Paistu Vallavolikogu — Paistu valla sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine — RTL, 84, 366

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 4, paragrahvi 22 lõike 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 8 lõike 2 ja Paistu valla põhimääruse punktid 7.1, 7.6.1 ja 21.1.5, Paistu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Paistu vallas vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Paistu Vallavolikogu 10. jaanuari 1997. a. otsus nr. 20 «Paistu valla sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine». 3. Avaldada käesolev määrus Paistu valla infolehes ning Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub 1. veebruaril 1998. a. Volikogu esimees Innar ALLVEE Kinnitatud Paistu Vallavolikogu 30. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2 Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Paistu vallas 1. Sotsiaaltoetuste määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a. määrusest nr. 318 (RT I 1996, 91, 1615), Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a. määrusest nr. 256 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1997, 99, 1609). 2. Toimetulekutoetust arvutatakse AS Piksel arvutiprogrammis SIS. 3. Toimetulekutoetust on õigus saada isikutel (perekondadel), kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse taotlemiseks ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses. 4. Toimetulekutoetust on õigus saada Paistu valla alalisel elanikul. Alaliseks elanikuks on Paistu vallas elav ja sisse registreeritud Eesti kodanik või välismaalane, kellel on alaline või tähtajaline elamisluba. Paistu vallas viibival pagulasel (perekonnal) on õigus saada toimetulekutoetust alalise elanikuga samadel alustel. 5. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate isikute sissetulek. 5.1. Perekonna koosseisu loetakse ka seoses õppimisega ajutiselt perekonnast eemalviibivaid riiklike või Hardusministeeriumi litsentsi omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivaid või meditsiinilise näidustuse tõttu mõne muu õppevormiga hõlmatud õpilasi. 5.2. Õpilane, kes õpib väljaspool Viljandi linna kutsekoolis, tehnikumis või kõrgkoolis statsionaarses õppevormis ning ei ole vanuse tõttu lastetoetuse saaja, võib taotleda sotsiaaltoetust, mida makstakse raha olemasolu korral ühekordse määramise alusel õppeaasta jooksul. 6. Toimetulekutoetust arvestatakse eelmise kuu netosissetulekute alusel. 6.1. Perekonna sissetulekute hulka kuuluvad: 6.1.1. tulumaksuseaduse alusel täidetava tuludeklaratsiooni järgi maksustatavad tulud, kaasa arvatud dividendid; 6.1.2. omanikutulu (üür, toodangu müügist saadud tulu, maa renditulu); 6.1.3. riiklike elatusrahade seaduse alusel makstavad pensionid; 6.1.4. lastetoetuste seaduse alusel makstavad toetused (lastetoetus, üksikematoetus, lapsehoolduspuhkuse toetus, ajateenija lapsetoetus, eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, nelja- ja enamalapseliste perede toetus); 6.1.5. elatisraha lapsele, kui vanemad ei kasvata last koos, mis ei või olla lapse kohta väiksem kui 1/4 kuupalga alammäärast. 6.2. Perekonna sissetuleku hulka ei arvata toimetulekutoetust ning muid sotsiaaltoetusi (matusetoetus, eluasemetoetus, sünnitoetus ja koolitoetus). 7. Toetused makstakse isikule (perekonnale) sularahas või kantakse tema hoiuarvele. Toetuse saaja kirjalikul nõusolekul võib toetussumma üle kanda: 7.1. eluasemekulude katteks teenuseid osutava ettevõtte arvele; 7.2. laste toidukulude katteks kooli ja lasteaia arvele. 8. Toetuse saaja nõusolekuta, kui tegemist on laste huvide kaitsega, võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel toetussumma kanda: 8.1. laste toidurahade katteks kooli ja lasteaia arvele; 8.2. toiduainete ostmiseks kaupluse arvele. 9. Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja arvestusliku toimetulekupiiri suurus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. määrusega nr. 234 (RT I 1997, 88, 1483): Jrk. nr. Perekonnaliikmete arv Perekonna tarbimiskoefitsient Perekonna toimetulekupiir (kr.) 1. 1 1,0 500 2. 2 1,7 850 3. 3 2,4 1200 4. 4 3,1 1550 5. 5 3,8 1900 6. 6 4,5 2250 7. 7 5,2 2600 8. 8 5,9 2950 9. 9 6,6 3300 10. 10 7,3 3650 10. Eestkostetava või hooldatava toetused makstakse eestkostjale või hooldajale. 11. Toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb hiljemalt 20. kuupäevaks pöörduda kõigi samal elamispinnal elavate pereliikmete eelmise kuu sissetulekuid tõendavate dokumentidega valla sotsiaaltöötaja poole, kes teeb toimetulekutoetuse arvestused taotleja esitatud andmete põhjal. Taotleja vastutab andmete õigsuse eest oma allkirjaga taotlusel. 12. Tõestamaks perekonnaliikmete sissetulekuid on vaja esitada järgmised tõendid: 1) töötavatel pereliikmetel tõend töökohast taotlusele eelnenud kuul saadus töötasusummade (kaasa arvatud loonustasu) ja neist maha arvatud tulumaksu ja lapse elatisraha kohta; 2) töötutel pereliikmetel tööhõivetalituse poolt väljastatud töötu kaart; 3) üle 16-aastastel õppivatel pereliikmetel, õpilaspilet või koolitõend; 4) last üksi kasvataval lapsevanemal, kui ta ei saa üksikematoetust, õiend elatisraha saamise kohta (taotleja omakäeliselt kirjutatud õiend või rahakaart). Elatisraha mittesaamisel peab toetuse taotleja nõudma elatisraha välja kohtu korras. Lapsevanemale, kes keeldub elatisraha saamise kohta õiendit esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata; 5) tööotsijad pereliikmed tööhõivetalituse poolt väljastatud tööotsija kaart (rahaliste vahendite piisavuse korral võidakse tööotsija arvata toimetulekutoetuse saajate hulka, kui ta osaleb valla sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis). Mehed alates 55. eluaastast ning naised alates 50. eluaastast võidakse vabastada kohustustest pöörduda tööotsija kaardi saamiseks tööhõiveameti poole; 6) taotleja ütluse järgi täidetakse netotulud (pension, lastetoetused ja teised riiklikud toetused ning töötamised juhutöödel. 13. Sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid taotleja pere sissetulekute kohta. Kahtluse korral esitatakse dokumendid kohalikule maksuametile kontrollimiseks. 14. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine ja makstud toetused nõutakse seaduses ettenähtud korras tagasi. 15. Perekonnale arvestusliku toimetulekupiiri arvutamisel võetakse arvesse töövõimelise eas mittetöötavaid pereliikmeid, kes on: 15.1. kodus alla kolme aasta vanuse lapsega; 15.2. kodus nelja ja enama lapsega, kuni noorim lõpetab 1. klassi; 15.3. kodus alla 18-aastase invaliidiga; 15.4. hooldamist vajava isiku vormistatud hooldaja; 15.5. ametlikult registreeritud töötuks või tööotsijaks. 16. Toetust tuleb taotleda iga kuu, taotlusele eelnenud kuude eest tagasiulatuvalt sotsiaaltoetust üldjuhul ei arvestata. Erandkorras on õigus määrata toetust pikemaks perioodiks kui üks kuu. 17. Eluasemekulud võetakse toetuse määramisel arvesse normpinna ulatuses, mis on 18 m2 üldpinda iga pereliikme kohta ning täiendavalt 15 m2 pere kohta. Kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate pereliikmete arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, loetakse korteri normpinnaks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks korteri tegelik pind. Üksi elava pensinäri eluruumi normpinnaks võidakse lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvuga tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 18. Toetuse taotleja peab esitama sotsiaaltöötajale kommunaalkulusid arvestava ettevõtte või elamuvaldaja poolt väljastatud õiendi eelneva kuu eluasemekulude kohta normpinna ulatuses. 19. Alalisteks eluasemekuludeks loetakse: 19.1. 24-, 12- ja 8-korterilistes korruselamutes hooldustasu, üür, küte, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu, üldelekter (v.a. elektriküttega korterites), maamaks; 19.2. eramutes üür, küte, vesi ja kanalisatsioon (tsentraalse võrgu korral), üldelekter, maamaks. 20. Elektriküttega elamutes arvestatakse kütmise kulunormiks 1. oktoobrist kuni 30. aprillini 10 krooni m2, kuid mitte üle elektri eest tasutud summa (aluseks elektri eest tasumise kviitung eelneva kuu kohta), 1. maist kuni 30. septembrini 2 krooni m2, kuid mitte rohkem kui on tasutud elektri eest. 21. Teiste kütuseliikidega köetavates elamutes arvestatakse küttekulud järgmiste normide järgi: 21.1. 1. oktoobrist kuni 30. aprillini 5 krooni m2, kuid mitte üle kütte ostu tõendava dokumendi summa (alus -- ostu-müügileping, dokumendid kütte ülestöötamise kulude kohta); 21.2. 1. maist kuni 30. septembrini 2 krooni m2, kuid mitte üle kütte ostu tõendava dokumendi summa. 22. Gaasipliidiga varustatud eluruumides lugeda punktis 19 nimetatud eluasemekuludele lisaks ka kulu gaasi eest, gaasi ostudokumendi alusel järgmiselt: -- ühe elaniku kohta 42,00 -- kahe elaniku kohta 56,00 -- kolme elaniku kohta 70,00 -- nelja elaniku kohta 84,00 -- viie elaniku kohta 95,00 -- kuue elaniku kohta 100,00 Iga järgmise elaniku puhul lisandub täiendavalt 5,00 krooni. 23. Elektrienergia kulu eluruumide valgustamiseks kompenseeritakse järgmiselt: -- I kvartalis 0,5 KWH normpinna ruutmeetrile kuus; -- II kvartalis 0,3 KWH normpinna ruutmeetrile kuus; -- III kvartalis 0,4 KWH normpinna ruutmeetrile kuus; -- IV kvartalis 0,8 KWH normpinna ruutmeetrile kuus. Kompenseerimise aluseks on kviitung elektrienergia eest tasumise kohta. 24. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu tasumisele sotsiaaltoetuse vahendite arvelt. Võlgnevuse korral elamuvaldajale või kommunaalteenuste osutajale, kui võlgnevus on enam kui kaks kuud, arvestatakse eluasemekulusid toimetulekutoetuse saamiseks, kui on sõlmitud leping eluasemekulude tasumise osas. 25. Toimetulekutoetus makstakse välja või kantakse hoiuarvele samal kuul hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Transpordi kasutamise toetus 26. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, õppe- või kasvatusasutusse sõiduks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik. Toetust võib maksta ka puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. Toetuse arvestamisel võetakse aluseks kilometraaþ, transpordivahendi bensiinikulu norm ning bensiini hind. 27. II grupi invaliididele, kes kasutavad ühistransporti ravi- ja rehabilitatsiooniasutusse sõiduks, hüvitatakse 50% sõidu maksumusest (v.a. linnatransport). Koos taotlusega esitatakse pensionitunnistus, sõidupiletid ning perearsti viseering taotlusel või raviarsti tõend. Taotlused esitatakse üks kord kvartalis, kvartali viimase kuu 20. kuupäevaks. Toetus määratakse üks kord kvartalis, lähtudes transpordi kasutamiseks ettenähtud summast ja laekunud taotluste arvust. Telefoni kasutamise toetus 28. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksi elavatele mittetöötavatele nägemispuudega inimestele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele peredele, kel on neli või enam alaealist last. Taotlusel on vajalik perearsti viseering. Toetus määratakse toetuse määramise kuust kalendriaasta lõpuni ning kantakse üle üks kord kvartalis telefonivõrgu pangakontole. Ühekordne täiendav sotsiaaltoetus 29. Täiendavat sotsiaaltoetust makstakse rahaliste vahendite olemasolul perekondadele (isikutele) hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks, et säilitada perekondade (isikute) iseseisev toimetulek ning hoida ära abitust. 29.1. Üksi elavale pensionärile, kes ei tööta ega saa omanikutulu ning kelle sissetulek on alla 1200 krooni kuus, taotluse alusel 700 krooni küttepuude ostuks. Taotleja soovi korral võib tasuda kütte eest müügiga tegelevale ettevõttele. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 1. aprilliks, taotlused rahuldatakse jooksva aasta jooksul. 29.2. Mittetöötavatele I, II ja III grupi invaliididele kehtivad punktis 29.1 nimetatud tingimused. 29.3. Täiendavaid toetusi (abi riiete ja toidu hankimisel, koolitarvete ostul, laste toidukulude katmisel, täiendõppeks ning ümberõppeks, invavahendite hankimiseks, ravimite ostuks, haigekassa kindlustuse ostuks, prillide ostuks, õppeotstarbelist sõidukulude toetuseks, huvikoolidest ja -ringidest osavõtu toetuseks) võib sotsiaaltöötaja otsuse alusel eraldada 500 krooni ulatuses perele (isikule) kuus. Suuremas summas langetab otsused sotsiaalkomisjon. 29.4. Täiendavat sotsiaaltoetust võib maksta eesmärgiga toetada erivajadustega inimeste arengut ning rehabilitatsiooni, samuti elanike ravikulusid raviasutuses. 29.5. Täiendava sotsiaaltoetusena eraldatakse lapse sünni puhul kuni 500 krooni suurune kinkepakk lapse esmatarbevahenditega. Väljastamine toimub kvartali viimasel kuul. Vaidluste lahendamine 30. Sotsiaaltoetuse taotleja võib taotluse rahuldamata jätmise puhul pöörduda avaldusega sotsiaalkomisjoni poole. Komisjon vaatab avalduse läbi 15 päeva jooksul pärast laekumist ning vastab pöördujale kirjalikult. 31. Käesolevas korras sätestamata juhtumid lahendab sotsiaalkomisjon. 32. Paistu valla sotsiaalnõunik korraldab sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist ja peab arvestust ning on aruandekohustuslik kõrgemalseisva organi ees.