Justiitsminister — Osakondade põhimääruste kinnitamine — RTL, 82, 348

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468) paragrahvi 47 lõike 2 alusel: Kinnitan osakondade põhimäärused (lisatud). Minister Paul VARUL Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Tartu osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Tartu osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. II. TARTU OSAKONNA ÜLESANDED 2. Tartu osakonna põhiülesanne on õigusaktide ettevalmistamine, kaasates sellesse Tartu juriste. 3. Tartu osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 3.1. valmistab kooskülastatult ministeeriumi teiste õigusloomega tegelevate osakondadega ette õigusaktide eelnõusid ning korraldab õigusuurimusi; 3.2. koordineerib ja tagab Tartus tegutsevate õigusloomealaste töörühmade ja ministeeriumi tellimusi täitvate tööettevõtjate (tõlgid, õigusaktide kogumike ja õiguskirjanduse koostajad jne.) tööd; 3.3. korraldab ministeeriumi lepingupartnerite leidmist Tartu Ülikooli õppejõudude, üliõpilaste ja Tartu juristide hulgast; 3.4. arendab ministeeriumi koostööd Riigikohtu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Õiguskeskusega ning esindab ministeeriumi huve Tartus; 3.5. tegeleb koostöös personaliosakonnaga personalihõivega ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste tarvis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaste hulgast ja korraldab neis asutustes üliõpilaste praktikat. III. TARTU OSAKONNA JUHTIMINE 4. Tartu osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 5. Tartu osakonna juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. 6. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohused määratakse nende ametijuhendites. 7. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 8. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peaspetsialist. Peaspetsialisti äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. TARTU OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 9. Tartu osakonnas on järgmised ametikohad: Tartu osakonna juhataja; peaspetsialist; spetsialist; sekretär-asjaajaja. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Personaliosakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Personaliosakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. 2. Personaliosakonna struktuuriüksused on: 2.1. personalitalitus; 2.2. koolitustalitus. 3. Personaliosakonnal on oma nimega pitsat. II. PERSONALIOSAKONNA ÜLESANDED 4. Personaliosakonna pädevuses on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste personali- ja koolitustöö. 5. Personaliosakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 5.1. töötab välja personalipoliitika arengukavad; koostöös osakondadega analüüsib ja teeb ettepanekuid ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuride ja koosseisude kohta; 5.2. töötab välja koostöös osakondadega ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutustega personali koolituse arengukavad ja süsteemi; 5.3. valib, paigutab, hindab ja arvestab personali; vormistab ametisse nimetamised ja töölepingud; 5.4. koostab ja realiseerib koostöös ministeeriumi osakondadega koolitusprogrammid ja tagab organisatsiooniliste ülesannete (õppekavade koostamine, lektorite ja ruumidega kindlustamine, koolituseelarve projekti koostamine) täitmise; 5.5. korraldab ministeeriumi teenistujate, kohtunike ja prokuröride Euroopa Liidu seadusandlust puudutavat koolitust; 5.6. otsib võimalusi ja korraldab töötajate osalemist väliskoolitusprojektides; 5.7. töötab välja atesteerimise põhimõttelised küsimused ja korraldab nende rakendamise; 5.8. töötab välja palgajuhendi, korraldab ametijuhendite koostamist osakondades; töötab välja nõunike ametijuhendid; 5.9. juhendab ja nõustab maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute, Riigiprokuratuuri ning Vanglate Ameti personalitöötajaid personalitöö ja koolituse küsimustes; 5.10. tegeleb pankrotihaldurite eksamineerimise ja atesteerimise läbiviimisega; 5.11. koostab ja vormistab personalialased käskkirjad, kirjad, otsused, tõendid, dokumendid jne.; 5.12. vormistab pensioni-, sotsiaalabi- ja haigekassadokumendid ning peab sidet vastavate asutustega; 5.13. koostab statistilisi aruandeid; peab arvestust töötajate koolituse kohta; 5.14. teeb ettepanekuid töötajate töö- ja olmetingimuste parandamiseks (töökeskkonna vaimne ja emotsionaalne külg); 5.15. teeb koostööd riigiteenistujaid ja juriste ettevalmistavate õppeasutustega. III. PERSONALIOSAKONNA JUHTIMINE 6. Personaliosakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 7. Personaliosakonna juhataja allub vahetult justiitshalduse asekantslerile. 8. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 9. Talitusejuhataja allub vahetult osakonnajuhatajale. 10. Osakonnasisese tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 11. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 12. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda personalitalituse juhataja. Personalitalituse juhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. PERSONALIOSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 13. Personaliosakonnas on järgmised ametikohad: personaliosakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; personalitalituse juhataja; spetsialist; koolitustalituse juhataja; peaspetsialist; spetsialist. V. PERSONALITALITUSE ÜLESANDED JA JUHTIMINE 14. Personalitalituse ülesandeks on personalitöö korraldamine vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele. 15. Personalitalituse juhataja äraolekul asendab teda personaliosakonna juhataja. Viimase äraolekul asendab personalitalituse juhatajat sama talituse spetsialist. VI. KOOLITUSTALITUSE ÜLESANDED JA JUHTIMINE 16. Koolitustalituse ülesandeks on koostöös ministeeriumi osakondade, Eesti Haldusjuhtimise Instituudi ja Eesti Õiguskeskusega koolitusprogrammide, koolituse arengukavade koostamine ja realiseerimine ministeeriumi ning maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute personali koolitamiseks. 17. Talitusejuhataja äraolekul asendab teda personaliosakonna juhataja. Viimase äraolekul asendab koolitustalituse juhatajat personalitalituse juhataja. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Finantsosakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Finantsosakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. 2. Finantsosakonna struktuuriüksused on: 2.1. eelarvetalitus; 2.2. raamatupidamise talitus. II. FINANTSOSAKONNA ÜLESANDED 3. Finantsosakonna põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamine, ministeeriumi raamatupidamine ning ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste riigivara arvestus. 4. Finantsosakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 4.1. analüüsib ja planeerib ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste kulusid; 4.2. koostab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste eelarvete eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks; jälgib eelarve menetlemise käiku; 4.3. kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste raamatupidamisaruandeid ja esitab need kinnitamiseks; 4.4. korraldab ministeeriumi raamatupidamist; 4.5. töötab välja ministeeriumi raamatupidamisjuhendi; 4.6. juhendab ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste raamatupidamistöötajaid; 4.7. registreerib ja hoiab ministeeriumi sõlmitud lepinguid. III. FINANTSOSAKONNA JUHTIMINE 5. Finantsosakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 6. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 7. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 8. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 9. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda eelarvetalituse juhataja. Eelarvetalituse juhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. FINANTSOSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 10. Finantsosakonnas on järgmised ametikohad: finantsosakonna juhataja; eelarvetalituse juhataja; peaspetsialist; spetsialist; raamatupidamise talituse juhataja - pearaamatupidaja; vanemraamatupidaja. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Infosüsteemide osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Infosüsteemide osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. II. INFOSÜSTEEMIDE OSAKONNA ÜLESANDED 2. Infosüsteemide osakonna põhiülesanne on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste info- ja sidesüsteemide arendamine ja käitlemine. 3. Infosüsteemide osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 3.1. töötab välja ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste info- ja sidesüsteemide arengukavad; 3.2. korraldab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste info ja sidesüsteemide tellimist, projekteerimist, väljaehitamist ja nende sihipärast kasutamist; 3.3. korraldab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste teenistujate arvutialast väljaõpet spetsiaaltarkvara (infosüsteemide loomise raames väljatöötatava tarkvara) kasutamiseks, teeb ettepanekuid standardtarkvara kasutamise koolituse organiseerimise ja sisu kohta; 3.4. analüüsib info- ja sidesüsteemide kasutamise efektiivsust ja teeb ettepanekuid selle tõhustamiseks; 3.5. esitab ettepanekuid ministeeriumi eelarve eelnõu informaatika ja side kulutuste kohta; 3.6. tagab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates asutustes kasutatavate infotehnoloogiavahendite ja sidesüsteemi hoolduse ja ekspluatatsiooni. III. INFOSÜSTEEMIDE OSAKONNA JUHTIMINE 4. Infosüsteemide osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 5. Infosüsteemide osakonna juhataja allub vahetult justiitshalduse asekantslerile. 6. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 7. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 8. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. INFOSÜSTEEMIDE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 9. Infosüsteemide osakonnas on järgmised ametikohad: -- infosüsteemide osakonna juhataja; -- sekretär-asjaajaja; -- spetsialist. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Revisjoniosakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Revisjoniosakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. II. REVISJONIOSAKONNA ÜLESANDED 2. Revisjoniosakonna pädevuses on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste finantstegevuse kontrollimine. 3. Revisjoniosakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 3.1. töötab välja ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste finantstegevuse kontrollimise korra; 3.2. kontrollib ministeeriumile ja ministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele eraldatud vahendite sihipärast kasutamist; 3.3. revideerib esimese ja teise astme kohtute finantstegevust; 3.4. kontrollib riigi poolt tasutava õigusabi vahendite kasutamist vastavalt advokatuuri seadusele; 3.5. revideerib Vanglate Ametit ja talle alluvaid asutusi; 3.6. revideerib Riigiprokuratuuri finantstegevust; 3.7. analüüsib ministeeriumile ja ministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele eraldatud vahendite kasutamist ning vajaduse korral teeb ettepanekuid ministeeriumi juhtkonnale selle kasutamise parandamiseks. III. REVISJONIOSAKONNA JUHTIMINE 4. Revisjoniosakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 5. Revisjoniosakonna juhataja allub vahetult kantslerile. 6. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 7. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 8. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda vanemrevident. Vanemrevidendi äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. REVISJONIOSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 9. Revisjoniosakonnas on järgmised ametikohad: revisjoniosakonna juhataja; vanemrevident; revident. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Riigivaraosakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Riigivaraosakond on ministeeriumi struktuuriüksus. 2. Riigivaraosakonna struktuuriüksused on: 2.1. kapitaalehituse ja remondi talitus; 2.2. vara- ja personalikaitse talitus; 2.3. vara majandamise ja riigivara registrite talitus. II. RIIGIVARAOSAKONNA ÜLESANDED 3. Riigivaraosakonna põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemine ja investeeringute üldjuhtimine ning kohtute, kinnistusametite ja äriregistri osakondade majandustegevuse korraldamine ja investeeringute teostamine. 4. Riigivaraosakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 4.1. kujundab ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemise üldpõhimõtted (investeeringud, majandamiskavad, valitsemiskord); 4.2. esitab ettepanekud ministeeriumi eelarve kohta kohtute ülalpidamiseks ettenähtud majanduskulude osas; 4.3. tagab ehitiste otstarbekohase ja ökonoomse kasutamise, arvestades kõigi ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste vajadusi; 4.4. valitseb ministeeriumi valitsemisalas olevaid hooneid (sh. tööandja eluruumid), maaüksusi ja muud riigivara; 4.5. analüüsib ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste vajadusi turva- ja muude ohutussüsteemide paigaldamiseks, organiseerib nende projekteerimist ja tellimist; korraldab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste töötajatele relvade ja seaduses ettenähtud erivahendite väljaandmist, arvestust ja hoidmist; 4.6. töötab välja kavad ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste töötajate varustamiseks seaduses ettenähtud tööandja eluruumidega, esitab taotlused nende finantseerimiseks; 4.7. peab riigivara registrit ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara osas, sh. relvaregistrit; 4.8. korraldab projekteerimise ja ehituse lähteülesannete läbivaatamist ja ehitise projekteerimiseks vajalikke uurimistöid, kapitaalehitusobjektide projekteerimis- ja eelarvedokumentatsiooni tellimist; organiseerib projektide ekspertiisi kooskõlastamist ja kinnitamist; korraldab ehitustööde pakkumisi, valmistab ette ning sõlmib remondi- ja ehitustööde lepinguid ning kontrollib nende täitmist; 4.9. organiseerib omanikujärelevalvet kapitaalehituse ja kapitaalremondi objektidel, korraldab valminud objektide lõppülevaatust ja vastuvõttu ning kasutuslubade saamist; 4.10. juhib ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara majandamise kava koostamist ning vastavate majandamise kavade koostamist ministeeriumi valitsemisalas olevates asutustes; 4.11. korraldab kohtute materiaal-tehnilist varustamist, sh. muretseb inventari ja bürootehnikat; varustab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevaid asutusi pitsatitega; 4.12. analüüsib kohtutele majanduslikeks kulutusteks ettenähtud vahendite kasutamist; 4.13. tegeleb Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste hankealase tegevuse juhendamise, koordineerimise ja kontrolliga. III. RIIGIVARAOSAKONNA JUHTIMINE 5. Riigivaraosakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 6. Riigivaraosakonna juhataja allub vahetult justiitshalduse asekantslerile. 7. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 8. Talitusejuhataja allub vahetult osakonnajuhatajale. 9. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 10. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 11. Osakonnajuhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. RIIGIVARAOSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 12. Riigivaraosakonnas on järgmised ametikohad: riigivaraosakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; peaspetsialist; kapitaalehituse ja remondi talituse juhataja; spetsialist; vara- ja personalikaitse talituse juhataja; spetsialist; vara majandamise ja riigivara registrite talituse juhataja; spetsialist. V. KAPITAALEHITUSE JA REMONDI TALITUSE ÜLESANDED 13. Kapitaalehituse ja remondi talituse ülesandeks on: 13.1. projekteerimise ja ehituse lähteülesannete läbivaatamine, ehitise projekteerimiseks vajalike uurimistööde, kapitaalehitusobjektide projekteerimis- ja eelarvedokumentatsiooni tellimise korraldamine; 13.2. projektide ekspertiisi, kooskõlastamise ja kinnitamise organiseerimine, ehitustööde pakkumiste korraldamine, remondi- ja ehitustööde lepingute ettevalmistamine, sõlmimine ning lepingute täitmise kontrollimine; 13.3. omanikujärelevalve korraldamine kapitaalehituse ja kapitaalremondi objektidel, valminud objektide lõppülevaatuse ja vastuvõtu ning kasutuslubade saamise korraldamine; 13.4. ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse kontroll ehitamisel ja projekteerimisel. VI. VARA- JA PERSONALIKAITSE TALITUSE ÜLESANDED 14. Vara- ja personalikaitse talituse ülesandeks on: 14.1. ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste turvasüsteemide ja muude ohutussüsteemide paigaldamise vajaduste analüüsimine, nende süsteemide projekteerimise ja tellimise organiseerimine; 14.2. ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste töötajatele relvade ja seaduses ettenähtud erivahendite väljaandmise, arvestuse ja hoidmise korraldamine ja kontroll; 14.3. justiitsasutuste relvaregistri pidamine. VII. VARA MAJANDAMISE JA RIIGIVARA REGISTRITE TALITUSE ÜLESANDED 15. Vara majandamise ja riigivara registrite talituse ülesandeks on: 15.1. ettepanekute esitamine ministeeriumi eelarve kohta kohtute ülalpidamiseks ettenähtud kulude osas ja vastava eelarve täitmise aruande koostamine; 15.2. ehitiste otstarbekohase ja ökonoomse kasutamise tagamine, arvestades kõigi ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste vajadusi; 15.3. riigivara valitsemise üldpõhimõtete kujundamine, ministeeriumi valitsemisalas olevate hoonete (sh. tööandja eluruumid), maaüksuste ja muu riigivara valitsemine; 15.4. ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste töötajate seaduses ettenähtud tööandja eluruumidega varustamise kavade väljatöötamine, nende kavade finantseerimise taotluste esitamine; 15.5. riigivara registri pidamine ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara osas (v.a. justiitsasutuste relvaregister); 15.6. kohtute, kinnistusametite ja äriregistri osakondade majandustegevuse korraldamine, nende materiaal-tehniline varustamine, inventari ja bürootehnika muretsemine, ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste blankettide ja pitsatitega varustamine; 15.7. teenistujate seaduses ettenähtud ametiriietusega varustamine; 15.8. Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste hankealase tegevuse juhendamine, koordineerimine ja kontroll. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Kohtute osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kohtute osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. 2. Kohtute osakonna struktuuriüksus on: 2.1. tsiviiltäitetalitus. II. KOHTUTE OSAKONNA ÜLESANDED 3. Kohtute osakonna põhiülesanne on esimese ja teise astme kohtute organisatsioonilise tegevuse korraldamine, täitevosakondade töö korraldamine, kohtute revisjon, kohtustatistika, kohtute töö kohta esitatud kaebuste lahendamine. 4. Kohtute osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 4.1. loob eeldused esimese ja teise astme kohtute organisatsiooniliseks tööks; 4.2. juhendab esimese ja teise astme kohtute organisatsioonilist tööd; 4.3. revideerib esimese ja teise astme kohtute ning kohtute juures asuvate täitevosakondade organisatsioonilist tegevust; 4.4. teeb ettepanekuid kohtute tööga seotud õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks; 4.5. teeb ettepanekuid kohtunike ja teiste kohtutöötajate täiend- ja väljakoolitamiseks; 4.6. valmistab ette materjale esimese ja teise astme kohtute ja kohtunike arvu, kohtute tööpiirkondade ja asukohtade, kohtute täitevosakondade tööpiirkondade ja asukohtade kohta, esimese ja teise astme mitme kohtunikuga kohtute esimeeste määramiseks, esimese ja teise astme kohtute struktuuri ja töötajate koosseisude kohta ning esimese ja teise astme kohtute kohtunike vastu distsiplinaarmenetluse algatamiseks; 4.7. töötab välja esimese ja teise astme kohtute reglemendid; 4.8. koostab kohtute ja täitevosakondade statistiliste aruannete juhendid, töötab välja esimese ja teise astme kohtute ja täitevosakondade aruannete vormid; 4.9. koostab aasta ja poolaasta koondaruanded esimese ja teise astme kohtute ja täitevosakondade tööst; 4.10. analüüsib kohtute, kohtunike ja täiturite töökoormust, kohtute tööpiirkondade ja asukohtade otstarbekust, teeb ettepanekuid kohtute ja kohtu täitevosakondade tööpiirkondade muutmiseks ning kohtute töökorralduse parandamiseks; 4.11. teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel õigusemõistmise tagamiseks vajalike kulude kohta; 4.12. koostab kohtusüsteemi arengukavad; 4.13. analüüsib õigusemõistmise kulusid; 4.14. lahendab avaldusi ja kaebusi kohtute ja täitevosakondade tegevuse kohta küsimustes, mis kuuluvad ministeeriumi pädevusse. III. KOHTUTE OSAKONNA JUHTIMINE 5. Kohtute osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 6. Kohtute osakonna juhataja allub vahetult justiitshalduse asekantslerile. 7. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 8. Talitusejuhataja allub vahetult osakonnajuhatajale. 9. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 10. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda kohtute revideerimise peaspetsialist. Kohtute revideerimise peaspetsialisti äraolekul asendab osakonna juhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. KOHTUTE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 11. Kohtute osakonnas on järgmised ametikohad: kohtute osakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; peaspetsialist; spetsialist; tsiviiltäitetalituse juhataja; tsiviiltäitetalituse peaspetsialist; tsiviiltäitetalituse spetsialist. V. TSIVIILTÄITETALITUSE ÜLESANDED 12. Tsiviiltäitetalituse ülesandeks on tsiviiltäiteosakondade tööks vajalike organisatsiooniliste tingimuste loomine, tsiviiltäiteosakondade töö juhendamine ja revideerimine ning tsiviiltäiteosakondade teenistujate koolituse ja täiendõppe korraldamine vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Avaliku õiguse osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Avaliku õiguse osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. II. AVALIKU ÕIGUSE OSAKONNA ÜLESANDED 2. Avaliku õiguse osakonna pädevuses on riigi, haldus- ja justiitshaldusõiguse küsimused ja vastavad rahvusvahelise avaliku õiguse küsimused. 3. Avaliku õiguse osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 3.1. valmistab ette seaduseelnõusid ja vajadusel muude õigusaktide eelnõusid; 3.2. valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 3.3. tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 3.4. koostab osakonna valdkonda kuuluvate ja ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende tööd; 3.5. annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta, milles osakond on määratud juhtivaks osakonnaks, ja teostab õigusekspertiisi; 3.6. koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 3.7. analüüsib avaliku õiguse valdkonda kuuluvaid õigusakte ja teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 3.8. teenindab komisjone ja töögruppe, mis töötavad välja avaliku õiguse osakonna valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid. III. AVALIKU ÕIGUSE OSAKONNA JUHTIMINE 4. Avaliku õiguse osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 5. Avaliku õiguse osakonna juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. 6. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 7. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 8. Osakonnajuhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud isik. IV. AVALIKU ÕIGUSE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 9. Avaliku õiguse osakonnas on järgmised ametikohad: -- avaliku õiguse osakonna juhataja; -- sekretär-asjaajaja; -- nõunik; -- spetsialist. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Eraõiguse osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Eraõiguse osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. II. ERAÕIGUSE OSAKONNA ÜLESANDED 2. Eraõiguse osakonna põhiülesanne on õigusloome tsiviilõiguse, äriõiguse ja ühinguõiguse ning tsiviilmenetluse valdkonnas ning vastavad rahvusvahelise eraõiguse küsimused. 3. Eraõiguse osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 3.1. valmistab ette seaduseelnõusid ja vajadusel muude õigusaktide eelnõusid; 3.2. valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 3.3. tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 3.4. koostab osakonna valdkonda kuuluvate ja ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende tööd; 3.5. annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta, milles osakond on määratud juhtivaks osakonnaks ja teostab õigusekspertiisi; 3.6. koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 3.7. analüüsib eraõiguse valdkonda kuuluvaid õigusakte ja teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 3.8. teenindab tehniliselt komisjone ja töögruppe, mis töötavad välja eraõiguse osakonna valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid. III. ERAÕIGUSE OSAKONNA JUHTIMINE 4. Eraõiguse osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 5. Eraõiguse osakonna juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. 6. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 7. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 8. Osakonnajuhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. ERAÕIGUSE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 9. Eraõiguse osakonnas on järgmised ametikohad: eraõiguse osakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; nõunik; spetsialist. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Üldosakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Üldosakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. 2. Üldosakonna struktuuriüksused on: 2.1. arendus- ja organisatsioonilise töö talitus; 2.2. avalike suhete talitus; 2.3. kantselei; 2.4. ministeeriumi haldustalitus; 2.5. välissuhete talitus. II. ÜLDOSAKONNA ÜLESANDED 3. Üldosakonna pädevuses on ministeeriumi töö ja asjaajamise korraldamine, avalikkuse informeerimine ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste tegevusest ning ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste suhete korraldamine välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti õigusabitaotluste täitmise korraldamine ning välisabi koordineerimine. 4. Üldosakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 4.1. analüüsib ministeeriumi tööd lähtudes ministeeriumisisesest tööjaotusest, olemasolevast struktuurist, funktsioonide jaotusest osakondade vahel ning ameti- ja abiteenistuskohtadest; 4.2. töötab välja kavad ministeeriumi töö paremaks organiseerimiseks ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste arengukavade väljatöötamist; 4.3. annab arvamusi ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste asjaajamist ja töökorraldust käsitlevate õigusaktide eelnõude kohta; 4.4. teeb ettepanekuid uute struktuuriüksuste ja ametikohtade loomiseks; 4.5. teeb ettepanekuid seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate ministeeriumi ülesannete jaotamiseks osakondade vahel; 4.6. koostab ministeeriumi töö ja asjaajamise korraldamiseks vajalikud juhendid (ministeeriumi asjaajamise juhend, dokumentide arhiivi andmise, arhiivi pidamise ja kasutamise kord); 4.7. registreerib saabuvaid ja väljaminevaid dokumente, peab arvestust dokumentide liikumise üle, informeerib täitjaid täitmise tähtaegade saabumisest ja kontrollib dokumentide tähtajalist täitmist; 4.8. töötab välja ministeeriumi välissuhtlemise kavad (sh. kavad suhtlemiseks teiste riikide vastavate ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning suhtlemiseks Balti koostöö raames), analüüsib nende täitmist; 4.9. vahendab Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õigusalaseid programme ja alaprogramme; 4.10. osaleb rahvusvaheliste lepingute eelnõude koostamises ja sõlmimises; 4.11. registreerib jõustunud õigusabilepingutest tulenevaid taotlusi ja teisi õigusabipalveid ning edastab need kompetentsetele organitele; 4.12. peab ja vahendab kirjavahetust välisriikidega; 4.13. vajadusel hangib teatisi välisriigi seadusandluse kohta juhul, kui kohtus tuleb kohaldamisele rahvusvahelise eraõiguse norm; 4.14. koordineerib ministeeriumi ja ministeeriumi haldusalas olevate asutuste välisabiprogramme, sh. selgitab välja välisabi võimalused ja vajadused, suhtleb abiprogrammide esindajatega, analüüsib nende efektiivsust; 4.15. edastab ajakirjandusele informatsiooni ministeeriumi õigusloomest ja muust tegevusest, saates infoagentuuridele ja väljaannetele vastavat eelinfot ja pressiteateid, korraldab pressikonverentse ning ministeeriumi teenistujate kohtumisi ajakirjanikega; 4.16. korraldab ministeeriumi teenistujate ajakirjanduses esinemist õigusloomet või muud ministeeriumi tegevust puudutavate artiklite näol; 4.17. korraldab ministeeriumi teenistujate raadio- ja teleesinemisi; 4.18. vastab ajakirjanike küsimustele või korraldab pädevate ministeeriumi teenistujate vastamist neile küsimustele; 4.19. jälgib igapäevaselt tähtsamaid Eesti ajalehti ja koostab õigustemaatilisi ülevaateid; 4.20. vastutab ministeeriumi pressiteadete keelelise ja vormilise korrektsuse eest; 4.21. koostab ministeeriumi toimikute nomenklatuuri, korraldab dokumentide säilitamist ja toimikute arhiivi üleandmise ettevalmistamist; peab ministeeriumi arhiivi ja jälgib arhiivi antud dokumentide kasutamise korrast kinnipidamist; 4.22. peab sidet Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega; 4.23. trükib nende osakondade dokumente, kus ei ole ette nähtud masinakirjutaja ametikohta ja teeb paljundustöid; 4.24. vajadusel korraldab dokumentide tõlkimist ja tagab tõlke korrektsuse; 4.25. korraldab ministeeriumi ja allasutuste teenistujate välissõite; 4.26. võtab vastu ministeeriumisse saabuvaid külalisi (hotelli broneerimine, programmi koostamine, transpordi korraldamine, külaliste vastuvõtt ja saatmine kuni nende lahkumiseni); 4.27. tagab ministeeriumi häireteta töö; 4.28. korraldab vajadusel ministeeriumi sõidukite kasutamist; 4.29. teenindab tehniliselt õigusnõunikke (v.a. õigusnõunike töögruppides ja komisjonides täidetavad ülesanded). III. ÜLDOSAKONNA JUHTIMINE 5. Üldosakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 6. Üldosakond allub vahetult kantslerile. 7. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 8. Talitusejuhataja allub osakonnajuhatajale. 9. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 10. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 11. Osakonnajuhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud ametnik. IV. ÜLDOSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 12. Üldosakonnas on järgmised ametikohad: üldosakonna juhataja; peaspetsialist; spetsialist; sekretär-asjaajaja; kantselei juhataja; nooreminspektor; arhivaar; arendus- ja organisatsioonilise töö talituse juhataja; peaspetsialist; spetsialist; ministeeriumi haldustalituse juhataja; vanemspetsialist; nooremspetsialist; remonditööline; autojuht; valvur; majahoidja; koristaja; oskustööline; välissuhete talituse juhataja; spetsialist; avalike suhete talituse juhataja; peaspetsialist. V. AVALIKE SUHETE TALITUS 13. Avalike suhete talituse põhiülesanne on avalikkuse informeerimine ministeeriumi õigusloomest ja muust tegevusest, seaduseelnõude tutvustamine, teabevahendites ilmunud õigusteabe analüüsimine, õigusteadvuse muutumise prognoosimine, ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste suhtlemise korraldamine ning ministeeriumi maine tagamise eest hoolitsemine. VI. ARENDUS- JA ORGANISATSIOONILISE TÖÖ TALITUSE ÜLESANDED 14. Arendus- ja organisatsioonilise töö talituse ülesandeks on ministeeriumi valitsemisala arendus- ja organisatsioonilise töö koordineerimine vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele. VII. KANTSELEI ÜLESANDED 15. Kantselei ülesandeks on ministeeriumi asjaajamise ja arhiivinduse korraldamine vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele. VIII. MINISTEERIUMI HALDUSTALITUSE ÜLESANDED 16. Ministeeriumi haldustalituse ülesandeks on tagada ministeeriumi haldushoone korrashoidmine ja nõuetekohane ekspluateerimine, ministeeriumi sõidukite nõuetekohane kasutamine, teenistujate varustamine tööks vajalike vahenditega, säästlik ressursside kasutamine, samuti teiste ministeeriumi häireteta tööks vajalike ülesannete täitmine vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele. IX. VÄLISSUHETE TALITUSE ÜLESANDED 17. Välissuhete talituse ülesandeks on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste välissuhete korraldamine välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, osalemine riikidevaheliste õigusabilepingute koostamises ja nende sõlmimise korraldamises, välisabi programmide koordineerimine ning jõustunud õigusabilepingutest tulenevate taotluste ja teiste õigusabitaotluste kontrollimine, edastamine ja täitmise kontroll vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele ning dokumentide tõlgete korrektsuse tagamine. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Karistusõiguse osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Karistusõiguse osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. 2. Karistusõiguse osakonna struktuuriüksused on: 2.1. karistusõiguse ja -menetluse talitus; 2.2. kriminaalpreventsiooni talitus. II. KARISTUSÕIGUSE OSAKONNA ÜLESANDED 3. Karistusõiguse osakonna pädevuses on kriminaalõiguse, kriminaalmenetluse, halduskaristuse aluste ja -menetluse, karistuse täitemenetluse ja kriminaalpreventsiooni küsimused ning vastavad rahvusvahelise karistusõiguse üldküsimused. 4. Karistusõiguse osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 4.1. valmistab ette seaduseelnõusid ja vajadusel muude õigusaktide eelnõusid; 4.2. valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 4.3. tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 4.4. koostab osakonna valdkonda kuuluvate ja ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende tööd; 4.5. annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta, milles osakond on määratud juhtivaks osakonnaks, ja teostab õigusekspertiisi; 4.6. korraldab õiguslikku koostööd justiits- ja siseasjades Euroopa Liiduga; 4.7. koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 4.8. analüüsib karistusõiguse valdkonda kuuluvaid õigusakte ja teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 4.9. teenindab tehniliselt komisjone ja töögruppe, mis töötavad välja karistusõiguse osakonna valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid. III. KARISTUSÕIGUSE OSAKONNA JUHTIMINE 5. Karistusõiguse osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 6. Karistusõiguse osakonna juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. 7. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 8. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 9. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 10. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja. Karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. KARISTUSÕIGUSE OSAKONDA AMETIKOHADE LOETELU 11. Karistusõiguse osakonnas on järgmised ametikohad: karistusõiguse osakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; karistusõiguse osakonna nõunik; karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja; karistusõiguse ja -menetluse talituse spetsialist; kriminaalpreventsiooni talituse juhataja; kriminaalpreventsiooni talituse spetsialist; kriminaalpreventsiooni talituse nooremspetsialist. V. KARISTUSÕIGUSE JA -MENETLUSE TALITUSE ÜLESANDED 12. Karistusõiguse ja -menetluse talituse ülesandeks on kriminaalõiguse ja -menetluse, halduskaristuse aluste, halduskaristusmenetluse, karistuse täitemenetluse ning vastavate rahvusvahelise karistusõigusega seotud küsimuste lahendamine vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele. VI. KRIMINAALPREVENTSIOONI TALITUSE ÜLESANDED 13. Kriminaalpreventsiooni talituse ülesandeks on kriminaalpreventsioonialase töö koordineerimine, kriminogeense olukorra ning kohtustatistika analüüsimine vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Õigusloome metoodika osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Õigusloome metoodika osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. 2. Õigusloome metoodika osakonna struktuuriüksused on: 2.1. metoodika ja koordineerimise talitus; 2.2. Euroopa Liidu õiguse talitus; 2.3. süstematiseerimistalitus; 2.4. terminoloogiatalitus. II. ÕIGUSLOOME METOODIKA OSAKONNA ÜLESANDED 3. Õigusloome metoodika osakonna põhiülesanne on ministeeriumide õigusloome koordineerimine, siseriikliku seadusandluse ühtlustamise koordineerimine Euroopa Liidu seadusandlusega, õigusaktide süstematiseerimine, õigusloome metoodika väljatöötamine ning õigusloomet ja õigusaktide avaldamist reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. 4. Õigusloome metoodika osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 4.1. koordineerib ministeeriumide õigusloomet ja siseriikliku seadusandluse ühtlustamist Euroopa Liidu seadusandlusega; 4.2. valmistab ette seaduseelnõusid ja vajadusel muude õigusaktide eelnõusid; 4.3. tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 4.4. osaleb õigusloomealaste ja rahvusvaheliste lepingute väljatöötamise töö- ja ekspertgruppide töös; koostab osakonna valdkonda kuuluvate ja ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende tööd; 4.5. annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta ja teostab õigusekspertiisi; 4.6. koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 4.7. analüüsib õigusloome valdkonda kuuluvaid õigusakte ja teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 4.8. teenindab komisjone ja töögruppe, mis töötavad välja õigusloome metoodika osakonna valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid. III. ÕIGUSLOOME METOODIKA OSAKONNA JUHTIMINE 5. Õigusloome metoodika osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 6. Õigusloome metoodika osakonna juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. 7. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 8. Talitusejuhataja allub osakonnajuhatajale. 9. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 10. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 11. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda metoodika ja koordineerimise talituse juhataja. Metoodika ja koordineerimise talituse juhataja ametikoha vakantsuse korral või tema äraolekul asendab osakonnajuhatajat Euroopa Liidu õiguse talituse juhataja. Euroopa Liidu õiguse talituse juhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud ametnik. IV. ÕIGUSLOOME METOODIKA OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 12. Õigusloome metoodika osakonnas on järgmised ametikohad: õigusloome metoodika osakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; metoodika ja koordineerimise talituse juhataja; metoodika ja koordineerimise talituse peaspetsialist; metoodika ja koordineerimise talituse spetsialist; Euroopa Liidu õiguse talituse juhataja; Euroopa Liidu õiguse talituse peaspetsialist; Euroopa Liidu õiguse talituse spetsialist; süstematiseerimistalituse juhataja; süstematiseerimistalituse peaspetsialist; süstematiseerimistalituse spetsialist; terminoloogia talituse juhataja; terminoloogia talituse peaspetsialist; terminoloogia talituse spetsialist. 13. Metoodika ja koordineerimise talituse ülesanded: 13.1. valmistab ette õigusloomet ja õigusaktide avaldamist reguleerivate õigusaktide eelnõusid; 13.2. töötab välja õigusloome metoodika ja õigustehnika üldpõhimõtteid; 13.3. analüüsib õigusloomet ja õiguspoliitika arengusuundi ning teeb ettepanekuid ministeeriumidele seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks, nendes vastuolude ja lünkade kõrvaldamiseks; 13.4. kooskõlastab ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavad; 13.5. kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiise; 13.6. koostab arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta. 14. Euroopa Liidu talituse ülesanded: 14.1. töötab välja metoodika ja õigustehnika siseriikliku seadusandluse ühtlustamiseks Euroopa Liidu seadusandlusega; 14.2. teeb ettepanekuid seadusandluse ühtlustamiseks Euroopa Liidu seadusandlusega; 14.3. kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiise; 14.4. nõustab ministeeriume ja muid ametkondi Euroopa Liidu õigussüsteemi ja seadusandluse põhimõtetest; 14.5. kontrollib ministeeriumis ettevalmistatud õigusaktide eelnõude vastavust Euroopa Liidu õigusaktidele. 15. Süstematiseerimistalituse ülesanded: 15.1. süstematiseerib õigusakte ning töötab välja süstematiseerimise tehnika, märksõnastikud ja kataloogid; 15.2. peab õigusaktide kontrolleksemplare (seadused, Riigikogu otsused, Vabariigi Presidendi seadlused ja otsused, Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused, ministrite määrused, justiitsministri ja kantsleri käskkirjad, Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga presidendi õigusaktid); 15.3. lahendab õigusaktide elektroonilise andmebaasi pidamisega seonduvaid küsimusi ministeeriumi pädevuse piires; 15.4. korraldab õigusaktide kogumike väljaandmist; 15.5. peab Euroopa Liidu ja teiste välisriikide õigusaktide andmebaasi; 15.6. kogub ja süstematiseerib Eesti kohtute, Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Nõukogu Inimõiguste Komisjoni ja Kohtu lahendeid; 15.7. annab ministeeriumide, kohtute ja valla- või linnavalitsuste järelepärimisel teatisi õigusaktide kehtivuse ning kohtulahendite kohta; 15.8. teeb ettepanekuid seadustes jt. õigusaktides (sh. justiitsministri ja Justiitsministeeriumi kantsleri õigusaktid) vastuolude, lünkade ja tühikute kõrvaldamiseks. 16. Terminoloogiatalituse ülesanded: 16.1. korraldab õiguskeelehooldust; 16.2. kogub, ühtlustab ja süstematiseerib õigustermineid; 16.3. teeb ettepanekuid õigusterminite ja õiguskeele kasutamise ühtlustamiseks õigusaktides ning annab välja õiguskeelealaseid trükiseid; 16.4. nõustab ministeeriumi töötajaid õiguskeele küsimustes; 16.5. valmistab ette Vabariigi Valitsuse õigusterminoloogiakomisjoni istungeid, korraldab komisjoni otsuste elluviimist; 16.6. vajadusel annab arvamusi ettevalmistatavate ja kooskõlastamiseks esitatud eelnõude kohta nende terminoloogilise ja keelelis-stiililise korrektsuse tagamiseks; 16.7. toimetab ministeeriumis ettevalmistatud õigusaktide eelnõusid keeleliselt. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Kriminaalhoolduse osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kriminaalhoolduse osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. II. KRIMINAALHOOLDUSE OSAKONNA ÜLESANDED 2. Kriminaalhoolduse osakonna põhiülesanne on kriminaalhoolduse süsteemi rakendamisega seotud küsimuste lahendamine, kriminaalhoolduse süsteemi korraldamine ning kriminaalhooldusosakondade töö koordineerimine. 3. Kriminaalhoolduse osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 3.1. loob eeldused kriminaalhooldusosakondade organisatsiooniliseks tööks; 3.2. juhendab kriminaalhooldusosakondade organisatsioonilist tööd; 3.3. teostab kriminaalhooldusosakondade teenistusvalvet; 3.4. teeb ettepanekuid kriminaalhooldustööga seotud õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks; 3.5. töötab välja kriminaalhooldusametnike täiend- ja väljakoolituskavad ning korraldab nende elluviimise osakonna pädevuse piires; 3.6. tagab kriminaalhooldusabiliste väljaõppe; 3.7. korraldab kriminaalhooldusametnike ja -abiliste kriminaalhooldusalast nõustamist; 3.8. teeb ettepanekuid kriminaalhooldusosakondade koosseisude, nende tööpiirkondade ja asukohtade määramiseks ning kriminaalhooldusosakondade jagunemiseks talitusteks, teeb justiitsministrile 2002. aastani ettepanekuid kriminaalhooldusosakondade ja -talituste juhatajate ametisse nimetamiseks; 3.9. töötab välja kriminaalhooldusametnike konkursi-, eksami- ja atesteerimisnõuded ning kindlustab konkursi-, eksami- ja atesteerimiskomisjonide töö ning teeb ettepanekuid eksamikomisjoni koosseisu Justiitsministeeriumi esindaja, kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametniku; 3.10. töötab välja kriminaalhooldusabilistele ja -ühingutele esitatavad nõuded; 3.11. töötab välja kriminaalhooldusosakondade dokumentide vormid; 3.12. koostab kriminaalhooldusosakondade tööst koondaruanded; 3.13. teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kriminaalhoolduse tagamiseks vajalike kulude kohta; 3.14. koostab kriminaalhooldusesüsteemi arengukavad (sh. koostöökavad Vanglate Ametiga tööks tingimisi ennetähtaegselt vabastatutega ja Sotsiaalministeeriumiga koostöö tegemiseks sotsiaalsfääri programmide raames); 3.15. koostab ministeeriumi sõlmitavad ja osakonna valdkonda puudutavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist; 3.16. peab üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja; 3.17. korraldab rahvusvahelist koostööd kriminaalhooldusosakondade valdkonnas; 3.18. lahendab avaldusi ja kaebusi kriminaalhooldusosakondade kohta küsimustes, mis kuuluvad ministeeriumi pädevusse. III. KRIMINAALHOOLDUSE OSAKONNA JUHTIMINE 4. Kriminaalhoolduse osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 5. Kriminaalhoolduse osakonna juhataja allub vahetult justiitshalduse asekantslerile. 6. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 7. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda kriminaalhoolduse osakonna spetsialist. Kriminaalhoolduse osakonna spetsialisti äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. KRIMINAALHOOLDUSE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 8. Kriminaalhoolduse osakonnas on järgmised ametikohad: kriminaalhoolduse osakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; kriminaalhoolduse osakonna spetsialist. Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Notariaadi ja registrite osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Notariaadi ja registrite osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. 2. Notariaadi ja registrite osakonna struktuuriüksused on: 2.1. kinnistusraamatutalitus; 2.2. äriregistritalitus; 2.3. notariaaditalitus. II. NOTARIAADI JA REGISTRITE OSAKONNA ÜLESANDED 3. Notariaadi ja registrite osakonna põhiülesanne on kohtulike registritega (kinnistusraamat, äriregister jt.) ja nende pidamisega ning notariaadiga seotud küsimuste lahendamine. 4. Notariaadi ja registrite osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 4.1. loob eeldused maa- ja linnakohtute kinnistusametite ja registriosakondade tegevuseks; 4.2. teostab järelevalvet kinnistusametite ja registriosakondade tegevuse üle; 4.3. maa- ja linnakohtute kinnistusametite ja registriosakondade tegevuse analüüsimine; 4.4. täidab Justiitsministeeriumi pädevuses olevad notariaadiga seotud ülesanded. III. NOTARIAADI JA REGISTRITE OSAKONNA JUHTIMINE 5. Notariaadi ja registrite osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 6. Notariaadi ja registrite osakonna juhataja allub vahetult justiitshalduse asekantslerile. 7. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 8. Talitusejuhataja allub vahetult osakonnajuhatajale. 9. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 10. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 11. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda notariaaditalituse juhataja. Notariaaditalituse juhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. NOTARIAADI JA REGISTRITE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 12. Notariaadi ja registrite osakonnas on järgmised ametikohad: notariaadi ja registrite osakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; kinnistusraamatutalituse juhataja; peaspetsalist; äriregistritalituse juhataja; peaspetsialist; notariaaditalituse juhataja; peaspetsialist. V. KINNISTUSRAAMATUTALITUSE ÜLESANDED 13. Kinnistusraamatutalituse ülesanded on: 13.1. maa- ja linnakohtute kinnistusametite (edaspidi kinnistusametid) arendamise kavade väljatöötamine; 13.2. kinnistusameti reglemendi koostamine ja täiendamine, ettepanekute tegemine kinnistusametite arvu ja tööpiirkondade ning kohtunikuabide, kinnistussekretäride ja tehniliste teenistujate arvu määramiseks; 13.3. kinnistusameti dokumentide vormide väljatöötamine ja nende trükkimise korraldamine; 13.4. kinnistusametite statistilise aruandluse korraldamine; 13.5. järelevalve teostamine kinnistusametite tegevuse üle; 13.6. kinnistusametite tegevuse analüüsimine; 13.7. ettepanekute tegemine kinnistusametite tööd ning kinnistusraamatuõigust ja sellega seotud materiaalõigust puudutavate õigusaktide täiendamiseks, muutmiseks ja väljatöötamiseks; 13.8. osalemine elektroonilise kinnistusraamatu loomises ja arendamises; 13.9. kinnistusameti teenistujate eksaminõuete ja atesteerimise korra väljatöötamine ning eksami- ja atesteerimiskomisjonide töö kindlustamine; 13.10. osalemine kohtunikuabide ja kinnistussekretäride koolitamise programmide koostamises ning õppematerjalide väljatöötamise korraldamine; 13.11. rahvusvahelise koostöö korraldamine kinnistusraamatu valdkonnas; 13.12. materjalide ettevalmistamine justiitsministrile hagi esitamiseks kohtusse ebaõigete kinnistusraamatukannete parandamiseks. VI. ÄRIREGISTRITALITUSE ÜLESANDED 14. Äriregistritalituse ülesanded on: 14.1. maa- ja linnakohtu registriosakondade (edaspidi registriosakonnad) arendamise kavade väljatöötamine; 14.2. registriosakonna reglemendi koostamine ja täiendamine, ettepanekute tegemine registriosakondade arvu ja tööpiirkondade ning kohtunikuabide, registrisekretäride ja tehniliste teenistujate arvu määramiseks; 14.3. registriosakonna dokumendivormide väljatöötamine ja nende trükkimise korraldamine; 14.4. registriosakondade tegevuse analüüsimine; 14.5. järelevalve teostamine registriosakondade tegevuse üle; 14.6. registriosakondade tegevuse analüüsimine; 14.7. ettepanekute tegemine registriosakondade tööd ning registriõigust ja sellega seotud materiaalõigust puudutavate õigusaktide täiendamiseks, muutmiseks ja väljatöötamiseks; 14.8. osalemine elektrooniliste registrite loomises ja arendamises; 14.9. keskäriregistri töö korraldamine ja järelevalve sellel pidamise üle; 14.10. registriosakonna teenistujate eksaminõuete ja atesteerimise korra väljatöötamine ning eksami- ja atesteerimiskomisjonide töö kindlustamine; 14.11. osalemine kohtunikuabide ja registrisekretäride koolitamise programmide koostamises ning õppematerjalide väljatöötamise korraldamine; 14.12. rahvusvahelise koostöö korraldamine registriosakondade valdkonnas. VII. NOTARIAADITALITUSE ÜLESANDED 15. Notariaaditalituse ülesanded on: 15.1. järelevalve teostamine notarite ametitegevuse ja Notarite Koja tegevuse üle; 15.2. notarite statistilise aruandluse korraldamine; 15.3. notarite tegevuse ja töökoormuse analüüsimine; 15.4. ettepanekute tegemine notarite tööpiirkondade ja ametikohtade arvu muutmiseks; 15.5. notari tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine või edastamine Notarite Kojale; 15.6. ettepanekute tegemine distsiplinaarmenetluse algatamiseks; 15.7. notari ametist vabastamise ja tagandamise menetlemine; 15.8. osalemine notarieksamikomisjoni töös; 15.9. ettevalmistuste tegemine uute notarite ametisse nimetamiseks; 15.10. ettepanekute tegemine notariaadialaste õigusaktide väljatöötamiseks, täiendamiseks või muutmiseks; 15.11. pärimisregistriga seotud küsimuste lahendamine.