Meremäe Vallavolikogu — Meremäe valla planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 94, 401

Lähtudes planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 3 punktist 2, Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Meremäe valla planeerimis- ja ehitusmäärus. 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teataja Lisas avaldamist. Volikogu esimees Aare HÕRN Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 22. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2 Meremäe valla planeerimis- ja ehitusmäärus I. ÜLDOSA 1.1. Käesoleva määruse eesmärk on tagada Meremäe valla, Võru maakonna ja Eesti Vabariigi huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse ning riikliku planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel Meremäe valla territooriumil. 1.2. Ehituskorraldust Meremäe vallas suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus ja vallavalitsuse ehitustoimkond, kelle nimetab vallavalitsus ning kinnitab vallavolikogu. 1.3. Planeerimis- ja ehitusmäärusega lahendamata küsimusi reguleerib vallavalitsus. II. VALLA OMAVALITSUSORGANITE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 2.1. Vallavolikogu õigused ja kohustused on: 2.1.1. valla üldise ehituspoliitika vastuvõtmine; 2.1.2. valla ning vallaosade üld- ja detailplaneeringute kinnitamine ja tühistamine; 2.1.3. planeeringute lähteandmete kinnitamine; 2.1.4. kohaliku infrastruktuuri, ehitusmahtude planeerimine, kohalike teede, insenervõrkude ehitamise ja korrashoiu kavandamine; 2.1.5. algatatud planeeringukavatsuste tutvustamine üldsusele kohalikes teabevahendites; 2.1.6. maakasutuse ja ehitamise aluseks olevate planeeringute tagamine; 2.1.7. kõigi huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja kooskõlastamise tagamine, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks; 2.1.8. projekteerimislubade, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade kinnitamine vastavalt vallaarhitekti või ehitusjärelevalve inspektori esildisele. 2.2. Ehitustoimkonna ülesanded ehituskorralduse alal on: 2.2.1. planeeringute lähteseisukohtade ja andmete kogumine ja läbivaatamine; 2.2.2. planeeringute eskiisprojektide läbivaatamine ja avalikustamise otsustamine; 2.2.3. planeeringute avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise tulemuste analüüs; 2.2.4. munitsipaalehitiste projektide esitamine vallavolikogule kinnitamiseks; 2.2.5. projekteerimislubade, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine; 2.2.6. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. 2.3. Vallaarhitekti ja ehitusjärelevalve inseneri kohustused ja õigused määratakse vastavate ametijuhenditega. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 3.1. Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 3.2. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. 3.3. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamine ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 3.4. Üldplaneeringu ülesanded on: 3.4.1. territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 3.4.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3.4.3. väärtusliku põllumaa, maastiku ja looduskoosluste säilitamise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 3.4.4. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 3.4.5. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 3.4.6. põhiliste teede ja tänavate ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 3.4.7. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 3.4.8. puhke- ja virgestusalade määramine; 3.4.9. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ning vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 3.4.10. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 3.4.11. riigikaitseliste maa-alade määramine; 3.4.12. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. IV. DETAILPLANEERING 4.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väikema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 4.2. Detailplaneeringuga määratakse: 4.2.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 4.2.2. krundi ehitusõigus; 4.2.3. tänavate maa-alade ja liikluskorralduse põhimõtted; 4.2.4. haljastus ja heakorrastus; 4.2.5. ehitistevahelised kujad; 4.2.6. tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 4.2.7. keskkonnakaitse abinõud; 4.2.8. maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt seadustele, kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuste teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 4.2.9. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 4.2.10. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 4.2.11. servituutide vajadus; 4.2.12. riigikaitselised maa-alad; 4.2.13. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 4.3. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 4.4. Detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega hajaasustuses. 4.5. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 4.6. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse, keskkonnakaitse, riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. V. PROJEKTEERIMISE KORD 5.1. Käesoleva määruse punktides 7.1.1 kuni 7.3 nimetatud ehitiste ehitamine toimub ehitusprojekti alusel. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangu projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitust kontrollida. 5.2. Vallas on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Ehitustoimkond võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 5.3. Projekteerimise algatamine: 5.3.1. projekteerimise algatamise õigus on maaomanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus maaomaniku kirjaliku, notariaalselt tõestatud loa alusel; 5.3.2. projekteerimise aluseks on vallaarhitekti väljastatud projekteerimistingimused. 5.4. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja: 5.4.1. avalduse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 5.4.2. maaomandust tõendava dokumendi või maaomaniku kirjaliku, notariaalselt tõestatud loa ehitamiseks antud maa-alal; 5.4.3. maa-ala geodeetilise plaani; 5.4.4. tehnilised tingimused. 5.5. Projekteerimistingimused sisaldavad: 5.5.1. maa-ala geodeetilist plaani, mis on koostatud maa omamise või kasutamise õiguse alusel litsentseeritud maamõõtja poolt; 5.5.2. ehitise projekteerimiseks vajalikke tehnilisi tingimusi; 5.5.3. arhitektuurseid nõudeid ehitise projekteerimiseks; 5.5.4. projekti kooskõlastuste loetelu; 5.5.5. projekteerimistingimuste kehtivusaega. 5.6. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. 5.7. Ehitustoimkonna poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena kolme aasta jooksul arvates selle väljastamise päevast. 5.8. Projekteerimistingimused väljastatakse hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest. VI. EHITAMISE KORD 6.1. Vallavalitsuse väljastatav luba või kooskõlastus on nõutav: 6.1.1. hoonete ja rajatiste ehitamiseks või lammutamiseks; 6.1.2. mullatöödeks; 6.1.3. allmaaehituseks; 6.1.4. puude mahavõtmiseks ja istutamiseks planeeritud aladel; 6.1.5. reklaami, siltide, valgustusseadmete ja valgusreklaami paigaldamiseks; 6.1.6. maapealsete elektri- ja sideliinide paigaldamiseks; 6.1.7. ehitiste ja rajatiste kasutuselevõtuks. 6.2. Vastava loa väljastamisel määrab vallavalitsus ehitusega seotud kooskõlastuste vajaduse. 6.3. Kaevamislubade andmise kord ja kaevamistööde tegemisega seotud kord sätestatakse eraldi eeskirjaga. 6.4. Ehitamisega seotud lubade saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 6.4.1. avalduse; 6.4.2. maaomandust tõendava dokumendi; 6.4.3. projekteerimistingimustele vastava projekti; 6.4.4. ehitusjärelevalve teostamise lepingu, mis on sõlmitud vastavat tegevuslitsentsi omava isikuga; 6.4.5. munitsipaalobjekti ehitusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele volikogu kinnitatud ja projekteerimistingimustele vastav projekt. 6.5. Ehitise alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist kohalikult ehitustoimkonnalt kinnitatuna vallavalitsuse poolt. 6.6. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist kohalikult ehitustoimkonnalt kinnitatuna vallavalitsuse poolt. 6.7. Ehitusluba antakse ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. VII. MÕISTED 7.1. Ehitis 7.1.1. Ehitis on hoone või rajatis. 7.1.2. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 7.1.3. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 7.2. Ehitamine 7.2.1. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: 7.2.1.1. ehitise püstitamist maa peale või maapõue; 7.2.1.2. ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; 7.2.1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 7.2.1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd; 7.2.1.5. ehitise lammutamist. 7.3. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse ehitusloas näidatud tähtajaks. 7.4. Omavoliline ehitis Ilma ehitusloata püstitatud ehitis on omavoliline ehitis, välja arvatud määruse punktis 7.5.2 nimetatud juhul. 7.5. Väikehoone 7.5.1. Väikehooneks käesoleva määruse tähenduses loetakse kuni 12 m2 ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funksioone. 7.5.2. Väikehoonet võib ehitada ehitustoimkonna kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta. 7.6. Ehitustööde tegemise õigus 7.6.1. Tegevusluba antakse ettevõtjale nendeks ehitustöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ehituseriala vastutav spetsialist, kellele esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 7.6.2. Ühepereelamu, taluhoone, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 7.7. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. 7.8. Siltide ja õhuliinide kinnitamine 7.8.1. Reklaami, plakatite, elektri-, side- ja muude õhuliinide ning siltide paigaldamine ehitisele või krundi piiretele võib toimuda kinnisasja omaniku loal. Tekitatud kahju kompenseerib kinnisasja omanikule paigaldaja. 7.8.2. Kinnisasja omanik peab lubama paigutada oma krundile või kinnitada oma ehitise külge tehnovõrkude ja kaablite tähistamise märke ja reepereid. Nende paigutamisega tekitatud kahju tasub kinnisvara omanikule märkide või siltide omanik. VIII. EHITUSJÄRELEVALVE 8.1. Ehituse vahetu järelevalve kindlustab tellija, kes sõlmib selleks vallavalitsusega kooskõlastatult lepingu vastavat tegevusõigust omava isikuga. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik. 8.2. Üldist ehitusjärelevalvet teostab valla ehitusjärelevalve inspektor või vallaarhitekt, kelle õigused ja kohustused on määratud vastavate ametijuhenditega. IX. EHITUSLUBA 9.1. Ehitustoimkond vastab ehitusloa taotlusele kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 9.2. Vallavalitsuse otsusega on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa andmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. X. EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS 10.1. Ehitusprojektile tehakse vajadusel keskkonna- ja ehitusekspertiis. 10.2. Ekspertiisi tegemine on kohustuslik: 10.2.1. keskkonnaohtlikele objektidele; 10.2.2. riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste projektidele; 10.2.3. suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. XI. EHITISTE KASUTUSELEVÕTT 11.1. Ehitist võetakse kasutusele ainult valla ehitustoimkonna poolt väljaantud kasutusloa alusel. 11.2. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. 11.3. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb kohalikult ehitustoimkonnalt hankida uus kasutusluba. 11.4. Kasutusloa puudumisel ei kanta ehitist riiklikku ehitusregistrisse. XII. ÕIGUSLIKU ALUSETA PÜSTITATUD HOONETE ARVELEVÕTMINE 12.1. Käesoleva määruse punktis 12 käsitletakse selliseid hooneid, mis on ehitatud või mille ehitamist on alustatud enne 12. juulit 1995. a. 12.2. Hooneid, mis asuvad maatükil, mis pole kantud kinnistusraamatusse, käsitletakse vallasasjadena. 12.3. Vallasasjana ehitatud hoone omandiõiguse tekkimise alus on hõivamine. 12.4. Valmiva või juba valminud hoone omanikuks on hoone aluse krundi omanik või hoone juurde kuuluvate hoonete omanik. 12.5. Hoone omaniku otsustab volikogu esitatud tõendite alusel, milleks on: 12.5.1. hooneregistri õiend; 12.5.2. maa kasutusõigust tõendav dokument; 12.5.3. muud tõendid. 12.6. Juba valminud hoonele väljastatakse erandkorras kasutusluba ilma ehitusloata vastavalt käesolevale määrusele. Kasutusloa väljaandmise otsustab volikogu. 12.7. Veel valmivatele hoonetele väljastatakse erandkorras ehitusluba ilma projekteerimisloata vastavalt käesolevale määrusele. Ehitusloa väljaandmise otsustab volikogu. XIII. LÕPPSÄTTED 13.1. Käesolev Meremäe valla ehitusmäärus on kooskõlas planeerimis- ja ehitusseadusega ning seaduse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse. Halduskaristuse määramise õigus on järelevalveinseneril ja ehitusjärelevalve eest vastutava vallavalitsuse ametnikul. 13.2. Kõigis käesolevas määruses mittekäsitletud ehitusalastes küsimustes tuleb täita planeerimis- ja ehitusseadust.