Pühajärve Vallavolikogu — Pühajärve valla ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 94, 408

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 lõikest 27 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 3 lõikest 2, Pühajärve Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pühajärve valla ehitusmäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tühistada Pühajärve Vallavolikogu 8. veebruari 1996. a. määrus nr. 3. 3. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Jüri KORK Kinnitatud Pühajärve Vallavolikogu 19. veebruari 1998. a. määrusega nr. 5 Pühajärve valla ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev ehitusmäärus sätestab Pühajärve Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ülesanded ning täpsustab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel Pühajärve vallas. 2. Põhimõisted planeerimis- ja ehitusseaduse ning käesoleva ehitusmääruse tähenduses on järgmised. 2.1. Ehitis -- hoone või rajatis 1) hoone -- maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 2) rajatis -- maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 2.2. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi või selle osa kohta ning selle ülesandeks on kavandada territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad, määratleda kestva ja säästva arengu tingimused ning siduda need omavahel. Üldplaneeringuga määratakse muu hulgas väärtuslike maastike ja looduskoosluste kasutamistingimused, puhke- ja virgutusalad ning kehtestatakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 2.3. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringuga määratakse muu hulgas planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundiehitusõigus ning maakasutuse ja ehitamise erinõuded vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele, teistele seadustele ning Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale. 2.4. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine maa peale või maapõue; 2) ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 4) ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd; 5) ehitise lammutamine. 2.5. Väikehoone -- kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. Väikehoonet võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta. 2.6. Ajutine ehitis -- piiratud ajavahemikuks (kuni viieks aastaks) püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 2.7. Omavoliline ehitis -- füüsilise või juriidilise isiku valduses olev õigusliku aluseta või ilma ehitusloata püstitatud ehitis, v.a. väikehoone. 2.8. Ehitaja -- ehitustööde tegemise litsentsi omav juriidiline isik või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik. 2.9. Ehitusekspert -- juriidiline või füüsiline isik, kellel on nõuetekohane litsents ehitusprojekti või ehitise seisundi hinnangulise analüüsi tegemiseks. 2.10. Projekteerija -- kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener. 2.11. Hoonestaja -- ehitada sooviv kinnisasja omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isik, kellele on hoonestamiseks enne 1. novembrit 1991. a. antud maakasutusõigus ja sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjektide õigusi. 2.12. Järelevalveinsener -- vallavalitsuse poolt määratud vastavat litsentsi omav ehitusjärelevalvet korraldav isik. 2.13. Ehitusjärelevalve -- ehitusprojekti ja ehitustegevuse vastavuse kontrollimine kehtestatud seadustele, normidele ja ehituseeskirjadele. 2.14. Projekteerimistingimused -- vallavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ja projekti kooskõlastamise nõuded. 2.15. Kooskõlastavad ametkonnad ja inspektsioonid -- riigi vastavad ametid või inspektsioonid (sh. Valga Maavalitsuse keskkonnaosakond ning Otepää looduspark), kellega tuleb kooskõlastada detailplaneering või ehitusprojekt. Kooskõlastuste vajadus määratakse detailplaneeringu lähteülesandega või projekteerimistingimustega. 2.16. Ehitusluba -- vallavalitsuse poolt hoonestajale ehituse alustamiseks väljastatav luba. 2.17. Kasutusluba -- vallavalitsuse poolt väljastatav luba valminud ehitisele selle kasutamiseks ja omandiõiguse registreerimiseks. 2.18. Kaevamisluba -- vallavalitsuse poolt väljastatav luba kaevamistööde tegemiseks. 2.19. Lammutusluba -- vallavalitsuse poolt väljastatav luba püsiehitiste osaliseks või täielikuks lammutamiseks. 2.20. Krunt -- ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk. 2.21. Krundi ehitusõigus sisaldab: 1) krundi kasutamise sihtotstarvet; 2) lubatud ehitiste arvu krundil; 3) ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 4) ehitiste lubatud kõrgust ja kujasid (ehitiste lubatud väikseimat vahekaugust). II. VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE ÜLESANDED PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALASE TEGEVUSE KORRALDAMISEL 3. Vallavolikogu ülesanded planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel on: 1) valla üldise ehituspoliitika kujundamine; 2) valla üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 3) detailplaneeringute ning maakorralduskavade kehtestamine ja tühistamine; 4) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 5) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajaks; 6) munitsipaalehitiste projektide kinnitamine; 7) kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude planeerimine; 8) otsuse tegemine omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste sundlammutamiseks omaniku kulul; 9) ehitusjärelevalve teostamisega seonduvate kulunormatiivide ja teenustasude kehtestamine; 4. Vallavalitsuse ülesanded planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel on: 1) detailplaneeringute algatamine ja detailplaneeringute lähteülesande kinnitamine; 2) projekteerimistingimuste väljastamine, projektide läbivaatamise ja vajaduse korral ekspertiisi korraldamine; 3) planeeringute koostamise ja avalikustamise korraldamine; 4) detailplaneeringu planeerimisettepaneku vastuvõtmine; 5) ehitusalaste lubade (ehitusluba, kasutusluba, kaevamisluba, lammutusluba) väljastamine, peatamine, tühistamine või ennistamine; 6) väikehoonete ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine; 7) ühekordsete projekteerimislubade väljaandmine; 8) ehitusjärelevalve korraldamine; 9) ehitiste registreerimise korraldamine valla ja maakonna ehitusregistris; 10) ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise järelevalve korraldamine; 11) omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste sundlammutamise korraldamine; 12) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 13) ehitusgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine vastavalt ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korrale; 14) tellijafunktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel; 15) reklaamsiltide ja -tahvlite, maapealsete elektri- ja sidejuhtmete ning nende kandjate, valgustusseadmete ja valgusreklaami jt. üksikrajatiste ülesseadmise lubade väljastamine; 16) ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 17) muud käesolevast ehitusmäärusest tulenevad või volikogu poolt antud valdkonnas vallavalitsusele pandud ülesanded. 5. Vallavalitsuse sisene ülesannete jaotus määratakse käesoleva ehitusmäärusega ja ametijuhendiga. III. PLANEERIMINE 6. Üldplaneeringu koostamise algatab vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise algatab ja selle koostamise protsessi korraldab üldjuhul vallavalitsus. 7. Detailplaneeringu algatamist võivad taotleda kõik planeeritaval alal paiknevate kinnisasjade omanikud ja valdajad. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise lepinguga delegeerida kinnisasja omanikule, hoonestajale või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. Detailplaneeringu algatamise otsuse ärakirja saadab vallavalitsus kinnisasja omanikule ja Otepää looduspargile (kui planeeringuala jääb looduspargi territooriumile). 8. Vallavalitsus teatab tähitud kirjaga kinnisasja omanikule detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast, kui detailplaneering võib kaasa tuua: 1) kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse; 2) senise maakasutuse muutmise; 3) krundi ehitusõiguse muutmise. Sama korra kohaselt tuleb kinnisasja omanikule teatada ka taolise detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest. 9. Vallavalitsus tagab kohalike ajalehtede (Otepää Teataja ja Valgamaalane) vahendusel avalikkuse informeerimise ja kaasamise planeeringute koostamise protsessi, milleks: 1) informeerib avalikkust kõigist kavatsetavatest planeeringutest vähemalt kord aastas; 2) avaldab iga algatatud planeeringu kohta selle eesmärke tutvustava teate ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist; 3) tagab planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele; 4) korraldab vajadusel planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid; 5) teeb otsuse detailplaneeringu planeerimisettepaneku vastuvõtmise kohta ning avaldab planeeringu avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestvuse hiljemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust; 6) tagab planeeringu avaliku väljapaneku ajaks (detailplaneeringutel vähemalt kaks nädalat, üldplaneeringul vähemalt neli nädalat) vajalikud ruumid ning huvitatud isikutele juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, mis on vallavalitsuse käsutuses (v.a. riigisaladuseks tunnistatud info); 7) avaldab teate planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste kohta ja vastab esitatud kirjalikele ettepanekutele tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 8) kirjalike ettepanekute laekumise korral korraldab planeeringu väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu, teatades selle toimumise koha hiljemalt nädal aega enne arutelu toimumist; 9) avaldab planeeringu kehtestamise otsuse kuu aja jooksul selle vastuvõtmise päevast arvates. 10) saadab planeeringu kehtestamise otsuse isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, tähitud kirjaga ühe nädala jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. 10. Kui vallavolikogu poolt kehtestatakse ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajaks, teatab vallavalitsus selle kehtestamisest kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, tähitud kirjaga kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast. 11. Kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu alusel, võib vallavalitsus kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel loobuda avalikustamisest, asendades selle planeeringuala kinnisasja omanike kirjalike kooskõlastustega, rikkumata seejuures huvitatud isiku õigusi. Kooskõlastuste tulemused teeb vallavalitsus teatavaks kohalikes ajalehtedes ühe nädala jooksul pärast kõigi kooskõlastuste saavutamist. 12. Vallavalitsus korraldab planeerimisettepaneku kooskõlastamise ning esitamise enne kehtestamist Valga Maavalitsusele järelevalve teostamiseks. Üldplaneeringu ja detailplaneeringute kehtestamise otsused saadab vallavalitsus Valga Maavalitsusele ja Valga maakonna maakatastri pidajale. 13. Detailplaneeringute üle, mis on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ning mille puhul ei ole jäänud lahendamata planeeringuvaidlusi, järelevalvet ei teostata ning maavalitsuse heakskiit planeeringule ei ole vajalik. IV. EHITISTE PROJEKTEERIMINE 14. Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses (määratakse üldplaneeringuga) on projekteerimise aluseks volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringud. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. Kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni määrab detailplaneeringu vajaduse hajaasustuses vallavalitsus kooskõlastatult Otepää looduspargiga. 15. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks vallavalitsuse poolt antud projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab hoonestaja: 1) avalduse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 2) kinnisasja omandiõigust tõendavad dokumendid või vajadusel enne 1. novembrit 1991. a. välja antud maakasutusõiguse dokumendid; 3) ehitiste skemaatilise asendiplaani ja kavandatava ehitise eskiisprojekti; 4) maa-ala geodeetilise plaani mõõdus 1:10 000 või krundi plaani mõõdus 1:500, mille valmistamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat; 5) vajadusel tehnilised tingimused; 6) Otepää looduspargi kirjaliku seisukoha, kui ehitis projekteeritakse looduspargi territooriumile. 16. Projekteerimistingimused väljastatakse hoonestajale valla ehitusjärelevalveinseneri poolt vallavalitsuse korralduse alusel hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise kuupäevast. 17. Vallavalitsuse poolt kinnitatud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimusena kolme aasta jooskul arvates selle kinnitamise kuupäevast. 18. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. 19. Ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud või kontrollitud kutseõigusliku arhitekti või inseneri poolt ning peab vastama kehtivatele seadusandlikele aktidele, normatiividele, kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele. 20. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga garaaþi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väljaantud ühekordse projekteerimsloa alusel. 21. Projekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes loetletud ametkondadega ja riiklike inspektsioonidega ning kuulub läbivaatamisele Valga maakonna projektide läbivaatamise komisjoni poolt. 22. Keskkonnaohtlike ehitiste, riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste ning rahvakogunemisega seotud ehitiste projektidele on ekspertiisi tegemine kohustuslik. Ekspertiisi tellimise korraldab vallavalitsus projekti tellija kulul. V. EHITAMINE 23. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist vallavalitsuselt. 24. Ehitusluba on hoonestajale antud vallavalitsuse luba uusehitise rajamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks selle laiendamise, tehnoloogilise ümberseadistamise, ehituskonstruktsioonide või ruumijaotuse muutmise eesmärgil. 25. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase loataotluse. Taotlusele lisatakse: 1) uusehitise puhul ehituskrundi omandiõigust, kasutusõigust või hoonestusõigust tõendav dokument, krundi geodeetiline plaan, vastavalt projekteerimistingimustele kooskõlastatud ehitusprojekt, andmed omanikujärelevalve kohta, andmed ehitusregistri jaoks; 2) olemasoleva ehitise puhul lisatakse nimetatutele ehitiste kasutusluba või Valgamaa Hooneregistri tõend. 26. Ehitusluba väljastatakse valla ehitusjärelevalveinseneri poolt vallavalitsuse korralduse alusel kahe nädala jooksul arvates loataotluse ja kõigi lisadokumentide esitamise päevast. 27. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus sellest hoonestajale kirjaliku põhjendusega kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 28. Ehitusloaga määratakse: 1) ehituse alustamise ja lõpetamise tähtaeg; 2) ehitusjärelevalve teostamise kord ja tingimused; 3) vallavalitsuse poolt esitatavad muud tingimused. 29. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada, kui: 1) ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 2) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 3) ehitustöid ei tehta projektikohaselt, rikutakse korduvalt ehituseeskirju ja ei täideta valla ehitusjärelevalveinseneri ettekirjutisi või ehitusloaga määratud tingimusi. 30. Ehitusluba ei anta, kui: 1) ehitusprojekt ei ole kooskõlastatud projekteerimistingimustes loetletud isikutega, ametkondadega, riiklike inspektsioonidega; 2) ehitusprojekt ei ole koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või vastava ehituseriala inseneri poolt; 3) projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143--154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; 5) omanik keeldub sõlmimast ehitusjärelevalve lepingut. 31. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peatab vallavalitsus ehitusloa. Muutunud andmete täpsustamise järel väljastab vallavalitsus ehitusloa uue omaniku nimele. 32. Ehitis rajatakse üldjuhul hoonestaja ja litsentseeritud ehitaja vahelise lepingu alusel. Ühepereelamu, taluhoonete, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks valla ehitusjärelevalveinseneri kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 33. Hoonestaja on kohustatud korraldama ehitamise ajal ehitusjärelevalvet. 34. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need kohalikule omavalitsusele vastavalt nendevahelisele lepingule. 35. Ehitamise ajal peab objektil olema vormikohane ehitustööde päevik, kuhu kohustuslikus korras ehitaja ja ehitusjärelevalveinsener vormistavad kanded varjatud tööde ja konstruktsioonide etapiviisilise vastuvõtmise kohta. Füüsilise isiku enda tarbeks ehitamisel ei ole ehitustööde päeviku kasutamine kohustuslik. VI. VALMINUD EHITISE ÜLEVAATUS JA KASUTUSELE VÕTMINE 36. Uued, kapitaalselt remonditud, rekonstrueeritud, restaureeritud või laiendatud ehitised võetakse kasutusele pärast nende ülevaatust ja kasutusloa väljastamist. 37. Ülevaatuse tegemiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vastavasisulise taotluse. 38. Ülevaatus viiakse läbi, kui ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud, vastab projekteerimistingimustele ja ehitusloa nõuetele ning valla ehitusjärelevalveinsenerile on esitatud alljärgnev ehitusdokumentatsioon: 1) ehitusluba; 2) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; 3) ehitusprojekt koos töö käigus tehtud (vajadusel kooskõlastatud) täienduste ja parandustega; 4) ehitusregistri kaart; 5) ehituse täitedokumentatsioon: ehitustööde päevik, varjatud tööde aktid, teostusjoonised, eritööde vastuvõtuaktid (santehnilised ja elektritööd, gaasivarustus jm.); 6) ehitustööde vastavustunnistused; 7) ehitusjärelevalve ettekirjutused koos nende täitmist kinnitavate märgetega; 8) tehniliste ja tehnoloogiliste seadmete ning süsteemide paigaldamise ja katsetuse aktid ning kasutusload. Oma tarbeks ehitatud ühepereelamu, taluhoonete, aiamajade ja kuni kahe sõiduautokohaga individuaalgaraaþide ülevaatusel ei nõuta ehitustööde päeviku ja varjatud tööde aktide esitamist. 39. Ülevaatust võib läbi viia ka ehitise valminud osa või ehitusjärgu kasutuselevõtuks, kui nii oli määratud ehitusprojektiga või eelnevalt kooskõlastatud valla ehitusjärelevalveinseneriga. 40. Ülevaatust korraldab valla ehitusjärelevalveinsener ehitise omanikuga kokkulepitud ajal. 41. Ülevaatusel osalevad ehitise omanik, valla ehitusjärelevalveinsener, ehitaja ja projekteerija esindajad, vajadusel kaasatakse riiklike järelevalveametkondade ja allettevõtjate esindajaid, eksperte jt. isikuid. 42. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt, mis kuulub säilitamisele vallavalitsuse arhiivis ja ehitise omaniku juures. 43. Kasutusluba antakse, kui: 1) ehitis on ülevaatuskomisjoni poolt üle vaadatud ja selle kohta on vormistatud ehitise ülevaatusakt; 2) ehitusdokumentatsioon on valla ehitusjärelevalveinsenerile üle antud. 44. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa, kui nii oli määratud ehitusprojektiga või eelnevalt kooskõlastatud valla ehitusjärelevalveinseneriga. 45. Ehitist võib kasutada ainult ehitusloas näidatud otstarbel. Ehitise kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 46. Kasutusloa võib vallavalitsus ära võtta või peatada, kui: 1) ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; 2) omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid või kasutusotstarvet; 3) ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 47. Kasutusloa võib erandkorras anda ka omavolilistele ehitistele, mis on ehitatud enne 22. juulit 1995. a. 48. Omavolilistele ehitistele kasutusloa saamiseks peab taotleja esitama vallavalitsusele: 1) avalduse kasutusloa taotlemiseks; 2) seletuskirja omavolilise ehitise tekke või saamise asjaolude kohta; 3) hoone inventariseerimise joonised või ehitise ülemõõdistamisprojekti; 4) ehituskrundi kasutusõigust või hoonestusõigust tõendavad dokumendid. 49. Valla ehitusjärelevalveinsener korraldab omavolilise ehitise ülevaatuse vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 43 nõuetele, esitab taotlejale tingimused puuduste kõrvaldamiseks ja vajadusel täiendavaks kooskõlastamiseks riiklike järelevalveorganitega. 50. Pärast punktis 49 toodud tingimuste täitmist teeb valla ehitusjärelevalveinsener vallavalitsusele ettepaneku omavolilisele ehitisele kasutusloa andmiseks või sellest keeldumiseks. 51. Vallavalitsuse poolt omavolilisele ehitisele kasutusloa andmisest keeldumisel on selle valdaja kohustatud ehitise lammutama vallavalitsuse määratud tähtajaks. VII. KAEVAMISLUBA 52. Kaevamisluba on vallavalitsuse poolt väljastatav luba kaevamistööde tegemiseks maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamisel või nende avariide likvideerimisel. 53. Kaevamisloa taotlemiseks esitab tööde tegija valla ehitusjärelevalveinsenerile avalduse, lisades sellele kooskõlastatud insenerkommunikatsioonide ehitus- või remondiprojekti ja maaomaniku kirjaliku nõusoleku kaevetööde tegemiseks. 54. Ehitusjärelevalveinsener vaatab kaevetööde tegemise taotluse läbi ühe nädala jooksul arvates selle esitamise päevast ja vajadusel määrab täiendavad kooskõlastused teiste ametkondade või isikutega. Avariide puhul vaadatakse taotlus läbi kohe. 55. Kaevetöödega kaasnevast liikluse ümberkorraldusest teatamise kohustus lasub isikul, kelle nimele väljastati kaevamisluba. 56. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise põhjendusega. 57. Kaevamisluba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate süvendite kaevamisel, kui antud ehitisele on vallavalitsus väljastanud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. VIII. EHITISTE LAMMUTAMINE 58. Lammutusluba on ehitise omanikule vallavalitsuse poolt väljastatav luba püsiehitiste osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimise eesmärgil. 59. Ehitiste lammutamiseks esitab ehitise omanik valla ehitusjärelevalveinsenerile avalduse lammutusloa taotlemiseks, ehitise omandiõigust tõendava dokumendi ja vajadusel projekti lammutustööde läbiviimiseks. 60. Ehitusjärelevalveinsener võib keelduda lammutusluba väljastamast, kui: 1) objekt on riikliku kaitse all või on mõnel muul moel kaitstud; 2) lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju ja selle hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. 61. Omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste lammutamine toimub vallavalitsuse poolt ehitise omanikule antud tähtajalise ettekirjutuse alusel. Tähtajaks lammutamata ehitisele võidakse kohaldada sundlammutamist omaniku kulul. VIII. LÕPPSÄTTED 62. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes on vallavalitsusel õigus täiendavalt määrata läbitava protseduuri etapid ja dokumentide vajadus lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas planeerimis- ja ehitusseadusest (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953), asjaõigusseadusest (RT I 1993, 39, 590; 1995, 2628, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152), kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), ranna ja kalda kaitse seadusest (RT I 1995, 31, 382), Otepää looduspargi kaitseeeskirjast (RT I 1997, 25, 388), kinnisasja sundvõõrandamise seadusest (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006), veeseadusest (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47), maareformi seadusest (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153), muinsuskaitseseadusest (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559), tervishoiukorralduse seadusest (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462), autoriõiguse seadusest (RT 1992, 49, 615; RT I 1996, 49, 953), Eesti Vabariigi jäätmeseadusest (RT 1992, 21, 296; RT I 1994, 74, 1323), Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadusest (RT 1992, 24, 334), tuletõrje- ja päästeseadusest (RT I 1994, 28, 424; 1996, 49, 953). 63. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.