Välisminister — Äriviisa taotlemise, andmise ja tühistamise korra kinnitamine — RTL, 94, 400

Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202) paragrahvi 10 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1998. a määrusega nr. 6 (RT I 1998, 8, 87) kinnitatud «Viisaeeskirja» punktide 25 ja 36 alusel, kooskõlastatult sise- ja majandusministriga (vastavalt Siseministeeriumi 27. veebruari 1998. a. kiri nr. 2/1152 ja Majandusministeeriumi 4. märtsi 1998. a. kiri nr. 17-1/SE537), määran: Kinnitada «Äriviisa taotlemise, andmise ja tühistamise kord» (juurde lisatud). Minister Toomas Hendrik ILVES Kantsler Indrek TARAND Lisa Kinnitatud välisministri 5. märtsi 1998. a. määrusega nr. 4 Äriviisa taotlemise, andmise ja tühistamise kord 1. Käesolev kord täpsustab äriviisa taotlemise, andmise ja tühistamise korra ning määratleb isikute kategooriad, kellele võib anda äriviisa, samuti kehtestab äriviisa taotlemist ja Eestis viibimise eesmärki põhjendavate dokumentide loetelud. 2. Pikaajalise ametialase lähetusega seotud äriviisa võib anda välisriigi kodanikele, kes kuuluvad järgmistesse isikukategooriatesse: 1) välisriikide ajakirjanikud, keda akrediteerib Välisministeerium, ja nendega koos Eestisse saabuvad perekonnaliikmed; 2) õppejõud ja üliõpilased, kes on lähetatud Eestisse õppe- või teadustööle täiendõppe või üliõpilaste ja õppejõudude vahetusprogrammi raames; 3) lektorid, võõrkeele õpetajad, eksperdid ja konsultandid, kelle on Eestisse lähetanud välisriigi valitsusasutus, rahvusvaheline organisatsioon või sihtasutus kultuurivahetuse raames, välislepingu või valitsusasutustevahelise kokkuleppe alusel; 4) Eesti aukonsulid. 3. Viisaeeskirja punkti 35 alapunktides 2 kuni 4 nimetatud eesmärkidel võib äriviisa anda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriikide äriühingute huvide teostamiseks välisriikide kodanikele, kes kuuluvad järgmistesse isikukategooriatesse: 1) tippjuhid (executives), kellel on otsustusõigus organisatsiooni eesmärkide seadmisel ning kes alluvad otse tippjuhile, juhatusele või äriühingu omanikele; 2) tegevjuhid (managers), kellel on otsustusõigus organisatsiooni vahetul (igapäevasel) juhtimisel, personali töölevõtmisel ja töölt vabastamisel; 3) keskastme juhid (specialists), kellel on erialane haridus ja organisatsioonisisene töökogemus ning kelle tööülesannete hulka kuulub vahetu kontroll töötajate üle. 4. Välismaise otseinvesteeringu teostamiseks ja välismaise äriühingu filiaali asutamiseks Eestis võivad äriviisat taotleda käesoleva korra punkti 3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud isikud, samuti käesoleva korra punkti 10 alapunktis 6 ja punkti 11 alapunktis 6 nõutava dokumendi esitamisel välismaa äriühingu esindajaks nimetatud isikud. 5. Ümberpaiknemise korras juhtimisfunktsiooni teostamiseks Eestis registreeritud äriühingus, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni, võivad äriviisat taotleda käesoleva korra punkti 3 alapunktides 1 kuni 3 nimetatud isikud. 6. Ajakirjanik esitab viisaeeskirja punktis 17 nõutud dokumendid, millele on lisatud: 1) akrediteerimistaotlus; 2) elulookirjeldus; 3) 2 fotot; 4) tööandja toimetuse või uudisteagentuuri põhjendatud taotlus; 5) notariaalselt tõestatud ärakiri ja vajaduse korral notariaalselt tõestatud tõlge töölepingust; 6) tööandja garantiikiri lähetuskulude tagamise (päevarahad, eluasemekulud) kohta Eestis. 7. Üliõpilased ja õppejõud esitavad viisaeeskirja punktis 17 nõutud dokumendid, millele on lisatud: 1) elulookirjeldus; 2) lähetava asutuse või organisatsiooni põhjendatud taotlus; 3) vastuvõtva Eesti õppe- või teadusasutuse kinnitus vahetus- või täiendõppe võimaldamise kohta; 4) võimaluse korral vahetus- või täiendõpet sätestav asutustevaheline kokkulepe; 5) garantiikiri elatusvahendite ja eluasemekulude katmise kohta (stipendium, muud legaalsed allikad). 8. Lektorid, võõrkeele õpetajad, eksperdid ja konsultandid esitavad viisaeeskirja punktis 17 nõutud dokumendid, millele on lisatud: 1) elulookirjeldus; 2) Eestisse lähetamise aluseks olev töö- või teenistusleping; 3) Eesti asjaomase asutuse kinnitus lähetatava vastuvõtmise kohta; 4) erialast haridust ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi notariaalselt tõestatud ärakiri ja vajadusel selle notariaalselt tõestatud tõlge; 5) garantiikiri elatusvahendite ja eluasemekulude katmise kohta Eestis. 9. Eesti Vabariigi aukonsulile, kellel on asukohariigi poolt välja antud tegutsemisluba (exequatur), antakse äriviisa Välisministeeriumi konsulaarosakonna korraldusel. 10. Välismaalane, kes saabub Eestisse eesmärgiga teostada otseinvesteeringut, esitab viisaeeskirja punktis 17 nõutud dokumendid, millele on lisatud: 1) elulookirjeldus; 2) välismaa äriühingu põhikirja notariaalselt tõestatud ärakiri; 3) investeerimiskava; 4) välismaa äriühingu põhjendatud taotlus; 5) garantiikiri elatusvahendite ja eluasemekulude katmise kohta Eestis; 6) välismaa äriühingu esindaja puhul esindusõigust kinnitava dokumendi notariaalselt tõestatud ärakiri. 11. Välismaalane, kes saabub Eestisse eesmärgiga asutada välismaa äriühingu filiaali, esitab viisaeeskirja punktis 17 nõutud dokumendid, millele on lisatud: 1) elulookirjeldus; 2) välismaa äriühingu põhikirja notariaalselt tõestatud ärakiri; 3) notariaalselt tõestatud ärakiri välismaa äriühingu juhtorgani otsusest Eestis filiaali asutamise kohta; 4) välismaa äriühingu põhjendatud taotlus; 5) garantiikiri elatusvahendite ja eluasemekulude katmise kohta Eestis; 6) välismaa äriühingu esindaja puhul esindusõigust kinnitava dokumendi notariaalselt tõestatud ärakiri. 12. Välismaalane, kes saabub Eestisse ümberpaiknemise korras juhtimisfunktsiooni teostamiseks rahvusvahelisse kontserni kuuluvas Eestis registreeritud äriühingus, esitab viisaeeskirja punktis 17 nõutud dokumendid, millele on lisatud: 1) elulookirjeldus; 2) välismaa äriühingu (emafirma) põhjendatud taotlus; 3) tõend selle kohta, et välismaalane on viimase kolme aasta jooksul emafirmas või selle filiaalis töötanud vastava tasemega ametikohal vähemalt üks aasta; 4) tõend selle kohta, et kontserni (emafirma) tegevus ei lõpe ümberpaiknemise korras juhtimisfunktsiooni teostamise aja jooksul; 5) välismaalase erialast haridust ja kvalifikatsiooni ning vajadusel ühte käesoleva korra punktis 3 nimetatud isikukategooriasse kuulumist kinnitavad dokumendid; 6) garantiikiri elatusvahendite ja eluasemekulude katmise kohta Eestis. 13. Äriviisa taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega edastab välisesindus Välisministeeriumisse, kus korraldatakse viisataotluse edasine menetlemine. 14. Äriviisa taotluse läbivaatamisel võetakse arvesse Siseministeeriumi ja Majandusministeeriumi ning teiste asjaomaste asutuste arvamust viisataotleja Eestis viibimise põhjendatuse kohta. 15. Otsus äriviisa andmise kohta edastatakse viisataotluse vastu võtnud välisesindusele, kus vormistatakse viisakleebis ja kantakse see viisa taotleja passi. 16. Äriviisa võib peale viisaeeskirja punktides 44 ja 46 nimetatud asjaolude tühistada järgmistel juhtudel: 1) lähetav asutus või organisatsioon või välismaa äriühing tühistab oma taotluse, kui viisa on antud viisaeeskirja punkti 35 alapunktides 1 kuni 3 nimetatud eesmärkidel; 2) rahvusvaheline kontsern või rahvusvahelisse kontserni kuuluv Eesti äriühing lõpetab tegevuse või lõpeb Eesti äriühingu kuuluvus kontserni, kui viisa on antud viisaeeskirja punkti 35 alapunktis 4 nimetatud eesmärgil; 3) välismaa äriühingu esindaja esindusõiguse tühistamise või lõppemise korral, kui viisa on antud viisaeeskirja punkti 35 alapunktides 2 ja 3 nimetatud eesmärkidel. 17. Äriviisa tühistamisest informeerib viisa tühistanud asutus Välisministeeriumi seitsme päeva jooksul.