Piirissaare Vallavolikogu — Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine — RTL, 94, 406
Statutory Text (1 Articles)
Aluseks võttes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a. määruse nr. 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609) ning Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määruse nr. 58 «Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a. määruse nr. 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» muutmine» (RT I 1997, 20, 334), Piirissaare Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada juurdelisatud «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Piirissaare vallas». 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees Kalju SAKK Lisa Piirissaare Vallavolikogu 31. oktoobri 1997. a. määrusele nr. 1 Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Piirissaare vallas 1. Sotsiaaltoetusi on õigus taotleda Piirissaare valla territooriumil alaliselt elavatel isikutel. Alaliseks elanikuks loetakse Piirissaare vallas elav ja eluruumi sisseregistreeritud Eesti kodanik või välismaalane, kellel on alaline või tähtajaline elamisluba. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus vallavalitsusele. I. TOIMETULEKUTOETUS 2. Toimetulekutoetus määratakse vallaelanikele, kelle tulud pärast alaliste eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalset tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. 3. Toimetulekupiir üksielava täiskasvanud inimese kohta on 460 krooni kuus. Toimetulekutoetuse maksmisel erineva suurusega perekondadele võetakse aluseks perekonna summaarne tarbimiskoefitsient, kus esimese perekonnaliikme koefitsient on 1 ja kõigil järgnevatel 0,7. Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja toimetulekupiir on järgmised: Jrk. nr. Perekonna suurus Perekonna tarbimiskoefitsient Perekonna toimetulekupiir kroonides 1. 1-liikmeline 1,0 460 2. 2-liikmeline 1,7 782 3. 3-liikmeline 2,4 1104 4. 4-liikmeline 3,1 1426 5. 5-liikmeline 3,8 1748 6. 6-liikmeline 4,5 2070 7. 7-liikmeline 5,2 2392 8. 8-liikmeline 5,9 2714 9. 9-liikmeline 6,6 3036 10. 10-liikmeline 7,3 3358 4. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna netosissetulek, kusjuures perekonnaliikmeteks loetakse toetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. Erandkorras makstakse täiendavat toetust ka üle toimetulekupiiri majanduslikes raskustes olevatele peredele Piirissaare Vallavolikogu otsusega. 6. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse eluasemekulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad üldhariduslike koolide päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni või riiklikku ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud. 7. Toimetulekutoetust arvutatakse eelmise kuu netosissetuleku alusel. Perekonna sissetulekute hulka loetakse kõiki sissetulekuid, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused. 7. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna eelneva kuu sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega vallavalitsusele hiljemalt 20. kuupäevaks. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes on vallavalitsusel õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. 8. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses, mis on 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetaks aluseks tegelik pind. Eluasemekuludena lähevad arvesse eelmise kuu eluasemekulud. Eluasemekuludeks loetakse remondikulud, küte, üldelekter ja maamaks. 8.1. Remondikulud võetakse arvesse kuni 4 kr./m2 ulatuses kuus pere peale. 8.2. Küttekulud võetakse arvesse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini igakuiselt 7,0 kg turbabriketti eluruumi köetava pinna 1 m2 kohta ja ajavahemikus 1. maist kuni 30. septembrini 3,0 kg turbabriketti eluruumi köetava pinna 1 m2 kohta. 8.3. Elektrienergia kulu eluruumide valgustuseks võetakse arvesse: -- I kvartalis 0,5 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus; -- II kvartalis 0,3 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus; -- III kvartalis 0,4 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus; -- IV kvartalis 0,8 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus. 9. Toimetulekutoetust makstakse taotlejale, kes tasub ise eluasemekulud. Varem tekkinud võlgnevusi sotsiaaltoetustega ei kaeta. Toimetulekutoetust makstakse igakuiselt sularahas või kantakse pangaarvele kuu viimasel tööpäeval. 10. Toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite piisavuse korral on vallavolikogul õigus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi: 10.1. materiaalselt vähekindlustatud perede, invaliidide, üksikvanurite erivajaduste rahuldamiseks (prillid, abivahendid, ravimid jms.) maksekviitungi alusel; 10.2. materiaalselt vähekindlustatud perede (isikute) ühekordseks sotsiaaltoetuseks; 10.3. vanurite ülalpidamise katteks. 11. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või vallavalitsusele valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse andmine ja makstud raha nõutakse kohtu korras tagasi. II. TRANSPORDI KASUTAMISE TOETUS 12. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavale puudega inimesele, kes vajab individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduurile sõiduks, samuti sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. 13. Taotlus transpordi kasutamise toetuse saamiseks esitatakse koos pensionitunnistuse ja sõiduki registreerimistunnistusega vallavalitsusele, kes määrab toetuse suuruse. III. TELEFONI KASUTAMISE TOETUS 14. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja teistele haiguse kroonilise kuluga haigetele, kes arstlikult tõendatud tervisliku seisundi tõttu vajavad sageli kodust arstiabi. Sotsiaalsete erivajaduste hindajaks on vallavolikogu. 15. Telefoni kasutamise toetuse taotlus esitatakse vallavolikogule, kes määrab toetuse suuruse, mis ei või ületada telefoni ühe kuu abonementtasu. IV. II GRUPI INVALIIDIDELE 50% SÕIDUTOETUSE ERALDAMINE ÜHISTRANSPORDIS 16. II grupi invaliididele, kes kasutavad ühistransporti (välja arvatud linnatransport) ravi- ja rehabilitatsiooniasutustesse sõiduks, hüvitatakse bussipiletite esitamisel 50% nende maksumusest. V. LIIKLUSKINDLUSTUSE MAKSESOODUSTUS 17. Liikluskindlustuse maksesoodustust anda vastavalt sotsiaalministri 30. detsembri 1996. a. määrusele nr. 32 materiaalselt vähekindlustatud mittetöötavatele üksielavatele pensionäridele ja invaliididele.