Tapa Linnavolikogu — Tapa linnavara eeskirja kinnitamine — RTL, 84, 370

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36 ja 37, 738; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 22 punktile 6 ning Tapa Linnavolikogu linnamajandus- ja kodanikukaitsekomisjoni ettepanekule, Tapa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tapa linnavara eeskiri vastavalt lisale. 2. Tühistada Tapa Linnavolikogu 3. märtsi 1994. a. otsus nr. 7 «Tapa linnavarade valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjad». 3. Tühistada Tapa Linnavolikogu 12. mai 1994. a. otsus nr. 25 ja 9. novembri 1995. a. otsus nr. 70 «Munitsipaalvara erastamine». 4. Tühistada Tapa Linnavolikogu 14. aprilli 1994. a. otsus nr. 14 «Tapa linna omandusse kuuluvate mitteeluruumide rentimine». 5. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Linnavolikogu esimees Algur KAERMA Lisa Tapa Linnavolikogu 15. jaanuari 1998. a. määrusele nr. 10 Tapa linnavara eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Tapa linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 2. Linnavara mõiste 2.1. Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Tapa linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. 2.2. Linnavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast osa eraldamine ning lahutatud asja eraldi kasutamine on lubatud ainult linnavalitsuse otsuse alusel. II. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 4. Linnavara omandamise põhimõtted 4.1. Linnavara omandatakse linnaelanike huvides. 4.2. Linnavara omandamise tasu eest otsustab: 1) linnavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 100 000 krooni või kui omandatakse kinnisvara, v.a. käesolevas eeskirjas sätestatud kinnisasja ostueesõiguse teostamisel; 2) linnavalitsus, kui omandatava vara hind ületab 20 000 krooni, kuid ei ületa 100 000 krooni; 3) linnavalitsuse struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui omandatava vara hind ei ületa 20 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. 4.3. Linnale, linna munitsipaalasutusele, linnavalitsuse struktuuriüksusele pärandatud või kingitud vara vastuvõtmise ning sellest loobumise otsustab linnavolikogu, arvestades pärandvaral või kingil lasuvaid kohustusi. Pärandvara või kingi väärtuse hindamise viib läbi linnavalitus. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Tapa linn, määrab pärandi või kingi valdaja linnavalitsus. 4.4. Riigilt saadava vara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub seaduses ettenähtud korras. 4.5. Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamise otsustamine kuulub linnavalitsuse struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse juhi pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse juht. 4.6. Kinnisasja ja linna kinnisasjale seatud hoonestusõiguse ostueesõiguse kasutamise otsustab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise otsuses peab olema ära näidatud selle kasutamise otstarve ja vajaliku raha allikas. 5. Linnale varaliste kohustuste võtmine 5.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui võetakse laenu või kui võetakse muid varalisi kohustusi üle 100 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 100 000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. 5.2. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. 6. Linna osalus ettevõtluses 6.1. Linna osaluse vajaduse ja ulatuse ettevõtluses ja mittetulundusühingutes otsustab linnavolikogu. 6.2. Kui linn avalik-õigusliku isikuna on osaühingu või aktsiaseltsi ainuosanik või aktsionär, otsustab äriühingu asutamise, ümberkujundamise, lõpetamise, põhikirja muutmise, kapitali vähendamise või suurendamise linnavolikogu. 6.3. Linna kui ainuosaniku või -aktsionäri punktis 6.2 sätestamata õigusi teostab linnavalitsus. 6.4. Linna esindaja linna osalusega juriidilises isikus määrab linnavolikogu. 6.5. Linna osalusega äriühingu aktsionäride, juhatuse ning nõukogu õigused ja kohustused täpsustatakse äriühingu põhikirjas. III. LINNAVARA VALDUSE MÕISTE JA LINNAVARA VALDAMINE 7. Linnavara valdaja 7.1. Valdus on tegeliku võimu teostamine linnale kuuluva linnavara üle, samuti reaalservituudi teostamine. 7.2. Linnavara valdajaks on: 1) linna omavalitsusorganid -- linnavolikogu ja linnavalitsus; 2) linnavalitsuse struktuuriüksus; 3) munitsipaalasutus. 7.3. Linnavalitsuse struktuuriüksus ja munitsipaalasutus on linnavara valdajaks linnavalitsuse poolt kehtestatud korras vara suhtes, mida nad vajavad oma eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks nende kasutada antud vara suhtes. 7.4. Linnavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla linnavara valdajaks. 7.5. Kui linnavara antakse kolmandate isikute valdusse, siis on nad linnavara otsesed valdajad, linnavara kaudseks valdajaks jääb linnavalitsus, selle struktuuriüksus või munitsipaalasutus. 7.6. Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 8. Linnavara valduse jaotus ja üleandmine 8.1. Linnavara valduse jaotuse kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul punktis 7.2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 8.2. Linnavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse valdusest teisele otsustab linnavalitsus. 8.3. Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning lisatakse vara bilansiline maksumus. 9. Linnavara arvestus ja linnavara register 9.1. Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus. 9.2. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri asutab ja registri pidamise korra kinnitab linnavolikogu. Linnavara registripidaja määrab linnavalitsus. 9.3. Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil linnavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva linnavara kohta registripidajale. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida. IV. LINNAVARA KASUTAMINE 10. Linnavara kasutamise otstarve Linnavara kasutatakse: 1) linna üldiseks otstarbeks; 2) linna valitsemise otstarbeks; 3) linnale tulu saamiseks. 11. Üldiseks otstarbeks kasutatav linnavara 11.1. Üldiseks otstarbeks kasutatavaks linnavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kõigile kättesaadavad. Need on avalikud teed, tänavad, pargid, haljasalad, väljakud, linna sotsiaal- ja kommunaalvara. 11.2. Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise tingimused kinnitab linnavolikogu, samuti toimub kasutamise otstarbe muutmine ja linnavara kasutamiseks piirangute seadmine linnavolikogu otsusel. 11.3. Linnavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks linnavolikogu otsuse alusel. 11.4. Linnavalitsus tagab teabe üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kohta, samuti selle kasutamise tingimuste ning piirangute kohta. 12. Linna valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara 12.1. Valitsemise otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning selle struktuuriüksustele struktuuriüksuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 12.2. Valitsemise otstarbeks kasutatava linnavarana käsitatakse munitsipaalasutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 12.3. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab linnavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb linnavalitsuse ettepanekul otsuse linnavolikogu. 13. Tulu saamiseks kasutatav linnavara 13.1. Linnavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ega valitsemise otstarbeks ning mida ei ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 13.2. Tulu saamiseks võib linn paigutada linnavara äritehingutesse, anda rendile või üürile. 13.3. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutamiseks koostab linnavalitsus nimetatud linnavara majandamise kava, mis esitatakse hiljemalt koos linna eelarve projektiga linnavolikogule kinnitamiseks. V. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele (punkt 7.4) kasutada andmine 14.1. Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse kolmandatele isikutele tasuta kasutada, enampakkumise või konkursi korras rendile, üürile või kasutusvaldusesse. 14.2. Tasuta kasutusse andmine toimub otsustuskorras. 14.3. Rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub otsustuskorras, enampakkumise ja konkursi korras. 14.4. Linnavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab: 14.4.1. linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) linnavara bilansiline maksumus ületab 100 000 krooni; 3) kasutusse antakse kinnisvara; 14.4.2. linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu. 14.5. Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 14.5.1. vallasasja puhul -- üle viie aasta; 14.5.2. kinnisasja puhul -- üle 25 aasta, v.a. kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Kasutusse andmise tähtaeg ei tohi sellisel juhul ületada 50 aastat; 14.5.3. tervikvara puhul -- üle 25 aasta. 14.6. Kui tekib vajadus linnavara hindamiseks enne kasutusse andmise otsustamist, siis määratakse see kindlaks eeskirja punktis 16.3 ettenähtud alustel või korraldatakse maa erakorraline hindamine, kui korralisest hindamisest on möödas üle ühe aasta. 14.7. Kasutusse andmise lepingu tingimused määratakse kindlaks lähtudes eeskirja punktidest 16.2, 16.9.6 või 17.3, kui linnavara antakse kasutusse punktis 15.3.4 ettenähtud alusel või linnavara suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss. Kui linnavara antakse kasutusse tasuta või väiksema tasu eest, ei ole vaja kindlaks määrata lepingu täitmise tagatisi. Lepingu tingimused kinnitab kasutusse andmise otsustaja. Lepingu sõlmib linnavalitsus. 14.8. Linnavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on vajalik linnale oma ülesannete täitmiseks või muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping etteteatamistähtaja möödumisel lõpetada. Etteteatamistähtaeg ei tohi olla kinnisasja puhul lühem kui üks aasta, vallasasja puhul lühem kui kolm kuud. 15. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras 15.1. Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) juriidilistele isikutele, kus linna osalus ületab 1/2 selle juriidilise isiku põhikapitalist või linnale kuulub üle 1/2 aktsiate või osakutega määratud häältest; 3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 4) mittetulundusühingutele; 5) sihtasutustele (fondidele); 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. 15.2. Kui eelmises punktis nimetatud juriidilistele isikutele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse linnavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse linnavalitsus. 15.3. Otsustuskorras rendile või üürile annab linnavalitsus: 15.3.1. kortereid või muid linna eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 15.3.2. vara või vara osa, mille bilansiline maksumus on kuni 50 000 krooni; 15.3.3. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 15.3.4. linnavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 15.3.5. linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 15.3.6. muud linnavara linnavolikogu otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. 16. Linnavara rendile andmine enampakkumise korras 16.1. Enampakkumise ettevalmistamine 16.1.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. 16.1.2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilises ajalehes, raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldada lühema tähtaja jooksul. Enampakkumise kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtaeg ja viis. Osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu minimaalsuurus on 200 krooni, tagatisraha minimaalmäär on 2000 krooni. Osavõtumaks ja tagatisraha peavad olema laekunud enne enampakkumise algust; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. 16.1.3. Punktis 16.1.1 loetletud tingimused määrab ning punktis 16.1.2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Enampakkumise kuulutus kuulub avaldamisele tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused ning alghind on linnavalitsuse poolt kinnitatud. 16.2. Rendilepingu tingimused 16.2.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites ning ruumide seisund nende üleandmisel); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (tähtpäevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu muutmise ja ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) allrendi õigus; 11) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. 16.2.2. Peale punktis 16.2.1 nimetatud rendilepingu tingimuste võib lepingus vajaduse korral sätestada rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra; rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; rendilepingu täitmist tagavad sanktsioonid jne. 16.3. Alghind 16.3.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 16.3.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 16.3.3. Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikusse ja pitseeritakse. 16.4. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 16.4.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 16.4.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased ning hõimlased; 2) linna rendivõlglased. 16.5. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 16.5.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena, s.o. nii suuliselt kui ka kirjalikult. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 16.5.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. 16.5.3. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. Suulised ja segapakkumised viiakse läbi rendile antava vara asukohas. 16.6. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 16.6.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb esitada juriidilise isiku volikiri. 16.6.2. Enne pakkumise alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu allkirja andma või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud punktides 16.6.1 ja 16.6.2 esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 16.6.3. Pärast punktides 16.6.1 ja 16.6.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 16.6.4. Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 16.6.5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 16.6.6. Osavõtjatele, kellele ei laiene punktis 16.6.5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 16.7. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 16.7.1. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 16.7.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. 16.7.3. Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 16.7.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. 16.7.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punktid 16.6.5 ja 16.6.6) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (punkt 16.7.3) ja puudulike (punktid 16.7.1 ja 16.7.2) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 16.8. Segapakkumiste läbiviimise kord 16.8.1. Segapakkumise korral kohaldatakse suulistele pakkumistele (punkt 16.6) sätestatut ja kirjalikele pakkumistele (punkt 16.7) sätestatut arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellele osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui see osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suuliselt pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutu; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. 16.9. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 16.9.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus, kui linnavara rendile andmise otsustamine kuulub linnavolikogu või -valitsuse pädevusse. Muudel juhtudel linnavalitsuse struktuuriüksus või asutus, kes on vastava linnavara valdaja. 16.9.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus; 2) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus. 16.9.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub punktis 16.4.2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 16.9.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. 16.9.5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 16.9.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvidele 13, 14 ja 15) jm. olulised andmed; 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus; 5) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. 16.9.7. Enampakkumise võitjatele teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümme päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates). 16.9.8. Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 16.6.5 sätestatule. 16.9.9. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 16.6.5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendileping. 16.9.10. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 17. Linnavara rendile andmine konkursi korras 17.1. Üldsätted 17.1.1. Linnavara antakse konkursi korras rendile, kui: 17.1.1.1. rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: 1) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 2) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; 3) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 17.1.1.2. konkursi korraldamine on linna huvidest lähtudes otstarbekam kui mõni muu linnavara kasutada andmise viis. 17.2. Linnavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (punkt 16.7), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 17.3. Rendilepingu tingimused 17.3.1. Lisaks enampakkumise korra punktis 16.2 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmise korral sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandjal on õigus saada osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 17.3.2. Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole punkti 17.3.1 alapunktis 1. nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne rendilepingu sõlmimist. 17.4. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha 17.4.1. Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. 17.4.2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise linnavalitsus. 17.4.3. Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama. Osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise otsustab ning nende suuruse määrab linnavalitsus. Osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ei või olla suurem punkti 16.1.2 alapunktis 6 sätestatud määradest. 17.5. Konkursi läbiviimise kord 17.5.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 17.5.2. Konkurss võib olla: 1) avalik -- kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud -- kui pakkumisi kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks. 17.5.3. Piiratud konkursil määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursil osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. 17.5.4. Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse punktis 17.5.3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks punktis 16.1.2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursil osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. 17.5.5. Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul, sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust, 14 kuni 60 päeva. 17.5.6. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. 17.5.7. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 17.5.8. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. 17.5.9. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. 17.6. Konkursi tulemuste kinnitamine 17.6.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse ka osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuste tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu. 17.6.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjale esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. 17.6.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 16.9.3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. VI. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 18. Linnavara võõrandamise mõiste 18.1. Linnavara võõrandamine on käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras linnavara tasu eest või tasuta andmine teise isiku omandisse. 19. Linnavara võõrandamise tingimused 19.1. Linnavara võib võõrandada, kui: 19.1.1. linnavara ei ole vajalik üldiseks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 19.1.2. linnavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 19.1.3. linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik; 19.1.4. linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 19.1.5. linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 19.1.6. linnavara ei anna tulu; 19.1.7. muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 19.2. Kui linnavara bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni, ei tohi otsustada linnavara valitsemiseks vajalikkuse või tarbetuse küsimust ilma vastava spetsialisti arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning linnavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks linnavalitsus vara senise valdaja ettepanekul ja spetsialisti antud arvamuse alusel. 19.3. Linnavara võib võõrandada avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. Linnavolikogu otsustusel võib linnavara võõrandada ka muul viisil. 20. Linnavara võõrandamise otsustamine 20.1. Linnavara võõrandamise otsustaja on: 20.1.1. linnavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara väärtus on üle 100 000 krooni; 2) võõrandatav vara on kinnisvara; 3) võõrandatava vara väärtus on üle 20 000 krooni ning see vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta; 4) võõrandatava vara väärtus on üle 10 000 krooni ning see vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 20.1.2. linnavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara väärtus on kuni 100 000 krooni; 2) võõrandatava vara väärtus on kuni 20 000 krooni ning see vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta; 3) võõrandatava vara väärtus on kuni 10 000 krooni, ning see vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga. 20.1.3. linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse põhimäärusele. 20.2. Vara väärtus määratakse asjaõigusseaduse paragrahvis 29 sätestatust tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata selle kasulikkust. Alghinna määramisel valdaja erilise huvi alusel arvestatakse: 1) eksperdi või audiitori antud hinnangut; 2) vara erilist seisukorda. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral enampakkumine nurjub ning vara võib rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib varale ostjat mitte leida. Alghinna määramise ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus või tema määratud ekspert. 20.3. Linnavara võõrandamise korraldaja on linnavalitsus. Linnavara võõrandamise otsus vormistatakse kas linnavolikogu otsuse, linnavalitsuse korralduse või linnavara valitsema volitatud asutuse juhi käskkirjaga. 20.4. Linnavara võõrandamise otsus peab sisaldama: 1) linnavara nimetust, asukohta ja põhinäitajaid, aktsiate ja osade müügi korral aktsiate ja osade arvu; 2) linnavara võõrandamise õiguslikku alust; 3) linnavara võõrandamise viisi (avalik enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord); 4) alghinda avaliku enampakkumise puhul ja maksetingimusi; 5) vajadusel müügi lisatingimusi. 21. Linnavara tasu eest võõrandamine 21.1. Linnavara tasu eest võõrandamise all mõistetakse käesolevas eeskirjas linnavara müüki raha eest. 21.2. Linnavara müügi viisid on: 21.2.1. avalik enampakkumine (suuline või kirjalik); 21.2.2. eelläbirääkimistega pakkumine; 21.2.3. otsustuskord (tasu eest, alandatud hinnaga või tasuta). 22. Linnavara tasuta võõrandamine 22.1. Linnavara võib tasuta võõrandada, kui: 22.1.1. vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 22.1.2. võõrandamine on ette nähtud seaduses. 23. Linnavara võõrandamine otsustuskorras 23.1. Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 23.1.1. võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 5000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 23.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 23.1.3. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 23.1.4. võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 23.1.5. vara võõrandatakse heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele; 23.1.6. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 23.2. Linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel. 23.3. Linnavara müügilepingu sõlmib linnavalitsus. 24. Linnavara müük enampakkumise korras 24.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus müügi korraldaja: 1) määrab kindlaks enampakkumise läbiviimise tingimused ning muud tingimused, mida ei ole määranud müügi otsustaja (linnavolikogu, linnavalitsus või linnavalitsuse struktuuriüksus); 2) avaldab, lähtudes müügi otsusest, teate enampakkumise kohta kohalikus ajalehes või vajadusel üleriigilises ajalehes, vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. 24.2. Enampakkumise teates tuleb märkida: 1) enampakkumise läbiviija; 2) müüdava vara nimetus ja asukoht; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis. Suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht. Kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise kellaaeg; 5) müüdava vara alghind; 6) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad; 7) millal ja kus saab vara ja müügitingimustega tutvuda; 8) tagatisraha ja suulise enampakkumise puhul ka osavõtutasu suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid. 24.3. Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% enampakkumise alghinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 krooni. Tagatisraha suurus on 10% enampakkumise alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. 24.4. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 24.4.1. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 2) punkti 24.4.1 alapunktis 1 nimetatud isikute otseliinis alanejad ja ülanejad sugulased ja hõimlased. 24.5. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine 24.5.1. Suulise ja kirjaliku enampakkumise korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva eeskirja V osa punktide 16.5, 16.6, 16.7 ja 16.8 sätetega, arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi. 24.5.2. Enampakkumise läbiviija määrab linnavalitsus. 24.5.3. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdava vara alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei ole määratud, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. 24.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 24.6.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus, kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavolikogu või linnavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel kinnitab linnavalitsuse struktuuriüksus või asutus, kes on võõrandamise objektiks oleva linnavara valdaja. 24.6.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus, ning viie tööpäeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus. 24.6.3. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri; 2) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 3) enampakkumises osales punktis 24.4.1 nimetatud isik; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 24.6.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 25. Linnavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras 25.1. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab müügi korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, nimetab oma haldusaktiga komisjoni liikmed ja komisjoni esimehe. 25.2. Linnavara võõrandamisel eelläbirääkimistega pakkumise korras võib lisatingimusteks olla: 1) investeeringute suurus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 4) tööhõive tagamine; 5) uute töökohtade loomine; 6) võlgade ülevõtmise kohustus; 7) muud lisatingimused. 25.3. Müügi otsustaja võib kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. 25.4. Lisatingimuste kehtestamisel võib eelläbirääkimistega pakkumise läbi viia ühe- või kaheetapilisena. Kui müügi väljakuulutamisel ei ole pakkumist nimetatud kaheetapiliseks, on pakkumine üheetapiline. 25.5. Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: 1) alghinda kuulutuses ei avaldata; 2) kuulutuses avaldatakse kirjalike pakkumiste esitamise aeg ja koht, esitatavad lisatingimused; osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise aeg ja koht ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) üheetapilise pakkumise korral peab pakkumisest osa võtta soovija tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised; 4) kaheetapilise pakkumise korral peab pakkuja tegema pakkumise müügi otsustaja poolt esimeseks etapiks kehtestatud lisatingimuste kohta. Esimeses etapis tehtud pakkumiste alusel valib müügi otsustaja ühe või mitu pakkujat, kes kutsutakse osalema pakkumise teises etapis. Teises etapis osalev pakkuja peab müüja otsustaja määratud tähtajaks tegema pakkumise ostuhinna ja teise etapi jaoks kehtestatud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatise; 5) enampakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised samal tööpäeval pärast pakkumise esitamise tähtaja möödumist, registreerib pakkumised ja eraldab tingimustele vastavad pakkumised ja teatab nende pakkujatele läbirääkimiste aja ja koha; 6) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Selle otsuse võib vaidlustada linnavolikogus kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult halduskohtus; 7) läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 8) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 9) eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib üksnes seda, mitu pakkumist tehti ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. Samuti avalikustatakse kaheetapilise pakkumise korral esimese etapi pakkumiste tulemused; 10) kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks; 11) eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused protokollitakse. 26. Ostu-müügilepingu sõlmimine 26.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. 26.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamise korral müügihinna osa enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast või saatekoha postitempli kuupäevast arvates. 26.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 26.4. Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 26.5. Kui enampakkumise võitja täidab talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie tööpäeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. 26.6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 27. Linnavara erastamine 27.1. Erastamissätete kohaldamine 27.1.1. Käesolevaid sätteid kohaldatakse linnavara võõrandamisel, mis seadusest tulenevalt on käsitatav erastamisena. 27.1.2. Käesoleva eeskirja erastamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse koos erastamisseaduse ja teiste erastamise kohta käivate õigusaktidega. 27.2. Erastamise objekt 27.2.1. Erastamise objektiks on linnavara, sealhulgas aktsiad või osad ning munitsipaalettevõtted või nende osad, kui nimetatud vara on linnale üle antud erastamisekohustusega vastavalt omandireformi aluste seadusele või on arvatud linnavolikogu otsusega linnavara erastamisnimekirja. Erastatavat ehitist võib erastada koos ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa või hoonestusõigusega. 27.3. Erastamise õigustatud subjekt Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratud isikud. 27.4. Erastamise korraldaja 27.4.1. Linnavara erastamise korraldaja on linnavalitsus, kes: 1) koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks linnavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid linnavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu linnavolikogu või teiste organite pädevusse. 27.4.2. Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Linnavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. 27.4.3. Erastamise korraldaja võib sõlmida lepinguid füüsilise või juriidilise isikuga erastamistoimingute läbiviimiseks. 27.5. Erastamisnimekirja kinnitamine ja erastamisnimekirja sisu 27.5.1. Linnavara erastamise aluseks on linnavolikogu kinnitatud erastamisprogramm (erastamisnimekiri). 27.5.2. Erastamisnimekirja koos erastatavate ettevõtete nimekirjaga koostab linnavalitsus oma struktuuriüksuste ettepanekul. 27.5.3. Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamise viisi; 4) erastamise lisatingimusi; erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse; 5) erastatavate ettevõtete saneerimisprogrammi ja selle finantseerimise allikaid, kui erastamisnimekirjas on ette nähtud ettevõtete eelnev saneerimine. 27.6. Erastatava vara valdamine, kasutamine ja käsutamine 27.6.1. Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja lähevad selle vara valdamise õigused ja kohustused üle kuni erastamise läbiviimiseni linnavalitsusele. Linnavalitsus võib erastatava ettevõtte valdamise õigused ja kohustused üle anda oma struktuuriüksusele, kelle haldusalas ettevõte on tegutsenud, või erastamise läbiviijale. 27.6.2. Pärast vara kinnitamist erastamisnimekirja võib erastatavat vara võõrandada või teha muudatusi selle koosseisus linnavolikogu nõusolekul või tema kehtestatud korras. 27.6.3. Erastatav ettevõte on kohustatud erastatava objekti erastamisnimekirja kinnitamise järgse kuu esimese kuupäeva seisuga täpsustama erastatava vara koosseisu, vajadusel viima läbi erastatava vara inventuuri ja ühe kuu jooksul esitama erastamise läbiviijale järgmised andmed: 1) põhi- ja käibevahendite inventariseerimise aktid; 2) majanduslepingute koopiad; 3) andmed debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse kohta; 4) erastatava vara valdust tõendavate dokumentide, sh. maa-ala kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad; 5) vajaduse korral passistatud võimsused, kütte- ja veevajadus, heitekogused atmosfääri, tootmisjäägid (sh. mürgised); 6) muud andmed ja dokumendid erastamise läbiviija nõudel, mis on vajalikud erastamise korraldamiseks. 27.7. Informatsioon ostjale erastatava vara kohta 27.7.1. Ettevõte või äriühing, kelle bilansis olev vara on kinnitatud erastamisnimekirja, on kohustatud andma linnavalitsusele ja erastamise läbiviijale ettevõtte kohta kogu erastamise läbiviimiseks vajaliku informatsiooni. 27.7.2. Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise läbiviija vara ostmisest huvitatud isikutele (pakkujatele) informatsiooni erastatava vara kohta, näidates ära: 1) erastatava objekti bilansilise ja turuväärtusliku maksumuse; 2) enampakkumise alghinna; 3) pakkumise lõplikud tingimused; 4) andmed maa müügi kohta; 5) muud andmed, mida erastamise läbiviija peab oluliseks teatada. 27.7.3. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja kohalikus ajalehes ja veel ühes üleriigilises ajalehes vähemalt 15 tööpäeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 6) erastamise läbiviija. 27.7.4. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete teatavakstegemise. 27.7.5. Pakkujatel on õigus tutvuda erastamisele kuuluva varaga erastamise läbiviija poolt kindlaksmääratud korras. 27.8. Erastamise viisid 27.8.1. Erastamine toimub erastamisseaduses sätestatud viisil ja korras. 27.8.2. Erastatava vara erastamise viisid on: 1) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) äriühingu aktsiate või osade avalik müük; 4) vara müük linnavalitsuse määratud viisil, kui käesoleva eeskirja punkti 27.8.2 alapunktides 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. 27.8.3. Vara, sh. aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 25 ja 26 sätestatud korras. 27.8.4. Vara, sh. aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel viiakse läbi käesoleva eeskirja punktides 24 ja 26 sätestatud korras, arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi. 27.8.5. Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kehtestata lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. 27.8.6. Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid. 27.8.7. Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus erastamise läbiviija otsusel ei lubata erastamisele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud isikuid või esitatakse erastamise õigustatud subjektidele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud lisanõuded. 27.8.8. Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab alghinna linnavalitsus, mis tehakse teatavaks vähemalt seitse päeva enne enampakkumise toimumist. Sama vara teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamise korral võib mitte leida varale ostjat. 27.8.9. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. 27.9. Erastatavate aktsiate avalik müük 27.9.1. Aktsiate avalik müük toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 27.9.2. Linn müüb oma aktsiaid avalikul ja piiratud enampakkumisel, kui: 1) linnal on äriühingu asutamisdokumentidest tulenevalt oma aktsiate või osade vaba võõrandamise õigus; 2) teiste aktsionäridega saavutatakse sellekohane kokkulepe. 27.9.3. Enampakkumise ettevalmistamisel korraldab enampakkumise läbiviija muuhulgas: 1) äriühingu aktsiakapitali või osakapitali muutmise; 2) vajaduse korral äriühingu põhikirja ja registriandmete muudatuste registreerimise; 3) aktsiate või osade registreerimise õigusaktides ja põhikirjas kehtestatud korras. 27.10. Vara erastamine järelmaksuga Linnavara võivad järelmaksuga osta Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Eesti kodanikud ja Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, kui Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kui üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest on juriidilistel isikutel. 27.11. Ostu-müügilepingu sõlmimine 27.11.1. Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist ning tingimusel, et enampakkumise võitja on esitanud kõik lepingus nõutavad lepingu täitmise tagatised. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) lepingu täitmise tagatised, kui need on nõutud; 5) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 6) ettevõtte nimi, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu info vara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega; 7) erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 8) seniste töötajate õigused ja garantiid; 9) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 10) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. 27.11.2. Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. 27.11.3. Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 27.11.4. Erastamise läbiviija on kohustatud viie päeva jooksul pärast ostu-müügilepingu jõustumist avalikustama, millise hinna ja lisatingimustega vara erastati. 27.11.5. Erastatava vara üleandmise uuele omanikule korraldab erastamise läbiviija. Erastatava vara üleandjaks on vara senine valdaja, kes annab selle üle erastamise läbiviija juuresolekul. 27.11.6. Ostjal tekib omandiõigus erastatavale varale selle üleandmisevastuvõtmise aktile allakirjutamise momendist, kui lepingust ei tulene teisiti. VII. LINNAVARA KOORMAMINE 28. Linnavara koormamise mõiste 28.1. Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 28.2. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. Kasutusvaldus koormab linna kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Isiklik kasutusõigus koormab linna omandis olevat vara selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud linnavara teatud viisil kasutama või teostama asja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 29. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 29.1. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 29.1.1. see on ette nähtud linnavara majandamise kavas või see on vajalik linnavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 29.1.2. see toimub isiku nõudel või kasuks, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus; 29.1.3. see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks. 29.2. Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. 29.3. Linnavara koormamise lepingu ning vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus. Lepingu tingimused kinnitab linnavolikogu linnavara koormamise küsimuse otsustamisel. 29.4. Linnale kuuluva kinnisasja koormamisel reaalkoormatisega peab selle rahaline väärtus võimalikult vastama turuhinnale. 30. Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine 30.1. Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 30.1.1. see on ette nähtud linnavara majandamise kavas või see on vajalik linnavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 30.1.2. see toimub isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus; 30.1.3. see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 30.1.4. see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. 30.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise linna omandis olevale kinnisasjale otsustab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. 30.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eeskirja punktis 15.1 nimetatud alustel või eriliste teenete eest. 30.4. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib linnavalitsus. Lepingu tingimused kinnitab linnavolikogu isikliku kasutusõiguse seadmise küsimuse otsustamisel. 31. Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvalduse seadmine 31.1. Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvalduse seadmise otsustab: 31.1.1. linnavolikogu, kui kasutusvaldus seatakse kolmandate isikute kasuks tähtajaga üle 50 aasta või tähtaega määramata, samuti kasutusvalduse seadmisel hoonestatud kinnisasjale; 31.1.2. linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu. 31.2. Kasutusvalduse seadmisel ei või kasutusvalduse tähtaeg ületada 25 aastat, v.a. kui kasutusvaldaja peab vastavalt kasutusvalduse lepingule tegema kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi tähtajalise kasutusvalduse tähtaeg ületada 50 aastat. 31.3. Kasutusvaldust võib seada enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. 31.4. Otsustuskorras seatakse kasutusvaldus kas tasu eest, tasuta või alandatud tasu eest. 31.5. Kasutusvalduse seadmisel otsustuskorras lähtutakse eeskirja punktidest 15.1, 15.3, 16.2 ja 17.3. Kasutusvalduse seadmisel konkursi korras kohaldatakse eeskirja V osa vastavaid sätteid vajalike muudatustega. Kasutusvalduse seadmisel enampakkumise korras kohaldatakse eeskirja V osa vastavaid sätteid vajalike muudatustega. 31.6. Kasutusvalduse lepingu sõlmib linnavalitsus sõltumata kasutusvalduse seadmise viisist. 31.7. Kasutusvalduse seadmise leping ning vajadusel asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. 32. Hoonestusõiguse seadmine 32.1. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. 32.2. Hoonestusõiguse seadmise ehitise omaniku kasuks otsustab ja vastavad lepingud sõlmib linnavalitsus. Hoonestusõigus seatakse ehitise omaniku taotlusel ja eeldusel, et ehitise omanik ei soovi või tal ei ole õigus saada maa omanikuks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või maa erastamise teel. 32.3. Linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavolikogu, kui: 1) hoonestusõigus seatakse isikute kasuks tähtajaga üle 50 aasta; 2) hoonestusõigus seatakse kinnisasjale, mille maa maksustamishind on rohkem kui 100 000 krooni; 3) hoonestusõigus seatakse otsustuskorras. 32.4. Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle 50 aasta, v.a. juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab 50 aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada 99 aastat. 32.5. Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. 32.6. Otsustuskorras seatakse hoonestusõigus eeskirja punktis 15.1 nimetatud isikute kasuks ja punktides 15.3.4 ja 15.3.5 ettenähtud juhtudel. Hoonestusõiguse tingimused otsustuskorras hoonestusõiguse seadmisel kinnitab linnavolikogu. Hoonestusõiguse tingimuste kindlaksmääramisel lähtutakse eeskirja punktides 15, 16.2 ja 17.3 sätestatust, kui hoonestusõigus seatakse punktis 15.3.4 ettenähtud alusel või hoonestusõiguse suhtes on eelnevalt korraldatud nurjunud konkurss. 32.7. Hoonestusõigus seatakse konkursi korras, kui: 32.7.1. hoonestaja on kohustatud tegema kinnisasjal teatud tööd või osutama teatud teenust ning: 1) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 2) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab hoonestajalt erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; 3) töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 32.7.2. konkursi korraldamine on linna huvidest lähtudes otstarbekam kui muu hoonestusõiguse seadmise viis. 32.8. Hoonestusõigus seatakse enampakkumise korras, kui puudub alus hoonestusõiguse seadmiseks konkursi või otsustuskorras. 32.9. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine 32.9.1. Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. 32.9.2. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) koostab hoonestusõiguse asendiplaani; 2) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 3) määrab kindlaks maale hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) määrab maa hoonestamise tingimused (lubatud ehitiste arv, krundi kasutamise sihtotstarve, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaja; 5) määrab kindlaks enampakkumise läbiviija või konkursi läbiviimise komisjoni. 32.9.3. Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes teeb linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku hoonestusõiguse seadmise otsustamiseks või võtab ise vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks, kui otsustamine kuulub linnavalitsuse pädevusse. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil jne.) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (konkurss, enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või konkursi läbiviimise viis (suuline, kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui üks kuu teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või konkursi läbiviija. Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita otsuses käesoleva punkti alapunktides 6--9 nimetatud andmeid. 32.10. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise ja konkursi korras 32.10.1. Hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või konkursi korras antakse teada kuulutusega kohalikus ajalehes, vajadusel üleriigilises lehes, raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise läbiviija; 2) pakkumise viis; 3) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 6) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 7) enampakkumise või konkursi tingimustega tutvumise aeg ja koht; 8) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 9) enampakkumisest või konkursist osavõtjate ring. 32.10.2. Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega ning ei ole seotud eeskirja punktis 16.4 esitatud piirangutega. 32.10.3. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja punktidega 16.6 ja 16.7, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 2) alghind tehakse osavõtjatele teatavaks; 3) osavõtjatel on õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 32.10.4. Hoonestusõiguse seadmise konkurss viiakse läbi kirjalike enampakkumiste kogumise teel. 32.10.5. Hoonestusõiguse konkursi läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja punktiga 17, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 4) komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind. Muudel juhtudel ühe nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamist; 5) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega linnavalitsusele. 32.10.6. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja konkursi tulemused kinnitab linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise või konkursi tulemuste väljaselgitamist. Enampakkumise või konkursi tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise või konkursi ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; 2) enampakkumise või konkursi võitjaks osutub eeskirja punktis 16.4 määratletud isikute ringi kuuluv isik; 3) tuvastatakse kokkulepped osavõtjate vahel, mis võisid mõjutada enampakkumise või konkursi käiku ja tulemust; 4) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. 32.11. Hoonestusõiguse lepingu tingimused 32.11.1. Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg ja selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) hüpoteegi seadmine, kui hoonestusõiguse tasu maksmine toimub järelmaksuga. 32.11.2. Kui hoonestusõigus seatakse konkursi korras, tuleb täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui linn on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) linna poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 32.11.3. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei pea punktis 32.11.2 nimetatud tingimusi fikseerima konkursi ettevalmistamisel. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti töö või teenusega seotud joonised ja tehnilised tingimused, projektid ning eelarve pärast konkursi lõppu enne hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimist. 32.12. Hoonestusõiguse lepingu sõlmimine 32.12.1. Enampakkumise või konkursi tulemuste kinnitamise järel sõlmib linnavalitsus enampakkumise või konkursi võitjaga hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning muud asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. 32.12.2. Enampakkumise ja konkursi võitjale teatatakse enampakkumise või konkursi tulemuste kinnitamisest kohe pärast vastavasisulise otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise või konkursi võitja on kohustatud 15 kalendripäeva jooksul teate kättesaamise päevast arvates kooskõlastama linnavalitsusega lepingute sõlmimise koha ja aja. 32.12.3. Enampakkumise ja konkursi võitja on kohustatud hiljemalt lepingute sõlmimise ajaks esitama hoonestusõiguse lepingu alusel tema poolt esitatavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus keelduda hoonestusõiguse seadmisest ning isik kaotab tagatisraha. Tagatisraha kaotab enampakkumise või konkursi võitja ka hoonestusõiguse seadmise lepingu, reaalkoormatise seadmise lepingu või muu asjaõiguslepingu mittesõlmimisel ühe kuu jooksul arvates enampakkumise või konkursi tulemuste kinnitamise päevast. 32.13. Hoonestusõiguse seadmine linna kasuks 32.13.1. Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse hoonestusõigus linna kasuks, kui: 1) see on ette nähtud linnavara majandamise kavas; 2) see on vajalik linnavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 3) hoonestusõiguse seadmise linna kinnisasjale tingib avalik huvi. 32.13.2. Linna omandis olevale kinnisasjale linna kasuks hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavalitsus kas omal algatusel või muu linnavara valdaja ettepanekul, kui hoonestusõiguse seadmine on ette nähtud linnavara majandamise kavas. Kui hoonestusõiguse seadmine toimub punkti 32.13.1 alapunktides 1 ja 2 ettenähtud alustel, siis otsustab hoonestusõiguse seadmise linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. 32.13.3. Kinnisasjale linna kasuks hoonestusõiguse seadmiseks määrab linnavalitsus kindlaks: 1) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse; 2) kinnisasja kasutamise tingimused; 3) kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise tingimused. 32.13.4. Hoonestusõiguse seadmise korralduses näidatakse järgmised andmed: 1) kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus; 2) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja asukoht, suurus, sihtotstarve ja katastritunnus; 3) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 4) hoonestusõiguse seadmise tingimused. Kui hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavolikogu, siis näidatakse käesolevas punktis märgitud andmed linnavolikogu vastavas otsuses. 32.13.5. Hoonestusõiguse seadjaks on linnavalitsus. Selleks esitab linnavalitsus kinnistusametile linnavalitsuse või linnavolikogu otsuse ja kinnistamisavalduse hoonestusõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse linna kasuks. VIII. LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 33. Linnavara mahakandmine 33.1. Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav; 3) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 4) vara on osaliselt või täielikult hävinud. Enne linnavara kõlbmatuks tunnistamist ning mahakandmist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. 33.2. Mahakandmiseks aluse tekkimisel on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles tuleb ära näidata: 1) vara täielik nimetus, kogus, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aeg, maksumus, jääkväärtus, tehnilised andmed ja asukoht; 2) andmed aruandeaasta ümberhindluste kohta; 3) põhivara remontide, parenduste ja ümberehituste maksumus aruandeaastal; 4) varaga seotud eritingimused (kultuuri- ja arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne.); 5) varaga seotud rahalised õigused ja kohustused; 6) muud varaga seotud olulised andmed. 33.3. Linnavara mahakandmise otsustab: 33.3.1. linnavolikogu, kui vara jääkmaksumus on suurem kui 50 000 krooni; 33.3.2. linnavalitsus, kui vara jääkmaksumus on väiksem kui 50 000 krooni; 33.3.2. linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kui linnavara jääkmaksumus on väiksem kui 5000 krooni. 33.4. Vara või selle osa kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade, käesoleva eeskirja ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel. 33.5. Vara mahakandmine saab lõppeda ainult selle vara hävitamisega. 34. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 34.1. Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus. 34.2. Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 50 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 50 000 krooni. 34.3. Linnavara kasutajal on õigus nõude vähendamiseks sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja linnale kasulik.