Pühajärve Vallavolikogu — Eluruumide kasutamise eeskirja kinnitamine — RTL, 94, 407

Võttes aluseks Eesti Vabariigi elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846; 1996, 42, 811) paragrahvi 8, Pühajärve Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Pühajärve vallas eluruumide kasutamise eeskiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Avaldada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Jüri KORK Kinnitatud Pühajärve Vallavolikogu 20. novembri 1997. a. määrusega nr. 50 Eluruumide kasutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri reguleerib Pühajärve valla haldusterritoriumil asuvate eluruumide kasutamist olenemata eluruumi omandivormist. II. MÕISTED 2.1. Elamu on hoone, mis on ehitatud alatiseks elamiseks ja mis on võetud selleks kasutusse vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. 2.2. Eluruum -- elamu, korter või muu omaette ruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. 2.3. Korter -- ühest või mitmest toast ja abiruumidest koosnev elamu osa, mis võimaldab alatist elamist ja vastab Eesti normidele. 2.4. Eluruumi kasutaja on korteriomanik ja üürnik ning nendega koos elavad perekonnaliikmed, samuti korteriomaniku või üürniku loal ajutiselt elamispinda kasutav isik. 2.5. Eluruumi üldpind -- kõigi elu- ja abiruumide ning lodþade, külmade panipaikade, rõdude ja terrasside põrandapinna summa, arvestades järgmisi vähenduskoefitsiente: lodþad, külmad verandad ja külmad panipaigad -- 0,5; rõdud ja terrassid -- 0,3. Korterisisese trepimademe alune pind ja kallakseintega ruumide pind arvatakse ruumi pinna hulka mõõdetuna 1,6 m kõrguselt põrandast. 2.6. Abiruumi pind -- esiku, köögi, sahvri, vaheruumi (sisekoridori), garderoobi, WC, pesuruumi, vannitoa, panipaiga, sisseehitatud kappide jne. põrandapinna summa. 2.7. Eluruumi lahuspind -- eluruumist lahus olevate ruumide pinnad, keldris olevate kuuride, panipaikade (mitte üldkasutatavate ruumide) ja eraldi asetsevates hoonetes olevate kuuride pinnad. 2.8. Elamu ehituskonstruktsioonide ja elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide hoolduse all mõistetakse järgmisi töid: -- hooldustööd, mida tehakse iga-aastaste hinnatud tööde kirjelduste alusel; -- tehnosüsteemide regulaarsed hooldustööd; -- tehnosüsteemide teenindamine avariide korral. 2.9. Eluruumi hoolduse all mõistetakse kõiki töid, mida teeb korteris üürnik või korteriomanik vastavalt hooldustööde kohustuse jaotusele. 2.10. Elamu remondi all mõistetakse ehituskonstruktsioonide, elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide terviklikku väljavahetamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorda, paigaldada täiendavaid seadmeid, teha ümber-, juurde- ja pealeehitusi. III. ELURUUMIDE KASUTAJATE KOHUSTUSED 3.1. Eluruumide kasutajad on kohustatud: 3.1.1. kasutama eluruume sihipäraselt ja hoidma neid korras; 3.1.2. kasutama säästlikult vett, gaasi ja elektrienergiat; 3.1.3. tihendama soojusenergia kokkuhoidmiseks uksi ja aknaid; 3.1.4. teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamu omanikule või elamut hooldavale isikule või firmale kohe, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks; 3.1.5. täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirju; 3.1.6. eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri- ja gaasiseadmed (v.a. pideval automaatreþiimil töötavad seadmed), raadiod ja televiisorid ning sulgema vee- ja gaasikraanid; 3.1.7. lubama elamuomaniku esindajal kontrollida nende poolt kasutatavate ruumide tehnilist ja sanitaarset olukorda; 3.1.8. hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; 3.1.9. kuivatama pesu selleks ettenähtud pesukuivatusplatsidel või -ruumides ning rõdudel, lodþadel või verandadel riputatuna mitte kõrgemale nende piiretest; 3.1.10. üürilepingu lõppemisel ning üürniku lahkumisel koos kogu perekonnaga teise elukohta vabastama tema poolt kasutatavad ruumid ja andma need korrasolevaina koos kõigi töökorras olevate seadmetega üle elamuomanikule akti alusel; 3.1.11. täitma Pühajärve Vallavolikogu kehtestatud heakorraeeskirja. 3.2. Eluruumide kasutajatel on keelatud: 3.2.1. tekitada ajavahemikus kella 23.00--7.00 müra, mis häirib naabreid (raadiote, telerite ja magnetofonide kõvasti mängimine, pilli mängimine, laulmine, remonditööde tegemine, pesupesemismasina ja tolmuimeja töötamine, hüppamine, tagumine vms.); 3.2.2. hoida korteris ja üldkasutatavates kohtades õhku saastavaid esemeid ja aineid; 3.2.3. lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, toidujäätmeid, kaltse ning muid esemeid ja aineid, mis võivad seda ummistada; 3.2.4. asetada esemeid trepikotta, koridori ja keldri vahekäikudesse; 3.2.5. sulgeda tuletõrjeredelite ja tuletõrjeinventari ning -seadmete juurde viivaid käike ja luuke; 3.2.6. risustada rõdusid ja lodþasid mitmesuguste materjalide või esemetega, mis ulatuvad üle piirete; 3.2.7. puhastada ja kloppida aknalt, rõdult, lodþalt või trepikoja platvormilt vaipu, põrandariideid ja muid majapidamisesemeid; 3.2.8. pidada korteris kasse, koeri ja muid väikeloomi, kui ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid; 3.2.9. viibida hoone tehnilistes ruumides (soojussõlm, veemõõdusõlm, kilbiruum, katlamaja jne.) ja katusel, kui see pole tingitud hädaolukorrast; 3.2.10. rikkuda ja kõrvaldada elektri- või gaasi-, sooja või külma vee sulgemis- või mõõteseadmetele paigaldatud plomme; 3.2.11. teha korteris, trepikojas, koridoris, pööningul või keldris töid, mis rikuvad ruume või häirivad teiste elanike normaalseid elutingimusi; 3.2.12. paigaldada katusele või fassaaadile individuaalseid raadio- ja televisiooniseadmeid elamuomaniku või ühistu juhatuse kirjaliku nõusolekuta; 3.2.13. visata prügi elamu territooriumile. 3.3. Ilma Pühajärve Vallavalitsuse väljastatud ehitusloata on eluruumi kasutajal keelatud: 3.3.1. ehitada ümber keskütte- ja gaasivarustussüsteeme ning kanalisatsiooni- ja veetorustikke, ümberpaigutada gaasiseadmeid; 3.3.2. muuta elamu välisilmet, trepikoja siseviimistlust, kinni ehitada rõdusid, lodþasid või terrasse ning trellitada aknaid; 3.3.3. teha eluruumide ümberplaneerimist, sh. vaheseintesse avade tegemine; 3.3.4. paigaldada või ümber ehitada statsionaarseid elektriseadmeid ning elektrijuhtmestikku. 3.4. Eluruumi kasutajal on õigus: 3.4.1. eluruumides, kus elab mitu perekonda (leibkonda), on kõigil elanikel võrdsed õigused korteri abiruumide ja seadmete kasutamiseks, kui nende majutamisel ei lepitud kokku teisiti; 3.4.2. kui eluruumi omanik või ühistu ei täida omapoolseid hooldetööde kohustusi, siis on eluruumi kasutajal õigus hädavajalikud tööd teha ise ja nõuda eluruumi omanikult või ühistult nende tööde maksumuse hüvitamist; 3.4.3. maha võtta enda paigaldatud seadmeid tingimusel, kui ei vigastata üksikuid konstruktsioone või ei rikuta viimistlust ning seadmed asendatakse projektikohaste seadmetega. IV. ELURUUMIDE JA SEAL ASUVATE TEHNOSEADMETE HOOLDUS 4.1. Elamu ehituskonstruktsioonide ja elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide hooldus- ja remonditööd teeb elamuomanik või ühistu vastavalt selleks ettenähtud vahendite arvelt. 4.2. Elamu ehituskonstruktsioonide või elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide rikkumised, mis on tekkinud eluruumide kasutaja(te) süü tõttu, parandatakse süüdlas(t)e kulul. Kui rikkumises süüdiolevaid isikuid ei ole võimalik tuvastada, jagatakse parandamise kulud elamu kasutajate vahel proportsionaalselt kasutatava üldpinnaga. Rikkumised tuleb fikseerida elamuomaniku või ühistu juhatuse, juurdekutsutud spetsialistide ja elanike esindajate koostatud aktis. Kui süüdiolev isik tehakse kindlaks hiljem, on majaomanikul või ühistu juhatusel õigus kahjustuste parandamiseks tehtud kulud sisse nõuda süüdlaselt ning teistele elanikele teha vastav tasaarvestus. 4.3. Eluruumide kasutajad, kes ruumide omavolilise ümberplaneerimise või ümberseadistamisega kahjustasid neid ruume või kogu elamu ehituskonstruktsioone või tehnosüsteeme, on kohustatud taastama oma kulul ruumides või elamus endise olukorra. Selle nõude mittetäitmisel nõutakse süüdlaselt sisse endise olukorra taastamiseks tehtud tööde kulud. 4.4. Üürilepingu lõppemisel ning üürniku poolt eluruumi vabastamisel ilmnenud ruumidele tekitatud kahjustused või tegemata jäänud hooldustööd, mis kuulusid tema kohustuste hulka, fikseeritakse ruumide üleandmise aktis ning nende maksumus nõutakse sisse endiselt üürnikult. Ruumide üleandmise akti koostavad ja kirjutavad all elamuomanik või tema esindaja ja üürnik, viimase keeldumisel aga kaks tunnistajat majaelanike hulgast. V. KULUDE JAOTAMINE 5.1. Kõik eluruumi kasutajad on kohustatud õigeaegselt tasuma korteriüüri ehk täisüüri (üürimajade puhul) või majandamiskulud (korteri- või elamuühistu puhul). 5.2. Täisüür või majandamiskulud koosnevad järgmistest eluruumi kasutamisega seotud kuludest ning jaotatakse alljärgnevalt: 5.2.1. Põhiüür (üürimajade puhul) või hoolduskulud (korteri- ja elamuühistu puhul), sealhulgas: Hooldustööd, sellest: elamu konstruktsioonide ja hooneosade ning tehnosüsteemide hooldus proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga tehnosüsteemide regulaarsed hooldustööd -"- tehnosüsteemide avariide likvideerimine -"- Elamu remont -"- Sanitaarpuhastus ja korrashoid -"- Elamuorganisatsioonide või ühistute ülalpidamiskulud -"- Maamaks -"- Kindlustus -"- Amortisatsioon -"- Laenu kustutamine -"- Laenuprotsendid -"- Küte proportsionaalselt eluruumide köetavale pinnaga Soe vesi proportsionaalselt tegelike tarbijate arvuga Vesi ja kanalisatsioon -"- Prügivedu -"- 5.3. Korteris, kus elab mitu perekonda, jagatakse kulud valgustuse, kütte ja ühiskasutatavate ruumide hoolduse ning kommunaalteenuste eest nende omavahelisel kokkuleppel. Kui kokokkulepet ei saavutata, jagatakse kulud järgmiselt: 5.3.1. Eluruumides kasutatava elektrienergia eest korterites, kus on ühine elektriarvesti -- proportsionaalselt elektritarvitite võimsusele. Tasu elektrienergia eest ühiskasutatavates ruumides jagatakse võrdselt kasutajate vahel, võttes arvesse nii ajutised kui ka alalised elanikud (st. tegelike kasutajate vahel). 5.3.2. Eluruumide ühise ahju kütmise kulud -- vastavalt köetavate ruumide kubatuurile. Kõik kasutajad on kohustatud võtma osa abiruumide kütmisest proportsionaalselt nende poolt kasutatava üldpinnaga. 5.3.3. Ühiskasutatavate ruumide ja seadmete hooldustööde kulud -- proportsionaalselt nende poolt kasutatava üldpinnaga. 5.4. Sooja vee sulgemine (avamine) toimub eluruumi kasutaja kirjalikul taotlusel ja kulul. Soojavee varustuse sulgemiseks (avamiseks) esitatakse kirjalik avaldus elamuomanikule või ühistu juhatusele. 5.5. Kui mõned elanikud on eluruumist ära üle ühe kuu, siis tasu külma ja sooja vee eest ning kanalisatsioonitasu äraoldud aja eest ei võeta. Ära olnud (olev) elanik peab elamuomanikule või ühistu juhatusele kirjalikult tõendama oma mujal viibimise. VI. VASTUTUS ELURUUMIDE KASUTAMISE EESKIRJA RIKKUMISE EEST 6.1. Eluruumide kasutamise eeskirja rikkumise eest määratakse rahatrahv vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule. 6.2. Üürileandja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui üürnik: 6.2.1. on jätnud mõjuva põhjuseta rohkem kui kolm kuud korteriüüri maksmata või tasumata kommunaalteenuste eest; 6.2.2. on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürnikule kehtivat korda rikkudes; 6.2.3. lõhub või rikub elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt, st. rikub eluruumide kasutamise eeskirja; 6.2.4. ja kõik temaga koos elavad perekonnaliikmed kuuluvad eluruumist väljatõstmisele elamuseaduse paragrahvi 41 lõike 1 punktides 1 ja 3 toodud alustel, s.o: 1) kes oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu temaga samas majas või korteris; 2) kes on tunnistatud eluruumi kasutusõiguse kaotanuks äraoleku tõttu. 6.3. Eluruumi kasutamise eeskirja rikkumisega eluruumile, elamule või teistele isikutele tekitatud kahju kuulub süüdlase poolt hüvitamisele tsiviilseadusandluses sätestatud korras.