Leisi Vallavolikogu — Riiklike sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra kehtestamine Leisi vallas — RTL, 78, 336

Lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538) paragrahvi 22 lõikest 3 ja paragrahvi 23 punktist 2, liikluskindlustuse seaduse (RT I 1995, 48, 744; 1996, 83, 1488) paragrahvi 14 lõikest 6, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a. määrusest nr. 318 (RT I 1996, 91, 1615), Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusest nr. 58 (RT I 1997, 20, 334), Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a. määrusest nr. 256 (RT I 1997, 99, 1609) ja sotsiaalministri 30. detsembri 1996. a. määrusest nr. 32 (RTL 1997, 10, 65), Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Riiklike sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Leisi vallas» (juurde lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Käesolev määrus jõustub alates selle avalikustamisest Leisi vallas. Volikogu esimees Allan KANEMÄGI Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 10. veebruari 1998. a. määrusega nr. 4 Riiklike sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Leisi vallas 1. Toimetulekutoetust on õigus saada Leisi valla territooriumil elavatel isikutel (perekondadel), kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse maksmisel erineva suurusega perekondadele võetakse aluseks perekonna summaarne tarbimiskoefitsient, kus esimese perekonnaliikme koefitsent on 1, kõigil järgnevatel 0,7. 2. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses, kusjuures perekonnaliikmeks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. 3. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse alatise eluasemega seotud alalised kulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud. 4. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused. Realiseeritud põllumajandussaaduste eest kättesaadud rahast arvestada 25% sissetuleku hulka. 5. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna sissetulekuid ja alatise eluasemega seotud alalisi kulusid tõendavate dokumentidega sotsiaaltöötajale järgneva kuu 20. kuupäevaks. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks. 6. Alatise eluasemega seotud alalised kulud, mille hinnad kehtestab ja kinnitab vallavalitsus, võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks erandina lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit. 7. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alatise eluasemega seotud alalised kulud, nende tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvel vallavalitsuse poolt. 8. Toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral arvatakse tööhõivetalituses registreerimata mittetöötav tööotsija või tööotsija pärast töötu staatuse lõppemist toimetulekutoetuse saajate hulka, kui ta osaleb valla sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis vastavalt vajadusele sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni suunamisel ja otsustamisel. 9. Perekonna sissetulekute teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine, makstud raha on õigus tagasi nõuda. 10. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumente esitamast või elatisraha sisse nõudmast, toimetulekutoetust ei määrata. 11. Toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste vahendite piisavuse korral makstakse täiendavaid sotsiaaltoetusi vajavatele inimestele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks vallavalitsuse korralduse alusel. 12. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. Transpordi kasutamise toetust määratakse üks kord kvartalis, lähtudes toetusteks ettenähtud summast ja taotluste arvust ning see ei tohi ületada ühe kuu toimetulekupiiri. Taotlus antud toetusele esitatakse sotsiaaltöötajale jooksva kuu 20. kuupäevaks. 13. II grupi invaliididele, kes kasutavad ühistransporti ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmiseks, on ette nähtud 50-protsendiline sõidutoetus (välja arvatud linnaühistranspordis). Soodustuse saamiseks esitada sotsiaaltöötajale sõidupiletid ja kirjalik avaldus, milles näidatakse ära taotleja sissekirjutusjärgne elukoht, sõidu algus- ja sihtpunkt ning sõidu otstarve. Mandril ravil käinud esitavad ka õiendi vastavast ravi- või rehabilitatsiooniasutusest. Taotlus esitada mitte hiljem kui sõidule järgnenud kuu viimaseks kuupäevaks. 14. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele perekondadele, kellel on neli või enam alaealist last. Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonomenttasu suurust. Toetuse avaldus, millele on lisatud haigetel arstliku komisjoni otsus ja lasterikastel peredel perekonna suurust tõendav dokument, esitatakse valla sotsiaaltöötajale. 15. Liikluskindlustuse maksesoodustust antakse materiaalselt vähekindlustatud mittetöötavatele üksielavatele pensionäridele, invaliididele, lapsinvaliidide vanematele ja lasterikastele peredele (neli ja enam last). Soodustuse suurus oleneb soodustuse taotleja majanduslikust olukorrast ja sotsiaalsest seisundist ning maksimaalne maksesoodustus kindlustusvõtjale võib olla (rahaliste vahendite olemasolul) kogu kindlustusmakse ulatuses. Liikluskindlustuse maksesoodustuse taotleja esitab valla sotsiaaltöötajale kirjaliku avalduse, kus on ära näidatud soodustuse taotleja sissekirjutusjärgne elukoht, sõiduki registreerimismärk ja liikluskindlustuse kestus, üks kuu enne eelmise kindlustuse tähtaja lõppemist.