi elu suunata oskab. Kujundada lastes eeldusi, mis aitavad igapäevaeluga toime tulla ja õppida. Selleks on vaja: 1. luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne; 2. toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ning saavutada eduelamused; 3. saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; 4. soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks; 5. toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; 6. toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. Aidata kaasa isiksuse kujundamisele, kes: 1. suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2. soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3. austab ja järgib seadusi, kooli kodukorda, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 4. tunneb end oma rahva liikmena; tunneb ja austab oma rahva kultuuri; 5. hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; 6. väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha; 7. püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida. 5. Visioon ja strateegilised eesmärgid Aastal 2007 on Puiatu Lasteaed-Algkoolis üks sobitusrühm ja 6-klassiline algkool, kus on: 1. loodud mitmekülgsed võimalused õpitegevuseks ja laste arenguks; 2. loodud turvaline sise- ja väliskeskkond, mis tagavad asutuse õppekava täitmise; 3. Motiveeritud personal, kes on saanud piisavalt täienduskoolitust ja osaleb aktiivselt asutuse tegevuse korraldamisel ja seda mõjutavate otsuste tegemisel; 4. LAK tegevusi kajastatud valla infolehes ja ka maakonnalehe veergudel. Paranenud on kooli maine; 5. LAK strateegilisteks eesmärkideks arendustegevuse kaudu kujundatud asutus visioonile vastavaks; 6. LAK visioon andnud kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et täita missiooni. 5.1. Visioon erinevates valdkondades: 1) Strateegiline juhtimine Toimub süstemaatiline arendustegevus, arendustegevuse aluseks on arengukava. Arengukava määrab visiooni, lapse arengust lähtuvalt personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid. Arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamist; arengukava korrigeerimisel lähtutakse järjepidevalt sisehindamise tulemustest. Üldtööplaani kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning üldtööplaani kavandamisel lähtutakse asutuse sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab LAK eesmärgistatud tegevuse. Sisehindamise käigus analüüsitakse koolis ja lasteaias põhitegevuste tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on aluseks tegevuse parendamisel; Sisekontroll tagab asutuse personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Asutuse juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid (personal, õpilased, lapsevanemad, hoolekogu). Kooli dokumentatsioon on korrastatud. 2) Personali juhtimine ja koostöö LAK-is on lapse arengust lähtuv ühtne meeskond. Personali täienduskoolituse kavandamine tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest, välja on töötatud personali tunnustamissüsteem. Pedagoogiline personal ja lapsevanemad osalevad LAK põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Paranenud on info liikumine erinevate osapoolte vahel. Puiatu LAK on erinevate sidusgruppide poolt hinnatud. 3) Õpikeskkonna kujundamine LAK personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad, kaasajastatud ning maa-ala on heakorrastatud. LAK-s on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel. Samuti on õpilastel võimalus kasutada IT-vahendeid tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Selleks on olemas vastavad õppevahendid. Raamatukogus on olemas kooli eripärale vastav õppekirjandus. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. Toimuvad keskkonna ja rahvakultuuri õpetust toetavad üritused lastele. 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine LAK õppekava on koostatud kooli ja lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab asutuse eripära. Õppekava arendamisel lähtutakse õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Töökavade koostamisel ja lasteaias õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel lähtuvad pedagoogid laste eripärast. Pedagoogid on kutsealaselt pädevad ja kujundavad lastes õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning suunavad neid käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiaid ja õpetamismeetodeid lähtuvalt laste individuaalsusest. Lapsed on õppetundides ja muudes tegevustes aktiivsed õppijad. Mäng on lasteaias õppe- ja kasvatusprotsessi olulisem osa. Õppetegevuse aluseks on lapsekeskne metoodika. Pedagoogid motiveerivad hindamise ja hinnangute abil lapsi sihikindlalt õppima. Õpilaste tasemetööde hinded on vastavuses aastahinnetega. 5) Laste toetamine LAK-s on välja töötatud laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem ja rakendatud tugisüsteemid tagavad laste toetamise. Lastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialisti (logopeedi, lasteaia- ja kooliõpetaja, lastekaitse-, hariduse- või sotsiaalspetsialisti) nõustamine. Konsultatsioonid tagavad lapse toetamise. 6) Haridustulemuse saavutamine Lapsed oskavad ja tahavad LAK-s õppida. Lapsed omandavad eakohased koostööoskused ja käituvad vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Lasteaia lõpetanud laps on kooliküps vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt. Erivajadusega laps saab igakülgset abi ning toetust lähtuvalt oma võimetele. 6. Hetkeseis ning arengueeldused Puiatu Lasteaed-Algkooli hetkeseisu hindamine – SWOT analüüs. S (strongness) – tugevused, W (weakness) – nõrkused, O ( opportunities) – võimalused, T (threats) – ohud Tugevused 1. Kvaliteetne õpetajate kaader. 2. Loov ja arenev suhtumine töösse, usalduslik koostöö. 3. Hea õpilaste teenindamine (hea toit, lähedal paiknev raamatukogu, arvuti kasutamise võimalus, pikapäevarühm). 4. Suurepärane kooli ümbrus – staadion, park, aed. 5. Traditsioonide olemasolu. 6. Head võimalused täienusdõppeks. 7. Pidevalt arenev töökeskkond. 8. Tehniliste vahendite olemasolu (televiisor, videomakk, grafoprojektor, arvutid). 9. Kodu lähedus. 10. Tihedad sõprussidemed erinevate maade – Soome, Rootsi, Iirimaa ja Austria – väikeste koolidega. Nõrkused 1. Õpilaste ükskõiksus, vähene motiveeritus, hoolimatus. 2. Distsipliiniprobleemid õppetundides. 3. Nõrk õpilaskontingent. 4. Vananenud koolimööbel, kooliosa remontimata. 5. Õpilaste perede majanduslik kehvus. 6. Puudub turvaline mänguväljak. 7. Koolipäeva pikkuse sõltuvus bussiliiklusest. 8. Kooli vähene populaarsus. 9. Laste vähesus. 10. Huvitegevuse võimalused kesised (seotud transpordiga) Ohud 1. Ülekoormatud programmid. 2. Laste arvu vähenemine. 3. Ressursside vähesus (eelarve). 4. Massimeedia mõju lapse agressiivsuse kasvule. 5. Viljandi linn – tõmbekeskus. Võimalused 1. Oskus planeerida ja analüüsida oma tegevust. 2. Koostöö siduspartnerite vahel – kool-lapsevanem-laps. 3. Tegeleda omakultuuri arendamisega. 4. Leida uusi koostöövorme lastevanematega. 5. Rohkem tähelepanu erivajadustega õpilastele. 6. Erinevate projektide abil kooliosa renoveerimise, keskkonna ja rahvakultuuri toetavate ürituste rahastamine. 7. Meedia abil kooli populariseerimine. 7. Õppeaastate prioriteedid Arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli ja lasteaia õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppeaastate prioriteedid on määratletud arengukavas kõikide arendamist vajavate valdkondade lõikes igale indikaatorile. See tagab LAK kõikehõlmava arendustegevuse personali ees seisvate eesmärkide saavutamisel. Õppeaastate prioriteedid on toodud iga indikaatori kohta prioriteetsete tegevustena peatüki IV «Tegevuskava kolmeks aastaks» alapunktis 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. IV. TEGEVUSED KOLMEKS AASTAKS 8. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 8.1. Strateegiline juhtimine Indikaator: Arengukava Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 2006 2007 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Arengukava uuendamine Uuendatud arengukava x x x Juhataja Indikaator: Üldtööplaan / aasta tegevuskava Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 2006 2007 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Üldtööplaani / aasta tegevuskava koostamine ja kinnitamine Kinnitatud üldtööplaan / aasta tegevuskava x x x Juhataja 2. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs Õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüsi ning aasta töö kokkuvõtte aruanne x x x Juhataja Indikaator: Sisehindamine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 2006 2007 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Sisehindamise süsteemi uuendamine Uuendatud sisehindamise kord x Juhataja 2. Sisehindamise läbiviimine Sisehindamise akt x x x Juhataja 3. Kooli dokumentatsiooni korrastamine Korrastatud kooli dokumentatsioon x x Juhataja 8.2. Personali juhtimine ja koostöö Indikaator: Personali arendamine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 2006 2007 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Tunnustamissüsteemi väljatöötamine Personali tunnustamise kord x Juhataja 2. Pedagoogide enesehindamine Pedagoogidel sisse seatud töömapid x x x Juhataja 3. Koolituskavade uuendamine Uuendatud koolituskavad x x x Juhataja 4. Täienduskoolituse tulemuslikkuse hindamine Täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid x Juhataja 5. Lasteaia ja kooli pedagoogide omavahelise koostöö parendamine Asutuses on ühtne pedagoogide meeskond x x x x x x Juhataja 6. Kooli maine tõstmine Puiatu LAK on hinnatud ja vanemate poolt valitud x x x x x x Kõik töötajad Indikaator: Koostöö Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 2006 2007 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Veebilehe ajakohasuse seire Veebilehel olev informatsioon on ajakohane x x x x x x Juhataja 2. LAK kroonika koostamise süsteemi täiustamine Kroonika koostamise kord x Juhataja 3. Koostöö arendamine hoolekoguga LAK-l on pädev ja otsustusvõimeline hoolekogu x x x x x x Hoolekogu esimees, juhataja 4. Koostöö lastevanematega Lastevanemate koosolekute ja muude ühisürituste regulaarsus ning osavõtuaktiivsus x x x x x x Kõik töötajad 5. Koostöö teiste sidusgruppidega Aktiviseeritud koostöö KOV, Maavalitsuse ning sõpruskoolidega x x x x x x Kõik töötajad 8.3. Õpikeskkonna kujundamine Indikaator: Turvalised ruumid ja maa-ala (sise- ja väliskeskkond) Täitmise aeg, tulemus, finantseerimise allikas, kulu kokku ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus Finantseerimise allikas 2005 2006 2007 Vastutaja Kulu I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Kooli territooriumi korrashoid LAK territoorium on heakorrastatud x x x x x x Majandusjuhataja 2. Kooli tualettruumide remont Koolil on nõuetele vastavad tualettruumid Projekt Hasartmängu Nõukogude 50 tuh. kr; 20% KOV x Juhataja 3. Koolimööbel ja inventar Koolil on nõuetele vastav koolimööbel ja inventar 24 tuh. kr x x x Juhataja 4. Mänguväljaku ehitamine LAK-l on nõuetele vastavate vahenditega mänguväljak Projekt; Hasartmängu Nõukogu 70 tuh. kr; 20% KOV x Juhataja 5. Ruumide valgustuse uuendamine Uuendatud valgustus laste ruumides x x Juhataja 6. Õuemööbel Kooliaias on õuemööbel Sponsorid x Majandusjuhataja 7. Lasteaia mänguruumi põranda uuendamine Lasteaias on uus põrandakate 6 tuh. kr x Majandusjuhataja 8. Projekt «Värvid majja» Kooliosa on remonditud: koolil on nõuetele vastavad ruumid, el.süsteem, turvalised aknad ja uus fassaad KOV+ pr «Lapsesõbralik kool»; Kap.remont: Juhataja Majandusjuhataja – el.süsteemi renov. / 20–30 tuh. kr, x – akende vahetus / 200 tuh. kr, x – majafassaad / 40–60 tuh. kr x – klassiruumid / 50–60 tuh. kr x x Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 2006 2007 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Raamatukogu õppekirjanduse korrastamine ja hooldamine Raamatukogu kirjandus on korrastatud ja süstematiseeritud x x x Klassiõpetajad 2. Tehniliste vahendite ostmine Olemas uus arvuti, digitaalne fotoaparaat x x x Majandusjuhataja 3. Spordivahendite ostmine Majas on nõuetekohane spordiinventar x x Juhataja, keh. kasv. õpetaja 4. Projektide kirjutamine Keskkonna ja rahvakultuuri õpetust toetavad üritused lastele x x x Pedagoogid / maj. juhataja 8.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine, mängimine Indikaator: Õppekava Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 2006 2007 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Õppekava uuendamine Uuendatud õppekava x x x Juhataja/ pedagoogid 2. Õppekava sidumine kohaliku looduse ja pärimuskultuuriga Kohaliku looduse ja pärimuskultuuri osa õppekavas x x x Pedagoogid 3. Kooli õppekava ja ainekavade ühtlustamine Koolil on ühtlustatud õppekava x x x Klassiõpetajad Indikaator: Õpetajate töökavad / rühmade õppe- ja kasvatustöö planeerimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 plan.kulu 2006 plan.kulu 2007 plan.kulu Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Õpetajate töökavade uuendamine Uuendatud õpetajate töökavad x x x x x x Pedagoogid 2. Õppe- ja kasvatustöö planeerimise parendamine Efektiivsed õppe- ja kasvatustegevuse plaanid x x x x x x Pedagoogid 3. Õppekava täitmine Õpitulemuste analüüs x x x Pedagoogid Indikaator: Õpetamine, kasvatamine, õppimine, mängimine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 2006 2007 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolitus: arenguvestlus lapsevanemaga Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8-tunnine koolitus x Juhataja 2. Koolitus: erivajadusega laps Lasteaia õpetajatel läbitud 320-tunnine, klassiõpetajatel läbitud 40-tunnine koolitus x x x x x x Juhataja 3. Koolitus: individuaalse õppekava koostamine Kõigil klassiõpetajatel on läbitud 8-tunnine koolitus x Juhataja 4. Laste kooliks ettevalmistamine Koolitulijatele toimub eelkool x x x Juhataja/ pedagoogid 5.. Koolitus: lapsest lähtuv õpetamine algklassides Kõigil klassiõpetajatel on läbitud 160-tunnine koolitus x Juhataja 6. Temaatiliste keskuste loomine lasteaialastele mänguvõimaluste parendamiseks Vabadesse ruumidesse on sisustatud temaatilised keskused x x x Maj. juhataja 8.5. Laste toetamine Indikaator: Laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 plan.kulu 2006 plan.kulu 2007 plan.kulu Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Erivajaduste väljaselgitamise süsteemi loomine Igal aastal viiakse läbi erivajaduste väljaselgitamine lasteaias/koolis x x x Logopeed 2. Õpiabi Individuaalplaanid, parandus- ja logopeediline abi x x x Logopeed/ pedagoogid 8.6. Haridustulemuse saavutamine Indikaator: Õpijõudlus/koolivalmidus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 plan.kulu 2006 plan.kulu 2007 plan.kulu Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolisisesed tasemetööd Läbi viidud ja analüüsitud tasemetööd x x x Klassiõpetajad 2. Koolivalmiduse määramine Lasteaia lõpetaja on kooliküps x x x Logopeed/ pedagoogid Indikaator: Sotsialiseerimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2005 plan.kulu 2006 plan.kulu 2007 plan.kulu Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Arenguvestluste süsteemi loomine ja rakendamine Arenguvestluste läbiviimise kord x x Juhataja 2. Õpilasnõustamise süsteemi loomine Õpilaste väärkäitumise ennetamine ja lahenduste plaan x x x Pedagoogid 3. Õpimotivatsiooni tõstmiseks lahenduste väljatöötamine Tegevuste kava x x x Pedagoogid/ logopeed V. ARENGUKVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal, lisades ühe aasta tegevused. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool järjepidevalt sisehindamistulemustest. Arengukava esitab kinnitamiseks Puiatu Lasteaed-Algkooli hoolekogu. Arengukava kinnitab Pärsti Vallavalitsus. Vallavanem Erich PALM