Tallinna Linnavolikogu — Sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskiri Tallinnas — RTL, 78, 340

Lähtudes Eesti Vabariigi elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846; 1996, 42, 811) paragrahvi 8 lõikest 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 14 lõikest 1, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskiri Tallinnas». 2. Linnavalitsusel 16. veebruariks 1998. a. 2.1 korraldada linnaosades sotsiaalhoolekandekomisjonide moodustamine (kooskõlastatult linnaosa halduskoguga); 2.2. töötada välja linnaosa sotsiaalhoolekandekomisjoni põhimäärus; 2.3. kinnitada kasutusel olevate sotsiaaleluruumide nimekiri ning jaotada linnaosade vahel nendesse majutamise õigus; 2.4. kinnitada sotsiaaleluruumide üürilepingu tüüpvorm. 3. Juurdelisatud «Sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskiri Tallinnas» kehtib alates 1. märtsist 1998. a. 4. Määrus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees Edgar SAVISAAR Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 15. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 1 Sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskiri Tallinnas 1. Üldsätted Käesolev sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Tallinna linnale kuuluvate sotsiaaleluruumide andmist ja kasutamist. 2. Mõisted 2.1 Eeskirjas mõistetakse sotsiaaleluruume järgmises tähenduses: 2.1.1. sotsiaalkorter -- sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav Tallinna linnale kuuluv linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest; 2.1.2. sotsiaalpind -- sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav Tallinna linnale kuuluv linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt; 2.1.3. sotsiaalmaja -- linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud Tallinna linnale kuuluv hoone või hoone osa, mis on kasutamisele võetud sotsiaalmajana, kus asuvad sotsiaalkorterid või sotsiaalpinnad ning sotsiaalhoolekandeks vajalikud ameti- ja abiruumid. 3. Sotsiaaleluruumi õigustatud subjekt 3.1. Sotsiaaleluruumi taotlejateks võivad olla järgmised isikud, kes elavad alaliselt Tallinnas (on kantud Tallinna elanike registrisse): 3.1.1. üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid, puuetega inimesed: 3.1.1.1. kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid; 3.1.1.2. kes vajavad kõrvalabi; 3.1.1.3. kes elavad omanikule tagastatud elamus; 3.1.1.4. kes elavad varisemisohtlikuks või väheelamiskõlbulikuks muutunud eluruumis; 3.1.1.5. kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamise korraldamine; 3.1.2. vähekindlustatud ja probleemsed lastega pered (kriisipered), kes vajavad regulaarselt sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet. 3.2. Sotsiaaleluruumi taotlejateks võivad olla järgmised isikud, kes alaliselt ei ela Tallinnas: 3.2.1. lastekodust või erikoolist tagasipöördunu, kes enne lastekodusse või erikooli suunamist elas alaliselt Tallinnas; 3.2.2. kinnipidamiskohast vabanenu, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas alaliselt Tallinnas. 3.3. Teised isikud võivad sotsiaaleluruumi taotlejaks olla erijuhtudel, millised otsustab elukohajärgse linnaosa valitsuse poolt moodustatud sotsiaalhoolekandekomisjon. 4. Sotsiaaleluruumi taotlemine 4.1. Sotsiaaleluruumi taotleja esitab elukohajärgsele või viimase registreeritud elukohajärgsele linnaosa valitsusele kirjaliku avalduse, milles põhjendab taotlust. 4.2. Linnaosa valitsuses koostatakse iga taotleja kohta toimik, kuhu lisaks punktis 4.1 nimetatud avaldusele paigutatakse vajadusel alljärgnevad dokumendid: 4.2.1. väljavõte passist; 4.2.2. elukohajärgse linnaosa valitsuse elanike registri tõend alalise elukoha ja perekonna koosseisu kohta; 4.2.3. ärakiri Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni (VEK-i) otsusest või pensionitunnistusest; 4.2.4. tõend tervisliku seisundi kohta; 4.2.5. tõend taotleja või tema perekonna sissetuleku (palga, pensioni ja muu) kohta; 4.2.6. ärakiri tõendist lastekodust või erikoolist tagasipöördumise või kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 4.2.7. sotsiaalabi (sotsiaalhoolekande) osakonna kontrollakt taotleja või tema perekonna majandusliku olukorra kohta. 4.3. Linnaosa valitsusel ja tema poolt moodustatud sotsiaalhoolekandekomisjonil on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente. 4.4. Taotleja võetakse arvele elukohajärgses linnaosa valitsuses pärast dokumentide läbivaatamist sotsiaalhoolekandekomisjoni poolt. 4.5. Taotleja arvelevõtmisest või sellest keeldumisest teatatakse koos põhjuse äramärkimisega taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast sotsiaalhoolekandekomisjoni otsust. 5. Sotsiaaleluruumi andmine 5.1. Oma ettepaneku arvelevõetud isikule sotsiaaleluruumi andmiseks teeb elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjon kohalviibivate komisjoniliikmete häälteenamusega. Nimetatud ettepaneku sotsiaaleluruumi andmise kohta vormistab linnaosa vanem ning esitab linnavalitsusele. Linnavalitsus kinnitab sotsiaaleluruumi andmise oma korraldusega, milles on ära näidatud: 5.1.1. isiku ja tema perekonnaliikmete nimed, isikukoodid; 5.1.2. sotsiaaleluruumi asukoht; 5.1.3. sotsiaaleluruumi suurus; 5.1.4. sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimise (pikendamise) tähtaeg. 5.2. Sotsiaaleluruum antakse alaliseks elamiseks punktis 3.1.1 nimetatud juhtudel ning sõlmitakse taotlejaga sotsiaaleluruumi asukohajärgse linnaosa valitsuse poolt vormikohane üürileping kuni viieks aastaks. 5.3. Punktides 3.1.2, 3.2.1, 3.2.2 ja 3.3 nimetatud juhtudel antakse sotsiaaleluruum ajutiseks elamiseks ja üürileping sõlmitakse kuni üheks aastaks. Üürilepingu pikendamise vajaduse vaatab läbi endise elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjon mitte hiljem kui üks kuu enne üürilepingu tähtaja lõppemist, kuulates ära sotsiaaleluruumi asukohajärgse linnaosa vanema arvamuse. 6. Sotsiaaleluruumi kasutamine 6.1. Sotsiaaleluruumi kasutatakse vastavalt Eesti Vabariigi elamuseadusele ja käesolevale eeskirjale ning sõlmitud üürilepingule, kusjuures: 6.1.1. sotsiaaleluruumi kui Tallinna linnale kuuluvat eluruumi ei erastata; 6.1.2. sotsiaaleluruumi üürilepingute sõlmimist, täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib sotsiaaleluruumi asukohajärgne linnaosa valitsus. 6.2. Sotsiaaleluruumi asukohajärgsel linnaosa valitsusel on õigus tema poolt moodustatud sotsiaalhoolekandekomisjoni otsuse alusel taotleda sotsiaaleluruumi kasutamise üürilepingu pikendamist või ennetähtaegset lõpetamist. 6.3. Üürilepingu pikendamisel lähtutakse: 6.3.1. regulaarsete sotsiaalteenuste osutamise vajalikkusest; 6.3.2. senise sotsiaaleluruumi sobivusest isikule; 6.3.3. eluasemekulude tähtaegse tasumise nõude täitmisest; 6.3.4. õigusaktidest ja üürilepingust tulenevate teiste kohustuste täitmisest. 6.4. Üürilepingu pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise taotluse, millele eelnevalt võetakse isiku endise elukohajärgse linnaosa vanema arvamus, esitab sotsiaaleluruumi asukohajärgse linnaosa vanem. Üürilepingu pikendamine või ennetähtaegne lõpetamine toimub vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.1. 6.5. Sotsiaaleluruumi remondikulud üürniku surma või üürilepingu lõpetamise korral kannab üürniku endine elukohajärgne linnaosa valitsus. 7. Sotsiaaleluruumi staatuse kinnitamine 7.1. Elamute muutmise sotsiaalmajadeks ja eluruumide muutmise sotsiaaleluruumideks otsustab linnavolikogu, kusjuures: 7.1.1. kinnitatud sotsiaaleluruumide nimekirjad kuuluvad täpsustamisele ja vajadusel korrigeerimisele vähemalt üks kord aastas; 7.1.2. kinnitatud sotsiaaleluruumide üldarvestust peab Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. 8. Sotsiaaleluruumi eluasemekulude tasumine 8.1. Sotsiaaleluruumi kasutamisega seotud eluasemekulud tasub üürnik. 8.2. Vähekindlustatud üürniku eluasemekulud kaetakse osaliselt riiklike sotsiaaltoetuste arvelt õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras.