Laeva Vallavolikogu — Laeva vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — RTL, 86, 380

Kuulanud ära maa- ja vallavara komisjoni esimehe ettepanekud, vallavolikogu liikmete ettepanekud ja lähtudes asjaõigusseadusest (RT I 1993, 39, 590; 1995, 2628, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152), erastamisseadusest (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153), kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113), Eesti Vabariigi rendiseadusest (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) ja muudest Eesti Vabariigi seadustest ning õigusaktidest, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, Laeva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Laeva vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» koos parandustega. 2. Avaldada nimetatud määrus tervikuna Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees E. VILLA Kinnitatud Laeva Vallavolikogu 2. septembri 1997. a. määrusega nr. 16 Laeva vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Korra eesmärk 1.1. Käesolev kord (edaspidi kord) sätestab Laeva valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Eesti Vabariigi rendiseaduse ja muude Eesti Vabariigi seaduste ning õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavara käesoleva eeskirja tähenduses on Laeva valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti ka valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ning teised varalised õigused ja kohustused. 2.2. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsuse alusel. II. VALLAVARA VALDAMINE 4. Vallavara valdaja 4.1. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 4.2. Vallavara valdaja on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksus; 3) omavalitsuse asutus; 4) kolmas isik. 4.3. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajaks. 4.4. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus. 4.5. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine 5.1. Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul punkti 4 lõikes 2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 5.2. Vallavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või omavalitsusasutuse valdusest teisele otsustab kinnisvara puhul vallavolikogu ja vallasvara puhul vallavalitsus. 5.3. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. 6. Vallavara arvestus 6.1. Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. 6.2. Vallavara kohta peab vallavalitsus vallavara registrit, mis peab tagama ülevaate vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest ning ülevaate vallavara majandamise tulemustest. 6.3. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta vallavalitsusele. Vallavalitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. 7. Vallavara omandamine 7.1. Vallavara omandatakse valla elanike huvides. 7.2. Vallavara omandamine tasu eest: 7.2.1. Kinnisasja ning vallasasjaks oleva hoone, hoone osa, korteri omandamise otsustab vallavolikogu. 7.2.2. Muu vallasasja omandamise otsustab vallavalitsus ja vallaasutuse juht, kui ta tegutseb talle vallaeelarves ettenähtud vahendite piires ja õigusaktides kehtestatud korras. 7.3. Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab vallavolikogu, kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused. Pärandvara ja kingi väärtuse hindamise viib läbi vallavalitsus. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuuriüksus või vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Laeva vald, määrab pärandi või kingi saaja vallavolikogu. 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt 8.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab vallavolikogu. 8.2. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise, mis on tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab vallavalitsus. 9. Valla osalus ettevõtluses 9.1. Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb valla arengukavast. Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusvormis ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. 9.2. Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 9.3. Vallaasutuste asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras. III. VALLAVARA KASUTAMINE 10. Vallavara kasutamise otstarve Vallavara kasutatakse: 1) valla üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. 11. Üldotstarbel kasutatav vallavara 11.1. Üldotstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on avalikud tänavad, pargid, väljakud, haljasalad ja veekogud. Üldotstarbelise vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu. 11.2. Üldotstarbelise vallavara kasutamiseks piirangute seadmine ja selle kasutamise eesmärgi muutmine toimub vallavolikogu otsusel. 11.3. Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldotstarbel kasutamiseks vallavolikogu otsusel. 11.4. Vallavalitsus tagab teabe üldotstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 12. Valitsemise otstarbeks kasutatav vallavara 12.1. Valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 12.2. Valitsemise otstarbeks kasutatava vallavarana käsitletakse vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende asutuste põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 12.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb vallavalitsuse ettepanekul otsuse vallavolikogu. 13. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 13.1. Vallavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 13.2. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele (punkt 4.3) kasutada andmine 14.1.1. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele tasuta kasutada, rendile, üürile või kasutusvaldusesse. 14.1.2. Tasuta kasutusse andmine toimub otsustuskorras. 14.1.3. Rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub otsustus-, enampakkumise või konkursi korras. 14.2. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab: 14.2.1. vallavolikogu, kui 1) kasutusse antakse kinnisvara; 2) vallavara bilansiline maksumus on üle 10 000 krooni; 3) vallavara antakse kasutusse tähtajaga kolm aastat ja enam; 14.2.2. vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu. 14.3. Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 15.1. Vallavara võib anda kasutada otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 4) mittetulundusühingutele ja -liitudele; 5) mitteärilistele sihtasutustele (fondidele); 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel lähtudes valla huvidest. 15.2. Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. 15.3. Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavolikogu oma otsusega: 1) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on tarvis vallale vajalikke eriteadmisi; 2) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine ja see ei ole andnud soovitud tulemusi. 15.4. Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus oma korraldusega: 1) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) kõigil muudel juhtudel, kui seda ei otsusta vallavolikogu. 16. Vallavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras 16.1. Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutada andmise viis. 16.2. Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. 2. peatükk. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras 17. Enampakkumise ettevalmistamine 17.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. 17.2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel vabariiklikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutuses peavad sisalduma järgmised enampakkumise tingimused ja andmed: 1) enampakkumise läbiviija (punkt 21.2); 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. Osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 7) enampakkumises osaleda võivate isikute ring kooskõlas punktiga 20; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. 17.3. Käesoleva punkti lõikes 1 loetletud tingimused määrab ning lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (punkti 21 lõige 2). Lõikes 2 nimetatud kuulutus avaldatakse tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud volikogu. 18. Rendilepingu tingimused 18.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaanide järgi ja nende üldpind ruutmeetrites, ruumide seisund nende üleandmisel); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava tulemiga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 7) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 8) keskonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek- ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse otsustab enampakkumise läbiviija. 18.2. Rendilepingus võib vajadusel olla sätestatud: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumus; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. 19. Alghind 19.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 19.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 19.3. Alghind määratakse konkreetse arvuga ja hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikusse ja pitseeritakse. 20. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 20.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 20.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; samuti alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis ülenevad ja alanevad sugulased; 2) valla rendivõlglased. 21. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 21.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o. nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 21.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. 21.3. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 22.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- ja asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. 22.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva punkti esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 22.3. Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 22.4. Pärast pakkumise lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enampakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumiste tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 22.5. Osavõtja, kelle pakutud rent oli suurim, võrdne alghinnaga või sellest suurem, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 22.6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatut vajalike muudatustega. 22.7. Osavõtjatele, kellele ei laiene punktis 22.5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 23. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 23.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 23.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 23.3. Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 23.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. 23.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punktid 22.5, 22.6 ja 22.7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (punkt 20) ja puudulike (punktid 23.1, 23.2 ja 23.3) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 24. Segapakkumiste läbiviimise kord 24.1. Segapakkumisel kohaldatakse suulistele pakkumistele punktis 22 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele punktis 23 sätestatut, arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõpetamist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud eelöeldule vaatamata osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suuliselt pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. 25. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine ja lepingute sõlmimine 25.1. Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara rendile andmise otsustamine kuulub tema pädevusse. Muudel juhtudel kinnitab tulemused vallavalitsus. 25.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul. 25.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub punktis 20.2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellises enampakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 25.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. 25.5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 25.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaks määratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht; ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites; kinnisvara puhul andmed vastavalt kinnistusraamatuseadusele); 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 5) renditasu suurus; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. 25.7. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimise teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates). 25.8. Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele mitteilmumisel teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 22.5 sätestatule. 25.9. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 22.5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendilepingut. 25.10. Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 3. peatükk. Vallavara rendile andmine konkursi korras 26. Enampakkumise sätete kohaldamine Vallavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (punkt 23), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 27. Rendilepingu tingimused 27.1. Lisaks enampakkumise korra punktis 18 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendile andja tasu arvutamise alused, kui rendile andja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendile andja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 27.2. Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole punktis 27.1.1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. 28. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha 28.1. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. 28.2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise vallavalitsus. 28.3. Osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise ning nende suuruse määrab vallavalitsus. 29. Konkursi läbiviimise kord 29.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 29.2. Konkurss võib olla: 1) avalik -- kui pakkumised esitatakse ajalehe kuulutuse peale; 2) piiratud -- kui pakkumised kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks. 29.3. Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursil osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. 29.4. Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse punktis 29.3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks punktis 18.2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursil osalemiseks on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. 29.5. Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 5 kuni 60 päeva. 29.6. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. 29.7. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab isik või organ, kelle pädevusse kuulub vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 29.8. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind. Muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. 29.9. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. 30. Konkursi tulemuste kinnitamine 30.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu. 30.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjale esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. 30.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 25.3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus arvestades üldist turukonjunktuuri liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted 31. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 32. Vallavara võõrandamise tingimused 32.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei anna tulu; 3) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 4) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 5) juba rendile antud vallavara renditingimused seda võimaldavad; 6) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 32.2. Vallavara võõrandamise ja selle viisi otsustab vallavolikogu, kui: 1) võõrandatakse kinnisvara; 2) võõrandatakse vallasvara, mille bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni. 32.2.1. Teistel juhtudel otsustab vallavara võõrandamise ja selle viisi vallavalitsus. 32.2.2. Vallaasutusel on õigus vallavara võõrandada ainult vallavalitsuse loal. 32.3. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus teistele vallavalitsuse struktuuriüksustele ja vallaasutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu; vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda; võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või selle struktuuriüksuse või vallaasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 33. Vallavara võõrandamise otsustamine Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu või vallavalitsus vastavalt punkti 32.2 tingimustele. 34. Vallavara võõrandamise viisid 34.1. Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele 1) otsustuskorras kas: tasu eest; tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. 34.2. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muud võõrandamise korda. 35. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 35.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara võõrandamine toimub punktides 32.1.3 ja 32.1.4 ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 35.2. Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel. 35.3. Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus vastavasisulise otsuse alusel. 2. peatükk. Vallavara müük enampakkumise korras 36. Enampakkumise ettevalmistamine 36.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. 36.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjaliku pakkumise korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmääraks on 2000 krooni. 36.3. Käesoleva punkti esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (punkt 37) kinnitatakse vallavalitsuse poolt. 37. Alghind 37.1. Enampakkumise korraldaja määratava alghinna kehtestamisel võetakse aluseks: 1) vara eeldatav turuväärtus; 2) vara eriline seisukord; 3) eksperthinnang. 37.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 37.3. Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus. 38. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 38.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 38.2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. 39. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine 39.1. Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse 4. osa 2. peatüki punktide 22, 23, 24, 25 sätetega arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi. 39.2. Enampakkumise läbiviija määrab vallavalitsus. 39.3. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumist alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. 40. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 40.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub tema pädevusse. Muudel juhtudel kinnitab tulemused vallavalitsus. 40.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul. 40.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales punktis 38.2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 40.4. Kirjalike pakkumiste võrdsusel eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsusel eelistatakse kirjalikku. 40.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. Enampakkumise võitjal on kuni uue enampakkumise korraldamiseni või hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, õigus nõuda vara üleandmist, tasudes kogu müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 41. Ostu-müügilepingu sõlmimine 41.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingu sõlmib vallavalitsus. 41.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel müügihinna osa enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast (saatekoha postitempli kuupäevast). 41.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 41.4. Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 41.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. 41.6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. peatükk. Vallavara erastamine 1. jagu. Üldsätted 42. Erastamissätete kohaldamine 42.1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse vallavara võõrandamisel, mis on seadusest tulenevalt käsitletav erastamisena. 42.2. Käesoleva eeskirja erastamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse koos erastamisseaduse ja teiste erastamise kohta käivate õigusaktidega. 43. Erastamise objekt 43.1. Erastamise objekt on vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. 43.2. Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vallavolikogu otsusega kinnitatud erastamisprogrammi ja erastatava vara nimekirja (edaspidi erastamisnimekiri) alusel. Valla omandis olevate tootmishoonete ja -rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Taotluse nõusoleku saamiseks esitab vallavolikogu. 44. Erastamise õigustatud subjekt Erastamise õigustatud subjekt on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratletud isikud. 45. Erastamise korraldaja 45.1. Vallavara erastamise korraldaja on vallavalitsus, kes: 1) koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. 45.2. Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Vallavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. 45.3. Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. 46. Vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide pädevus 46.1. Vallavolikogu kinnitab erastamisnimekirja ja täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muude õigusaktidega. 46.2. Vallavolikogu vallavara komisjon: 1) vaatab läbi erastamisnimekirja ja annab selle kohta volikogule oma hinnangu; 2) kooskõlastab otsuse erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud isikute erastamisele mittelubamise või erastamise õigustatud subjektidele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud lisatingimuste kehtestamise kohta; 3) kooskõlastab erastamisnimekirja kantud ettevõtete saneerimisprogrammid ning nende finantseerimistaotlused; 4) kooskõlastab eelläbirääkimistega pakkumisel parima pakkumise kindlaksmääramise; 5) teeb ettepaneku erastamisnimekirja lülitatud objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta; 6) kooskõlastab otsuse ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müügi viisi kohta, kui punktides 53.1 või 53.2 nimetatud viisil ei leidunud ostjat; 7) teeb ettepaneku järelmaksu kasutamise kohta. 46.3. Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab läbi erastamisnimekirja ja annab volikogule oma hinnangu. 2. jagu. Erastamise ettevalmistamine 47. Erastamisnimekirja kinnitamine 47.1. Vallavara erastamise aluseks on vallavolikogu kinnitatud erastamisnimekiri. 47.2. Erastamisnimekirja koos erastatavate ettevõtete nimekirjaga koostab vallavalitsus oma struktuuriüksuste ettepanekul. Nimetatud ettepanekute väljatöötamise korra kehtestab vallavalitsus. 47.3. Punktis 47.2 nimetatud ettepanekud peavad sisaldama järgmisi andmeid: 1) erastatava objekti nimetus, asukoht ja senine tegevusala; 2) erastatava vara liik ja valdaja; 3) tervikvara koosseis; 4) erastamise algustähtaeg; 5) erastatava vara bilansiline maksumus; 6) erastatava ettevõtte töötajate arv; 7) erastatava vara sihipärase kasutamise vajadus; 8) vallavalitsuse seisukoht sama tegevuse jätkamise otstarbekuse kohta antud ruumides; 9) andmed kehtiva rendilepingu kohta (subjektid, üldpind, kehtivusaeg); 10) ettepanekud maaeralduse ja hoonete renditingimuste kohta; 11) erastatava objekti majandustegevuse näitajad viimase tegevusaasta kohta (käive, kasum); 12) erastatava objekti registreerimisnumber Eesti Vabariigi ettevõtteregistris või äriregistris; 13) erastamise põhjendus; 14) andmed erastatava vara keskkonnaalase seisundi kohta; 15) andmed erastatava varaga seotud õiguste ja kohustuste kohta. 47.4. Erastamisnimekirja, mille on eelnevalt heaks kiitnud vallavara- ja majanduskomisjon, esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. 48. Erastamisnimekirja sisu 48.1. Erastamisnimekiri sisldab erastatavate objektide nimekirja ja muid erastamisseaduses ettenähtud tingimusi. 48.2. Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi; 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse; 6) ettevõtte saneerimisprogrammi ja selle finantseerimise allikaid, kui erastamisnimekirjas on ette nähtud ettevõtte saneerimine. 49. Erastatava vara haldamine, valdamine, kasutamine ja käsutamine 49.1. Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja kuni erastamise lõpuleviimiseni haldavad erastatavaid ettevõtteid vallavalitsuse struktuuriüksused, kelle haldusalas nad tegutsevad. Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete omaniku õigused ja kohustused lähevad üle vallavalitsusele. 49.2. Erastatav ettevõte on kohustatud erastatava objekti erastamisnimekirja kinnitamise järgse kuu 1. kuupäeva seisuga täpsustama erastatava vara koosseisu, viima vajadusel läbi erastatava vara inventuuri ning ühe kuu jooksul arvates objekti kinnitamisest esitatakse erastamise läbiviijale: 1) erastatava vara valdust tõendavate dokumentide, sh. maa-ala kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad; 2) erastatavate hoonete ja rajatiste inventariseerimisdokumentide koopiad; 3) põhi- ja käibevahendite inventeerimise aktid; 4) majanduslepingute koopiad; 5) andmed debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse kohta; 6) vajadusel passistatud võimsused (tootmisvõimsused jne.), kütte- ja veevajaduse, heitekogused atmosfääri, tootmisjäägid (sh. mürgised); 7) muud andmed ja dokumendid erastamise läbiviija nõudel, mis on vajalikud erastamise korraldamiseks. 49.3. Erastatava ettevõtte tööd korraldab ja vastutab erastatava vara säilimise eest kuni omandiõiguse üleminekuni uuele omanikule see ettevõte, kelle põhikirjafondi antud vara kuulub. Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja võib teha muudatusi erastatava vara koosseisudes ainult vallavolikogu loal. 3. jagu. Erastamise läbiviimine 50. Informatsioon erastatava vara kohta 50.1. Ettevõte, kelle bilansis olev vara on kinnitatud erastamisnimekirja, on kohustatud andma vallavalitsusele ja erastamise läbiviijale ettevõtte kohta kogu erastamise läbiviimiseks vajaliku informatsiooni. 50.2. Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise läbiviija vara ostmisest huvitatud isikutele (edaspidi pakkujad) informatsiooni erastatava objekti kohta, näidates ära: 1) erastatava objekti bilansilise maksumuse; 2) enampakkumise alghinna; 3) pakkumise lõplikud tingimused; 4) kas koos objektiga müüakse ka punktis 43.2 nimetatud maa; 5) muud andmed, mida erastamise läbiviija peab oluliseks teatada. 50.3. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja kohalikus ajalehes ja veel ühes üleriigilise levikuga ajalehes, vajadusel ka raadios ja televisioonis vähemalt viisteist päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda punktis 50.2 nimetatud andmetega; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning tasumise ja tagastamise kord; 6) erastamise läbiviija. 50.4. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele punktis 50.2 nimetatud andmete ja erastamise objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. 50.5. Pakkujal on õigus tutvuda erastatava varaga erastamise läbiviija poolt määratud korras. 51. Erastamise viisid Erastamise viisid on: 1) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) ettevõtte aktsiate avalik müük; 4) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük vallavolikogu määratud ja majanduskomisjoniga kooskõlastatud viisil, kui käesoleva punkti alapunktides 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. 52. Vara erastamine eelläbirääkimistega pakkumisel 52.1. Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi, kui vallavalitsus on kehtestanud lisatingimused erastamiseks. 52.2. Lisatingimused võivad olla: 1) tööhõive tagamine; 2) uute töökohtade loomine; 3) investeeringute suurus; 4) keskkonnakaitse nõuete tagamine; 5) võlgade ülevõtmise kohustus; 6) muud ettevõtte või tema struktuuriüksuse tegevust reguleerivad tingimused. 52.3. Erastamise õigustatud subjekt peab tegema pakkumised nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tagatise(d) tehtud pakkumiste täitmiseks ja tasuma tagatisraha, mille suuruse määrab erastamise läbiviija. Pakkumised tehakse erastamise läbiviijale. 52.4. Erastamise läbiviijal on õigus mitte lubada läbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumised ja esitatud tagatised tehtud pakkumiste täitmiseks pole piisavad. Seda otsust võib vaidlustada vallavolikogus kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult kohtus. 52.5. Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avalikustata. See nõue ei laiene erastatava objekti eri osade kohta tehtud pakkumistele, millel võib erastamise läbiviija anda erastatava objekti osade kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni. 52.6. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. Kõigil pakkujatel on õigus olla pakkumiste avamise juures. Erastamise läbiviija teeb oma ettepaneku parima pakkumise kohta vallavalitsusele. 52.7. Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise läbiviija isikuga, kelle pakkumine on vallavalitsuse või eksperdi ettepanekul volikogu poolt tunnistatud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui müügihinda. Sobivate pakkumiste puudumisel jäetakse ostu-müügileping sõlmimata. 52.8. Võrdväärsetel pakkumistel annab erastamise läbiviija ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada või korraldab nende vahel enampakkumise. 52.9. Tagatisraha tagastatakse viie päeva jooksul pärast punktis 52.7 nimetatud vallavolikogu otsuse tegemist. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtja tasutud tagatisraha arvatakse müügihinna hulka. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtjale ei tagastata tagatisraha, kui ta ei tasu ettenähtud tähtajaks müügihinda (ei tasu lepingujärgset sissemakset) või ei sõlmi ostumüügilepingut. 53. Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel 53.1. Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kehtestata punktis 52.2 nimetatud lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. 53.2. Enampakkumine on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõrgeima ostuhinna. 53.3. Enampakkumine võib olla kirjalik või suuline. Enampakkumine viiakse läbi käesoleva eeskirja 5. osa 2. peatükis sätestatud korras. 53.4. Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid. 53.5. Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus erastamisnimekirja alusel ei lubata erastamisele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud isikuid või esitatakse erastamise õigustatud subjektile erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud lisanõuded. 53.6. Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab alghinna vallavolikogu. Sama objekti teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamisel võib mitte leida varale ostjat. 53.7. Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja pärast seda, kui vallavolikogu on enampakkumise tulemused kinnitanud. 54. Avalike ja piiratud enampakkumiste erisused valla aktsiate müügil 54.1. Vald müüb oma aktsiad avalikul ja piiratud enampakkumisel, kui: 1) vallal on seltsi asutamisdokumentidest tulenevalt oma aktsiate vaba võõrandamise õigus; 2) teiste aktsionäridega saavutatakse sellekohane kokkulepe. 54.2. Enampakkumise ettevalmistamisel korraldab enampakkumise läbiviija muu hulgas: 1) seltsi aktsiakapitali muutmise; 2) vajadusel seltsi põhikirja muutmise ja muudatuste registreerimise; 3) aktsiate registreerimise õigusaktidega kehtestatud korras. 55. Vara erastamine järelmaksuga Erastatavat vara võivad järelmaksuga osta: Eesti kodanikud ja Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, kus Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kus üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest on juriidilistel isikutel, kus Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest, Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 56. Ostu-müügilepingu sõlmimine 56.1. Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi normatiivaktidega; 6) erastatava ettevõtte poolt sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. 56.2. Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. 56.3. Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 57. Ostu-müügilepingu avalikustamine Erastamise läbiviija on kohustatud viie päeva jooksul pärast ostu-müügilepingu jõustumist avalikustama, millise hinna ja lisatingimustega vara erastati. 58. Erastatava vara ja omandiõiguse üleandmine 58.1. Erastatava vara üleandmise uuele omanikule korraldab erastamise läbiviija. Erastatava vara üleandjaks erastamise läbiviija juuresolekul on vara senine valdaja. 58.2. Ostjal tekib omandiõigus erastatavale varale selle üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamise momendist, kui lepingust ei tulene teisiti. VI. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 1. peatükk. Vallavara koormamine 59. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigustega. 60. Vallavara koormamise otsustamine 60.1. Vallavara koormamise otsustab vallavolikogu, kui: 1) koormatakse kinnisasja; 2) panditakse valla omandis olevat vallasvara. 60.2. Muudel juhtudel otsustab vallavara koormamise vallavalitsus. 61. Vallavara koormamise tingimused 61.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigustega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeerimise kavaga või vallavara majandamise kavaga. 62. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 62.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse poolt esitatuna ning kooskõlas majanduskomisjoniga. 62.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 62.3. Kinnisasja ostueesõiguse teostamisest loobumise omandaja taotluse otsustab vallavolikogu. 63. Hoonestusõiguse seadmine 63.1. Valla munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras. 63.2. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 2. peatükk. Vallavara muul viisil käsutamine 64. Vallavara mahakandmine 64.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui: 1) see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete (raamatupidamislik viga) vahel. 64.2. Eelmises lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 64.3. Põhivahendite mahakandmise otsustab vallavolikogu, kui vallavara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni. 65. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 65.1. Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või vallaasutus. 65.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada vallavolikogu. 65.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik, saades selleks loa vallavolikogult.