Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani linna jäätmekäitluseeskirja kinnitamine — RTL, 84, 369

Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Võttes aluseks Eesti Vabariigi jäätmeseaduse (RT 1992, 21, 296; 1994, 74, 1323; 1997, 59, 993) paragrahvi 9 punkti 2 ja lähtudes vajadusest korrastada Suure-Jaani linnas jäätmekäitlusalast olukorda, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Suure-Jaani linna jäätmekäitluseeskiri (lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 1998. a. Linnavolikogu esimees Raimo RONIMOIS Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 29. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 15 Suure-Jaani linna jäätmekäitluseeskiri 1. Eeskirja ülesanne ja tegevuspiirkond 1.1. Jäätmekäitluseeskiri reguleerib Suure-Jaani linna territooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist jäätmete tekitaja, krundi valdaja, jäätmekäitlusettevõtja poolt. 1.2. Jäätmekäitluseeskiri reguleerib jäätmete tekitaja (majaomanik, ettevõte, kinnisvara või territooriumi valdaja jne.) ning jäätmete käitleja (koguja, vedude korraldaja, töötleja jne.) suhteid. 1.3. Jäätmekäitluseeskirja eesmärgiks on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine Suure-Jaani linnas. 1.4. Jäätmekäitluseeskirja ülesandeks on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete teisese toormena ärakasutamist. 2. Üldmõisted Jäätmed -- inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed -- inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Tootmisjäätmed -- toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis on oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Ohtlikud jäätmed on määratletud Keskkonnaministeeriumi 29. septembri 1991. a. määrusega nr. 14 kinnitatud «Eesti jäätmeklassifikaatoris». Inertsed jäätmed -- jäätmed, mis on oma kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid. Inertsed jäätmed on määratletud «Eesti jäätmeklassifikaatoris». Jäätmekäitlusettevõtja -- ettevõte, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele. Jäätmete tekitaja -- jäätmeseaduse paragrahvis 3 nimetatud isikud. Jäätmekäitluskoht -- jäätmetöötlusettevõte, jäätmete ladustus(matmis)paik, jäätmete ümberlaadimiskoht, ohtlike jäätmete vastuvõtukoht. Territooriumi valdaja -- krundi haldaja või kinnistu omanik Suure-Jaani linna territooriumil. Kompostiseadis -- puidust või sünteetilisest materjalist valmistatud suletav mahuti komposti valmistamiseks. Suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed ­ vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmutuskapid jne. Krunt -- seaduslikul alusel valdaja kasutuses olev maatükk. 3. Olmejäätmete kogumine 3.1. Kogumisvahendite kasutamine 3.1.1. Kogumisvahendina võib kasutada: 3.1.1.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 3.1.1.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja on asetatud kaanega suletavatesse kotihoidjatesse; 3.1.1.3. ratastel jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeautode tõstemehhanismidega tühjendamist või laadimist; 3.1.1.4. sette- ja kogumiskaeve ja muid vastavaid kaeve, mis on ehitatud kooskõlastatud projektide kohaselt; 3.1.1.5. kompostiseadiseid. 3.1.2. Kogumisvahendi omanik või valdaja (edaspidi valdaja) vastutab kogumisvahendi korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 3.1.3. Kogumisvahendi ümbruse puhtuse ja korra eest vastutab omanik või rentnik. 3.1.4. Ühiskogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada tervisekaitsetalitusega. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja vajaduse korral olema varjatud piirdega. 3.1.5. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas (ratastega konteiner tühjendamise päeval). Juurdepääs konteinerile peab olema ka talvel lumest puhastatud. 3.1.6. Kõikidel juriidilistel ja füüsilistel isikutel Suure-Jaani linnas peavad olema kogumisvahendid või ühiskogumisvahendi lepingud. 3.1.7. Kogumisvahendeid peab krundil olema piisavalt, kusjuures võib paigaldada ühiskogumisvahendeid kahe või enama krundi teenindamiseks. 3.2. Kogumisvahendi valdaja, kelle krundil kogumisvahend asub, vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 3.2.1. ohtlikke jäätmeid; 3.2.2. vedelaid ja määrivaid (v.a. niiskuskindlalt pakitud) jäätmeid; 3.2.3. hõõguvaid või põlevaid jäätmeid; 3.2.4. ehitusprahti ja kive; 3.2.5. suuregabariidilisi ja raskekaalulisi jäätmeid. 3.3. Kogumisvahendites olevate jäätmete põletamine on keelatud. 3.4. Jäätmekogumissüsteemi käivitumisel linnas on jäätmete tekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi (jms. materjal, mida saab töödelda) linnavalitsusega kooskõlastatud kogumispunktidesse. 3.5. Rasked jäätmed veab jäätmete tekitaja ise jäätmekäitluskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde, kust rasked jäätmed samal päeval jäätmekäitluskohta veetakse. 3.6. Soovitav on olmejäätmed asetada kogumisvahendisse prügikottidesse pakituna, mis hoiab ära kogumisvahendi määrdumise ja haisemise. 4. Jäätmete äravedu 4.1. Jäätmete äravedu toimub üldjuhul spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõtte poolt jäätmete tekitajaga sõlmitud lepingu alusel või territooriumi valdaja oma veokiga. 4.2. Jäätmeveoga on lubatud tegelda kõigil ettevõtetel, kellel on jäätmeluba ning kooskõlastus kohaliku keskkonnaametiga. 4.3. Jäätmeid tuleb ära vedada jäätmekäitluskohta piisavalt sagedasti, kuid mitte vähem kui kord kuus. 4.4. Sette- ja kogumiskaeve ning muid vastavaid kaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas. 4.5. Suuremad prügikogused ja raskemad jäätmed veetakse ära vastavalt ühekordsetele tellimustele. 5. Jäätmete ladustamine ja matmine 5.1. Jäätmeid võib Suure-Jaani linna territooriumil ladustada ainult Suure-Jaani Linnavalitsuse määratud kohtades. 5.2. Jäätmete ladustamist ja matmist teostab Suure-Jaani linnas tegutsemisluba omav jäätmekäitlusettevõte. 5.3. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a. komposteerimine ja pinnase täitmine) krundil (kinnistul) on keelatud. 5.4. Ühtse kontrollsüsteemi tagamiseks jäätmekäitluses peavad jäätmete tekitajad (v.a. eraisikud), kes veavad prügi oma veokiga, registreerima end ladustamist teostavas jäätmekäitlusettevõttes. 5.5. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib krundi valdaja oma krundil komposteerida, kui: 5.5.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 5.5.2. komposteerimiskoht ei tohi olla lähemal kui 15 m salvkaevust ja 30 m puurkaevust; 5.5.3. komposteerimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naabri nõusolekul; 5.5.4. komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 5.6. Toidujäätmeid võib komposteerida juhul, kui kompostiseadis on kooskõlastatud keskkonna- ja tervisekaitseametiga. 5.7. Setetega heitvee ja fekaalidega komposteerimine on lubatud vaid keskkonnaametist saadud kirjaliku loa alusel. 5.8. Sette- ja kogumiskaevude jäätmeid ladustatakse linnavalitsuse määratud assenisatsiooni mahapaneku- ja komposteerimiskohale. 5.9. Sorteeritud inertsed ehitusjäätmed (v.a. eterniit) ja ülejääkpinnas tuleb vedada Suure-Jaani Linnavalitsuse määratud ladustuskohale. 6. Setetega heitvesi ja fekaalid 6.1. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud, püüdurid ja mahutid peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritud. 6.2. Ligipääs sette- ja kogumiskaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba ja luugid ei tohi olla kinni kaetud. 6.3. Krundi valdaja peab kontrolliva ametniku nõudmisel esitama sette- ja kogumiskaevude, mahutite või püüdurite viimast tühjendamist tõendava kviitungi (välja antud teostava firma poolt) või keskkonna- ja tervisekaitseameti vastava loa. 6.4. Sõnniku ja virtsa laotamisel krundile tuleb jälgida üldisi keskkonnaametite veekaitsejuhendeid ning tervisekaitsemäärusi. Krundi fekaalidega väetamine on keelatud. 7. Ohtlikud jäätmed 7.1. Ohtlikud jäätmed on krundi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti, mis asub AS Suure-Jaani Buss territooriumil Oja 2 või tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõttelt. 7.2. Ohtlike jäätmete kogumispunktid määrab kindlaks linnavalitsus kooskõlastatult keskkonnaametiga. 7.3. Jäätmete tekitaja ja krundi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.4. Ohtlikud vedelad jäätmed (lahustite, lakkide, kemikaalide, värvide, õlide jms. jäägid) peavad olema pakitud purunemis- ja niiskuskindlasse taarasse ja korralikult suletud. 7.5. Ohtlikud jäätmed, mis võivad puruneda (päevavalguslambid jms.), tuleb pakkida ja transportida purunemiskindlalt. 7.6. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsetega ja omavahel. 8. Kontroll ja vastutus 8.1. Krundi valdaja peab informeerima krundil asuvates hoonetes elavaid alalisi elanikke ning hoonete ja rajatiste alalisi valdajaid käesolevast eeskirjast ja tagama selle täitmise. 8.2. Suure-Jaani Linnavalitsus korraldab jäätmekäitlust kooskõlas keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega. 8.3. Jäätmemajanduse eeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ning Suure-Jaani Linnavolikogu määratud ametiisikud. 8.4. Eeskirja rikkujaid karistatakse vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 19 ja haldusõiguserikkkumiste seadustiku paragrahvidele 44, 45, 52, 53, 58 ja 59. Rahatrahv juriidilistele isikutele on kuni 20 000 krooni ja füüsilistele isikutele kuni 200 päevapalka. 8.5. Lepingulist jäätmeveoteenust osutavad ettevõtjad on kohustatud kontrolli tagamiseks andma regulaarselt andmeid kohalikule keskkonnaametile. 8.6. Krundi valdajad või jäätmete tekitajad, kes veavad ise jäätmeid ladustuskohtadele, peavad säilitama aasta jooksul sellekohased kviitungid (talongid) ja esitama need kontrollivale ametnikule või ettevõttele.