Keskkonnaminister — Ohtliku vanametalli ja ohtlike metallijäätmete loetelu muutmine — RTL, 84, 363

Seoses Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 1993. a. määruse nr. 72 «Ühtse kaupade nomenklatuuri kasutuselevõtmise kohta» (RT VL 1993, 8, 7; RTL 1995, 28, lk. 977) punkti 5 alusel tehtud Eesti kaupade nomenklatuuri muudatustega, mis sisalduvad Eesti kaupade nomenklatuuri 1998. a. väljaandes (EKN-98) ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 1995. a. määruse nr. 134 «Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 1993. a. määruse nr. 53 täiendamine» (RT I 1995, 37, 478) punktile 2 määran: 1. Kinnitada ohtliku vanametalli ja ohtlike metallijäätmete loetelu (lisatud), mille osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 1993. a. määruse nr. 53 «Metallikaubanduse korrastamise kohta» (RT 1993, 12, 188; RT I 1993, 59, 832; 1995, 37, 478) punkti 1 kolmanda lõigu nõudeid. 2. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 10. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 5 (RTL 1996, 11/12, 92) kinnitatud ohtliku vanametalli ja ohtlike metallijäätmete loetelu. Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Kinnitatud keskkonnaministri 5. märtsi 1998. a. määrusega nr. 22 Ohtliku vanametalli ja ohtlike metallijäätmete loetelu EKN rubriigi, alamrubriigi või kaubapositsiooni kood Tähis EKN rubriigi, alamrubriigi või kaubapositsiooni nimetus Kirjeldus Eesti jäätmeklassifikaatoris Eesti jäätmeklassifikaatori kood 2805 Leelismetallid ja leelismuldmetallid; haruldased muldmetallid, skandium ja ütrium (puhtal kujul, segudena või sulamitena); elavhõbe: 2805 40 - elavhõbe: 2805 40 900 - - muu O elavhõbedat sisaldavad metallijäätmed 25521 2843 Kolloidsed väärismetallid; anorgaanilised ja orgaanilised väärismetalliühendid, määratud või määramata keemilise koostisega; väärismetallide amalgaamid: 2843 90 - muud ühendid; amalgaamid: 2843 90 100 - - amalgaamid O amalgaamijäätmed 25520 2851 00 Muud anorgaanilised ühendid (sh. destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi ning muu kõrgema puhtusastmega vesi); vedel õhk (intergaasidest puhastatud või puhastamata) suruõhk, amalgaamid (v.a. väärismetallide amalgaamid): 2851 00 800 - muud O amalgaamijäätmed 25520 7802 00 000 Pliijäätmed ja -murd: O O O O O O pliijäätmed ja -tolm pliimurd pliitoorikud pliikaabel trükitähemetallid (pliid sisaldavad) pliisete 25513 25625 25627 25628 25629 25804 8107 Kaadmium ja tooted sellest (sh. kaadmiumijäätmed ja -murd): 8107 10 - töötlemata kaadmium; kaadmiumijäätmed ja -murd; kaadmiumipulbrid 8107 10 900 - - kaadmiumijäätmed ja -murd O O kaadmiumijäätmed ja -tolm (värviline metallimurd, kaadmiumi sisaldav) 25514 256 8112 Berüllium, kroom, germaanium, vanaadium, gallium, hafnium, indium, nioobium, reenium ja tallium, tooted nendest (sh. jäätmed ja murd): - berüllium: 8112 11 - - töötlemata; jäätmed ja murd; pulbrid 8112 11 900 O O - - - jäätmed ja murd berülliumijäätmed, -laastud ja -murd (värviline metallimurd, berülliumi sisaldav) 25517 256 8548 Elektrielementide, -patareide või akude heitmed ja murd; kasutatud elektrielemendid, patareid või akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele: 8548 10 - elektrielementide, -patareide või akude heitmed ja murd; kasutatud elektrielemendid, kasutatud elektripatareid 8548 10 100 - - kasutatud elektrielemendid, kasutatud elektripatareid O O O O O O O elavhõbedaoksiidi- ja leelisepatareid elavhõbedapatareid nikkel-kaadmiumpatareid liitiumpatareid hõbedapatareid tsinkpatareid kuivelemendid 25522 25523 25524 25525 25526 25527 25528 8548 10 210 - - kasutatud akud: - - - plii-happeakud O pliiakud 25626 8548 10 290 - - - muud O O raudnikkelakud nikkel-kaadmiumakud 25209 25607 - - elektrielementide, -patareide või akude heitmed ja murd: 8548 10 910 - - - pliisisaldusega O pliiakud 25626 8548 10 990 - - - muud O O raudnikkelakud nikkel-kaadmiumakud 25209 25607 O O O O O O O elavhõbedaoksiidi- ja leelisepatareid elavhõbedapatareid nikkel-kaadmiumpatareid liitiumpatareid hõbedapatareid tsinkpatareid kuivelemendid 25522 25523 25524 25525 25526 25527 25528 Kooskõlastan Reet Rang Riigi Klassifikaatorikeskuse direktor 6. veebruar 1998. a. Märkused: 1. Käesolevasse loetellu on lülitatud ja tähisega «O» märgitud jäätmed, mida kvalifitseeritakse ohtlikena vastavalt Eesti Vabariigi jäätmeseaduses ja Eesti jäätmeklassifikaatoris (kinnitatud keskkonnaministri 24. septembri 1991. a. määrusega nr. 14) antud määratlustele, ning mille kokkuostuks ja Eestist väljaveoks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja ohtlike jäätmete väljaveoloa olemasolu vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1992. a. määrusega nr. 365 kinnitatud «Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korrale» (RT 1993, 2, 34, RT I 1997, 65, 1097). 2. Muid, käesolevas loetelus nimetamata metallijäätmeid ja vanametalli tuleb kvalifitseerida ohtlike jäätmetena vaid siis, kui nad sisaldavad «Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korra» lisas 2 nimetatud jäätmeid või komponente ning on nendega reostatud sel määral, et võivad põhjustada ohtu inimese tervisele ja/või keskkonnale ning takistavad jäätmete kasutamist keskkonnaohutul viisil. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel tuleb sel juhul lähtuda ohtlike komponentide sisaldusest, nende koostisest ja iseloomust vastavalt Eesti jäätmeklassifikaatoris sätestatud põhimõtetele. 3. Käesolev loetelu ei hõlma radioaktiivseid metallijäätmeid ja vanametalli, kuna nende väljavedu ei reguleerita Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1992. a. määrusega nr. 365, 19. veebruari 1993. a. määrusega nr. 53 ning nende osas kohaldatakse muude õigusaktidega sätestatud nõudeid. 4. Ohtlikena kvalifitseeritavate väärismetallijäätmete väljaveol tuleb lisaks lähtuda rahandusministri 5. veebruari 1996. a. määrusega nr. 14 (RTL 1996, 23, 153; 1997, 3, 10) kinnitatud «Väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete Eesti tolliterritooriumile sisse- ja sealt väljaveo korrast». 5. Strateegilise kaubana kvalifitseeritava vanametalli ja metallijäätmete väljaveol tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 1994. a. määrusega nr. 356 (RT I 1994, 70, 1220; 1996, 11, 235; 1997, 17, 295) kinnitatud «Strateegilise kauba välja- ja transiitveo korrast».