Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna põhimääruse kinnitamine — RTL, 90, 387

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 335; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punktist 9, Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohtla-Järve linna põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 23. veebruari 1994. a. määrus nr. 30. 3. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Malle MALVA Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 1998. a. määrusega nr. 30 Kohtla-Järve linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Kohtla-Järve linna põhimääruse eesmärk Kohtla-Järve linna põhimääruses sätestatakse Kohtla-Järve linna (edaspidi Kohtla-Järve) omavalitsusorganite, nende komisjonide ja linna asutuste moodustamise kord, õigused ja kohustused ja töökorralduse alused. § 2. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus (1) Kohtla-Järve kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu linnaelanike õigustatud huvidest, linna kui terviku arengu vajadustest ja iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. (2) Kohalikku omavalitsust teostavad Kohtla-Järve linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja täitevorganid ning linnaelanikud rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. (3) Kohtla-Järve omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele ja nende paremaks kaasamiseks linna juhtimisse on Kohtla-Järve jaotatud piiratud omavalitsuslike õigustega üksusteks -- linnaosadeks. § 3. Kohtla-Järve kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kohtla-Järvel rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse moodustamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Kohtla-Järve kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Kohtla-Järve kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest linna õigusaktidest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Kohtla-Järve kohaliku omavalitsusüksusena otsustab, korraldab ja lahendab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise pädevusse. (3) Kohtla-Järve kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) kehtestatud korras linnavolikogu, linnavolikogu esimees, Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja linnapea. Kohtla-Järve linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on antud vastavad volitused. § 5. Kohtla-Järve omavalitsusorganid Kohtla-Järve omavalitsusorganid on: 1) Kohtla Järve Linnavolikogu -- omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduses ettenähtud korras; 2) Kohtla-Järve Linnavalitsus -- linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Kohtla-Järve kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Kohtla-Järve ülesandeks on korraldada linnas haridust ja tervishoidu, sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, kultuuri- ja noorsootööd, raamatukogundust, koolieelset lastehoidu, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, ehitusjärelevalvet, heakorda, linnasisest ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu, keskkonnakaitset ning territoriaalplaneerimist juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Kohtla-Järve ülesandeks on korraldada linna omandis olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Eespool nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kohtla-Järve neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Kohtla-Järve ülesandeks on linna arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning linna elu juhtimine vastavalt arengukavas sätestatud eesmärkidele. Arengustrateegiaks on linna võimalustest ja ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. (5) Kohtla-Järve täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. Seadusega Kohtla-Järvele pandud riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (6) Seaduste täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu käesoleva põhimääruse paragrahvi 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses ning linnavalitsuse paragrahvi 21 lõikes 3 sätestatud ulatuses. § 7. Kohtla-Järve omavalitsusorganite suhted riigiorganite ja teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Kohtla-Järve omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Linnavolikogu valib Kohtla-Järve Linnakohtu kaasistujad seaduses kindlaksmääratud korras. (3) Linnavolikogu valib esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse seaduses sätestatud korras. (4) Kohtla-Järve omavalitsusorganid võivad (Kohtla-Järve õigusaktidega sätestatud korras) ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi ning osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. (5) Kohtla-Järve nimel teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad enne jõustumist läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus. (6) Linnavolikogu nimetab volitatud esindaja või esindajad omavalitsuste regionaalsetesse, üleriigilistesse ja rahvusvahelistesse liitudesse või ühendustesse, mille liige on Kohtla-Järve, kui nimetatud liitude ja ühenduste tegevust reguleerivates aktides pole sätestatud teistsugust valimise või esindaja määramise korda või kui linna esindamine liidus pole seotud kindla ametikohaga. Juhul kui nimetatud aktides on sätestatud teistsugune kord, toimub esindaja valimine või määramine vastavalt nimetatud aktis sätestatud korrale. Esindaja volitused kehtivad üldjuhul linnavolikogu koosseisu volituste lõpuni. (7) Esindaja võib linnavolikogu otsusel tagasi kutsuda. (8) Lõikes 6 märgitud esindaja või esindajad on kohustatud vastavas liidus või ühenduses esindama Kohtla-Järve huve vastavalt riigi seadustele ja linna õigusaktidele ning kooskõlas linnavolikogu antud volitustele, esindaja on aruandekohustuslik linnavolikogu ees. § 8. Kohtla-Järve linna sümbolid Kohtla-Järve linna sümbolid on linna vapp ja lipp ning muu sümboolika, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud eraldi volikogu õigusaktiga. § 9. Linnapea ametiraha ja linna teenetemärgid (1) Kohtla-Järve linnapea ametitunnuseks on linnapea ametiraha, mille kirjeldus ja kasutamise kord kehtestatakse eraldi volikogu õigusaktiga. (2) Kohtla-Järve linnale osutatud teenete või linnapoolse austusavaldusena võib isikule omistada Kohtla-Järve teenetemärgi. Teenetemärkide kirjeldused ja omistamise kord sätestatakse eraldi volikogu õigusaktiga. (3) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Kohtla-Järve linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud linnapeale. Linnapea ametiraha võib kanda ametlikel või pidulikel üritustel Kohtla-Järve esindusfunktsioonide täitmisel. § 10. Asjaajamiskeel Kohtla-Järve omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Kohtla-Järve omavalitsusorganites on eesti keel. II. KOHTLA-JÄRVE PIIR JA HALDUSJAOTUS § 11. Kohtla-Järve linna piir (1) Kohtla-Järve piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohtla-Järve piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (3) Kohtla-Järve piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Kohtla-Järve piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 12. Kohtla-Järve haldusjaotus (1) Omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks moodustatakse Kohtla-Järve koosseisus linnaosad. (2) Kohtla-Järve linnaosad moodustab ja nende linnasisesed piirid määrab linnavolikogu. III. LINNAELANIK § 13. Linnaelaniku mõiste Kohtla-Järve linna elanik on isik, kes on kantud Kohtla-Järve elanike registrisse. § 14. Linnaelaniku valimisõigus Täisealisel Kohtla-Järve linna elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele. IV. LINNAVOLIKOGU § 15. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Linnavolikogu on seaduses sätestatud korras linnaelanike poolt valitud omavalitsusüksuse esinduskogu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. (3) Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja reglemendi ning lahendab talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees või üks linnavolikogu esimehe määratud linnavolikogu eestseisuse liige. § 16. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vastavalt kehtivale korrale. (2) Linnavolikogu minimaalne ja maksimaalne võimalik liikmete arv on määratud seadusega. Linnavolikogu liikmete konkreetse arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis. (3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kusjuures valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks seaduses sätestatud korras. § 17. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest linnavolikogus. (4) Linnavolikogu liikmele hüvitatakse vastavalt linnavolikogu otsusele linnavolikogu liikme tööga seotud kulud. (5) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (6) Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu valitud või kinnitatud, samuti linnavalitsuse poolt ametisse nimetatud ametnikele, saada Kohtla-Järve linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 18. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kohtla-Järvel; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) kohtuotsusega, millega tühistati Kohtla-Järve valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. § 19. Linnavolikogu liikme volituste peatumine Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi presidendiks; 2) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks, prokuröriks või maavanemaks või valimisega linnapeaks või kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks; 3) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 4) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. § 20. Linnavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub seaduses ettenähtud korras linnavolikogu asendusliige. (2) Linnavolikogu asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. § 21. Linnavolikogu ainupädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine koos maksude tasumise korra kehtestamisega; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 7) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, võlakirjade emiteerimise otsustamine; 8) linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 9) linnavara võõrandamise (sh. erastamise) korra kehtestamine; 10) linnavara registri pidamise, registrisse andmete esitamise, kannete muutmise või kustutamise ning registrist väljaarvamise korra kehtestamine ning registri aruande kinnitamine; 11) linna majandustegevuses osalemise korra kehtestamine; 12) linna kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise korra kehtestamine; 13) linna kinnisasjale kasutusvalduse seadmise korra kehtestamine; 14) linnavara rendile (üürile) ja kasutusse andmise korra kehtestamine; 15) linnahangete korra kehtestamine; 16) linnavara erastamisprogrammi ja erastamisnimekirja kinnitamine; 17) linna äriühingute ja linnaasutuste asutamine, ümberkujundamine, likvideerimine ja palgaastmestiku kinnitamine; 18) riigivara munitsipaliseerimise taotluse kinnitamine; 19) kinnisasja omandamise otsustamine; 20) linna kinnisasja ja ehitise (vallasasja tähenduses) võõrandamise otsustamine; 21) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 22) linna omandis olevate aktsiate, osade ja muude väärtpaberite võõrandamise otsustamine; 23) linna vallasasja võõrandamise otsustamine, kui vallasasja väärtus on üle 500 000 krooni; 24) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 25) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 26) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 27) detailplaneeringu kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 28) linna planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 29) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 31) linnaosa moodustamine või likvideerimine, tema nime otsustamine või muutmine, piiride ja pädevuse kindlaksmääramine või muutmine ja põhikirja kinnitamine või muutmine; 32) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 33) linnavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu ja põhimääruste kinnitamine; 34) linnavolikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 35) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 36) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 37) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, Kohtla-Järve valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikme määramine; 38) linnaosade halduskogude kinnitamine; 39) linnavolikogu kantselei struktuuri kinnitamine; 40) linnapea valimine või ametist vabastamine; 41) linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse või tema liikmete ametist vabastamine; 42) linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 43) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele (v.a. linnasekretär) või linnavolikogu komisjoni esimehele; 44) linnateenistuse korra kehtestamine; 45) linnateenistuses olevate ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise, hoidmise, säilitamise ja avalikustamise korra kehtestamine; 46) linna esindamise korra kehtestamine; 47) linna esindamine või esinduse kinnitamine suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega; 48) linna nimel sõlmitavate halduslepingute eelnõude kooskõlastamine; 49) sõpruslinnade tasandil suhete loomise otsustamine; 50) sõprus- ja koostöölepingute kinnitamine; 51) omavalitsusliitudesse või -ühendustesse astumise ja sealt väljaastumise otsustamine; 52) omavalitsusliitudesse ja ühendustesse linna esindajate nimetamine; 53) linna lipu ja vapi muutmine ja muu linna sümboolika kinnitamine ning muutmine; 54) munitsipaalkorterite sotsiaalkorteriteks tunnistamise, sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise korra kehtestamine; 55) linna heakorra ja avaliku korra eeskirja kehtestamine; 56) teede ja tänavate sulgemise ning kaevelubade väljastamise korra kehtestamine; 57) loomapidamise eeskirja kehtestamine; 58) Kohtla-Järve Linnakohtu kaasistujate valimine; 59) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimine; 60) linna aukodaniku staatuse andmise otsustamine. (2) Teiste seadusega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab linnavalitsus, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu on võtnud need enda pädevusse. § 22. Kohtla-Järve elanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus korraldada Kohtla-Järve territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab linnavolikogu vähemalt ühe neljandiku linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Elanike küsitlus viiakse läbi linnavolikogu kehtestatud korras. § 23. Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid. (2) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu ja tema komisjonide töö tagab linnavolikogu kantselei, mille põhimääruse kinnitab linnavolikogu. § 24. Hääletamine linnavolikogus (1) Hääletamine linnavolikogus võib olla salajane või avalik, kusjuures salajased on kõik isikuvalimised. (2) Otsused võetakse vastu kas volikogu koosseisu poolthäälteenamusega, mis tähendab, et otsuse poolt peab olema vähemalt üle poole volikogu liikmete üldarvust, või istungi poolthäälteenamusega, mis tähendab, et otsuse poolt peab olema üle poole istungil viibivatest saadikutest. (3) Hääletamise protseduurilised küsimused sätestatakse volikogu reglemendis. § 25. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu ja eestseisuse istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Kohtla-Järve linna ja linnavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu antud pädevusele; 3) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastu võetudmäärustele, otsustele ja teistele dokumentidele linnavolikogu antud volituste piires; 4) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 5) juhatab eestseisuse istungeid; 6) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei põhimääruse, struktuuri, koosseisud ja palgamäärad; 7) annab välja käskkirju linnavolikogu ja linnavolikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks; 8) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul või juhul, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu või muudel põhjustel, enda asendajaks linnavolikogu aseesimehe. (3) Linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe koht võib olla palgaline, vastava otsuse teeb volikogu. Palgalisel ametikohal töötav linnavolikogu esimees või linnavolikogu aseesimees ei tohi samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. § 26. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu esimees valitakse linnavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel linnavolikogu täiskoosseisu häälteenamusega. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Iga linnavolikogu liige tohib samas hääletusvoorus esitada ainult ühe kandidaadi. (3) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad oma nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad kandidaadid taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni ei valita volikogu liiget, kelle kandidatuur on üles seatud ja kes ei ole oma kandidatuuri taandanud. Hääletamise protseduur toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. (5) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine, kus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (7) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis linnavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras pärast linnavolikogu esimehe valimist. (8) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. § 27. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon) ja määrab nende tegevuse valdkonnad. (2) Komisjonide ülesandeks on linna poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste ning linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. (3) Komisjon peab olema vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu istungi poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul linnavolikogu poolthäälteenamusega. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab linnavalitsus. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed, välja arvatud revisjonikomisjonis. (4) Ükski linnavolikogu liige ei saa kuuluda korraga rohkem kui kolme komisjoni. Alatise komisjoni koosseisu ei tohi kuuluda volikogu esimees ja aseesimees. (5) Linnavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. (6) Linnavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks linnavolikogu reglemendis ja komisjoni põhimääruses. § 28. Volikogu komisjoni esimees (1) Komisjoni esimehe pädevusse kuulub: 1) komisjoni töö juhtimine; 2) komisjoni töökava ja komisjoni koosolekute päevakorraprojektide koostamine; 3) komisjoni koosolekute kokkukutsumine; 4) komisjoni liikmete vahel tööülesannete jaotamine; 5) kolmandate isikute koosolekule kutsumine; 6) koosoleku juhatamine; 7) komisjoni menetluses olevate eelnõude osas volikogu istungil ettekande esitamine; 8) komisjoni tegevusaruande volikogule esitamine. (2) Volikogu liige võib olla ainult ühe alatise komisjoni esimees. (3) Komisjoni esimehe volitused lõpevad: 1) koos linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega; 2) tema kui linnavolikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemise korral; 3) umbusalduse avaldamise korral umbusalduse avaldamise päevast; 4) komisjoni esimehe kohalt tagasiastumise korral isikliku avalduse esitamise päevast; 5) komisjoni volituste lõppemisel. (4) Alatise komisjoni esimehe volituste ennetähtaegne lõppemine ei too kaasa komisjoni volituste lõppemist. (5) Alatise komisjoni aseesimees valitakse komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimesel koosolekul komisjoni koosseisu häälteenamusega. Alatise komisjoni aseesimees peab olema linnavolikogu liige. § 29. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vähemalt üks kord aastas linna eelarve täitmist; 2) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 3) linnaasutuste (sh. linna ametiasutuste) raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse, linnaasutuste ja linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 30. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisus vaatab läbi linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja täidab teisi talle volikogu poolt delegeeritud ülesandeid. Linnavolikogu eestseisuse koosseisu kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees ja aseesimees ning alatiste komisjonide esimehed. (2) Eestseisuse istungist võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige või linnasekretär, linnavolikogu kantselei juhataja. Linnavolikogu esimees võib kutsuda eestseisuse istungile linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. (3) Eestseisuse otsused linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on linnavolikogule soovitusliku iseloomuga. (4) Eestseisuse istungite protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Istungite protokollid saadetakse linnavalitsusele kolme tööpäeva jooksul pärast eestseisuse istungit. § 31. Linnavolikogu istung (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt linnavolikogu reglemendile. (2) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Kohtla-Järve valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu reglemendis ettenähtud korras arutlusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (4) Linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses. Päevakord kinnitatakse linnavolikogu istungi poolthäälteenamusega. Pärast kinnitamist võib päevakorda muuta üksnes linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (5) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6--8, 24, 29, 30, 33, 40 ja 43 nimetatud küsimustes on otsuse vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. (7) Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (8) Linnavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste ja otsuste vastuvõtmine ning vormistamine toimub seaduses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. § 32. Linnavolikogu reglement (1) Linnavolikogu täpne töökord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. (2) Reglemendis sätestatakse: 1) linnavolikogu istungi läbiviimise protseduuriline kord; 2) isikuvalimiste protseduuriline kord; 3) linnavolikogu istungil küsimuste arutamise kord; 4) hääletamise protseduuriline kord; 5) arupärimistele vastamise protseduuriline kord; 6) linnavolikogu õigusaktide ettevalmistamise protseduuriline kord; 7) komisjonide tegevuse korraldamise protseduuriline kord; 8) eestseisuse tegevuse korraldamise protseduuriline kord; 9) muud linnavolikogu töökorraga seotud protseduurilised küsimused, mida ei ole sätestatud seaduses või linna põhimääruses. (3) Reglemendiga või muude õigusaktidega reguleerimata küsimused otsustab linnavolikogu esimees kooskõlastatult eestseisusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud küsimustes esitab linnavolikogu esimees kahe nädala jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist linnavolikogu menetlusse linnavolikogu reglemendi või muu õigusakti täiendamise eelnõu. § 33. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele (v.a. linnasekretär) või linnavolikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu poolthäälteenamus. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe ametist või linnavolikogu komisjoni esimehe kohustustest vabastamise. Umbusalduse avaldamine linnapeale või linnavalitsuse liikmele on aluseks nende töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Umbusaldusmenetluse kord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. § 34. Volikogu liikme arupärimine (1) Arupärimine tuleb esitada kirjalikus vormis linnavolikogu kantseleile. (2) Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata kümne tööpäeva jooksul linnavolikogu kantseleile. (3) Kui linnavolikogu liige ei nõustu saadud vastusega, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavat suulist vastust linnavolikogu istungil. (4) Arupärimise vormistamise ja menetlemise kord sätestatakse linnavolikogu reglemendiga. § 35. Linnavolikogu õigusaktid (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu komisjonil; 2) linnavolikogu liikmel; 3) linnapeal; 4) linnavalitsusel; 5) linnaosa halduskogul; 6) vähemalt 1% Kohtla-Järve hääleõiguslikest elanikest. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Linnavolikogu õigusaktide vastuvõtmine toimub vastavalt linnavolikogu reglemendis sätestatud korrale. (4) Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. § 36. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole suutnud vastu võtta linna eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud kinnitada linnavalitsuse isikulist koosseisu. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. LINNAVALITSUS § 37. Linnavalitsus -- omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega Kohtla-Järve kui omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesandeid, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti, ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Linnavalitsus realiseerib paragrahvis 6 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Linnavalitsus korraldab linnaasutuste ja linna äriühingute tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimise korraldamises. (4) Linnavalitsus võib oma korraldava ja täitva tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Linnavalitsuse liikmed, linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt eelnimetatud korrale. § 38. Linnavalitsuse struktuur ja moodustamine (1) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, linnavalitsuse liikmed ja ametikoha järgi linnasekretär. (2) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea seaduses sätestatud korras. (4) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete kinnitamise linnavolikogu istungi häälteenamusega. (5) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse teenistuses oleku ajaks. § 39. Linnavalitsuse täitevorganid Linnavalitsuse täitevorganiteks linna ametiasutusena on linna kantselei, kes korraldab linnavalitsuse tehnilise teenindamise, ja võivad olla teised täitevstruktuurid (osakonnad, ametid), vastavalt volikogu kinnitatud linnavalitsuse struktuurile. § 40. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsuse volitused algavad linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse kinnitamiseni. (4) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu linnavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete kinnitamiseni. § 41. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest ja linnavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) kinnitab linna asutuste teenistujate koosseisu; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 5) esindab linna kui avalik-õiguslikku isikut linnavolikogu sätestatud korras; 6) vaatab läbi ja esitab oma seisukoha ja ettepanekud linnavolikogu menetlusse esitatud eelnõude kohta linna põhimäärusega kehtestatud korras; 7) moodustab linnavalitsuse komisjone ja kinnitab nende põhimäärused; 8) kinnitab linnavalitsuse reglemendi. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 42. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul linnapea asendaja. (3) Linnavalitsus on õiguspädev, kui linnavalitsuse istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa pool linnavalitsuse koosseisust. Otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab istungi juhataja hääl. (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või nende asendajad ja protokollija. (5) Linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuse tegevus toimub linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. § 43. Linnavalitsuse reglement (1) Linnavalitsuse täpne töökord sätestatakse linnavalitsuse reglemendis. (2) Linnavalitsuse reglemendis sätestatakse: 1) linnavalitsuse töö kavandamise kord; 2) linnavalitsuse liikmete asendamise kord; 3) linnavalitsuse istungi läbiviimise protseduuriline kord; 4) linnavalitsuse istungil küsimuste arutamise kord; 5) linnavalitsuse õigusaktide ettevalmistamise ja vormistamise protseduuriline kord; 6) linnavalitsuse komisjonide tegevuse korraldamise protseduuriline kord; 7) ametist lahkuva linnavalitsuse poolt asjaajamise üleandmise kord; 8) muud linnavalitsuse töökorraga seotud protseduurilised küsimused, mida ei ole sätestatud seaduses või linna põhimääruses. (3) Reglemendiga või muude õigusaktidega reguleerimata protseduurilised küsimused otsustab linnapea. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud küsimustes esitab linnasekretär kahe nädala jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist linnavalitsuse menetlusse linnavalitsuse reglemendi või muu õigusakti täiendamise eelnõu. § 44. Linnapea valimise kord (1) Linnavolikogu otsustab, kas linnapeakandidaadid esitatakse volikogu liikmete poolt või leitakse avaliku konkursi korras. (2) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõrgtasemel ning kes oma hariduse ja töökogemuste poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (3) Linnapea valitakse linnavolikogu poolt salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega kuni kolmeks aastaks. (4) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Kui linnapeakandidaatide leidmiseks korraldatakse avalik konkurss, sätestab volikogu eelnevalt kandidaatidele esitatavad nõudmised ja konkurssi korraldamise protseduuri. Linnavolikogule esitatakse konkursi tingimustele vastavate kandidaatide nimekiri. (6) Linnapea valimine toimub linnavolikogu esimehe valimise protseduuri kohaselt käesolevas paragrahvis toodud erisusi arvestades. (7) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski kandidaat ei osutu vähemalt teises voorus valituks, korraldatakse kandidaatide leidmiseks avalik konkurss või korduskonkurss. § 45. Linnapea (1) Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Kohtla-Järve linna ja linnavalitsust vastavalt seaduse ja linna põhimäärusega ning linnavolikogu antud pädevusele; 3) annab linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab konkursi- või atesteerimiskomisjoni ettepanekul linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnaasutuse juhi kandidaadi ja teeb linnavalitsusele ettepaneku linnaasutuse juhi ametist vabastamiseks; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Linnapead ei saa asendada linnasekretär. § 46. Linnasekretär (1) Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea konkursi- või atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (2) Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juriidiline kõrgharidus või valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt väljastatud tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. (3) Linnasekretär: 1) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib linnakantselei tegevust, korraldab vastavalt Kohtla-Järve õigusaktidele linnakantselei valitsemisele antud linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 3) korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 5) esindab linnavalitsust kohtus erivolitusteta; 6) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) täidab teisi talle seaduse alusel või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (4) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. § 47. Linnavalitsuse komisjon (1) Linnavalitsus võib oma tegevuse paremaks korraldamiseks moodustada komisjone. (2) Linnavalitsuse komisjonide moodustamise kord, tegevuse põhimõtted ja kord sätestatakse linnavalitsuse reglemendis. VI. LINNA ÕIGUSAKTID § 48. Kohtla-Järve omavalitsusorganite õigusaktid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu esimees, linnapea, linnasekretär ja linnaasutuste juhid annavad oma volituste piires käskkirju. (4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse linnavolikogu ja linnavalitsuse reglemendis. (5) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning linnavolikogu ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. (6) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Kohtla-Järve haldusterritooriumil seaduste ja Kohtla-Järve õigusaktidega kehtestatud korras. § 49. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. Linnavolikogu määrused ja otsused avalikustatakse. (3) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele kümne päeva jooksul. (4) Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (6) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. (7) Linnavolikogu määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. § 50. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või nende asendajad. (2) Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustub see kümnendal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse. (3) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele kümne päeva jooksul. (4) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (6) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. (7) Linnavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. (8) Linnavalitsus peab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide elektroonilist registrit ja korraldab nende avalikustamist linna raamatukogudes ning interneti koduleheküljel. § 51. Kohtla-Järve õigusaktide täitmise kontroll (1) Kohtla-Järve õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seadustes, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu reglemendis ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. (2) Riigi esindajana teostab järelevalvet Kohtla-Järve õigusaktide ja nende täitmise üle Ida-Viru maavanem. VII. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 52. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Kohtla-Järve linna elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse linnakantseleisse esitamisest arvates. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul linnavolikogu täiskogus, eestseisuses ja komisjonides või linnavalitsuses. § 53. Muudatuste taotlemine Kohtla-Järve õigusaktides (1) Igal juriidilisel või füüsilisel isikul on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Taotluste läbivaatamise kord on kehtestatud seadustega. (3) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VIII. LINNA ASUTUSED JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 54. Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) linna asutatud tervishoiu-, hoolekande-, haridus-, kultuuri-, spordi- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu. (2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei, linnakantselei ja muud ametiasutused. Linna ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses. Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja selles teeb muudatusi linnavolikogu. (3) Linna ametiasutuse juht nimetatakse ametisse avaliku konkursi tulemuste põhjal. (4) Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu ja tema komisjonide töö. Linnavolikogu kantselei struktuuri kinnitab linnavolikogu. Linnavolikogu kantselei juhi nimetab ametisse linnavolikogu esimees. (5) Linnakantselei on linna ametiasutus, mille põhiülesandeks on linnavalitsuse tehniline teenindamine ja asjaajamine. Linnavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga. (6) Linnaasutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja asutuse põhimääruse ning selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linnapea konkursi- või atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (7) Linnaasutusel on oma eelarve, arveldusarve, oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. § 55. Linna teenistus (1) Linna teenistus on töötamine linna ametiasutuses. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ette nähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. (7) Ametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud paragrahvis 56. (8) Linnateenistus toimub avaliku teenistuse seaduses, teistes seadustes, linnateenistuse korras ja teistes Kohtla-Järve õigusaktidega ettenähtud korras. § 56. Ametnike sotsiaalsed garantiid (1) Linnavolikogu poolt ametisse valitavatele (linnavolikogu esimees, linnapea) ja kinnitatavatele isikutele (linnavalitsuse liikmed, v.a. linnasekretär) makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses, kui nad on töötanud vastaval ametikohal vähemalt ühe aasta ning vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega. (2) Lõikes 1 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või kinnitatud isik valitakse või nimetatakse ametisse linnavolikogu poolt uueks tähtajaks. (3) Linnasekretäri, linnaosa vanema ja linnavolikogu kantselei juhataja teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel pidevalt: 1) kolm kuni kuus aastat -- kolme kuu ametipalga ulatuses; 2) seitse kuni kümme aastat -- nelja kuu ametipalga ulatuses; 3) üle kümne aasta -- kuue kuu ametipalga ulatuses. (4) Linnavalitsuse poolt tähtajaliselt ametisse nimetatud isikutele (linnaosavanematele) makstakse ametist vabastamisel seoses volituste tähtaja lõppemisega hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses, kui nad on töötanud oma ametikohal vähemalt ühe aasta. (5) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: 1) kolm kuni kuus aastat -- kahe kuu ametipalga ulatuses; 2) seitse kuni kümme aastat -- kolme kuu ametipalga ulatuses; 3) üle kümne aasta -- nelja kuu ametipalga ulatuses. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses. (7) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (8) Lõigetes 6 ja 7 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik on põhikohaga teenistuses linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhete lõppu. (9) Lõigetes 1, 3 ja 4--7 ettenähtud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatakse rahalised vahendid linna eelarve reservfondist. IX. LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 57. Linna eelarve tulud ja kulud (1) Linna eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna asutustelt, äriühingutelt ja linna varadelt; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Linna eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks. (3) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. § 58. Linna eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Linna eelarve projekti koostamise aluseks on: 1) seadustega linnale pandud kohustused; 2) linna arengukava; 3) lepingutest tulenevad kohustused; 4) linna asutuste ja linnavolikogu komisjonide tehtud ettepanekud; 5) eelmisest eelarveaastast üleminevad kohustused. (2) Linna eelarve projekti koostamiseks esitavad linna asutused ja linnavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks linnavalitsusele oma ettepanekud. (3) Linnavalitsus esitab eelarve projekti linnavolikogule hiljemalt 15. novembriks. Mõjuvatel põhjustel võib linnavolikogu seda tähtaega pikendada. (4) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigitusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) linnavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuse äranäitamisega. (5) Linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud linnaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (6) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu istungi poolthäälteenamusega. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus teha kulutusi iga kuu ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (9) Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. § 59. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada linnavalitsus, linnavolikogu eelarvekomisjon, vähemalt linnavolikogu kaks alatist komisjoni või vähemalt 1/4 linnavolikogu liikmetest. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib eelarves ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnaosade halduskogude, linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulutuste vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 58 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 60. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks linnavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt nõutavad andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab linnavolikogu. § 61. Kohalikud maksud ja koormised (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada kohalikke makse. (2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu. (3) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (4) Vastutus maksude maksmise korra rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel kohaliku maksu kohaldamise määruses. (5) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (6) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (7) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus linna õigusaktidega sätestatud korras. X. LINNAVARA § 62. Linnavara mõiste (1) Linnavara on linna kui kohaliku omavalitsuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale, kui seadustest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavara registris linnavolikogu määrusega sätestatud korras. (4) Kontrolli linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostavad revisjonikomisjon ja linnavalitsuse poolt volitatud linna ametiasutus. § 63. Linnavara register (1) Linnavara võetakse arvele linnavara registris. (2) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud õigused, samuti linnavolikogu kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu sätestatud korras. (4) Registri pidamine, registrisse andmete kandmine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine ja registri aruandlus toimub linnavolikogu määratud korras. § 64. Linnavara omandamine Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. § 65. Linnavara valitsemine ja kasutamine (1) Linnavara valitsejad on linna asutused. (2) Linnavara valitsema volitatud asutused on linna asutused, kellele linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (3) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu sätestatud korras. (4) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (5) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 66. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara võõrandamine on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega. (2) Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. (3) Linnavara võõrandamine toimub vastavalt seadustele ja linna õigusaktidele. (4) Linnavara erastamine toimub vastavalt erastamisseadusele, volikogu kinnitatud korrale ja erastamisprogrammile. § 67. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine (1) Ehitis või rajatis kui vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev kinnisasi tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha ja vajadusel hävitatakse linnavolikogu otsusel. (2) Muu linnavara tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 68. Linna majandustegevus (1) Linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine ettevõtluses; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Linna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide ja tegevusega konkurentsivabadust, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (3) Linnavara valitsejad võivad sõlmida oma ülesannete täitmiseks lepinguid nendele antud õiguste piires. (4) Linna majandustegevuses osalemise sätestab volikogu kehtestatud majandustegevuses osalemise kord. § 69. Osalemine äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes (1) Kohtla-Järve võib olla osanikuks või aktsionäriks linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Kohtla-Järve, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kohtla-Järve, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise, lõpetamise ja kapitali laiendamise (v.a. fondiemissiooni korral) otsustab ning põhikirja ja selle muudatused ning aastaaruande kinnitab linnavolikogu. (3) Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Käesolevas lõikes toodud juhul puudub äriühingul ja sihtasutusel koosolek või üldkoosolek ning sellega on võrdsustatud linnavolikogu istung ja linnavalitsuse istung ning vastavad otsused fikseeritakse linnavolikogu otsuste ja linnavalitsuse korraldustega. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Kohtla-Järvele ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Kohtla-Järve osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse nimetatud volitatud esindaja. (5) Volitatud esindaja informeerib linnavalitsust sihtasutuse, mittetulundusühingu või äriühingu üldkoosolekul või koosolekul vastuvõetud otsustest, sihtasutuse, mittetulundusühingu või äriühingu finants-majandustegevusest ja arengukavadest. (6) Volitatud esindaja on kohustatud järgima talle linnavalitsuse poolt antud juhiseid ning linna esindamise korda. Selle mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus oma volitatud esindaja tagasi kutsuda ning määrata uus volitatud esindaja. § 70. Munitsipaalvaru (1) Munitsipaalvaru on seaduse alusel moodustatud linna käsutuses olevate ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul linna haldusterritooriumil asuvaile elanikele. (2) Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine toimub linnavolikogu sätestatud korras. XI. LINNA ARENGUKAVA § 71. Linna arengukava mõiste (1) Linna arengukava on linnavolikogu poolt kinnitatav dokument, mis sätestab Kohtla-Järve kui kohaliku omavalitsuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. (3) Arengukava koostamisel lähtutakse riiklikest ja regionaalsetest arengustsenaariumidest, -kontseptsioonidest ja -kavadest. Arengukava koostamiseks võib koostada linna pikemaajalisi arengustsenaariume ja -kontseptsioone, mis kinnitatakse linnavolikogu poolt ja mis on arengukava koostamise aluseks. (4) Enne arengukava kinnitamist linnavolikogus avalikustatakse see linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (5) Linnaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse linnavolikogu kantseleisse linnavolikogu poolt kehtestatud ajaks. (6) Arengukava on aluseks: 1) linna eelarve koostamisele ja kinnitamisele; 2) linna planeeringute koostamisele ja kinnitamisele; 3) linnaosa moodustamisele, tema staatuse määratlemisele ja haldusreformi läbiviimisele. (7) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada linnavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. § 72. Linna üldplaneering (1) Linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. (2) Kohtla-Järve linnaosa üldplaneering on planeering, mis koostatakse linnaosa kohta. (3) Kohtla-Järve ja tema linnaosa üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu. § 73. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringu kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab linnavolikogu. § 74. Linna ehitustegevus (1) Linna pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Linna ehitustegevust reguleeritakse seaduses, linna planeerimis- ja ehitusmääruses ning teistes linna õigusaktidega sätestatud korras. § 75. Kultuuriväärtuste kaitse (1) Kohtla-Järve omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ja väärtuste säilimine. (2) Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub seadustega ja linna õigusaktidega sätestatud korras. § 76. Keskkonnakaitse (1) Linna omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, linna territooriumil asuvate kaitstavate loodusobjektide säilimine. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja linna õigusaktidega sätestatud korras. XII. VÄLISSUHTED § 77. Kohtla-Järve välissuhete korraldamise alused (1) Kohtla-Järvel on õigus astuda kohalike omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise küsimuse otsustab linnavolikogu. (3) Kohtla-Järve omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide linnade ja omavalitsustega väljaspool Eestit. Linna ametiasutused informeerivad sellest linnavalitsust. § 78. Kohtla-Järve suhted sõpruslinnadega ja regionaalne koostöö (1) Kohtla-Järve arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõpruslinnade ja koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Kohtla-Järve arengu ja elanike huvides. (2) Kohtla-Järve omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Kohtla-Järve ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. (3) Kohtla-Järve omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused linna eelarvest. (4) Suhete loomise sõpruslinnade tasandil otsustab linnavolikogu. Sõprus- ja koostöölepingu kinnitab linnavolikogu. XIII. LINNAOSA § 79. Linnaosa õigusseisund (1) Linnaosa on Kohtla-Järve linna maa-alal ja koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud linnaosa põhikirja alusel tegutsev üksus. (2) Linnaosa halduskogu ja linnaosavanema pädevus ja suhete alused Kohtla-Järve omavalitsusorganite ja ametiasutustega määratakse linnavolikogu kinnitatud linnaosa põhikirjas, samuti teiste Kohtla-Järve õigusaktidega. (3) Linnaosa põhikirjas peab olema kajastatud: 1) linnaosa nimi; 2) linnaosa pädevusse antud ülesannete ja kohustuste ring; 3) linnaosa halduskogu moodustamise põhimõtted ja töökorralduse alused; 4) linnaosa esindamise kord; 5) linnaosavanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud linna eelarvelised vahendid ja nende eraldamise ning kasutamise kord; 6) linnaosavanema ametisse nimetamise, asendamise ja ametist vabastamise alused ja kord; 7) linnaosa nime ja piiride muutmise, linnaosa reorganiseerimise ja likvideerimise kord; 8) riigi või Kohtla-Järve õigusaktiga vastuolus oleva linnaosa vanema õigusaktide kehtetuks tunnistamise kord. (4) Linnaosa põhikirjas võidakse sätestada ka muid linnaosa tegevust reguleerivaid sätteid. § 80. Linnaosa pädevus (1) Linnaosa lahendab oma haldusterritooriumil talle Kohtla-Järve õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Linnaosa pädevusse kuulub linnaosa põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras: 1) linnaosa arengu kindlustamine ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagamine lähtudes linnaosa huvidest ja ülesannetest, linnaosa elanike vajadustest, linnaosa eripärast ning arvestades linna kui terviku huvisid; 2) sotsiaal- ja kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine linnaosa elanikele ja seal tegutsevatele elanike ühendustele; 3) linnaosa territooriumil asuva ja muu linnavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras linnaosa valitsemisse antud linnavara ja tema eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 4) linnaosa elanike poolt arendatava neid teenindava ettevõtluse toetamine; 5) koostöö korraldamine teiste linnaosadega. (3) Linnaosa põhikirja või lepingutega võib linnaosa pädevusse anda muid küsimusi, määrates kindlaks nende täitmise, finantseerimise ja aruandluse korra. § 81. Linnaosa halduskogu (1) Halduskogu on linnaosa esinduskogu. Halduskogu suurus ja moodustamise kord sätestatakse linnaosa põhikirjas. (2) Halduskogu pädevusse kuulub: 1) linnaosa põhikirja ja selle muudatuste kooskõlastamine enne kinnitamist linnavolikogus; 2) halduskogu esimehe ja aseesimehe valimine; 3) halduskogu reglemendi kinnitamine; 4) linnaosa kantselei struktuuri kooskõlastamine; 5) linnaosa eelarve projekti läbivaatamine ja kooskõlastamine enne selle käsitlemist linnavalitsuses; 6) osalemine linnaosa arengukava koostamises ja selle kooskõlastamine enne kinnitamist linnavolikogus; 7) linnaosa esindamine oma pädevuse piires; 8) koostöö korraldamine teiste linnaosade halduskogudega; 9) linnaosa nime ja piiride muutmise kooskõlastamine enne kinnitamist linnavolikogus; 10) ettepanekute tegemine ja õigusaktide algatamine linnaosa puudutavates küsimustes. (3) Halduskogu esimees: 1) kutsub kokku ja juhatab halduskogu koosolekut; 2) koostab koosoleku päevakava eelnõu; 3) kirjutab alla halduskogu otsustele ja koosoleku protokollidele; 4) esindab linnaosa ja halduskogu. (4) Halduskogu liige: 1) juhindub seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest ning linnaosa huvidest ja vajadustest ja tema tegevus oma volituste täitmisel on avalik; 2) omab õigust saada tema tööks vajalikke andmeid linnaosa kantseleist; 3) võib saada hüvitust halduskogu töös osalemise eest linnavolikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine, volituste peatumine ja asendusliikmete määramine sätestatakse linnaosa põhikirjas. (6) Halduskogu töökorraldus sätestatakse linnaosa põhikirjas ja halduskogu reglemendis. § 82. Linnaosavanem (1) Linnaosavanema kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. (2) Linnaosavanem: 1) juhib ja korraldab linnaosa ja linnaosakantselei tööd; 2) esindab linnaosa ja linnaosa kantseleid käesoleva põhimääruse ja linnaosa põhikirjaga sätestatud korras. Linnaosavanem võib volitada teisi isikuid esindama linnaosa valitsust temale antud pädevuse piires; 3) annab linnaosa kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) käsutab linnaosa rahalisi vahendeid põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras; 5) osaleb linnaeelarve projekti koostamises ja korraldab selle täitmist linnaosa puudutavas osas. (3) Linnaosavanema asendaja määrab linnapea. (4) Linnaosavanem on aruandekohuslik linnavalitsuse ees ja informatsioonikohuslik linnaosa halduskogu ees. (5) Linnaosavanema sotsiaalsed garantiid on sätestatud paragrahvis 56. (6) Kontrolli linnaosavanema korralduste üle teostab linnapea. XIV. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 83. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vastavalt seadusele pärast tema avaldamist Riigi Teataja Lisas.