Leisi Vallavolikogu — Leisi valla planeerimis- ja ehitusmääruse kehtestamine — RTL, 78, 335

Lähtuvalt planeerimis- ja ehitusseaduse (RT 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvist 4, Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Leisi valla planeerimis- ja ehitusmäärus (juurde lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 1998. a. Volikogu esimees Allan KANEMÄGI Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 13. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 3 Leisi valla planeerimis- ja ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva planeerimis- ja ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) ülesandeks on planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatu täpsustamine arvestades kohalikke olusid ning konkretiseerida Leisi Vallavalitsuses ülesannete jaotust. 1.2. Ehituskorralduse aluseks valla territooriumil on planeerimis- ja ehitusseadus, käesolev ehitusmäärus jt. ehitustegevust reguleerivad normatiivaktid. 1.3. Planeerimis- ja ehitusseaduse ning käesoleva ehitusmääruse eesmärgiks on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks ja säästvaks arenguks. 1.4. Valla ehitusmäärusega reguleeritakse valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitusloa väljastamisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel valla territooriumil. 1.5. Ehitustegevuse alustamise eelduseks on maa omandiõiguse lahendamine. 1.6. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilimise. Vallavalitsus peab säilitama ehitusprojekti ühe eksemplari ja ehitisega seotud dokumentatsiooni kuni ehitise lammutamiseni. II. PLANEERIMINE 2.1. Hajaasustusega alal ning kuni detailplaneeringu koostamiseni tiheasustusega alal toimub ehitustegevuse algatamine projekteerimistingimuste alusel. 2.2. Kuni üldplaneeringu koostamiseni kehtib Leisi aleviku 1985. aasta generaalplaan (kinnitatud Kingissepa RSN TK 28. jaanuari 1986. a. otsusega nr. 24). 2.3. Leisi Vallavalitsuse korraldusega võib nõuda massilise rahvakogunemiskohtadega aladel (puhke-, kultuuri- ja tootmisaladel) detailplaneeringu koostamist. 2.4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja finantseerja otsustavad kokkuleppel vallavalitsus ja asjasthuvitatud isik -- ehituse tellija. 2.5. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 2.6. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks kõikide huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huvisid. 2.7. Planeerimisalane tegevus peab toimuma vastavuses planeerimis- ja ehitusseadustik II osa nõuetele. III. PROJEKTEERIMINE 3.1. Projekteerimistööde tegemise õigus on toodud planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvis 32. 3.2. Projekteerimise või ehitustegevuse algataja peab esitama maa omandiõigust või hoonestusõigust tõendava dokumendi, misjärel Leisi Vallavalitsuse ehitusala juht, kelleks on asevallavanem, avab ehitustegevuse algatamise koonddokumendi (EAK), millesse kantakse projekteerimise lähteandmed, projekteerimistingimused (neid väljastavad spetsialistid -- keskkonnakaitse, arhitektuur-ehituslik, tervisekaitse, tehnovõrgud jt.), vajadusel naaberkruntide omanike kooskõlastused. Projekteerimistingimuste täitmist kontrollivad isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimused väljastatakse hiljemalt nelja nädala jooksul taotluse esitamisest. 3.3. Kooskõlastuse mittesaamisel naaberkruntide omanikelt või hoonestajatelt otsustab küsimuse vallavolikogu mittenõusoleva omaniku või hoonestaja kirjaliku põhjenduse alusel. Otsusest teatakse osapooltele kirjalikult. 3.4. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning muid lihtsamaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik Leisi Vallavalitsuses kinnitatud ühekordse projekteerimisloa alusel. 3.5. Väikehoonet (kuni 12 m) võib ehitada ja lammutada ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta, aga vallavanema poolt kooskõlastatud eskiisprojekti alusel. 3.6. Tehniliselt või keskkonnakaitseliselt komplitseeritud juhtumitel tuleb enne projekteerimist teha ehitusgeoloogilised uurimistööd. Selle vajalikkus määratakse projekteerimistingimustega. Ehitusgeoloogiliste uurimistööde luba väljastatakse vallavalitsuse korraldusega kolme nädala jooksul taotluse esitamisest. 3.7. Vastavalt kavandatava ehitise või rajatise keerukusele ja erisustele teostatakse projekteerimistingimuste ja ehitusprojekti osadele ekspertiis. Ekspertiisi algatajaks võivad olla ehitise omanik, vallavalitsus või kooskõlastavad ametiisikud. Ekspertiisi kui ehituskulu tasub ehitise omanik. IV. EHITAMINE 4.1. Ehitamise mõiste alla kuuluvad tegevused on toodud planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvis 39. 4.2. Ehitamiseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka ehitise lammutamist. 4.3. Ehitusluba väljastatakse vallavalitsuse korraldusega asevallavanema poolt kinnisasja omanikule, isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus ja erandkorras maa õigustatud subjektile (subjektide tõestatud kirjaliku kokkuleppe alusel) või maa eelisostuõigusega erastajale hiljemalt kolme nädala jooksul. 4.4. Ehitusloa väljastamise eelduseks on lahendatud maaomandi küsimus, kooskõlastatud ja kinnitatud ehitusprojekt ning keeruliste ja suuremahuliste ehituste korral sõlmitud ehitusjärelevalve leping. 4.5. Tiheasustusega aladel ja oluliste turismimarsruutide ääres võidakse vallavalitsuse korraldusega ehitusloale seada lisatingimusi, näit. ehitustööde tegemise aja või perioodi piirangud. 4.6. Ilma ehitusloata püstitatud ehitis on omavoliline ehitis, välja arvatud planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 40 lõikes 2 nimetatud juhul. 4.7. Omavolilise ehitamise ja muude ehituseeskirjade ja -normide rikkumise juhtumid lahendatakse valla territooriumil haldusõiguserikkumiste seadustiku jt. normatiivaktide alusel vallavalitsuse poolt teostatava järelevalve korras. 4.8. Ajutised ehitised ning teisaldatavad ehitised (kioskid, paviljonid jms.) mis ei ole planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 38 mõistes ehitised, püstitatakse vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul eskiisprojekti alusel. Lammutatakse või demonteeritakse vallavanema kirjalikul kooskõlastusel. 4.9. Kaevamisluba (ehitusloa erivorm) maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamiseks väljastatakse pärast võrkude valdaja ja maaomaniku poolt kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni (plaani) esitamist. 4.10. Üldist ehitusjärelevalvet planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvide 50 ja 51 mõistes teostab ning ehitustegevust kordineerib ja ehitusregistri pidamist korraldab Leisi vallas asevallavanem. 4.11. Tehnilise ehitusjärelevalve teostamiseks sõlmib ehitise tellija lepingu litsentseeritud järelevalveinseneriga. 4.12. Omanikujärelevalve määramine ning pideva järelevalve korraldamine on ehitise omaniku kohustus. 4.13. Valminud ehitise ülevaatuseks määrab vallavalitsus oma korraldusega ehitiste ülevaatuskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad üldjuhul ehitusala-, keskkonnakaitse-, päästeteenistuse ja tervisekaitsespetsialist. Vajadusel lisatakse ka teiste erialade spetsialiste. 4.14. Ehitise kasutusloa (planeerimis- ja ehitusseaduse § 58) väljastab asevallavanem vallavalitsuse korralduse alusel ehitusloa ja projekti kohaselt valminud ehitisele pärast ülevaatusakti koostamist ehituskomisjoni poolt. 4.15. Pärast kasutusloa väljastamist suletakse ehitusregistris ehitise või rajatise registreerimiskaart ja ehitise omanik peab ehitise registreerima hooneregistris. 4.16. Ehitistega toimunud avariide korral algatab avarii juurdlemise asevallavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (14. novembri 1995. a. määrus nr. 350 «Ehitistega toimunud avariidest»). 4.17. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele võib anda kasutusloa pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist (planeerimis- ja ehitusseaduse § 70 lõige 3). V. LÕPPSÄTTED 5.1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. 5.2. Leisi vallas, millel on pikk rannajoon, tuleb ehitiste projekteerimisel arvestada ranna ja kalda kaitse seaduses (RT 1995, 31, 382) sätestatuga. 5.3. Riikliku tähtsusega teede kaitsetsoonis (50 m tee teljest) tuleb ehitustegevuse algatamine kooskõlastada Saare Teedevalitsusega. 5.4. Vaidluste korral on omanikul või hoonestajal õigus pöörduda pretensioonidega vallavolikogu poole.