Legislator Case Law & Legislation
875514 EE

Iisaku Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärade kehtestamine — KO, 121, 1233

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Iisaku Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärade kehtestamine — KO, 121, 1233

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 24, 133; 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610 ) § 22 lõike1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 5, 45; RT I 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605; 2005, 9, 34) § 22 lõiked 5 ja 6 ning vallavalitsuse ettepaneku, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärad vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Iisaku Vallavolikogu 31. jaanuari 2002. a määrus nr 3 «Toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude arvestamise piirmäärade kehtestamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Vello TAAR Iisaku Vallavolikogu 17. märtsi 2005. a määruse nr 6 lisa TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISEKS ELUASEMEKULUDE ARVESTAMISE PIIRMÄÄRAD 1. Eluasemekulude arvestamise aluseks on perekonna kasutuses olev eluruum normpinna ulatuses, milleks on 18 m2 iga perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Üksi elava pensionäri eluaseme normpinnaks loetakse 51 m2 . 2. Eluasemekulude arvestamisel võetakse aluseks kõik dokumentaalselt tõestatud tegelikud eluasemekulud normeeritud ulatuses. 3. Eluasemekulude arvestamisel võetakse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning sotsiaalhoolekande seaduse § 222 llõike 6 alusel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 3.1. tegelik korteriüür või hooldustasu normpinna ulatuses ; 3.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuludokumendi alusel kuni normpinna ulatuses: 3.2.1. ahiküttega eluruumides arvestatakse normpinna ulatuses küttekuludeks 12 krooni ruutmeetri kohta kuus, kuid mitte rohkem kui 2000 krooni aastas. Kui pere eluase on väiksem normpinnast, võetakse aluseks eluaseme tegelik pindala; 3.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus eluaseme normpinna ulatuses; mõõturi korral vastavalt näidule, aga mitte rohkem kui 3 m3 inimese kohta; 3.4. tarbitud elektrienergia maksumus 3.4.1. kompenseeritakse igakuiselt vastavalt AS Eesti Energia ja taotleja vahel sõlmitud lepingule ja kehtestatud tariifidele kuludokumendi alusel järgmiselt: – üheliikmelise perekonna kohta kuus 60 kWh; – kaheliikmelise perekonna kohta kuus 80 kWh; – kolmeliikmelise perekonna kohta kuus 100 kWh; – neljaliikmelise perekonna kohta kuus 120 kWh; – alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga pereliikme kohta 10 kWh; 3.4.2. kui pere ainsaks toiduvalmistamise vahendiks on elektripliit, kompenseeritakse lisaks igakuuliselt elektrienergia maksumust 100 krooni ulatuses; 3.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus – kuludokumendi alusel kuni 2 ballooni aastas; – alates kolmandast lapsest peres 3 ballooni aastas; 3.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 3.7. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile kuludokumendi alusel mitte üle 200 krooni aastas .

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →