Viimsi Vallavolikogu — Viimsi valla põhimäärus — RTL, 82, 361

I. ÜLDSÄTTED Viimsi vald on avalik-õiguslik isik, kellel on oma põhimäärus, iseseisev eelarve, arveldusarve pangas, pitsatid ja sümboolika. 1.1. Viimsi valla kohalik omavalitsus 1.1.1. Viimsi valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.1.2. Kohalikku omavalitsust Viimsi vallas teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud, valla omavalitsusorganid, s.o. vallavolikogu ja vallavalitsus. 1.2. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Viimsi vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.2.1. kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja nende lahendamise korraldamine; 1.2.2. igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine; 1.2.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 1.2.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.2.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 1.2.6. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile vajalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; 1.2.7. tegevuse avalikkus. 1.3. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1.3.1. Viimsi valla kohalik omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste kohalike omavalitsuste või nende liitudega. 1.3.2. Valla pädevusse antud riigi kohahaldusorgani ülesannete realiseerimine tagatakse valla arengukava ja eelarve kujundamisel ning maksusüsteemi rakendamisel seadusega määratud ulatuses ja korras. 1.3.3. Viimsi valla kohalik omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 1.3.4. Viimsi valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 1.4. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse ülesanded 1.4.1. Omavalitsuse ülesanneteks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, heakorda, teede ja tänavate korrashoidu, territooriumide planeerimist. 1.4.2. Omavalitsuse ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, alg-, põhi- ja huvikoolide, gümnaasiumi, raamatukogude, muuseumide, spordibaaside ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ettenähtud juhtudel teatud kulutusi katta kas riigieelarvest või muudest allikatest. 1.4.3. Lisaks punktides 1.4.1 ja 1.4.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1.4.3.1. mis on talle pandud seadustega; 1.4.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 1.4.4. Omavalitsusüksuse ülesandeks on valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning vallaelu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. 1.4.5. Omavalitsuse ülesandeks on tema halduses, kasutuses ja omanduses oleva vara heaperemehelik haldamine sellisel viisil, et see oleks võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. 1.4.6. Omavalitsus täidab talle seaduse või lepinguga pandud riiklikke kohustusi. 1.5. Viimsi valla omavalitsusorganid Viimsi valla omavalitsusorganid on: 1.5.1. vallavolikogu -- Viimsi valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 1.5.2. vallavalitsus -- vallavolikogu poolt kinnitatud täitevorgan. 1.6. Viimsi valla omavalitsusorganite suhete alused riigi kesk- ja kohahaldusorganite ja kohtuorganitega 1.6.1. Viimsi valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi kesk- ja kohahaldusorganitega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani ja Viimsi valla omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingud. 1.6.2. Viimsi valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigi kesk- või kohahaldusorganitele. 1.6.3. Viimsi Vallavolikogu valib Harju Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses kindlaksmääratud korras. 1.7. Viimsi valla omavalitsuse suhted teiste kohalike omavalitsustega 1.7.1. Viimsi valla suhted teiste kohalike omavalitsustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 1.7.2. Viimsi valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega, samuti moodustada liite ja ühisasutusi. 1.8. Viimsi valla sümbolid 1.8.1. Viimsi valla embleemi (vapi) kirjeldus: Viimsi valla embleem kujutab endast Eesti Vabariigi rahvuslipu värvidega kilbil olevaid laineharju, mis sümboliseerivad Viimsi valla seotust merega. Kilbi ülaservast lähtuv, allasuunatud hõbedane teravik viitab valla nimele «Viimsi» ja valla seotusele laevadega (või paatidega). Valla embleemi kasutatakse ka valla vapina. 1.8.2. Viimsi valla lipu kirjeldus: Viimsi valla lipp on tumesinine villane kangas laiuse ja pikkuse suhtega 1:2, mis on palistatud valgete narmastega. Lipu ühel küljel on valgete tähtedega kiri VIIMSI VALD, teisel küljel Viimsi valla vapp. II. VIIMSI VALLA HALDUSTERRITOORIUM, HALDUSTERRITOORIUMI PIIRID JA HALDUSJAOTUS 2.1. Viimsi valla haldusterritoorium 2.1.1. Viimsi valla haldusterritoorium on maismaa-ala ja saared, kaasa arvatud sadamad ja muud vesiehitised, samuti mereala valla halduspiires. 2.1.2. Valla haldusterritooriumil kehtib valla omavalitsusorganite kehtestatud halduskord, millele alluvad kõik haldusterritooriumil tegutsevad objektid ja subjektid, sõltumata omandivormist. Halduskorda reguleerivad üldriiklikud seadusaktid ning valla arengukava, valla üldplaneering, halduseeskirjad ja muud omavalitsusorganite kehtestatud aktid. 2.2. Viimsi valla piir 2.2.1. Valla piir (sh. merepiir) määratakse kooskõlastatult vallavolikoguga Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse kohaselt koos valla piiri kirjeldusega. 2.2.2. Viimsi valla piiride muutmine saab toimuda ainult Viimsi Vallavolikogu otsuse alusel pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja kooskõlastamist naaberomavalitsusega. 2.2.3. Viimsi valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsustega. 2.2.4. Viimsi valla piir tähistatakse valda suubuvatel teedel. 2.3. Valla merepiir 2.3.1. Valla merepiiri algpunktiks rannikul on piiripunkt Tallinna linna (Merivälja) ja Viimsi valla (Miiduranna küla) vahel. Sellest punktist lähtub mõtteline joon risti kaldaga mere suunas kahe meremiili ulatuses. Kahe meremiili kaugusel kaldast hakkab mõtteline merepiir kopeerima kaldajoont kogu valla ranniku ulatuses. Muuga sadama piires on valla merepiir määratud RE «Maauuringud» poolt määratud piiriga, kuni selle mõttelise joone lõikumiseni valla rannajoont kopeeriva mõttelise piiriga Randvere lahes. Vallale kuuluvate saarte ümber on merepiir kahe meremiili kaugusel saare rannast kopeerides kaldajoont. 2.3.2. Viimsi valla omavalitsuse võimkonnas on ranniku ja merepiiri alusjoone vaheline sisemere osa, vastav sisemere osa kuni Eesti Vabariigi territoriaalmere lähtejooneni, samuti tema halduspiirides olevad saared. Viimsi valla haldusterritooriumi osaks on sadamad ja muud vesiehitised, mis lähtuvad maismaalt Viimsi valla piires. 2.4. Valla haldusjaotus Viimsi valla koosseisu kuuluvad: 2.4.1. kaks alevikku -- Viimsi alevik ja Haabneeme alevik; 2.4.2. 11 küla poolsaarel -- Miiduranna, Pringi, Püünsi, Rohuneeme, Leppneeme, Tammneeme, Muuga, Äigrumäe, Pärnamäe, Lubja, Randvere; 2.4.3. seitse saart -- Prangli saar kolme külaga -- Kelnase, Idaotsa, Lääneotsa; Naissaar; Kumbli; Aksi; Kräsuli; Keri; Pandju. III. VALLAELANIK 3.1. Vallaelaniku mõiste Viimsi valla elanik on isik, kellel on isikuregistri järgi alaline elukoht Viimsi vallas. 3.2. Vallaelaniku valimisõigus Viimsi valla elanikul on õigus osaleda vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Täisealisel Viimsi valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. 3.3. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus reguleerida Viimsi vallas kinnisvara omavate või valdavate isikute tegevust, vallavalitsusel on õigus reguleerida vallas ajutiselt elavate või töötavate isikute ning valla külaliste tegevust seaduses sätestatud korras. IV. VALLAVOLIKOGU 4.1. Omavalitsusüksuse esinduskogu 4.1.1. Viimsi Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 4.1.2. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra, valla teiste haldusüksuste kohaliku omavalitsuse organite moodustamise ja tegevuse korra ning pädevuse. 4.1.3. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul üks volikogu aseesimeestest. 4.2. Vallavolikogu valimise kord 4.2.1. Vallavolikogu valitakse kolmeks aastaks otsese, üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel, arvestades valla haldusüksuste esindatuse vajadust vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 4.2.2. Vallavolikogu valimisteks moodustatakse kaks valimisringkonda, millesse kuulub kolm valimisjaoskonda: Viimsi, Haabneeme ja Prangli. 4.3. Vallavolikogu liige 4.3.1. Vallavolikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad vallavolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. 4.3.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu ega kanna juriidilist vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest vallavolikogus või selle organites. 4.3.3. Volikogu liikme kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. 4.3.4. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks asendab teda kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel valitud volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 4.3.5. Volikogu liikmele hüvitatakse saadikutegevusega seotud kulud. 4.3.6. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna. 4.3.7. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning siseneda munitsipaalettevõtteisse ja munitsipaalterritooriumile ajal, kui sissepääs ei ole tasuline. 4.3.8. Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses ettenähtud juhtudel. Volikogu liikme tagasiastumiseks esitab ta volikogule kirjaliku avalduse. Vallavolikogu ettepanekul võtab valla valimiskomisjon vastu sellekohase otsuse vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 4.3.9. Vallavolikogu liige on kohustatud teatama oma osalusest tulunduslikes ühistutes ja aktsiaseltsides vallavolikogu esimehele. 4.4. Vallavolikogu ainupädevus Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 4.4.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 4.4.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 4.4.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 4.4.1.3. kohalikku eelarvesse laekuvate maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4.4.1.4. koormiste määramine; 4.4.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 4.4.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4.4.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 4.4.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 4.4.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 4.4.1.10. taotluse esitamine ning arvamuse andmine valla piiri või valla haldusüksuse nime andmiseks või muutmiseks; 4.4.1.11. valla haldusüksuse moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine, haldusüksuse piiride kinnitamine; 4.4.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu kindlaksmääramine; 4.4.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni moodustamine; 4.4.1.14. volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 4.4.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 4.4.1.16. vallavalitsuse või tema liikme (v.a. vallasekretäri) ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 4.4.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, eseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele (v.a. vallasekretärile) ja volikogu komisjoni esimehele; 4.4.1.18. töötasu määramine volikogu esimehele või tema asendajale, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.4.1.19. volikogu komisjonide moodustamine, nende esimeeste valimine ning koosseisu kinnitamine; 4.4.1.20. volikogu liikmetele saadikutööga seotud kulutuste eest kompensatsiooni määra ja maksmise korra kehtestamine; 4.4.1.21. valla esindamise korra kehtestamine, vallavolikogu esindaja valimine maakogusse, omavalitsusliitudesse jm.; 4.4.1.22. valla fondide ja sihtkapitali asutamine; 4.4.1.23. kohtukaasistujate valimine; 4.4.1.24. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 4.4.1.25. seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktiga, vallavolikogu määruse või otsusega vastuolus oleva vallavalitsuse otsuse tühistamine. 4.4.2. Vallavolikogu pädevusse kuuluvad lisaks lõikes 1 nimetatutele samuti muud seadustes sätestatud või volikogu määratud küsimused. 4.4.3. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 4.5. Vallavolikogu struktuur 4.5.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti alaliste komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 4.5.2. Vallavolikogu moodustab kohustuslikult volikogu liikmetest vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse valla elu probleemvaldkonniti volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadustele. 4.5.3. Vähemalt viis vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 4.5.4. Vallavolikogu võib volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimehed, komisjonide ja fraktsioonide esimehed. Volikogu otsusel võivad eestseisusse kuuluda külavanemad, saarevanemad ja alevikuvanemad. 4.6. Vallavolikogu esimees Vallavolikogu esimees: 4.6.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid; 4.6.2. esindab Viimsi valda ja selle volikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele; 4.6.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja dokumentidele; 4.6.4. annab välja käskkirju volikogu ja selle kantselei sisemise töö korraldamiseks; 4.6.5. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 4.7. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 4.7.1. Vallavolikogu valib volinike seast salajase hääletamise teel vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. Vallavolikogu esimees või aseesimees, kelle ametikoht on palgaline, ei tohi ühitada seda tööd teise töökohaga. Vallavolikogu aseesimehe töö kompenseeritakse. 4.7.2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 4.7.2.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 4.7.2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta; 4.7.2.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 4.7.3. Vallavolikogu esimehe ja esimehe asetäitja valimisel on igal vallavolinikul üks hääl. 4.7.4. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.7.4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 4.7.4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.7.4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 4.7.5. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 4.7.6. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, ei tohi nad edasi kandideerida samale kohale. 4.7.7. Valimiste tulemused kinnitab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 4.8. Esindaja valimine maakogusse Vallavolikogu valib vallavolinike või vallavalitsuse liikmete hulgast oma esindaja maakogusse analoogiliselt vallavolikogu esimehe valimise korraga. 4.9. Vallavolikogu alaline komisjon 4.9.1. Vallavolikogu alaline komisjon moodustatakse vastavalt vallavolikogu otsusele. 4.9.2. Komisjoni koosseis ja selle põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni liikmed valitakse esimehe ettepanekul. 4.9.3. Komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse vastav üksus. 4.9.4. Komisjonid valmistavad istungiks ette komisjoni valdkonda kuuluvad küsimused ja otsuseprojektid. 4.9.5. Komisjoni istungit juhib komisjoni esimees, tema puudumisel muu komisjoni liige vastavalt komisjoni põhikirjale. 4.9.6. Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Koosolek protokollitakse. Otsused esitatakse otsuseprojektidena kinnitamiseks volikogu istungile. 4.9.7. Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu töökorras ning komisjoni põhikirjas. 4.10. Revisjonikomisjon 4.10.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. 4.10.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kaks korda aastas valla majandustegevuse otstarbekohasust ja kooskõla volikogu määrustes ja otsustes sätestatuga, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. 4.10.3. Revisjonikomisjon kontrollib munitsipaalettevõtetesse ning teistesse ettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust. 4.10.4. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga järgmisele volikogu istungile. 4.10.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma töös vajalikke dokumente. 4.10.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 4.10.7. Revisjonikomisjonil on õigus majandustegevuse kontrolliks ja analüüsiks kaasata oma tegevusse audiitor. 4.11. Vallavolikogu fraktsioon 4.11.1. Vallavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt viiest vallavolikogu liikmest. Fraktsioon valib endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Fraktsiooni kinnitab valla volikogu fraktsiooni poolt laekunud avalduse alusel. 4.11.2. Fraktsioonil on õigus seada oma või koalitsioonipartei esindaja üles kandidaadina volikogu poolt valitava või määratava ametikoha täitmiseks. 4.11.3. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte. 4.11.4. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab fraktsioon ise. 4.12. Vallavolikogu istung 4.12.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu istungi reglemendis kehtestatud korras. 4.12.2. Volikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul üks aseesimeestest. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 4.12.3. Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda erakorraliselt muuta volikogu koosseisu häälteenamusega. 4.12.4. Volikogu teeb otsused kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Paragrahvi 20 lõike 1 punktides 2, 4, 6--10, 14, 15, 17 ja 22 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). 4.12.5. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse volikogu määratud korras. Volikogu kantselei puudumisel täidab volikogu kantselei ülesandeid vallavalitsuse kantselei. 4.12.6. Volikogu määrused ja otsused saadab volikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. 4.12.7. Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsustuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu istungi reglemendis sätestatud korras. 4.13. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine Vallavolikogu poolt antavateks õigusaktideks on volikogu määrus ja otsus. 4.13.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 4.13.1.1. volikogu liikmel; 4.13.1.2. volikogu komisjonil; 4.13.1.3. volikogu fraktsioonil; 4.13.1.4. vallavalitsusel; 4.13.1.5. küla-, aleviku- ja saarevanemal; 4.13.1.6. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. 4.13.2. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 4.13.3. Vallavolikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis. Üldise tähtsusega vallavolikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas. 4.13.4. Üldise tähtsusega määrused jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 4.13.5. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab volikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. V. VALLAVALITSUS 5.1. Vallavalitsus -- omavalitsuse täitevorgan 5.1.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Viimsi vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 5.1.2. Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 5.1.3. Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. 5.1.4. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 5.2. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 5.2.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanemad, vallasekretär, teenistuste ülemad ja nõunikud. 5.2.2. Vallavalitsuse moodustab vallavanem ja esitab kinnitamiseks vallavolikogule. 5.2.3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 5.2.4. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti valitsuse tagasiastumisel lõpevad endise valitsuse ning algavad uue valitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 5.3. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 5.3.1. Vallavalitsus on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla probleemidega seonduvaid küsimusi, mis vabariigi õigusaktide või volikogu õigusaktidega pole antud riigiorganite või volikogu ainupädevusse. 5.3.2. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja otsused võetakse vastu vallavalitsuse istungil. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul üks selleks volitatud abivallavanem. 5.3.3. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa vähemalt pool tema koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 5.3.4. Vallavalitsuse liikme igapäevane tegevus toimub ametijuhendi alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 5.3.5. Vallavalitsus esindab avalik-õigusliku isikuna Viimsi valda kohtus. 5.3.6. Vallavalitsus annab volitusi valla esindamiseks. 5.3.7. Vallavalitsuse liikmed on kohustatud teatama vallavalitsuse kantseleile oma osalusest tulunduslikes ühistutes ja aktsiaseltsides. 5.4. Vallavanem 5.4.1. Vallavanemaks valib vallavolikogu Eesti Vabariigi kodaniku. Töölepingu vallavanemaga sõlmib volikogu esimees. 5.4.2. Vallavanem: 5.4.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 5.4.2.2. esindab Viimsi valda ja Viimsi Vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 5.4.2.3. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 5.4.2.4. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtete juhi kandidaadi; 5.4.2.5. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5.4.2.6. täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 5.4.2.7. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele, otsustele ning korraldab nende täitmist. 5.5. Vallasekretär 5.5.1. Vallasekretär on vallavalitsuse kantselei juht ja korraldab kantselei tööd. Vallasekretär on ametikohajärgselt vallavalitsuse liige ning tagab valla õigusaktide vastavuse vabariigi õigusaktidega. 5.5.2. Vallasekretäriga sõlmib töölepingu vallavanem. 5.5.3. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 5.5.4. Vallasekretär: 5.5.4.1. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 5.5.4.2. korraldab volikogu ning vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 5.5.4.3. esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 5.5.4.4. hoiab valla vapi- ja kantseleipitsatit; 5.5.4.5. täidab teisi talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 5.6. Valla teenistus 5.6.1. Valla teenistus on palgaline töösuhe, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. Valla teenistust korraldab ja analüüsib valla kantselei. 5.6.2. Valla teenistus toimub vallavolikogu kantseleis, valla kantseleis, vallavalitsuses ja vallavalitsuse struktuuriüksustes (vallavalitsuse moodustatud ametites), vallavalitsuse juriidiliseks isikuks olevates muudes struktuuriüksustes või muus valla omanduses olevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis. 5.6.3. Valla teenistuse korra kehtestab vallavolikogu. 5.6.4. Töötajate võtmine valla teenistusse toimub üldjuhul konkursi korras. 5.7. Vallavalitsuse haldusaparaadi struktuur 5.7.1. Vallavalitsuse haldusaparaat koosneb valla kantseleist ja vallavalitsuse ametitest. 5.7.2. Valla kantselei põhiülesandeks on vallavalitsuse liikmete töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Vallavolikogu, tema komisjonide ja muude tema moodustatud üksuste ning volikogu liikmete töö tagamisel tegutseb valla kantselei koostöös vallavolikogu kantseleiga. 5.7.3. Vallavalitsuse amet täidab oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu korraldusi, analüüsib olukorda ning valmistab ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses või vallavolikogus. VI. VALLAVARA 6.1. Vallavara mõiste 6.1.1. Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. 6.1.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 6.1.3. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. 6.1.4. Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes organisatsioonides ja fondides otsustab vallavolikogu. 6.2. Vallavara tiitlipärane valdus 6.2.1. Vallavara tiitlipärased valdajad on vallavolikogu kantselei, vallavalitsuse kantselei, vallavalitsus ja muud juriidilise isikuna registreeritud vallavalitsuse struktuuriüksused. Vallale kuuluvad ettevõtted, asutused ja muud organisatsioonid on vallavara tiitlipärasteks valdajateks oma põhikirja järgi, kui nende tegevuse kavandamine ja kontroll toimub vallavalitsuse eeskirjade järgi. 6.3. Valla eelarve tulud ja kulud 6.3.1. Valla eelarve tulud on: 6.3.1.1. laekumised maksudest; 6.3.1.2. laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 6.3.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 6.3.1.4. laenud ja intressid; 6.3.1.5. muud laekumised. 6.3.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 6.3.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 6.3.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 6.3.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 6.3.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 2% ulatuses eelarve kuludest. 6.3.3. Valla eelarveaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil. VII. VALLA ARENGUKAVA 7.1. Valla arengukava mõiste 7.1.1. Arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade seisundi analüüsist tulenevate muudatuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. 7.1.2. Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. 7.1.3. Arengukava peab olema kooskõlas valla üldplaneeringuga. 7.1.4. Valla arengukava kinnitab vallavolikogu pärast kava projekti avalikku arutelu ning vallaosade halduskogude seisukohtade esitamist. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks volikogu kehtestatud korras. 7.2. Valla üldplaneering ja valla haldusjaotuse plaan 7.2.1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutuse plaan, mille kinnitab vallavolikogu kümneaastaseks perioodiks õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 7.2.2. Valla haldusjaotuse plaan on valla üldplaneeringu täpsustatud ja seotud osa valla territooriumi kohta. Vallaosa haldusjaotuse plaan seob tervikuks asumite, kvartalite ja kinnistute või nende kogumite kohta koostatud piirkonnaplaneeringud. 7.3. Vallaehitus 7.3.1. Vallaehitus on maatükile (krundile) ehitise või rajatise püstitamine, samuti juurde- või ümberehitamine. Vallaehitus toimub valla üldplaneeringu ja selle alusel kinnitatud muude maakasutuste plaanide ning ehitusprojektide alusel. Vallaehitust reguleeritakse vabariigi õigusaktide ning vallavolikogu kinnitatud valla ehitusmäärusega. 7.3.2. Vald võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste ja rajatiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad, samuti seada teistele omanikele kuuluvale kinnisvaraasjale ehituspiiranguid. 7.4. Kultuuriväärtuste kaitse 7.4.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mistahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 7.4.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. 7.5. Keskkonnakaitse 7.5.1. Kohaliku omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilitamine. 7.5.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 7.5.3. Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piiranguid seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjades, valla ehitusmääruses või muudes vallavolikogu määrustes ja otsustes. VIII. VÄLISSUHTED 8.1. Valla välissuhete korraldamise alused 8.1.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 8.1.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 8.1.3. Valla omavalitsusorganitel ja valla haldusjaotusel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valla omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. 8.2. Valla suhted sõprusvaldadega (-linnadega) ja regionaalne koostöö 8.2.1. Vald arendab vastastikku huvipakkuvat koostööd ajalooliselt väljakujunenud sõpruslinnadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallakodanike huvides. 8.2.2. Valla omavalitsusorganid ja valla haldusjaotuse osad osalevad valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide valdade ja nende omavalitsusorganitega. 8.2.3. Valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. IX. VALLA ÕIGUSAKTID 9.1. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid 9.1.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi. 9.1.2. Vallavolikogul on õigus õigustrakendavate üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. 9.1.3. Vallavolikogu esimees, vallavanem, vallasekretär, vallavalitsuse ametite ja kantselei juhataja ning vallaosade vanemad annavad neile alluvate struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 9.1.4. Üks valla omavalitsusorganite õigusaktide eksemplar säilitatakse valla kantseleis. 9.2. Vallaelanike õigusloovate aktide algatamise õigus 9.2.1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest on õigus algatada vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus. 9.2.2. Volikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. 9.2.3. Vallaelanike poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele algatatud vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus võetakse menetlusse volikogu või vallavalitsuse istungil hiljemalt kahe kuu jooksul pärast selle saabumist. 9.3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 9.3.1. Vallavolikogu määrused avaldatakse üldjuhul enne nende jõustumist. Vallavolikogu määruste avaldamise otsustab volikogu. 9.3.2. Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kümme päeva pärast nende avalikustamist. Kui määruses on toodud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub määrus alates sellest päevast. 9.3.3. Volikogu otsused jõustuvad alates neis märgitud päevast. Kui jõustumise päeva määratud ei ole, jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. 9.3.4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad neis toodud tähtajast alates. 9.3.5. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või istungit juhatanud aseesimees või volikogu vanim liige. 9.3.6. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 9.3.7. Üldise tähtsusega vallavolikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Vallavolikogu määrused ja otsused, vallavalitsuse määrused peavad olema kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. Nimetatud aktide kasutamise kord on kehtestatud vallavolikogu istungi reglemendiga. 9.3.8. Vallavalitsus korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. X. VALLAOSA 10.1. Viimsi vald koosneb alevikest ja küladest. 10.2. Alevike ja külade piirid kinnitab vallavolikogu. 10.3. Iga alevik ja küla valib oma üldkoosolekul aleviku- või külavanema ning aleviku või küla eestseisuse. 10.4. Aleviku- ja külavanemate valimise korra kehtestab vallavalitsus. 10.5. Aleviku- ja külavanema valimisel osaleb vallavalitsuse esindaja. 10.6. Aleviku- ja külavanemad on kohaliku elu korraldajaks, aga samuti vahendajaks aleviku ja küla probleemide väljatoomisel ja lahendamisel aleviku ja küla ning vallavalitsuse vahel. 10.7. Aleviku- ja külavanematel on õigus osa võtta vallavalitsuse istungitest. 10.8. Aleviku- ja külavanemal on hääleõigus vallavalitsuse istungil vastava aleviku või küla probleemi arutamisel. 10.9. Aleviku- ja külavanemate tööülesanded, õigused ja vastutus, aga samuti aleviku- ja külaelu korraldus kehtestatakse vallavalitsuse vastavates dokumentides. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 11.1. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine 11.1.1. Põhimääruse vastuvõtmine või muutmine toimub vallavolikogu poolt. 11.1.2. Põhimäärus või temas tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 11.1.3. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 11.1.4. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub volikogu määratud päeval.