Sotsiaalminister — Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend — RTL, 76, 326

Rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 1 alusel määran: 1. Kinnitada «Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend» (lisatud). 2. Tervishoiuasutuste juhtidel: a) kontrollida oma asutuses kasutusel oleva meditsiinigaasisüsteemi vastavust juhendi nõuetele 1998. aasta jooksul ja kavandada juhendi nõuetest tulenevad projekt-, paigaldus- ja hooldustööd ning nende finantseerimine; b) tagada oma asutuses kasutatava meditsiinigaasisüsteemi vastavus käesoleva juhendi nõuetele hiljemalt 30. juuniks 2000. a. Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 23. detsembri 1997. a. määrusega nr. 45 Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend (edaspidi juhend) kehtestab tehnilised ja ohutusnõuded tervishoiuasutuse meditsiinigaasisüsteemi paigaldamiseks ja kasutamiseks. 2. Käesolevas juhendis on arvestatud meditsiiniseadmeid käsitleva Euroopa Nõukogu direktiivi 93/42/EEC ja meditsiinigaasisüsteemidele laieneva rahvusvahelise standardi ISO 7396 ohutust tagavaid sätteid. 3. Meditsiinigaasisüsteem (edaspidi gaasisüsteem) käesoleva juhendi tähenduses on tervishoiuasutust meditsiinigaasiga varustav süsteem, mis koosneb erinevate gaaside jaotussüsteemidest. 4. Jaotussüsteem koosneb gaasikeskusest, jaotustorustikust ja lõppseadmetest. 5. Meditsiinigaasid käesoleva juhendi tähenduses on tervishoiuasutustes tervisehäirete diagnostikaks ja raviks ning meditsiiniseadmetes kasutatavad meditsiiniliselt puhtad gaasid ja gaasisegud, mida tarnitakse gaasilises või veeldatud olekus. Meditsiinigaasid on: -- meditsiiniline hapnik (O2); -- meditsiiniline dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O); -- meditsiiniline suruõhk (Õhk); -- meditsiiniline lämmastik (N2); -- meditsiiniline süsihappegaas (CO2); -- meditsiiniline karbogeen (O2 + CO2), koostis: meditsiinilises hapnikus kuni 10 % süsihappegaasi; -- MEDIMIX 50, koostis: naerugaasi ja hapniku meditsiiniline segu suhtes 1:1; -- muud lubatud meditsiinilised gaasid ja nende segud. Märkus: Pneumaatiliste meditsiiniseadmete käitamiseks kasutatavat meditsiinilist lämmastikku ja meditsiinilist õhku nimetatakse instrumendigaasideks. 6. Gaasisüsteemi tuleb projekteerida, paigaldada, hooldada ja kontrollida nii, et selle eesmärgipärane kasutamine tavalistes või mõistuspäraselt eeldatavatel tingimustel, viisil ja perioodil ei ohustaks inimese tervist, keskkonda ja vara. II. OHUTUS- JA TEHNILISED NÕUDED 7. Meditsiinigaaside tarnimine 7.1. Meditsiinigaaside tervishoiuasutusse tarnimisel tuleb järgida ravimiseadust (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564). Gaaside koostis, omadused ja puhtus peavad vastama farmakopöades esitatud nõuetele. 7.2. Meditsiinigaaside tarnelepingus tuleb sätestada gaasi partii ja tarneüksuse (ballooni, mahuti jm. gaasiseadme) nõuetekohasuse tõendamise viis ja sagedus. 7.3. Tervishoiuasutuses peab iga erineva tarneüksuse liigi kohta olema ohutusnõudeid kajastav eestikeelne kasutamisjuhend. Kasutamisjuhendis peab kirjeldama ka gaasi omadustest tingitud ohutusnõudeid, sealhulgas: a) tihedus õhu suhtes; b) omadus reageerida õhuga, hapnikuga, rasvade ja õlidega; c) temperatuuri mõju gaasile. 7.4. Gaasi partiid ja tarneüksust peab olema võimalik identifitseerida. 7.4.1. Tarneüksuse märgistus peab olema eestikeelne ja selles peab sisalduma: a) tarnija nimi ja aadress; b) gaasi nomenklatuurne nimetus ja keemiline valem (gaasisegu korral koostises olevate gaaside nimetused ja keemilised valemid); c) triviaalnimetused (süsihappegaas, naerugaas, karbogeen); d) ballooni täitmise kuupäev või muu gaasipartiid identifitseeriv tähistus; e) tarneüksuse mahtuvuse ja rõhu tähistused; f) gaasi ohutu käitlemise juhised; g) kirje tarneüksuse viimaste katsetuste kohta. 7.4.2. Ballooni märgistus peab asuma ventiilipoolses otsas, mittesilindrilises osas. 7.4.3. Meditsiinigaaside balloonid peavad olema värvitud järgmiselt: meditsiiniline hapnik meditsiiniline dilämmastikoksiid meditsiiniline suruõhk meditsiiniline lämmastik meditsiiniline süsihappegaas meditsiiniline karbogeen MEDIMIX 50 valge sinine valge (põhivärv)--must must hall valge--hall sinine, ülevalt valge siiluga 7.5. Iga gaasi (vastavat värvust ja märgistust omaval) balloonil peab olema gaasikohane ventiil vältimaks antud jaotussüsteemile mittevastava gaasi ühendamist jaotussüsteemi. 7.6. Gaasiballoonide ventiili suudmik peab olema suletud kapsliga kuni ballooni kasutuselevõtuni. 8. Gaasisüsteemi projektdokumentatsioon 8.1. Gaasisüsteemi projektdokumentatsioon on dokumentide kogum, mis sisaldab gaasisüsteemi tehnilist kirjeldust, jooniseid, arvutustulemusi, paigaldamiseks kavandatud tehnilisi meetmeid ning paigaldusprotsessi kirjeldust. Sealjuures projektdokumentatsioon peab ette nägema: a) gaasisüsteemi seadmete liigid, arvu ja plaanitud gaasitarbe; b) gaaside omavahelist segiajamist välistava konstruktsiooniga seadmed; c) juhtimis- ja ohutusseadised; d) nõuetekohased materjalid; e) esmase ja teisese gaasivaru ja nende reservi; f) seadmete ja vahendite dubleerimise ja reservi; g) gaasisüsteemi seadmeid ja torustikke identifitseeriva märgistuse; h) gaasisüsteemi paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolduse ning avariilise seiskamise juhised; j) jaotussüsteemide skeemid. 8.2. Gaasisüsteemi projekteerimisel tuleb järgida tule-, ehitus- ja elektriohutuse ning tehnilisi nõudeid, samuti nende valdkondade riikliku järelevalve õigusakte ning käesoleva juhendi nõudeid. 8.3. Gaasisüsteem tuleb paigutada kasutuskohale ning seda ümbritsevad ruumid ja rajatised projekteerida nii, et ei oleks takistatud gaasisüsteemi seadmete kasutamine, kontrollimine ja hooldamine. 8.4. Gaasisüsteemi projektid ja nende muudatused peavad olema heaks kiidetud pädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt enne gaasisüsteemi paigaldamise alustamist. 8.5. Gaasisüsteemi seadmed, materjalid ja koostud tuleb valida nii, et need oleksid: a) vastupidavad hapniku toimele (välja arvatud vaakumsüsteem), b) puhtad; nende transportimisel, hoidmisel ja paigaldamisel tuleb tagada puhtuse säilimine täiendavate vahenditega (korgid torude otstes, kaitsekapslid ventiilidel jms.). 8.6. Gaasisüsteemi seadmete, materjalide ja koostude nõuetekohasus peab olema tõendatud. 8.7. Gaasisüsteemis kasutatavate põhi- ja abimaterjalide valik on esitatud lisas D. Jaotustorustiku valmistamiseks on soovitav kasutada lisas D loetletud või nendega samaväärseid materjale. Teiste osade materjale ei määratleta, kuid nende valikul peavad olema täidetud punkti 8.5 nõuded. 9. Gaasijaotussüsteem 9.1. Meditsiinigaasi jaotussüsteemi moodustavad gaasikeskus, jaotustorustik ja lõppseadmed. 9.2. Gaasikeskused 9.2.1. Gaasikeskus käesoleva juhendi tähenduses on jaotussüsteemi gaasiga varustavad gaasiseadmed (sealhulgas vaakumseadmed), nende juurde kuuluvad torustikud ning juhtimis- ja ohutusseadised. 9.2.2. Gaasiseadmed käesoleva juhendi tähenduses on gaasilise või veeldatud gaasi balloonid, mahutid, kompressorid, vaakumseadmed, hapniku kontsentraatorid ja muud seadmed meditsiinigaasi tarnimiseks või tootmiseks. 9.2.3. Gaasikeskused jagunevad: a) balloon-gaasikeskus; b) mahuti-gaasikeskus; c) kompressor-gaasikeskus; d) vaakum-gaasikeskus; e) muud gaasikeskused (hapniku kontsentraator jt.). 9.2.4. Gaasikeskuses peab olema esmane ja teisene gaasivaru ning reservgaasivaru. 9.2.4.1. Esmane gaasivaru käesoleva juhendi tähenduses on gaasivaru, mille tagavad jaotussüsteemi seadmed (esmane gaasivarustus) mitte vähem kui kahe ööpäeva jooksul. 9.2.4.2 Teisene gaasivaru käesoleva juhendi tähenduses on esmase gaasivaruga võrdne gaasikogus, mille tagavad seadmed (teisene gaasivarustus), mis automaatselt hakkavad varustama jaotussüsteemi kui esmavaru on ammendatud või esmase gaasivarustuse seadmed on töötamast lakanud ja mis muutub seejärel esmaseks gaasivaruks. 9.2.4.3. Reservgaasirvaru käesoleva juhendi tähenduses on vähemalt esmase gaasivaruga võrdne gaasivaru, mille tagavad seadmed, mis lülituvad automaatselt või lülitatakse käsitsi jaotussüsteemi, kui tekib tõrge nii esmases kui teiseses gaasivarustuses. 9.2.5. Krüogeense hapniku jaotussüsteemis peab avarii või ootamatu remondivajaduse tekkimise juhuks olema gaasikohane sisendseade ajutise gaasiseadme ühendamiseks. Sisend ballooni ühendamiseks peab olema kaitstud vältimaks kõrvaliste isikute vahelesegamist gaasivarustusse. Sisendi asukoht peab võimaldama seda kontrollida, remontida ja vahetada. 9.2.6. Anesteesia, reanimatsiooni, intensiivravi ja kardioloogia osakondades, kus patsiendid on sõltuvuses meditsiinigaasist või vaakumist, peab olema kohalik alternatiivne gaasiseade. Kui alternatiivse gaasiseadmena kasutatakse gaasiballooni koos rõhuregulaatoriga, peavad ballooni ventiil ja rõhuregulaatori sisend olema gaasikohased. 9.2.7. Gaasikeskus võib paikneda ruumis (välja arvatud mahuti-gaasikeskus) või välisterritooriumil. 9.2.8. Gaasikeskuse välisterritoorium peab vastama järgmistele nõuetele: a) territoorium ümbritsetakse vähemalt 1,75 meetri kõrguse mittepõlevast materjalist piirdega, mille värav on lukustatav; b) seadmed peavad olema kaitstud kuumenemise eest, neid ümbritsev temperatuur ei tohi ületada 50 oC; c) territoorium ei tohi külgneda kütusetanklaga ega asuda lähemal kui 3 m kaugusel elektritransformaatorist ja 5 m kaugusel asustatud hoonest hapniku puhul ning 3 m kaugusel teiste gaaside puhul; d) maapind gaasikeskuse territooriumil peab olema kaetud tulekindla materjaliga. 9.2.9. Gaasikeskuse ruumi uksele või territooriumi väravale peab olema kinnitatud silt järgmiste kirjetega: 1) gaasi nimetus; 2) kirjed, mis keelustavad ruumis või territooriumil: -- suitsetamise ja tuletegemise; -- määrete, õlide ja põlevate materjalide olemasolu; -- võõraste isikute viibimise; 3) viide võtme asukohale. Sildi kinnitus ja kirjed peavad olema püsivad. 9.2.10. Reservgaasivaru hoidmisel tuleb erinevad gaasid paigutada eraldi. Tühjad balloonid peavad asetsema eraldi täidetud balloonidest, võimaluse korral teises ruumis. 9.2.11. Gaasikeskuse ruum peab olema ventileeritav. Temperatuur gaasikeskuse ruumis ei tohi langeda alla + 10 oC ega ületada +50 oC, välja arvatud kompressor- ja vaakum-gaasikeskused, kus temperatuur ei tohi ületada + 40 oC. 9.2.12. Täpsustavad nõuded balloon-gaasikeskuste ruumile on esitatud lisas F. 9.2.13. Gaaside töörõhkude määramisel lähtutakse gaasi tarbiva meditsiiniseadme kasutamisjuhendis ette nähtud töörõhust. Enamkasutatavate gaaside töörõhud gaasikeskusest jaotussüsteemi väljumisel peavad olema järgmised: meditsiiniline hapnik dilämmastikoksiid meditsiiniline suruõhk instrumendiõhk 4 bar kuni 6 bar (0,4 MPa kuni 0,6 MPa) 3 bar kuni 5 bar (0,3 MPa kuni 0,5 MPa) 4 bar kuni 6 bar (0,4 MPa kuni 0,6 MPa) 6 bar kuni 8 bar (0,6 MPa kuni 0,8 MPa) Märkus: Gaasi töörõhu määramisel arvestatakse rõhulangust jaotussüsteemis sõltuvalt reguleeritud rõhust, gaasitarbest, torustiku mõõtmetest ning torustiku pikkusest. 9.3. Balloon-gaasikeskus 9.3.1. Balloon-gaasikeskuses paiknevad: 1) krüogeenselt veeldatud gaaside (hapniku ja lämmastiku) balloonid; 2) mittekrüogeenselt veeldatud süsinikdioksiidi ja dilämmastikoksiidi balloonid; 3) gaasilises olekus gaaside balloonid (hapnik, hingamisõhk, karbogeen, MEDIMIX 50). 9.3.2. Igale gaasile peab olema ette nähtud kaks omavahel ühendatud balloonide paketti esmase ja teisese gaasivaru tagamiseks ning reservgaasivaru. Viimane võib olla süsteemi ühendatud või mitteühendatud. Balloon-gaasikeskuse põhimõttelised skeemid on toodud lisas E (joonised 1 ja 2). 9.3.3. Balloonide ühendamine juhtimis- ja ohutusseadistega peab toimuma läbi gaasikohaste paindkõrgrõhutorude. 9.3.4. Paindühendused gaasikeskuse balloonide ja kogumistorude vahel ning balloonipaketis balloonide asendamisega seotud taasühendused peavad olema gaasikohased. 9.3.5. Balloon-gaasikeskus võib paikneda tervishoiuasutuse hoones või territooriumil. Keelatud on balloon-gaasikeskuse paigaldamine hoone keldrisse. 9.3.6. Gaasikeskuse ruumis peavad olema tulekustutusvahendid vastavalt tuleohutusnõuetele. Kui gaasikeskus asub välisterritooriumil, peavad selle juhtimis- ja ohutusseadised olema kaitstud ilmastiku mõjude eest. 9.4. Mahuti-gaasikeskus 9.4.1. Mahuti-gaasikeskusesse paigaldatakse krüogeenselt veeldatud hapniku või lämmastiku mahuti. Mahuti-gaasikeskuse skeem on toodud lisas E (joonis 3). 9.4.2. Gaasikeskuse mahuti(te) maht peab tagama esmase ja teisese gaasivaru. Reservgaasivaru võib olla tagatud ka gaasiballoonidega. 9.4.3. Mahuti-gaasikeskusel, mis varustab jaotussüsteemi veeldatud hapnikuga, peab hädaohu või ootamatu remondivajaduse juhuks olema gaasikohane sisendseade ajutise gaasiallika ühendamiseks. Sisendseade peab olema kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest. Sisendseadme asukoht peab võimaldama seda kontrollida, remontida ja vahetada. 9.4.4. Mahuti konstruktsioon peab võimaldama proovide võtmist analüüside tegemiseks. 9.4.5. Mahuti-gaasikeskus paikneb tervishoiuasutuse välisterritooriumil. Mahuti paigaldamine hoonesse, ehitise katusele ja maa alla on keelatud. 9.4.6. Mahuti-gaasikeskus peab paiknema maapinnaga ühel kõrgusel, mitte lähemal kui 5 m kaugusel kraavidest, vaatluskaevudest ja muudest katmata või kaetud süvenditest maapinnas ning mitte lähemal kui 3 m kaugusel teedest. 9.4.7. Mahuti-gaasikeskuse juhtimis- ja ohutusseadised peavad olema kaitstud ilmastiku mõjude eest. 9.4.8. Mahuti täitmiseks tuleb tagada vedelgaasiveoki vaba juurdepääs mahutile. Maapind mahuti täitmise paigas ja selle läheduses peab olema betoneeritud või kaetud muu tugeva mittepõleva matejaliga. 9.5. Kompressor-gaasikeskus 9.5.1. Kompressor-gaasikeskusesse paigaldatakse meditsiinilise õhu tootmiseks kaks või enam kompressorit. Kompressor-gaasikeskuse skeem on toodud lisas E (joonis 4). 9.5.2. Kompressor-gaasikeskuste elektripaigaldis peab vastama eeskirja EEI 3:1994 «Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised» nõuetele. 9.5.3. Õhusissetõmme kompressorisse peab toimuma kohas, kus õhk ei ole saastatud. Nõutud kvaliteediga õhu tootmiseks peab olema paigaldatud filtrid kompressori õhusissetõmbe ette. 9.5.4. Kondensaadi kõrvaldamiseks tuleb kuivati, järeljahuti ja ressiiver ühendada drenaaþiga. 9.5.5. Kompressor-gaasikeskuses peab sururõhu rõhu reguleerimine olema dubleeritud. 9.5.6. Kompressori ja torustiku vahel peab olema paindühendus vältimaks vibratsiooni ülekandumist torustikule. 9.6. Vaakum-gaasikeskus 9.6.1. Vaakum-gaasikeskusesse paigaldatakse kaks või enam vaakumseadet. Vaakum-gaasikeskuse skeem on toodud lisas E (joonis 5). 9.6.2. Iga vaakumseadme tootlikkus peab tagama vähemalt 75% süsteemi projekteeritud gaasitarbest ka juhul, kui üks seade on lakanud töötamast. 9.6.3. Vaakumseadmete töö peab olema projekteeritud nii, et ühe seadme töös häirete tekkimisel või selle töö lakkamisel ei saaks häiritud ega lakkaks teiste seadmete töö. 9.6.4. Vaakum-gaasikeskuste elektripaigaldis peab vastama eeskirja EEI 3:1994 «Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised» nõuetele. 9.6.5. Vaakumireservuaari kasutamisel tuleb paigaldada ka kuivati. 9.6.6. Vaakumseadme gaasi väljavoolutoru ots peab olema painutatud allapoole, kaitstud võrguga ning suunatud hoonest välja sobivasse kohta. 9.6.7. Seadmetesse ja ümbritsevasse õhku bakterite sattumise vältimiseks tuleb vaakumsüsteemis ette näha bakteriaalsed filtrid ja kondensaadiärastid, mis mõlevad peavad olema dubleeritud. 9.6.8 Vaakumseadme ja torustiku vahel peab olema paindühendus vältimaks vibratsiooni ülekandumist torustikule. 10. Jaotustorustik 10.1. Üldnõuded 10.1.1. Jaotustorustik käesoleva juhendi tähenduses on gaasikeskust lõppseadmetega ühendav torustik koos juhtimis- ja ohutusseadistega. 10.1.2. Jaotustorustikku on lubatud kasutada ainult meditsiinigaaside edastamiseks gaasiseadmetest lõppseadmeteni. Keelatud on teiste tarvitite ühendamine jaotussüsteemi, välja arvatud meditsiinilise õhu kasutamisel instrumendigaasina, anesteesia heitgaaside väljajuhtimiseks, sterilisatsiooniosakonnas, õhukonditsioneeride pneumaatiliseks kontrolliks ja meditsiiniseadmete katsetamiseks. 10.1.3. Jaotustorustiku ja elektrijuhistiku paigaldamisel ühte süvendisse paigaldatakse jaotustorustik vähemalt 50 mm kaugusele elektrijuhistikust. Kui jaotustorustik paigaldatakse konsoolidele, peab vahe torude vahel olema vähemalt 10 mm. 10.1.4. Jaotustorustik peab olema ühendatud peapotentsiaaliühtlustusjuhi abil hoone elektripaigaldiste peamaanduslatiga võimalikult lähedal torustiku hoonesse sisenemise kohale. Jaotustorustikku ei tohi kasutada maandus- ja kaitsejuhina. Raviruumides paiknevad jaotustorustikud tuleb ühendada lisapeapotentsiaaliühtlustusjuhi abil neis ruumides kasutatavate elektriseadmete toiteahela kaitsejuhiga. Seejuures tuleb lähtuda eeskirja EEI 3:1994 «Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised» nõuetest. 10.1.5. Jaotustorustik peab olema kaitstud mehaaniliste kahjustuste eest. 10.1.6. Jaotustorustikku ei tohi paigaldada kergestisüttivate materjalide lähedusse. Kui sellises asukohas on torustiku paigaldamine möödapääsmatu, peab jaotustorustikku kaitsma mittepõlev ümbris. 10.1.7. Maasse asetatud jaotustorustikku tuleb kaitsta külma, korrosiooni ja mehaaniliste kahjustuste eest. 10.1.8. Sulgeventiili ei tohi paigaldada kohta, kus toimub võimalikest leketest tekkiva gaasi kogunemine. 10.1.9. Jaotustorustiku paigaldamisel tuleb kasutada korrosioonikindlaid materjale. 10.1.10. Jaotustorustiku paigaldus peab võimaldama torustiku termilist pikenemist ja lühenemist. 10.1.11. Barokambri kasutamiseks paigaldatakse eraldi torustik koos lisaseadmete ning juhtimis- ja ohutusseadistega. 10.2. Jaotustorustiku toed 10.2.1. Jaotustorustiku tugede vahemaa sõltuvalt toru välisläbimõõdust on toodud tabelis 1. Tabel 1 Toru välisläbimõõt, mm Maksimaalne vahemaa tugede vahel, mm kuni 15 1500 22--28 2000 35--54 2500 üle 54 3000 10.2.2. Toed peavad vältima torustiku nihkumise. 10.2.3. Toed peavad olema korrosioonikindlast materjalist või korrosiooni vastu töödeldud ning torudest isoleeritud. 10.2.4. Torude ja elektrijuhtmete ristumisel tuleb toed asetada vahetult elektrijuhtmete kõrvale. 10.2.5. Jaotustorusid ei tohi kasutada tugedena ning neid ei tohi toestada teised torud. 10.3. Jaotustorustiku liited 10.3.1. Jaotustorustikus on lubatud kõvajoodis- või keevisliited, sulgeventiilide keermesliited ning vaakumsüsteemi plastmassmaterjalide liited. Keermesliite väliskeere peab olema kaetud selleks otstarbeks lubatud tihendusmaterjali või -lindiga. 10.3.2. Kõvajoodisega jootmisel tuleb kasutada inertgaase. 10.3.3. Torustiku liited peavad kindlustama jaotustorustiku projekteeritud gaasitarbe (mahu) tabelis 2 toodud lubatud rõhulanguse piires: Tabel 2 Jaotussüsteem Lubatav rõhulangus gaasiseadme ja lõppseadme väljundi vahel, % Meditsiinigaas 10 Vaakum 20 Lämmastik ja instrumendiõhk 25 10.4. Jaotustorustiku märgistus 10.4.1. Jaotustorustikul peab olema gaase identifitseeriv püsiv märgistus. Märgistus peab asuma vahetult sulgeventiili kõrval, sõlmpunktides ja suunda muutvatel torulõikudel, hargnemiskohtades, enne ja pärast seina läbimist, lõppseadme juures ja mujal jaotustorustikul vahemikega mitte üle 10 m. 10.4.2. Identifitseeriv märgistus peab asuma piki toru telge, olema selgelt loetav ja selles peab sisalduma: a) gaasi nimetus või sümbol; b) gaasivoolu suunda tähistav nool; c) gaasi tähistav värvuskood. 11. Lõppseadmed 11.1. Lõppseade käesoleva juhendi tähenduses on jaotustorustiku väljundseade (vaakumi puhul sisendseade) meditsiiniseadme jaotussüsteemi ühendamiseks. 11.2. Lõppseadmete vajalik arv nähakse ette projektdokumentatsioonis vastavalt kasutaja vajadusele. 11.3. Iga jaotustorustiku kõik lõppseadmed ja ühendused peavad olema ühte tüüpi. Tervishoiuasutuse kõikide üksuste gaasikasutuse kohtades peab olema ühesugune lõppseadmete paigutuse järjekord. Lõppseadmed tuleb paigutada vasakult paremale ja ülevalt alla järgmises järjestuses: 1) hapnik, 2) dilämmastikoksiid, 3) õhk, 4) vaakum, 5) gaaside evakuatsioon, 6) instrumendiõhk. 11.4. Lõppseade peab olema gaasikohane keermes- või kiirühendustüüpi. 11.5. Lõppseadmes peab olema: a) gaasikohane ühenduspesa; b) kontrollventiil, mis ühenduse tegemisel gaasivarustuse automaatselt avab ja ühenduse katkemisel gaasivarustuse automaatselt sulgeb; c) tehnohoolde sulgeventiil (käsi- või automaatne), mis võimaldab teostada tehnohooldust lõppseadme tsooni sulgeventiili kasutamata (see ei kehti vaakumseadmetele). Tehnohoolde sulgeventiili võib ära jätta, kui torustik on dubleeritud või kui sulgeventiil teenindab ainult ühte lõppseadet. 11.6. Lõppseade peab olema märgistatud gaasi nimetuse ja sümboliga. Soovitav on märgistuses kasutada ka konkreetse gaasi ballooni värvusele vastavat värvuskoodi. 11.7. Lõppseade peab olema paigaldatud kergesti ligipääsetavasse kohta sellisele kõrgusele, mis väldiks mehaanilise kahjustuse võimaluse. 12. Juhtimis- ja ohutusseadised 12.1. Juhtimis- ja ohutusseadised käesoleva juhendi tähenduses on sulgeventiil, manomeeter, rõhuregulaator, kaitseklapp, rõhualandusventiil, häireseadis ning gaasivarustuse automaat- ja käsitsiümberlüliti. 12.2. Gaasisüsteemile tuleb paigaldada selle kindlat ja ohutut kasutamist tagavad juhtimis- ja ohutusseadised, mis võimaldavad jaotussüsteemi sisse ja välja lülitada, selle tööreþiimi juhtida, kontrollida ja reguleerida ning mis tööreþiimi lubamatust hälbest automaatselt, õigeaegselt ja töökindlalt signaliseerivad. 12.3. Gaasisüsteemi juhtimis- ja ohutusseadiste vajadus ja asukohad määratakse projektiga kooskõlas käesoleva juhendi nõuetega. 12.3.1. Iga töörõhuregulaatori järele ja liinirõhuregulaatori ette peab olema paigaldatud rõhualandusventiil. See peab avanema, kui rõhk ületab nimitöörõhku 30% kuni 40% ja saavutama maksimaalse läbilaske rõhu puhul, mis ei ole rohkem kui 50% kõrgem klapi maksimaalse avanemise rõhust. 12.3.2. Rõhuregulaatori järele, kuid avariisignaali andurist ja sulgeventiilist ettepoole peab olema paigaldatud kaitseklapp. See peab avanema, kui rõhk ületab nimitöörõhku 30% kuni 40% ja saavutama oma maksimaalse läbilaske rõhu puhul, mis ei ole rohkem kui 60% kõrgem nimitöörõhust. Dilämmastikoksiidi jaotussüsteemis peab kaitseklapp avanema rõhul, mis on 25% kuni 35% kõrgem liini nimitöörõhust ja saavutama oma maksimaalse läbilaske rõhu puhul, mis ei ole rohkem kui 55% kõrgem nimitöörõhust. Märkus: Kui anesteesia puhul kasutatakse kõrge kontsentratsiooniga dilämmastikoksiidi, võib rõhu tõus üle 20% töörõhust kõrgemaks tõsta dilämmastikoksiidi sisaldust gaasisegus, mis on patsiendile ohtlik. 12.4. Juhtimis- ja ohutusseadised peavad tagama lõppseadmetesse mineva gaasi ettenähtud töörõhu. 12.5. Kaitseklapist ja rõhualandusventiilist väljuv gaas (välja arvatud õhk) peab olema suunatud hoonest välja. Ükski sulgeventiil või gaasivoolu piirav seade ei tohi segada kaitseklapi ja rõhualandusventiili tööd. 12.6. Häireseadised käesoleva juhendi tähenduses on seadised, mis edastavad hooldus- ja avariisignaale. Häireseadised jagunevad: a) hooldussignalisaatorid (edastavad kasutamiseks ja hooldamiseks vajalikke signaale); b) avariisignalisaatorid. 12.7. Häireseadiste projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: a) häireseadise paigaldus peab võimaldama selle pidevat jälgimist; b) alternatiivne häireseadis peab asuma valveruumis või mujal sobivas kohas; c) avariisignalisaatorid tuleb paigaldada operatsioonisaalidesse ja intensiivravi üksustesse; d) gaasi normaalsest töörõhust kõrvalekallete näitamiseks tuleb operatsioonisaali ja intensiivravi osakonda õeposti lähedusse nähtavasse kohta paigaldada manomeeter või indikaator, millel on kontrollitavat gaasi ja selle maksimaalselt lubatud töörõhku tähistav märgistus; e) igas häireseadises peab olema visuaalsignalisaator, selle juurde võib kuuluda ka helisignalisaator. Visuaalsignaal peab olema nähtav kuni selle signaali põhjuse kõrvaldamiseni, helisignaal võib katkeda maksimaalselt 15 minutiks; f) iga signalisaator peab olema märgistatud vastavalt selle funktsioonile; g) kõikide häireseadiste andurid peavad paiknema selliselt, et oleks tagatud gaasisüsteemi normaalne töö ja avariiolukorra tekkepõhjuste kindlakstegemine; h) gaasisüsteemi tehnohooldusjuhendis peavad olema ette nähtud meetmed häireseadiste kontrollimiseks; i) häireseadistele tuleb elektriline toide ette näha nii põhi- kui turvatoitesüsteemist ning nad tuleb varustada lisatoiteallikaga. Toitesüsteem peab tagama nende toime ka anduri ja signalisaatori vahelise katkestuse korral. 12.7.1. Hooldussignalisaator käesoleva juhendi tähenduses on valgussignalisaator või heli- ja valgussignalisaator, mis osutab vajadusele tehnilise personali sekkumiseks gaasisüsteemi korrastamiseks või puuduste kõrvaldamiseks. 12.7.2. Hooldussignalisaatorid teatavad järgmistest muutustest gaasisüsteemis: a) ümberlülitus esmaselt gaasivarustuselt teisesele gaasivarustusele, b) gaasi reservi automaatne käikulülitumine või vajadus lülitada see käsitsi; c) rõhu muutused dilämmastikoksiidi ja süsinikdioksiidi varustuses; d) häired meditsiinilise õhu kompressorite töös; f) häired vaakumpumpade töös. 12.7.3. Hooldussignalisaatorid peavad olema visuaalse signaaliga, kusjuures signaalid punkti 12.7.2 alapunktide a, c ja d teadete kohta peavad olema dubleeritud helisignaaliga. 12.8. Avariisignalisaator käesoleva juhendi tähenduses on heli- ja valgussignalisaator, mis osutab tehnilisele ja meditsiinipersonalile, et gaasisüsteemis on lubamatud hälbed. 12.8.1. Avariiks loetakse järgmisi olukordi: a) rõhk jaotustorustikus on nimitöörõhust 20% madalam; b) rõhk jaotustorustikus on nimitöörõhust 20% kõrgem; c) häired hapniku kontsentraatori või muu alternatiivse gaasiseadme töös. 12.8.2. Avariisignalisaatorid peavad punktis 12.8.1 nimetatud avariidest hoiatama üheaegselt nii visuaal- kui helisignaaliga. 12.8.3. Gaasirõhu tõusust teatamiseks dilämmastikoksiidi jaotussüsteemis peavad avariisignalisaatorid paiknema enne iga intensiivravi osakonda ja operatsioonisaali teenindavat lõppregulaatorit. 12.9. Tsooni sulgemiseks tehnohoolduseks ja avariiolukorras kasutatakse sulgeventiile. 12.9.1. Kõrvaliste isikute juurdepääs tehnohoolduse sulgeventiilidele peab olema välistatud. 12.9.2. Kõik sulgeventiilid gaasisüsteemis (välja arvatud gaasiseadmetes ja lõppseadmetes) peavad olema «kuul» või «diafragma» tüüpi. Ventiilide avatud või suletud olek peab olema selgelt arusaadav nende visuaalsel vaatlemisel. 12.9.3. Kõikidel sulgeventiilidel peab olema selgelt loetav märgistus, milles sisaldub: a) gaasi nimetus ja sümbol; b) teenindatav tsoon. 12.9.4. Kõik jaotussüsteemi peatorud peavad olema varustatud sulgeventiilidega vahetult gaasivarustuse algallika läheduses. 12.9.5. Tsooni sulgeventiilid peavad olema paigaldatud anesteesia- või intensiivravi osakondi teenindavatele torustikele (välja arvatud vaakumsüsteem). 12.9.6. Rõhuregulaatori järele, kuid avarii häireseadise andurist ja sulgeventiilist ettepoole peab olema paigaldatud manomeeter. III. GAASISÜSTEEMI PAIGALDAMINE JA KASUTAMINE 13. Gaasisüsteemi paigaldamine ja katsetamine 13.1. Gaasisüsteemi võivad paigaldada, remontida või ümber ehitada (edaspidi paigaldada) ja katsetada (sh. ülevaatust teha) vastavat kvalifikatsiooni omavad spetsialistid. 13.2. Gaasisüsteem tuleb paigaldada vastavuses pädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt heakskiidetud paigaldusprojektiga, kusjuures süsteemi seadmeid tuleb paigaldada nendele tootja poolt kaasa antud asjakohaste paigaldusjuhiste järgi. Paigaldamise käigus tehtud projekti muudatused peavad olema pädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt heaks kiidetud. 13.3. Gaasisüsteemi katsetamise metoodika, perioodsuse ja mahu peab ette nägema projekteerija. Katsetuste läbiviimise näidismetoodika on toodud teatmelises lisas H. 13.4. Katsetuste tulemused peavad tõendama, et paigaldatud gaasisüsteem on ohutu selle kasutamisel ja hooldamisel. 13.5. Erinevate asutuste poolt katsetuste läbiviimisel peab nende tegevusvaldkond olema selgelt piiritletud enne katsetuste alustamist. 13.6. Katsetamine peab toimuma puhta õlivaba õhu, lämmastiku või süsinikdioksiidiga, välja arvatud katsetused, kus on ette nähtud kasutada vastava jaotussüsteemi tööks ette nähtud gaase. 13.7. Enne katsetuste alustamist peab iga jaotussüsteemi lõppseade olema märgistatud (kinnitatud silt) teabega selle kasutamise keelust seoses süsteemi katsetamisega. 13.8. Katsetuste kohta tuleb koostada protokoll (vt. teatmeline lisa B), mida säilitatakse tervishoiuasutuses kümme aastat. 13.9. Kui katsetuste tulemused ei vasta ettenähtud normidele, tuleb pärast vigade kõrvaldamist läbi viia korduskatsetused ja koostada selle kohta protokollid. 13.10. Katsetada tuleb: a) pärast jaotustorustike paigaldamist ja lõppseadmete sobitamist baasplokki, kuid enne nende katmist kattepaneelidega; b) pärast jaotussüsteemide lõplikku paigaldamist ja enne süsteemi kasutusele võtmist. 14. Gaasisüsteemi kasutuselevõtt 14.1. Gaasisüsteemi võib kasutusele võtta siis, kui pädev tehnilise järelevalve asutus ja vastuvõtukomisjon (edaspidi komisjon) on kinnitanud gaasisüsteemi vastavust käesoleva juhendi nõuetele ning kogu gaasisüsteemi puudutav dokumentatsioon on tervishoiuasutusele üle antud. 14.2. Gaasisüsteemi vastavuse hindamiseks käesoleva juhendi nõuetele viiakse läbi esmane tehniline ülevaatus pädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt. 14.3. Enne gaasisüsteemi esmast tehnilist ülevaatust peavad olema tehnilise järelevalve asutuses registreerimisele kuuluvad seadmed (mahutid, tõsteseadmed, barokambrid jt.) registreeritud. 14.4. Esmane tehniline ülevaatus sisaldab: a) dokumentatsiooni kontrolli. Selle käigus kontrollitakse gaasisüsteemi paigaldustööde dokumentatsiooni, paigaldamise käigus tehtud katsetuste protokolle ja otsuseid, kasutamis- ja hooldusjuhendite olemasolu ja nõuetekohasust, gaasisüsteemi hooldava ja kasutava personali pädevust tõendavat dokumentatsiooni. b) gaasisüsteemi visuaalset ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse gaasisüsteemi ja selle elementide vastavust pädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt heaks kiidetud paigaldusprojektile, paigaldustööde kvaliteeti, juhtimis- ja ohutusseadiste sobivust ja korrasolekut; c) katsetusi (surveproove). Esmase tehnilise ülevaatuse tulemuste kohta koostatakse protokoll. 14.5. Vastuvõtukomisjoni kutsub kokku tervishoiuasutuse juht. Komisjoni kuuluvad gaasisüsteemi projekteerija, paigaldaja, katsetaja ja tervishoiuasutuse esindajad. Komisjoni tööst kutsutakse osa võtma riiklike järelevalveasutuste esindajad. 14.6. Komisjonile tuleb esitada gaasisüsteemi projektdokumentatsioon, kasutatud materjalide ja seadmete kvaliteeti tõendavad dokumendid ning läbiviidud katsetuste protokollid, sealhulgas pädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt läbi viidud esmase tehnilise ülevaatuse protokoll, mis kinnitab, et gaasisüsteem vastab juhendi nõuetele. Vajadusel võib komisjon nõuda teisi asjakohaseid dokumente ja uute katsetuste läbiviimist ning protokollimist. 14.7. Kui gaasisüsteemi paigaldus vastab käesolevale juhendile, vormistatakse gaasisüsteemi kasutuselevõtu akt, milles on järgmised andmed: a) akti koostamise koht ja aeg; b) komisjoni liikmed: nimi ja ametinimetus, esindatava asutuse nimi; c) tervishoiuasutuse nimi ja aadress; d) identifitseerivad andmed dokumentide kohta: projektdokumentatsioon, kõikide katsetuste protokollid, kasutatud materjalide nõuetekohasust tõendavad dokumendid, muud gaasisüsteemi iseloomustavad dokumendid; e) komisjoni otsus, et gaasisüsteem vastab käesoleva juhendi nõuetele; f) komisjoniliikmete allkirjad (nime deðifreering ja allakirjutamise kuupäev). 14.8. Gaasisüsteem loetakse kasutuselevõetuks hetkest, mil alustatakse selle sihtotstarbelist kasutamist. Kasutamiseks ei loeta gaasisüsteemi häälestamist, reguleerimist ega katsetamist, mis on vajalikud süsteemi esmase tehnilise ülevaatuse teostamiseks. 15. Gaasisüsteemi kasutamine 15.1. Gaasisüsteemi tuleb kasutada nii, et see ei põhjustaks ohtu inimesele, varale ega keskkonnale. 15.2. Gaasisüsteemi kasutamisel peab tervishoiuasutuse juht: a) tagama, et gaasisüsteemi ja selle juurde kuuluvate seadmete kasutamine ja tehnohooldus ning järelevalve nende toimingute üle toimub käesoleva juhendi ja selle alusel välja töötatud gaasisüsteemi kasutamis- ja tehnohooldusjuhendite ja süsteemi kuuluvate seadmete valmistaja poolt väljastatud kasutamisjuhendite, samuti asjakohaste õigusaktide kohaselt; b) nimetama gaasisüsteemi kasutamise eest vastutava töötaja (kasutamise järelevaataja); c) nimetama gaasisüsteemi kasutamise ja tehnohoolduse korraldamiseks hoolduspersonali, kelle pädevus on tehnilise järelevalve asutuse poolt tunnustatud; d) hoolduspersonalile välja andma gaasisüsteemi kasutus- ja hooldusjuhendid; e) tagama hoolduspersonalile asjakohased tingimused oma ülesannete täitmiseks. 15.3. Kasutamise järelevaataja ülesandeks on tagada, et: 1) gaasisüsteem ja selle kasutamine vastaks asjakohaste õigusaktide ning käesoleva juhendi nõuetele; 2) meditsiinigaasisüsteemi hooldavat ja kasutavat personali juhendatakse küllaldaselt neile antud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning nende kasutuses oleksid tööülesannete täitmiseks vajalikud töövahendid ja dokumentatsioon. 15.4. Kasutamise järelevaataja vastutab tema järelevalve all oleva gaasisüsteemi ohutu kasutamise eest. 15.5. Hoolduspersonal peab gaasisüsteemi korras hoidma vastavalt kasutus- ja tehnohooldusjuhendile. 15.6. Ilmse ohu korral ning kasutus- ja tehnohooldusjuhendis ette nähtud juhtudel ja viisil peab hoolduspersonal, kooskõlastatult gaasisüsteemi kasutava personaliga, gaasisüsteemi seiskama, kui see ei ole automaatse juhtimissüsteemi seadisega tagatud. 16. Gaasisüsteemi avariid ja õnnetusjuhtumid 16.1. Avariist või õnnetusjuhtumist peab tervishoiuasutus viivitamatult teatama pädevale tehnilise järelevalve asutusele ja teistele asjaomastele asutustele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 16.2. Kuni pädeva tehnilise järelevalve asutuse töötaja kohalejõudmiseni peab hoolduspersonal tagama avarii või õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra säilimise, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi. 17. Gaasisüsteemi korraline ja erakorraline ülevaatus 17.1. Gaasisüsteem tuleb esitada pädevale tehnilise järelevalve asutusele korraliseks tehniliseks ülevaatuseks asjakohaste õigusaktidega kehtestatud korras. 17.2. Gaasisüsteem tuleb esitada pädevale tehnilise järelevalve asutusele erakorraliseks tehniliseks ülevaatuseks järgmistel juhtudel: a) gaasisüsteemi, sh. selle juurde kuuluva seadme kasutamisel toimunud õnnetusjuhtumi või avarii põhjuste või kahjulikke tagajärgi põhjustada võivate tehniliste rikete põhjuste väljaselgitamiseks; b) pärast gaasisüsteemi remonti või ümberehitamist vastavalt pädeva tehnilise järelvalve asutuse asjakohastele õigusaktidele. Lisa A (teatmeline) Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhendi juurde Soovituslikud miinimumnõuded meditsiinigaasisüsteemi tehnohoolduseks Käesolev lisa esitab informatsiooni tervishoiuasutuses gaasisüsteemi tehnohoolduse kava koostamiseks, kuid ei sisalda selle läbiviimise konkreetseid ülesandeid ega sagedust. A.1. Meditsiinigaasisüsteemi tuleb hooldada pidevalt. A.2. Hooldustööde läbiviimiseks tuleb määrata vastava kvalifikatsiooni ja töökogemusega isikud, kes tunnevad meditsiinigaasisüsteemis töötavate seadmete funktsioone, süsteemi paigaldamise ja katsetamisega seotud töid. A.3. Hooldustööde kava peab sisaldama seadmete tootjate ja meditsiinigaasisüsteemi paigaldaja poolt kaasa antud juhendites ettenähtud hooldustöid ja nende teostamise sagedust. Erilise tähelepanu all tuleb hoida: 1) süsteemi kui terviku ja selle üksikute koostisosade töö, 2) lekete kõrvaldamine, 3) süsteemi saaste kõrvaldamine, 4) süsteemi osade kulumine, 5) ennetav hooldus. A.4. Hooldustööde kavas peab sisalduma tõrgetest kohese teatamise nõue. A.5. Hooldustöödega seotud jaotussüsteemi üksikute tsoonide sulgemine peab olema kooskõlastatud vastavate tsoonide meditsiinipersonaliga. Kui osutub, et mõne ventiili või lõppseadme töös on tekkinud tõrked, tuleb need vastavalt märgistada, et vältida nende kasutamist. A.6. Hooldustööde läbiviimisel tuleks ette näha: 1) ohutud töötingimused, 2) meetmed saastumise vähendamiseks, 3) jaotussüsteemi läbipuhumine ja saasteallikatest puhastamine. A.7. Hooldustööd ja sellele järgnevate katsetuste tulemused peavad olema kirjalikult vormistatud. Hooldustööde dokumentatsiooni tuleb säilitada koos projekt-, katsetamis- ja remondidokumentidega. A.8. Meditsiinigaasisüsteemi omanik või haldaja peab kindlustama süsteemi hoolduseks ettenähtud tagavaraosade olemasolu ja kättesaadavuse. Lisa B (teatmeline) Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhendi juurde Meditsiinigaasisüsteemi katsetamise protokoll (soovituslik näidis) Tervishoiuasutus: Katsetuse nimetus (ja juhendi punkti number): Hermeetilisuse kontroll, punkt H.4.1. Tabel 3 Gaasi nimetus Lõppseadmete arv (n) Jaotussüsteemi gaasitarve (maht), l (V) Rõhulangus, kPa ( p) Katsetamise kuupäev O2 N2O Katsetust läbi viiva asutuse esindaja: Ametinimetus: Kuupäev: Allkiri: Allkirja deðifreering: Tervishoiuasutuse esindaja: Ametinimetus: Kuupäev: Allkiri: Allkirja deðifreering: Meditsiinigaasisüsteemi paigaldaja esindaja: Ametinimetus: Kuupäev: Allkiri: Allkirja deðifreering: Erapooletu asutuse esindaja (vajadusel): Ametinimetus: Kuupäev: Allkiri: Allkirja deðifreering: Lisa C (teatmeline) Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhendi juurde Avariiolukorras tegutsemise kord C.1. Avariiolukorraks tuleb välja töötada protseduurid, mis kindlustavad tervishoiuasutuses kohese sihipärase tegevuse: -- avariiolukorrast teatamine asjaosastele isikutele ja kahjustatud piirkondade töötajatele, -- olemasolevate gaasivarude säilitamine, -- remonditööde läbiviimine. C.2. Igasse osakonda (piirkonda) tuleb määrata kogenud töötaja personali tegevuse koordineerimiseks avariiolukorras. C.3. Teade avariiolukorrast peab sisaldama: -- avarii iseloomu, -- gaasivarude säilitamise detailseid juhiseid, -- avarii tõenäolist kestvust, -- kavandatavaid remonditöid. C.4. Avariiolukorrast teate saamisel tuleb igas piirkonnas vähendada gaasi kasutamist minimaalse vajaduseni ning kasutusele võtta reservgaasivaru. C.5. Vastutav personal peab kontrollima olemasolevaid reserve ning vajadusel võtma kasutusele reservtorustiku, -seadmed ja -balloonid või muu gaasiseadme ning avariisisendid kasutuspunktides. C.6. Meditsiinigaasisüsteemis tuleb välja selgitada vead ja vajadusel isoleerida piirkonnad, mis pole avariist kahjustatud. C.7. Vastutav personal peab olema teadlik kogu süsteemi torustiku ja kõikide tsoonide eraldusventiilide asukohast. Vähemalt kord aastas tuleb läbi viia õppusi avariiolukordade lahendamiseks. C.8. Gaasiballoonide teisaldamiseks peavad olema kärud. C.9. Gaasiballoone tuleb hoida ja käsitseda vastavalt gaasi tarnija poolt antud juhendite nõuetele. C.10. Juurdepääs kogumistoruga ühendatud balloonidepaketile ja ladudesse peab olema takistusteta ja puhas. Lisa D (teatmeline) Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhendi juurde Eelistatavad materjalid ja piirangud materjalide kasutamisel D.1. Käesolev lisa annab soovitusi ja piiranguid materjalide kasutamiseks ja ühenduste tegemiseks. D.2. Metallid. Tabel 4 Metalli liik Piirangud kasutamiseks Soovitus kasutamiseks (osa, koost, detail) Alumiiniumsulamist sepis ja valu Ei sobi niiskust sisaldavale gaasile. Rakendamine piiratud oksüdeeruvale gaasile Ühendus, tihend, ventiili korpus Vask (puhas) Toru, ühendus, tihend Vase-tsingi sulam, vase-tina sulam, vase-nikli-tsingi sulam Ühendus, liitmik, filter ja sõel, ventiili korpus, lõppseade Pehme teras, terasevalu, malmvalu Ei lubata hapnikule, kui kiirus ületab 25 m/s rõhkudel kuni 4000 kPa Ventiili korpus, liitmik Roostevaba teras (legeeritud Cr-Ni-17/7 või kõrgemalt) Toru, vedru, filter, sõel, ventiili korpus, liitmik Monelmetall Ventiili korpus, liitmik Märkus: Torustiku valmistamiseks tuleb eelistada külmvaltsitud meditsiinilist vasktoru. D.3. Mittemetallid ja abimaterjalid Tabel 5 Materjali nimetus ja selle lühend Hapnik Hapniku segud Õhk Dilämmastikoksiid Inertgaas, lämmastik, süsinikdioksiid, vaakum Kloropreenkummi CR 0 0 0 + + Isobuteenisopreenkummi IIR 0 0 + + + Polüetüleen PE 0 0 + + + Polüamiid PA 0 0 + + + Polüvinüülkloriid PVC 0 0 0 0 + Polütetrafluoretüleen PTFE 0 0 + + + Polükloortrifluoretüleen PCTFE 0 0 + 0 + Heksafluorpropüleeni ja vinüülidenefluoriidi kopolümeer -- 0 0 + 0 + + soovitatav 0 lubatud Märkused: 1. Mõningad mittemetallilised materjalid eraldavad kõrgel temperatuuril mürgiseid või toksilisi aure. 2. Kõik mittemetallilised materjalid võivad olla ohtlikud mõnedes tingimustes (näiteks torustiku rõhul), mistõttu tuleb nende kasutamisel arvestada gaaside omadusi, rõhku jms. ning vajadusel katsetada. D.4. Ühendused Tabel 6 Ühenduse liik Kasutamine Torumaterjal Roostevaba teras Vask Keevitus + 0 Kõvajoodisega jootmine Joode, liide 0 + Mehaaniline ühendus Äärik + + Keermesliide + + Toruliide pingistuga + 0 Mehaanilise ühenduse tihendamine Alumiiniumist seib + 0 Teised metalltihendid + + Metalliga immutatud tihend + + Mittemetalltihend + + + soovitatav 0 lubatud Lisa E (teatmeline) Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhendi juurde Gaasisüsteemi skemaatiline kujutamine Joonistel 1 kuni 5 on toodud gaasikeskuste näidisskeemid, mis tagavad patsientide raviks pideva ja ohutu gaasivarustuse. Ka teised lahendused, mis vastavad käesoleva juhendi nõuetele on võimalikud. Märkused: 1. Avariiteeninduse sisendi asukoht on valikuline. 2. Dubleerivate rõhuregulaatorite ja kaitseklappide asukoht on valikuline

Joonis 1. Krüogeenselt veeldatud gaasi balloon-gaasikeskus.

Joonis 2. Gaasilises olekus gaasi balloon-gaasikeskus.

Joonis 3. Krüogeenselt veeldatud gaasi mahuti-gaasikeskus.

Joonis 4. Meditsiinilise õhu kompressor-gaasikeskus.

Joonis 5. Vaakum-gaasikeskus. Lisa F (normatiivne) Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhendi juurde Nõuded balloon-gaasikeskuse ruumile Balloon-gaasikeskuse ruum peab vastama järgmistele nõuetele: F.1. Gaasikeskse ruum peab paiknema hoone esimesel korrusel. Eelistada tuleb ruumi sissepääsu väljast, selle puudumisel peavad välja viiva koridori uksed avanema väljumise suunas. F.2. Ruumi uks peab: -- avanema väljaspoole; -- olema lukustatav ja seestpoolt avatav võtmeta; -- asuma mitte kaugemal kui 10 m lähimast väljapääsust ja mitte lähemal kui 10 m ruumidele, kus hoitakse tuleohtlikke aineid. F.3. Ukseava peab olema nii suur, et gaasiballoonide käsitsemine ei oleks takistatud. F.4. Ruumi puhas kõrgus peab olema vähemalt 2,4 m. F.5. Põrand tuleb teha mittepõlevast staatilist elektrit mittetekitavast materjalist (näiteks betoonist), põrand peab olema sile ja aukudeta. F.6. Muu ehitusega ühenduses olevad siseseinad peavad olema ühekiviseina tugevusega. F.7. Ruumi ei tohi läbida ventilatsiooni-, õli- ja kütusetorustikud ega suitsulõõrid. Ruumis ei tohi paikneda elektrikilpe ja trafosid ega muudes ruumides paiknevaid elektriseadmeid toitvaid juhistikke. F.8. Ruum peab olema ventileeritav. Meditsiinilise suruõhu, lämmastiku ja süsihappegaasi gaasikeskuste ruumis on nõutav 1,5-kordne õhuvahetus tunnis. Meditsiinilise hapniku, dilämmastikoksiidi ja hapnikuga rikastatud gaaside gaasikeskuste ruumis on nõutav 6-kordne õhuvahetus tunnis. Ventilaator peab olema plahvatuskindla konstruktsiooniga. Lubatud on kasutada nii loomulikku (talvel) kui mehaanilist (suvel) ventilatsiooni. Loomuliku ventilatsiooni resti suurus on ligikaudu 3% põrandapinnast, kuid mitte üle 500 mm2. F.9. Gaasikeskuse ruumis peab olema järgmine lisavarustus: 1) spetsiaalne vahuaine lekete avastamiseks; 2) tööriistad balloonide külge- ja lahtiühendamiseks; 3) kaitsekindad ja -riietus; 4) ABE pulbertüüpi tulekustuti (üks iga 50 gaasiballooni kohta); 5) patareitoitega lamp (ukse kõrval); 6) gaasikeskuse kõikide seadmete kasutamisjuhendid; 7) konversioonkomplekt (vajadusel). Lisa G (normatiivne) Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhendi juurde

Joonis 6. Jaotussüsteemi rõhu sõltuvus ümbritseva õhu temperatuurist. Lisa H (teatmeline) Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhendi juurde Gaasisüsteemi katsetamine H.1. Katsetuste metoodika, perioodsuse ja mahu näeb ette projekteerija. Märkus: Pädev tehnilise järelevalve asutus võib tema poolt läbi viidavate katsetamiste korral kasutada teistsugust metoodikat. H.2. Allpool toodud katsetuste tegemise viis on üheks võimaluseks gaasisüsteemi käesolevas juhendis esitatud nõuetele vastavuse kontrollimisel. H.3. Katsetused pärast jaotustorustiku paigaldamist ja lõppseadmete baasplokkide sobitamist: a) jaotussüsteemi hermeetilisuse (lekke puudumise) kontroll; b) jaotussüsteemide omavahelise ühendatuse (ristiühenduste) ja ummistuste puudumise kontroll; c) visuaalne vaatlus. H.3.1. Hermeetilisuse kontroll. Nõuded: Katsetatav sektsioon peab olema lõplikult paigaldatud, kinnitatud ja ülejäänud jaotussüsteemist eraldatud, sellele peab olema ühendatud kontrollmanomeeter. Lõppseadmete baasplokid peavad olema monteeritud. Katsetused tuleb läbi viia jaotussüsteemi kõikides osades. Üheaegselt võib katsetada mitut jaotussüsteemi. Katsetamine: Täita süsteem 1,5-kordse nimitöörõhuga meditsiinigaaside süsteemis ja rõhuga 500 kPa vaakumsüsteemis. Lahutada sektsioonid gaasivarustusest. Märkida üles ümbritseva õhu temperatuur ja manomeetri näidud katsetuse alguses ja pärast 24 tunni möödumist. Tulemused: Pärast 24 tunni möödumist ei tohi jaotussüsteemi katsetatavas osas rõhu langus ületada normatiivses lisas G (joonis 6) toodud väärtusi. H.3.2. Jaotussüsteemide omavahelise ühendatuse ja ummistuste puudumise kontroll. Nõuded: Kõik jaotussüsteemid peavad olema atmosfäärirõhul. Korraga kinnitatakse ainult üks rõhuallikas (gaasiseade) ja ainult ühele jaotussüsteemile. Vähemalt üks lõppseadme baasplokk kõikides jaotussüsteemides peab olema atmosfääriõhuga ühenduses. Kõik tsooni eraldusventiilid peavad olema avatud kogu katsetusaja jooksul. Katsetamine: Katsetada igat lõppseadet järgmiselt: a) avada baasplokk maksimaalselt; b) lasta katsetusgaasil voolata ühe minuti jooksul ja kontrollida gaasi voolu ning puhtust; c) tühjendada uuesti baasplokk; d) pärast viimase avause sulgemist eemaldada rõhuallikas ja jätta ühenduskoht avatuks; e) ühendada rõhuallikas järgmisesse süsteemi ja korrata katsetamist vastavalt punktidele «a» kuni «d». Märkus: Pärast katsetuste lõpetamist tühjendada kõik lõppseadme baasplokid. Katsetuste lõppedes on kasulik jätta torustik rõhu alla. Kui seda ei saa teha, tuleb enne lõppseadmete ventiilide paigaldamist lekkekatsetus uuesti läbi viia. Tulemused: Igast baasplokist võib voolata ainult adekvaatne katsetamisgaas ja seda ei tohi voolata teiste süsteemide avatuks jäetud baasplokkidest. Väljuv katsetamisgaas ei tohi sisaldada tahkeid aineosakesi. Võimalikud vead: 1) kui gaasivoog on liiga nõrk, on torustikus ummistus; 2) lõppseade, millest ei toimu gaasi voolamist, on valesti ühendatud või on selles ummistus; 3) kui gaas voolab baasplokist mittetestitavas süsteemis, on tegemist ristiühendusega. Pärast vigade selgitamist ja parandamist tuleb läbi viia korduskatsetus. H.3.3. Visuaalne vaatlus. Visuaalsel vaatlusel kontrollitakse seadmete ja jaotustorustike paigutuse ja ühenduste vastavust projektile, keevisühenduste kvaliteeti, märgistuse nõuetekohasust. H.4. Katsetused pärast gaasisüsteemi lõplikku paigaldamist ja enne kasutusele võtmist. Katsetamisel tehakse kindlaks: a) kogu gaasisüsteemi hermeetilisus (lekke puudumine); b) vaakumsüsteemi hermeetilisus; c) sulgeventiilide hermeetilisus, tsoonide õige eraldatus ja identifitseerimine; d) jaotussüsteemide omavaheliste ühenduste (ristiühenduste) ja ummistuste puudumine, gaasi voolu, rõhu ja lõppseadmete nõuetekohasus; e) rõhualandusventiilide ja kaitseklappide töökorrasolek; f) gaasivarustuse algallikate töökorrasolek; g) hoiatussüsteemide töökorrasolek; h) puhtuse kontroll süsteemile ettenähtud gaasiga läbipuhumisega; i) jaotussüsteemi puhtus; j) identifitseerimise õigsus. H.4.1. Gaasisüsteemi hermeetilisuse kontroll. Nõuded: Punktis H.3 toodud katsetused peavad olema eelnevalt tehtud ja nende tulemused rahuldavad. Kõik lõppseadmete ventiilid, rõhumõõtjad ja kaitseklapid peavad olema paigaldatud, rõhuallikad süsteemidesse ning manomeetrid katsetatavatesse sektsioonidesse ühendatud. Kõiki jaotussüsteeme võib katsetada üheaegselt, kuid suurte süsteemide puhul tuleks katsetada süsteemi üksikuid osi eraldi. Katsetamine: Täita süsteemid töörõhul katsetamisgaasiga ja eemaldada gaasiseade. Märkida üles rõhumõõturi näidud katsetuse alustamisel ja 24 tunni möödumisel. Rõhulangust arvutada järgmise valemi järgi

kus: delta p -- rõhu langus 24 tunni mõõdumisel, kPa; n -- lõppseadmete arv; V -- jaotussüsteemi gaasitarve (maht), l. Märkus: Arvutus põhineb suurimal lubatud lekkel ühe lõppseadme kohta: 0,48 l / 24 h. H.4.2. Vaakumsüsteemi hermeetilisuse kontroll. Nõuded: Katsetus vastavalt punkti H.3 nõuetele peab olema läbi viidud ja tulemused rahuldavad. Kõik lõppseadmete ventiilid, manomeetrid ja kaitseklapid peavad olema paigaldatud, vaakumseade katsetatavasse süsteemi ning manomeeter katsetatavasse sektsiooni ühendatud. Katsetamine: Tühjendada süsteem kuni hõrenduse nimiväärtuseni. Hoida vaakumiallikas töös kuni süsteem on kuivanud. Eraldada vaakumseade. Märkida üles rõhu näidud katsetuse alguses ja pärast ühe tunni möödumist. Tulemused: Pärast ühe tunni möödumist hõrenduse nimiväärtusel töötava vaakumi ja isoleeritud gaasiseadmega jaotussüsteemis ei tohi rõhk torustikus ületada 10 kPa. H.4.3. Sulgeventiilide hermeetilisuse, tsoonide õige eraldatuse ja identifitseerimise kontroll. Nõuded: Katsetused vastavalt punktile H.3 ja H.4.1 peavad olema tehtud nõuetekohaste tulemuste saavutamiseni. Kõik lõppseadmete sulgeventiilid peavad olema suletud. Kontrollida võib üheaegselt mitut jaotussüsteemi, vaakumsüsteemis ei ole katsetamine vajalik. Katsetamine: Katsetada töörõhul jaotussüsteemi enne suletud sulgeventiili nii, et ventiilile järgnev torustik on rõhu alt vabastatud ja lõppseadmed suletud. Viia süsteem töörõhule ja sulgeda kõik tsoonide eraldusventiilid. Alandada rõhku kõikides süsteemides gaasiseadmest kõige kaugemal asuvast ventiilist allpool, tehes seda lõppseadme sulgeventiili avamise teel. Seejärel sulgeda lõppseadme ventiil ja avada see uuesti 15 minuti möödumisel. Avada järjekorras sulgeventiilid igas süsteemis liikudes gaasiseadme suunas. Katsetada nii kõiki sulgeventiile, kontrollides leket ümbritsevasse keskkonda ventiili avatud ja suletud olekus. Pärast nimetatud tegevust kontrollida iga sulgeventiili poolt teenindatava tsooni ja seda identifitseeriva tähistuse vastavust. Tulemused: 15 minuti jooksul ei tohi toimuda suletud ventiilile järgnevas torustikus rõhu tõusu ega leket keskkonda. Iga sulgeventiil peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja teenindama ainult antud sulgeventiilile ette nähtud lõppseadmeid. Torustikus ei tohi esineda rõhu tõusu allpool kontrollitavat sulgeventiili. Iga ventiil peab teenindama vaid ettenähtud piirkonda ja nii peavad nad olema ka identifitseeritud. Ei tohi esineda lekkeid ventiilidest keskkonda. H.4.4. Jaotussüsteemide omavahelise ühendatuse (ristiühenduste) ja ummistuste puudumine, gaasi voolu, rõhu ning lõppseadmete nõuetekohasuse kontroll. Nõuded: Kõik jaotussüsteemid peavad olema atmosfäärirõhu tingimustes. Kõikide tsoonide eraldusventiilid peavad olema avatud kogu katsetamise aja jooksul. Kasutada võib ainult ühte rõhuallikat (või vaakumseadet) ja ainult ühes süsteemis korraga. Katsetada tuleb nimitöörõhul (või vaakumi nimiväärtuse juures). Katsetamine: Viia spetsiaalsed gaasikohased andurid kõikide jaotussüsteemide igasse lõppseadmesse. Kontrollida, et rõhu (või vaakumi) all oleksid ainult katsetatavate süsteemide lõppseadmed ja et need oleksid õigesti tähistatud. Teiste jaotussüsteemide lõppseadmeid ei või rõhu alla viia. Jälgida gaasivoolu ja rõhulangust. Vabastada katsetatud süsteem rõhu alt või vaakumist. Korrata protseduure iga erineva gaasi jaotussüsteemis, katsetada kõiki lõppseadmeid ja teha kindlaks nende gaasikohasus. Kontrollida iga lõppseadme mehaanilist funktsioneerimist. Tulemused: Lõppseadmetes ilmnenud rõhulangus ei tohi ületada tabelis 2 esitatud norme. Katsetamiseks kasutatud gaas peab voolama katsetatava süsteemi igast lõppseadmest, mitte mõne teise süsteemi lõppseadmest. Vaakum peab tekkima vastavas lõppseadmes. Lõppseadmed peavad töötama tõrgeteta. Andurid peavad hambuma kergesti, lukustuma kindlalt ja vabanema kergelt. Identifitseerivad tähised peavad olema igal lõppseadmel ja need peavad olema selgelt arusaadavad ning kindlalt kinnitatud. H.4.5. Jaotussüsteemi töökorrasoleku kontroll. Nõuded: Katsetusi võib siduda punkti H.4.4 katsetustega. Kõikide jaotussüsteemide kõik tsoonieraldusventiilid peavad olema avatud, katsetatav süsteem ühendatud gaasiseadmega. Viimane peab tagama kogu süsteemi projekteeritud gaasitarbe (mahu). Kui seda katsetust viiakse läbi koos gaaside identifitseerimise katsetustega, tuleb kasutada sellele süsteemile ette nähtud gaasi. Katsetamine: Spetsiaalsed andurid asetatakse katsetatavas jaotussüsteemis lõppseadmetesse, et kindlustada gaasitarvet (mahtu), mis vastaks projekteeritule. Survestada gaas või tekitada vaakum, hoida katsetatav süsteem töös töörõhul (või -vaakumis). Märkida üles rõhk valitud kohtades. Vabastada süsteem rõhu alt (või vaakumist), korrata sama protseduuri kõikide jaotussüsteemide juures. Tulemused: Rõhulangus torustikus ei tohi ületada tabelis 2 toodud väärtusi. Kui rõhulangus ületab nimetatud normi, on torud kas liiga väikese läbimõõduga teenindamaks projekteeritud gaasitarvet või on neis ummistus. H.4.6. Rõhualandusventiilide ja kaitseklappide töökorrasoleku kontroll. Nõuded: Kõik rõhualandusventiilid ja kaitseklapid peavad olema monteeritud ja neid kõiki tuleb katsetada eraldi. Kui on paigaldatud tüübikinnitusega rõhualandusventiilid ja kaitseklapid, pole nende eraldi katsetamine nõutav. Katsetamine: Eraldada jaotustorustiku osa, kus asuvad katsetatavad ventiilid. Survestada jaotustorustik katsetamisgaasiga, kasutades piisavat gaasivoolu tagavat gaasiseadet. Suurendada rõhku jaotustorustikus järk-järgult. Märkida üles rõhk, millisel ventiilid avanevad. Seejärel alandada rõhku kuni nimitöörõhuni ja märkida üles rõhk, millisel ventiilid sulguvad. Tulemused: Rõhud, millistel töötavad ventiilid, peavad vastama punktides 12.3.1 ja 12.3.2 esitataud nõuetele. H.4.7. Gaasiseadmete töökorrasoleku kontroll. Nõuded: Katsetada tuleb normaal- ja avariireþiimis kõiki funktsioone ja tööparameetreid tootja ja paigaldaja poolt väljastatud juhendite järgi. Kõik gaasiseadmed peavad olema paigaldatud. Katsetamine: Katsetada normaalsel töörõhul või -vaakumis vastavalt seadme tootja juhistele. Tulemused: Katsetuste tulemused peavad vastama seadme tootja tehnospetsifikatsioonis esitatud normidele. Ei tohi esineda leket keskkonda. Kompressorit katsetatakse ühe tunni jooksul. Lubatav on mullikestena märgatav leke. H.4.8. Häireseadiste töökorrasoleku kontroll. Nõuded: Vastavalt punktidele 12.7 kuni 12.8.3. Kõik signalisaatorid peavad olema paigaldatud ja töökorda viidud. Katsetada tuleb ühe funktsiooni kaupa, ainult ühel jaotussüsteemil korraga, normaal- ja avariiolukorra reþiimides. Katsetamine: Mõjutada kõiki andureid jaotussüsteemis tingimuste muutmisega (näiteks niiskusesisaldus, rõhk, veeldatud gaasi nivoo). Märkida üles tingimused, mille puhul andurid tööle hakkavad ja välja lülituvad. Jälgida andurite funktsioone: valgussignaali süttimine, helisignaal. Katsetada ka varuallikaga. Tulemused: Kõik häireseadised peavad töötama nii tavalise kui varuallikaga. H.4.9. Jaotussüsteemi tööks ettenähtud gaasiga läbipuhumine ja puhtuse kontrollimine. Nõuded: Katsetusteks kasutatud gaasi eemaldamiseks jaotussüsteemist tuleb iga süsteemi läbi puhuda selle süsteemi tööks ettenähtud gaasiga piisav arv kordi kuni torustikku ja lõppseadmetesse ei jää katsetusgaasi jääke ega muid aineosakesi. Tingimused: Eelnevad katsetused peavad olema tehtud ja nende tulemused nõuetele vastavad. Kõik katsetusgaasi allikad peavad olema lahti ühendatud ja eemaldatud. Katsetamine: Avada kõik ventiilid. Täita iga jaotussüsteem töörõhul süsteemi tööks ettenähtud gaasiga vastavast gaasiseadmest. Sulgeda gaasiseade, et vabastada jaotussüsteem. Gaaside jaotussüsteemist välja suunamisel, eriti lämmastiku ja hapniku puhul, on vaja järgida gaaside käitlemise ohutusnõudeid. Korrata gaasiga täitmist ja jaotussüsteemi rõhu alt vabastamist vähemalt kolm korda. Avada ja sulgeda lõppseade vähemalt korra mingiks ajaks. Protseduur peab välistama katsetamisgaaside jääkide, nn. taskute jäämist süsteemi. Jätta iga jaotussüsteem gaasiseadmega ühendusse töörõhul. Gaasi puhtust kontrollitakse iga gaasi jaotussüsteemi lõppseadmel. Aineosakeste puudumise määramiseks sisestada andur lõppseadmesse, hoida 10 sekundit valgest riidest või paberist riba sobival kaugusel lõppseadmest. Katsetatakse 1,5-kordse töörõhuga meditsiinigaaside süsteemis ja rõhuga 500 kPa vaakumsüsteemis. Tulemused: Ainete sisaldus väljuvates gaasides ei tohi ületada järgmisi norme: õlisisaldus süsinikmonooksiidi sisaldus süsinikdioksiidisisaldus 0,5 mg/m3, 5 ppm, 1000 ppm. Heas valguses ei tohi riideribal täheldada mingeid aineosakesi. Õlijääkide puudumist lõppseadmetes hinnatakse lõhna ja maitse järgi. Süsinkoksiidi ja süsinikdioksiidi sisaldust määratakse kompressoriga ühendatud meditsiinilise õhu jaotussüsteemi lõppseadmetes. Veeauru puudumist hinnatakse veepiiskade puudumise järgi. Kastepunkt ei tohi ületada +5 oC. Kompressorõhu kastepunkt lõppseadmes ei tohi ületada +5 oC (mõõdetuna jaotussüsteemi töörõhul). H.4.10. Meditsiinigaaside identifitseerimise kontroll. Gaaside identifitseerimise kontroll viiakse läbi pärast katsetamist jaotussüsteemi tööks ettenähtud gaasiga igal lõppseadmel punktis H.4.4 ette nähtud katsetuste (ristiühendustele) ajal. Nõuded: Hapniku sisaldus peab vastama tabelis 7 toodud normile. Tingimused: Kõik jaotussüsteemid täidetakse antud süsteemile ette nähtud gaasiga töörõhul. Kõikide gaaside jaotussüsteeme tuleks katsetada üheaegselt. Kogu katsetamise ajal ei ühendata süsteemi meditsiiniseadmega. Katsetamine: Kõiki lõppseadmeid katsetatakse hapnikukontsentratsiooni mõõturiga. Tulemused: Hapniku kontsentratsioon lõppseadmel peab vastama tabelis 7 esitatud väärtustele. Tabel 7 Gaasi nimetus Hapniku kontsentratsioon, % Hapnik 100 Õhk 21 Dilämmastikoksiid 0 Lämmastik 0 Süsinikdioksiid 0 Heelium 0 Hapnikusegud Vastavalt segu spetsifikatsioonile Tuleb arvestada meditsiinilistele gaasidele farmakopöadega kehtestatud puhtuse nõudeid. H.5. Katsetamine pärast jaotussüsteemi remonti või rekonstrueerimist. Katsetused pärast jaotussüsteemi remonti või rekonstrueerimist viiakse läbi sõltuvalt tööde iseloomust mahus, mis võimaldab hinnata kogu jaotussüsteemi korrasolekut.